Teenuselepingu tingimuse olemus ja ülesütlemise põhjendatus

Minul oli partnerleping ettevõtega Wolt Eesti OÜ ning nende lepingutingimustes on kirjas - Klausel 2.3.11 punkt D. Kullerpartner on kohustatud Wolti Sulraha Woltile hoiustama Wolti poolt kirjalikus vormis Wolti nutitelefoni kaudu ettenähtud viisil. Selline hoiustamine toimub (i) iga tööpäeva lõpuks ja alati, kui Wolti Sularaha ületab 110 eurot, või (ii) Wolti poolt nõutavatel aegadel ja intervallidega. Käesoleva sätte rikkumisel on Woltil õigus (i) tasaarvestada mis tahes summas Wolti Sularaha, mis on käesoleva punkti kohaselt hoiustamata, Kullerpartneri teenistusega, (ii) peatada Kullerpartneri kasutajakonto kuni hoiustamine on aset leidnud ning (iii) korduvate kasutajakonto peatamiste korral Kullerpartneri poolt hoiustamistingimuste rikkumise tõttu lõpetada Kullerpartneri Leping; Wolt Eesti lõpetas lepingu minuga väites, et mina olen rikkunud eelpool nimetatud lepingus olevat klauslit. Mina hoiustasin Wolti sularaha kuid Wolt otsustas, et mina olen teenuselepingu klausel 2.3.11 osas lepingutingimusi rikkunud. Kas keegi oskab seletada - mida see lepingupunkt 2.3.11 üldse tähendab ning kas sularaha hoiustamine minu poolt on lepingutingimuse 2.3.11 rikkumine? Summa on ~51 eurot, mida ma hoiustan, sest Wolt ei soovi sularaha võtta vastu. Ehk mina ei saa anda neile seda sularaha, sest nad ei soovi seda.

Küsimustele vastamine eeldaks lepingu ja kõigi selle lisadega tutvumist. Seda seetõttu, et lepingus kokkulepitud tingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda ka lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lepingu eesmärgist (VÕS § 29). Kui lepingutingimuse tekst ei ole üheselt selge, siis tuleb kohustuse täitmist hinnata ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte järgi (VÕS § 6 ja § 7).

Kui analüüsida vaid küsimuses küsitud kullerpartneri lepingu p 2.3.11 sisu ja tähendust, siis tegemist on sularaha hoiustamise kohustust sisaldava tüüptingimusega, mille eesmärk on tagada, et kliendilt saadud sularaha jõuab turvaliselt ja kontrollitult Woltini. Lugedes tüüptingimust tuleb nentida, et see kas ei ole piisavalt selgelt sõnastatud või on kulleritele tehtud teatavaks ka muid p 2.3.11 rakendamise tingimusi, millised ei ole küsimuses mainitud.  

Punkt 2.3.11 näeb ette kulleri kohustuse hoiustada Wolti sularaha kahe tingimuse üheaegse täitmisega: 1) viis: hoiustada tuleb Wolti nutitelefoni kaudu Wolti poolt teatavaks tehtud viisil; 2) aeg ja summa: hoiustada tuleb iga tööpäeva lõpuks ja alati, kui Wolti sularaha ületab 110 eurot. Punkt sisaldab ka erandit nähes ette, et hoiustamise ajaline kohustus võib olla erinev, kui Wolt on sellised erinevad ajad ja intervallid kehtestanud. Antud juhul ei ole küsija teatanud, et talle oleks tehtud teatavaks p 2.3.11 toodust erinevaid hoiustamise aegu ega intervalle, seega tuleks lähtuda lepingu tingimuse sõnastusest.

Antud juhul oli kulleril 51 eurot, ta soovis seda hoiustada. Wolt ei võtnud seda vastu ja otsustas hiljem kullerpartneri lepingu lõpetada (rikkumise tõttu üles öelda). Ilmselt vaidlust ei ole, et kui kulleri käes oli Wolti sularaha, siis ta pidi selle hoiustama. Kuller kinnitas kohustuse täitmise valmidust. Õige on seisukoht, et tingimusest ei selgu, kuidas oleks tulnud 51 euro suurune summa hoiustada. Punkti 2.3.11 sõnastuse kohaselt tuli „iga tööpäeva lõpuks ja alati“ hoiustada vaid üle 110 euro suurused summad. Kuid alla 110 euro suuruse sularaha puhul lepingutingimus ei täpsusta, kas selline summa tuli hoiustada iga tööpäeva lõpus, kord nädalas või mõnel muul ajal. Leping jätab selle osa sisuliselt reguleerimata.

Kullerpartneri lepingu sai rikkumise tõttu üles öelda vaid juhul, kui hoiustamistingimuste rikkumise tõttu oli eelnevalt kasutajakontot korduvate peatatud. Kasutajakonto korduvate peatamiste kohta puuduvad andmed. Kuid juhul, kui lepingu lõpetamise aluseks oli üksnes alla 110 euro suuruse sularaha hoiustamise probleem, siis ei rikkunud kuller lepingut, kuna temale ei olnud tehtud teatavaks sellise sularaha summa hoiustamise viisi ja sagedust. Sellisel juhul puudus leping ülesütlemiseks alus. 

Arvestama peab, et lepingulised suhted ei ole lihtsad. Lepingute puhul tuleb lisaks lepingu teksti sõnastusele arvestada ka võlaõigusseaduse põhimõtteid ja sätteid.  Lepingupooled peavad arvestama üksteise huvidega. Nad peavad tegema koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks (VÕS § 23 lg 2). Kui kohustust ei saa täita, tuleb teisele poolele kirjalikult sellest teatada ja küsida juhist. Kui teine pool ei anna täimiseks juhist, siis võib see olla kohustuse rikkumise välistuseks. Täpsem olukord selguks kõigi lepingudokumentide analüüsi tulemusena.