Teenuse osutamise lepingu rikkumisest
Laps haigestus kõhuviirusesse ootamatult keset koolipäeva ja ei saanud minna erakabineti füsioterapeudi vastuvõtule. Visiidi tühistamiseks on "kasutajatingimustes" kirjas, et vähemalt 24h enne visiiti teatamise eest leppetrahvi (50€) nõuet ei esitata. Meie olukord algas koolipäeval, mõned tunnid enne visiiti. Rääkisime telefoniteel ja andsin kabinetile selgelt mõista, et ei kavatse leppetrahvi tasuda, kuna see ei ole mõistlik. Selle peale öeldi, et nad kirjutavad selle "korstnasse", aga et siis meil ei ole tulevikus võimalik nende kabineti teenustele registreeruda. Kuidas seadusepügalad sellesse suhtuvad? Pakkusin neile varianti, et tulen ja tasun lapse eest visiiditasu ära, ajame omavahel tervislikku juttu ja nad saavad tervisekassale arve ära esitada, aga ka see ei olnud lahendus... neil on oma protseduur... Olgu öeldud, et olen sealt kabinetist varem ise abi saanud ja nende pädevuse kohta pretensioone ei ole. Pigem on küsimus süsteemi kohta! Ei ole välistatud, et vajan ka tulevikus nende abi seetõttu sooviks teada, kas selline tulevikus teenuse osutamise "välistamine" on lõpuni õiguspärane?
Juhtumi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled füsioterapeudi teenuse osutamiseks lepingu, küsija ei läinud kokkulepitud ajal vastuvõtule, lepingu kohaselt tekkis tal kohustus maksta selle eest leppetrahvi. Pooltel tekkis vaidlus, teenuse osutaja teatas, et ei osuta enam edaspidi teenust. Küsija soovib teada, kuidas seadusepügalad sellesse suhtuvad.
Seadusepügalate kohaselt (võlaõigusseadus, VÕS) tuleb lepingutingimusi täita nii, nagu need kokku lepiti (VÕS § 8 lg 2, § 76). Teenuse osutaja kasutajatingimused on tüüptingimused (VÕS § 35). Kuna küsija on neist teadlik, siis olid need tingimused muutunud lepingu osaks (VÕS § 37). Kui üks pool tingimusi ei täida (ei teata visiidist loobumisest 24 h ette), siis sellisel juhul rikub ta lepingut (VÕS § 100). Kui pooled leppisid rikkumise korral kokku leppetrahvis, siis tekkis teenuse osutajal õigus nõuda leppetrahvi.
Leppetrahvi maksmise kohustusest saaks vabaneda vääramatu jõu asjaolu esinemisel (VÕS § 103), milline annaks rikkumise vabandatavuse. Küsijal lasus kohustus tõendada vääramatu jõu asjaolu esinemist. Kui asjaoluks oli lapse haigestumine, siis tulnuks arstitõendiga tõendada, et laps ei suutnud äkki alanud ägeda haigestumise tõttu visiidile minna ja sellel põhjusel ei olnud võimalik õigeaegselt täita lepingust tulenevat visiidist loobumisest teatamise kohustust. Kui sellist tõendit ei ole, siis ei ole rikkumine vabandatav.
Teenuse osutajat saaks kohustada edaspidi teenust osutama vaid juhul, kui selline kohustus on teenuse osutajale kehtestatud.