Arvutikelmus ja kahju
Tervist, Tülitan Teid kelmuse juhtumiga mis leidis aset eelmise aasta novembris. Politseijaoskonna menetlustalituses on alustatud menetlust kriminaalasjas KarS § 213 lg 1 tunnustel selle kohta, et 23.10.2025 on kodanikuga võetud telefoni teel ühendust ning tutvustati ennast tervisekassa töötajana ja paluti e-keskkonnas oma andmeid uuendada. Edasise kelmuse käigus sisestas kodanik Smart-ID PIN1 ning tema nimel võeti tema teadmata laen OÜ-lt summas 5000 eurot, mis sularahaautomaadist koheselt välja võeti. Lisan täiendavaks infoks et olen töövõimetusega erivajadusega inimene ja ei tea kuhu murega pöörduda. Nüüdseks on jõudnud aeg kus kiirlaenu firma esitab minu vastu hagi kohtusse. Kas antud olukorras on võimalik midagi teha või peab leppima võlgade maksmisega laenu raha omamata? Ette tänades, Kelmuse Ohver
Selle artikli kaudu ei ole võimalik konkreetseid soovitusi anda, see eeldaks kõikide asjaolude täpset teadmist. Küsija peaks oma probleemiga pöörduma juristi poole.
Üldiste asjaolude kohaselt langes küsija kelmuse ohvriks. Temalt meelitati telefonikõne ajal pinkoodid välja ja nende abil võeti tema nimel laenu. Selle juhtumi osas toimub kriminaalmenetlus KarS § 213 lg 1 tunnustel (arvutikelmus). Laenuandja nõuab küsijalt nüüd makstud laenu tagasi.
Selles juhtumis on kaks erinevat menetlust: kuritegu uuritakse kriminaalmenetluse raames, küsija on seal kannatanu ning ta omab õigust esitada kriminaalmenetluses kuriteo toimepanijale tsiviilhagi kahju tekitamise nõudes.
Laenulepingu osas on tegemist tsiviilasjaga. Laenuleping on võlaõiguslik leping, sellest tekib laenuandjale (võlausaldajale) õigus nõuda väljamakstud laenu tagasi ja laenusaajale (võlgnikule) tekib kohustus maksta laen tagasi. Kui võlgnik laenu tagasi ei maksa, on võlausaldajal õigus pöörduda tsiviilhagiga maakohtu poole. Võlgniku laenu tagasimaksmise kohustus kehtib kuni laenulepingu lõppemiseni.
Lepingutes on oluline selle sõlmijate tahe. Küsija selgitustel tal puudus laenulepingu sõlmimiseks tahe. Lepingu sõlmimise tahte puudumine võib tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) toodud juhtudel anda võlgnikule võimaluse leping kas tühistada või see lõpetada. Võlgnik võiks kaaluda näiteks TsÜS § 90 lg 1 alusel kas olulise eksimuse või pettuse mõjul laenulepingu tühistamist esitades laenuandjale lepingu tühistamise kohta kirjaliku avalduse. Laenuandjale tuleb avaldus esitada lepingu tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest 6 kuu jooksul. Kui tegelikult sõlmiti laenuleping muudel asjaoludel, siis tuleb neist asjaoludest lähtuda.