Tere! Kas eestkoste seadmise kohtuasjas (hagita menetluses) saab avaldaja maakohtu lõpplahendi (kohtumääruse) peale määruskaebuse esitamisel taotleda esialgset õiguskaitset või mitte? Kuna esimese astme kohtu määrusele määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. TSMS § 477-1 järgi saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Aga ei leia seadusest vastust, millised need juhud on. Aitäh vastuse eest!

Hagita asjas koheselt täidetavale lõpplahendile määruskaebust esitades on võimalik taotleda määruse täitmise peatamist.

Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1). Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 467 lg 5). Hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 478 lg 4).

Määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist ei peata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 665 lg 1, TsMS § 700 lg 1).

Kohus, kelle määrus vaidlustatakse (maakohus), ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist kaebuse esitaja taotlusel määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid (TsMS § 665 lg 2).

Добрый день. Заседание в суде происходит на государственном языке. Предоставляет ли суд переводчика или я могу пригласить любого человека для перевода на эстонский язык? Благодарю!

Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus menetlusse ka tõlgi, kui kohus peab seda vajalikuks või inimene seda taotleb (TsMS § 34 lg 1 lause 1). Nii tagatakse eesti keelt mittevaldavale inimesele kohtumenetluses põhiseaduse §-des 15 ja 24 sätestatud õigused. Tõlgi vahendusel saab eesti keelt mittevaldav menetlusosaline end tõhusalt esindada, esitades seisukohti, avaldusi ja taotlusi. Tõlgi ülesanne on tõlkida kohtule ja teistele menetlusosalistele eesti keelt mittevaldava menetlusosalise avaldusi ning samal ajal vahendada inimesele menetluses toimuvat. TsMS §-de 34 ja 35 alusel kaasatakse tõlk menetlusse üldjuhul tõlki vajava menetlusosalise kulul. Tõlgi kulude kandmiseks võib menetlusosaline taotleda menetlusabi (vt TsMS § 180 lg 1 punktid 1 ja 2). Tõlgi kulud moodustavad osa asja läbivaatamise kuludest, mille tasub see menetlusosaline, kes tõlki vajab (TsMS § 143 p 1, § 148 lg 1). Seega on tõlgi kulud osa kohtu- ja menetluskuludest (TsMS § 138 lõiked 1 ja 2). Menetluskulud kannab hagimenetluses üldjuhul inimene, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1), hagita menetluses aga inimene, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1).  Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. 

Seega soovitan esmalt esitada kohtule taotlus tõlgi kaasamiseks, millele vajadusel lisada menetlusabi taotlus tõlkekulude eest tasumiseks.

Eeskoste avaldus  on esitatud 17,06,2025. kohtule. Kui kaua võtab kohtul selline menetlus aega?

Täisealisele isikule eestkoste seadmiseks tuleb kohtul teha mitmeid toiminguid. Nii  määrab kohus eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik (TsMS § 520 lg 1). Esindaja peab muu hulgas isikuga, kellele eestkoste seadmist menetletakse, isiklikult kohtuma ja ta ära kuulama kohtuniku juuresolekuta (TsMS § 520 lg 4). Kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema (TsMS § 522 lg 1).

Kohus saab eestkoste seadmise avalduse lahendada alles peale kõigi vajalike toimingute tegemist. Kui kiiresti neid toiminguid on võimalik teha, sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas vastavate isikute aga ka kohtu töökoormusest ja kahjuks ei ole võimalik menetluse kestust prognoosida.

Tere. Esitasin kohtutäiturile summa mis isa on võlgu miinimum alimentide eest. Isa võttis juristi ja kaebas edasi. Tema võlg Tartu maakohtu poolt tühistati. Ma võtsin ka juristi. Nüüd tuleb riigikohus. Lapse isa valetas juristile , et meil on kokkulepe olnud, et ma nõus väiksema summaga. Kuidas kohtus ma pean tõestama? Mis seal mind ees ootab

Tsiviilkohtumenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, mis tähendab, et pooled otsustavad ise, millele nad tuginevad ja millega oma väiteid tõendavad. Seejuures kehtib põhimõte, et kumbki menetlusosaline peab tõendama neid väiteid, millele tuginevad tema seisukohad. Kui Teil on kohtulahend ja seda ei ole kohaselt täidetud, tuleb Teil tõendada lahendi olemasolu, soovi ja võimaluse korral ka laekunud summasid. Kui isa väidab, et Teil oli kokkulepe elatise tasumise osas, mis erines kohtulahendist, tuleb väidet tõendada temal.

Kuna kirjutate, et Teil on menetluses esindaja, soovitan esitada kõik küsimused esindajale, kes on konkreetse vaidluse kõigi asjaoludega tuttav ja oskab neist lähtudes ka vastata ning usaldada enda valitud esindajat.

Tere Selline küsimus: Kas minu facebook kontolt võetud pilte võib kohtus kasutada? Kuna pildid on kättesaadavad ainult sõbralistile ja isik kes kasutab neid kohtus ei ole sõbralistis. Ja konto mille pealt pilt alla laetud arvatavsti kuulub mu alaealisele pojale.Tegemist elatisrahalise asjaga. Suur tänu

Tsiviilasjas on sotsiaalmeediakontol avaldatud fotod, mis on nähtavad piiratud isikute ringile, lubatav tõend, kui need vastavad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele.

TsMS § 229 lõike 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud. Fotod on dokumentaalsed tõendid (TsMS § 229 lg 2), kuna dokumentaalne tõend on igasugune pildistamisega jäädvustatud dokument või muu sarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul (TsMS § 272 lg 1). Elektrooniline dokument, milleks sotsiaalmeediakontol avaldatud foto on, esitatakse kohtule väljatrükina või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis (TsMS § 274).

Kuigi sotsiaalmeediakontol avaldatud fotod on nähtavad piiratud isikute ringile, ei muuda see automaatselt neid lubamatuks tõendiks. Oluline on, kas fotod on saadud õiguspäraselt ja kas need on asjakohased vaidlusaluste asjaolude tõendamiseks. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2).

Seoses makseraskustega tekkis probleem tarbijakrediidi tasumisega, laenuandja andis laenu hetkel, kui laenuvõtja oli töötu. Harju Maakohus otsustas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning jättis hagi osaliselt rahuldamata (kostjal vaja tagastada põhisumma ilma intresside ja viivisteta). Laenuandja kaebas otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse. Argumendid jäid samaks, laenu andja ennast vastutustundetuses süüdi ei tunnista ning soovib täissummat. Milline oleks laenuvõtja (kostja) ostarbekas käitumine? Kas peaks ära ootama kohtu seisukoha (määruse) või on vajalik koheselt vastata apellandi kaebusele esitades kohtule vastuargumendid? Või peab ootama, kuni kohus apellatsiooni menetlusse võtab ja vastavasisulise dokumendi saadab? Ning kas on normaalne, et sama kohtuasja menetlemisel erinevate astmete kohtutes hageja taotleb, et kohtukulud jääksid alati kostja kanda? Kas seda on võimalik vaidlustada, eriti arvestades asjaolu, et esimese astme kohus tegi otsuse nö kompromissina, et osa nõudest ei rahuldatud, kuid kostja kanda jäid kohtukulud. Nüüd nõuab apellant kogu nõude tunnustamist ning jällegi soovib, et kõik kohtukulud jääksid kostja kanda. Kas kostja peab tasuma ka esimese astme kohtumenetluse kulud, mis otsusega määrati, kuigi kohtuotsus ei ole lõplik ning esitati apellatsioonikaebus asja edasiseks mentlemiseks?

Kohtule esitatakse dokumendid kohtu nõudmisel ja kohtu antud tähtajal. Kui ringkonnakohus ei ole veel kaebust menetelusse võtnud, on sellele vastamine ennatlik. Kohus võtab kaebuse menetlusse määrusega, mis toimetatakse kätte ka Teile ning milles on märgitud tähtaeg apellatsioonikaebusele vastamiseks.

Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks igas kohtuastmes, kusjuures kõrgema astme kohus või eelmise astme kohtu otsuse muutmise korral vastavalt muuta ka kindlaks määratud menetluskulude jaotust eelmise astme menetluses.

Minu täisealine laps , kes õpib gümnaasimumis, esitas isa vastu hagi elatise väljamõistmiseks niikaua kui õpib. Sai tehtud elatise osas kompromiss. Isa pole eelnevalt lapsele elatist kandnud, kuigi ka eelnevalt on hagi korras välja mõistetud elatis. Kohtuotsuses on kirjas, et osapooled kannavad ise kohtukulud, kui pole teisiti kokku lepitud.Stsiviilasja hind on 2300 eur. Kuidas on kohtunik teinud sellise otsise, kuigi tegu on õppiva lapsega kes ei käi tööl, kus ta peaks võtma kohtukulude raha? Laps kes pole isa käest saanud elatist, peab nüüd lisaks maksma veel kohtukulud. Kuidas toimida edasi?

Tsiviilasja hind ei ole kohtukulud, mida keegi peaks tasuma. Igale tsiviilasjale on seadusega kehtestatud hind või arvutuskäik hinna leidmiseks. Kohtukuludeks on riigilõiv (mida elatisasjas maksta ei tule) ja kohtuvälisteks kuludeks tavaliselt vaid menetlusosalise esindaja tasu. Kohtu otsus tähendab, et mistahes kulud on pooled kohtuasja menetlemise käigus kandnud, kannab kumbki pool oma kulud  ise (ei saa teiselt poolelt hüvitamist nõuda) ja juba kantud kuludele lisaks keegi midagi tasuma ei pea.

Kuidas on võimalik, et ringkonnakohus lükkab tagasi maakohtu otsuse: lapsevanema kohustus toetada gümnaasiumis õppivat last? Seaduse järgi ju lapsevanem on kohustatud toetama oma õppivat last.

Apellatsioonkaebuses ehk esimese astme otsusele ringkonnakohtusse esitatud kaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Kui õigusnormi on rikutud või arvestamisele kuuluvad asjaolud ja tõendid annavad aluse esimese astme kohtu otsuse muutmisele, teeb ringkonnakohus uue otsuse või saadab asja maakohtule uuesti läbi vaatamiseks.

Tere, Esitasin maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikule. Võlgnik esitas vastuväite, sellest on möödas üle nädala. Märkisin maksekäsu kiirmenetlust tehes, et asi läheks vajadusel edasi hagimenetlusse. Kui nüüd võlgnik esitas vastuväite, kas siis läheb automaatselt edasi hagimenetlusse ja minuga võetakse ühendust, või pean etoimikust ise jälgima? Hetkeseisuga ei ole sinna mingisugust uut infot tulnud, Võlgniku poolses vastuväites on vale informatsioon. Kas ma peaksin ise mingisuguse kirja sinna lisama või lihtsalt ootama mingit vastust? Kas sealt tuleb mingisugune maksekäsu kiirmenetluse vastus või otsus ka kohtu poolt?

Kui võlgnik esitas vastuväite ja Teil oli avaldusse märgitud, et vastuväite esitamisel soovite asja arutamist hagimenetluses, antakse esmalt asi üle võlgniku elukohajärgsesse maakohtusse. Seejärel teeb maakohus Teile ettepaneku esitada nõue hagiavaldusele kehtestatud vormis. Kui Teil on e-toimikusse sisestatud õige e-posti aadress, saadetakse Teile kindlasti teavitused. Igaks juhuks võite siiski ka ise aeg-ajalt e-toimikusse vaadata. Kui vastuväite esitamisest ei ole möödunud rohkem kui nädal, ei ole põhjust muretsemiseks ja kohtud teevad toimingud vastavalt oma töökoormusele.

Olukord, prokurör tegi kriminaalasjas ettepaneku kokkuleppemenetluseks ja poolte kokkuleppel on see edasi kohtunikule saadetud. Selle peale saabus sùüdistatavale kohtukutse. Kas see tähendab ilmtingimata, et kohtu poolt kinnitatakse otsus? Mis tähendab kohtukutse, kes ja mis põhjusel saab istungi aega edasilükata?

Kohtuliku menetluse käigus teatab kohtunik kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku anda ülevaade kokkuleppest. Pärast kokkuleppe ülevaate ärakuulamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib ka kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. Seejärel võib kohus menetlusosalisi küsitleda ja teeb viimaks teatavaks kohtulahendi kuulutamise aja. Kohus võib teha ühe järgnevaist lahenditest:

• prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused
• prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga või kokkuleppega võetud välismaalase kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks;
• kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused  kriminaalmenetluse seadustiku §-st 306 lähtudes
• kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 loetletud alused
• kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta

Kohtuistungile peavad ilmuma kõik isikud, kes on selleks kutse saanud.