Tere. Hetkel on tekkinud võlgasid 30000 jagu. Olen töötu, töötukassas arvel ja samuti osalise töövõimega. Sooviks isikliku pankroti välja kuulutada. Millest kõigepealt alustada ja mis see endaga kõik kaasa toob? 2 ülalpeetavat on ka. Ma näen et see on suht ainuke võimalus et saaks nendest lõpuks lahti. Parimat

Füüsilisel isikul on Eestis võimalik taotleda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetlusega, kuid kohus ei “kustuta” võlgu automaatselt kohe avalduse esitamisel. Seadus näeb ette ka teise variandi ehk võlgade ümberkujundamise, mille eesmärk on pankrotti vältida, ja kohus valib asjaolude põhjal sobiva menetluse. Alustada tasub sellest, et paned kokku täieliku ülevaate kõigist võlgadest, sissetulekutest, varast, ülalpeetavatest ja kuludest ning täidad võlgniku maksejõuetusavalduse vormi, mille leiad veebilehelt https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/volgniku-maksejouetusavaldus.  Kui Sul on 2 ülalpeetavat, on see oluline asjaolu nii kulude, sissetuleku arvestuse kui ka selle hindamisel, kui palju Sa pead menetluse ajal võimalikust sissetulekust loovutama.

Tere! Olen EESTIS firma juhatuse liige ja 50% omanik, Firma on võla, Kohtutäitur esitas minule võlanõuse, Soovin esitada maksejõuetuse avalduse kohtule. Küsimus: Eestis minul ei ole vara. Töötan ja elan Soomes Seega kõik minu sissetulekud ja kulud on ainult Soomes, Minul on alaelanile laps, olen üksikema ja kasvatan last üksinda. Kas pean avaldusele kirjutama kõik Eestis saadud tulud ja kulud ( neid ei ole) Või kõik tulud ja kulud mida saan Soomes. Soomes minul pole mingisugust vara, elamist rendin.

Esiteks selgitame, et ettevõtte kohustuste eest vastutab ettevõte, mitte osanik või juhatuse liige. Seega teie osanikuna ei ole otseselt kohustatud ettevõtte kohustusi eraisikuna tasuma.

Kui ettevõttel on vara Soomes, siis saab ettevõtte varale sundsissenõuet pöörata Soome kohtutäitur.

Juhatuse liikme vastutus võib tekkida, aga selleks on vaja eraldi kohtumenetlust, mis tõendaks juhatuse liikme pahatahtlikkuse või hooletuse.

Seega selguse mõttes kordame, et kui ettevõte on võlgu ja tasuda ei suuda ning ettevõttel puudub vara millest saaks kohustust tasuda, peaks esitama pankrotiavalduse ettevõtte nimel.

Pankrotiavaldus peab sisaldama kõiki kohustusi ja õigusi (vara ja varalised õigused) mis ettevõttega seoses on (nii Eestis kui väljaspool).

On algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik on saanud võlausaldajatega kokkuleppele võlasummade olulise vähendamise osas (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu). Võlausaldajad on andnud selles osas oma nõusoleku, kuid kohtunik ei ole nõus neid aktsepteerima ja nõuab uut kava, viidates sellele, et summade osas on olemas maksekäsu kiirmenetluse otsused. Sel juhul tuleb välja, et kogu usaldusisiku töö on olnud asjata. Ja ometi võlausaldajad on nõustunud usaldusisiku poolt tehtud ettepanekuga. Mida teha?

Kohus võib võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata jätta, kui esineb mõni FIMS § 27 lõikes 1 nimetatud alus, näiteks kui võlgnik ei ole makseraskustes, kava täitmine ei ole tõenäoline, on esitatud ebaõigeid andmeid või kava ei vasta seaduse nõuetele. 
Kui kohus jätab kava kinnitamata, võib ta määrata usaldusisikule täiendava tähtaja kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, arvestades võlausaldajate seisukohti või muid mõjuvaid põhjuseid.
Kui usaldusisik kava ei muuda ja kohus leiab, et kava täitmine ei ole tõenäoline, võib kohus menetluse lõpetada ja otsustada pankroti väljakuulutamise või menetluse raugemise.
Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluses võib vähendada ka maksekäsuga väljamõistetud võlga, kui võlausaldaja on sellega nõus ja kohus kinnitab kava, kontrollides eelnevalt, et kava ei kahjusta põhjendamatult teiste võlausaldajate huve.
Kohtumääruse, millega ümberkujundamiskava kinnitamata jäetakse, peale võib esitada määruskaebuse, kui usaldusisik või võlgnik leiab, et keeldumine ole põhjendatud.

Eraisiku pankrott ja töötasu maksmine Palk laekus 14 ndal,ametlikult palgaäev 15 ndal,täna juba 20.nes ja usaldusisik pole endiselt edasi kandnud palka,ja ei vasta emailile.Kas peaksin veel ootama või mis ma edasi saan teha ? Kodus ka kaks väikest last

Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, võib kohus võlgniku avalduse alusel määrata temale ja tema ülalpeetavatele (nt lastele) pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus seda tähtaega pikendada. Avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama.
Kui usaldusisik ei vasta, võib pöörduda kohtusse või pankrotimenetluse järelevalve teostaja poole (maksejõuetuse teenistus või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda), et selgitada välja viivituse põhjus ja vajadusel esitada kaebus usaldusisiku tegevuse kohta. 
Kui elatusvahendite puudus on kiireloomuline, tuleks esitada avaldus kohtule hädavajaliku elatise määramiseks.

Tere Sõlmisin eraisikuna ettevõttega allkirjastatud broneerimislepingu konkreetse mootorratta ostuks. Lepingus on märgitud konkreetne mootorratas, sh mark, mudel, hind ja VIN-kood. Tasusin lepingu järgi 40% mootorratta hinnast broneerimistasuna. Ülejäänud 60% pidin tasuma hiljemalt lepingus märgitud kuupäevaks ning mootorratas pidi üle antama pärast täishinna tasumist. Pärast lepingu sõlmimist on ettevõte esitanud pankrotiavalduse. Kohus on pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutise pankrotihalduri. Ettevõte teavitas mind kirjalikult, et tekkinud olukorra tõttu ei ole neil võimalik jätkata majandustegevust ega täita lepingulisi kohustusi. Samuti öeldi, et neil puudub hetkel ligipääs ruumidele, kus mootorrattad asuvad, kuna hoone omanik on ligipääsu piiranud, ning et kõiki mootorratastega seotud küsimusi käsitletakse pankrotimenetluse raames. Ettevõte on mulle kirjalikult väitnud, et mootorratas kuulub mulle ning mul on nende ees tasumata ülejäänud ostuhind 60%. Mootorratas ei ole mulle siiski füüsiliselt üle antud ega minu nimele registreeritud. Soovin teada, millised õigused ja võimalused on mul mootorratta või raha kättesaamiseks. Kas sellises olukorras pean kindlasti esitama nõude pankrotimenetluses ning kuidas hinnatakse minu nõuet võrreldes teiste võlausaldajatega? Esitan ajutisele pankrotihaldurile avalduse mootorratta ostu jätkamiseks, mitte ainult rahalise nõude?

Küsimuse esitaja on ostja, kes leppis müüjaga broneerimislepingus kokku mootorratta müümises, kuid tehing jäi müüja suhtes pankrotimenetluse algatamise tõttu pooleli: müüja ei andnud ostjale üle mootorratast ega selle omandiõigust, ostja maksis hinnast 40%, kuid 60% hinnast jäi maksmata.  Kuna müüja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, tuleb nõuete esitamisel lähtuda pankrotiseadusest (PankrS), mille  § 44 kohaselt võivad võlausaldajad pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid ainult seaduses sätestatud korras haldurile. Mootorratta omandiõigus kuulus müüjale (pankrotimenetluses võlgnikule), seetõttu kuulub ostjale müüa lubatud asi pankrotivarasse.

Ostja selgitustel on soovib ta mootorratta müügilepingu lõpule viimist ja juhul kui see ei ole võimalik, siis saada tagasi makstud hinnaosa. Ostjal ei ole automaatselt võimalust välistada mootorratas pankrotivarast ega nõuda selle müümist kokkulepitud tingimustel. Seetõttu ta ei saa nõuda mootorratta omandiõiguse üleandmist, kuid ta võib teha haldurile sellise ettepaneku. PankrS § 46 lg 1 annab haldurile õiguse otsustada, kas täita võlgniku (müügi)lepingust tulenev seni täitmata kohustus ja nõuda teiselt poolelt (ostjalt) tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku kohustuse täitmisest.

Ostja peab võlausaldajana kindlasti esitama haldurile oma nõude ja lisama sellele juurde broneerimislepingu ning hinna 40% ulatuses tasumise tõendi. Ostja saab haldurile esitada alternatiivsel kaks nõuet: 1) selgitada, et ta soovib müügilepingu lõpule viimist. Selleks teha haldurile PankrS § 46 lg 1 alusel ettepanek täita võlgniku kohustus ja müüa broneerimislepingus kokkulepitud mootorratas ostjale. Haldurile tuleb kinnitada valmisolekut täita koheselt oma kohustus ja maksta hinnast 60%; 2) kui haldur loobub müügilepingust tuleneva võlgniku kohustuse täitmisest, siis on ostjal rahaline nõue võlgnikule makstud 40% hinna summa ulatuses. Rahalise nõude osas on ostja tavaline pankrotivõlausaldaja, tema nõue rahuldatakse üldises järjekorras koos teiste võlausaldajate nõuetega. 

Käimas on võlgade ümberkujundamine Panka laekub töötasu osaline töövõime hüvitis ja kutsehaiguse hüvitist pank on seadnud limiidid 700euri kuus sularaha ja 181euri ülekanneteks 3kuud pole saanud pangast kätte ei pensionit ega kutsehaiguse hüvitist pankrotivara seade võetakse 600 euri pank väidab et pankrotihaldur on nii kehtestanud kuigi kui rääkisin haldur iga ütles ta et pensionit ja kutsehaiguse ei puutu haldriga rääkida väga pole võimalik

Teie küsimusest võib järeldada, et tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega, milles pankrotihalduril on õigus seada võlgniku varale
käsutamiskeelde. Pankrotihalduril on kohustus kaitsta nii võlgniku kui kõigi võlausaldajate huve ning tagada seaduslik ja otstarbekas menetlus. Haldur valitseb pankrotivara ning korraldab selle arvel nõuete rahuldamise, kuid peab tegutsema korraliku ja ausa halduri hoolega ning arvestama võlgniku huve. Halduril on õigus teha pankrotivaraga tehinguid, kuid füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul ainult neid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.

Pankrotivarasse kuuluvad üldjuhul kõik võlgniku varad, kuid seadus näeb ette erandid, näiteks elatis, pension ja kutsehaiguse hüvitis, mis võivad olla võlgniku isiklikuks tarbeks ning ei pruugi kuuluda pankrotivarasse. Kui haldur on selgelt öelnud, et pensionit ja kutsehaiguse hüvitist ei puutu, peaks pank järgima halduri juhiseid. Kui pank kehtestab piiranguid, mis ei tulene halduri otsusest või seadusest, on see probleemne.

Pankrotihalduri tegevuse üle teostab järelevalvet kohus. Kui halduri tegevus või panga käitumine tekitab vaidlusi, on võimalik pöörduda kohtusse või esitada kaebus halduri tegevuse kohta.

Tere Kas olen saanud õigesti aru pankrotimenetluse alagatamise korrast: Vastavalt Pankrotiseadusele (PankrS) ja Riigikohtu praktikale on võlausaldajal õigus nõuda võlgniku pankroti väljakuulutamist järgmistel alustel: Pankrotihoiatus (PankrS § 10 lg 2 p 1): Võlausaldaja peab esmalt saatma võlgnikule kirjaliku hoiatuse, andes võla tasumiseks vähemalt 10 päeva. Kui võlga selle aja jooksul ei tasuta, loetakse võlgnik seaduse silmis maksejõuetuks. Pankrotiavalduse esitamine (PankrS § 10): Kui hoiatusperiood möödub tulemusteta, esitab võlausaldaja kohtule pankrotiavalduse. Kuna tegemist on jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega (täitedokumendiga), on see kohtule piisav tõend sissenõutava nõude olemasolu kohta. Ajutise halduri määramine ja varade kontroll: Kohtu poolt määratud ajutine haldur kontrollib ettevõtte raamatupidamist ja rahalist seisu. Kui tuvastatakse, et ettevõte teeb väljamakseid (nt töötasud 3440 € kuus), kuid eirab täitedokumenti, viitab see teadlikule maksejõuetuse tekitamisele või teiste võlausaldajate eelistamisele. Juhatuse liikme isiklik vastutus (Äriseadustik § 180 ja 187): Kui juhatuse liige ei esita pankrotiavaldust õigeaegselt (olukorras, kus ettevõte on püsivalt maksejõuetu), vastutab ta ettevõtte kohustuste eest oma isikliku varaga. Kui pankrotimenetlus raugeb varade puudumise tõttu, on võlausaldajal õigus esitada kahjunõue otse juhatuse liidmete vastu. Kuna ettevõtte majandustegevus on avalike andmete põhjal aktiivne ja käive märkimisväärne, kuid Töövaidluskomisjoni otsust ei täideta, on tegemist pahatahtliku täitmisest kõrvale hoidumisega. See annab aluse nõuda kohtu kaudu juhatuse liikmete isiklikku vastutust.

Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on PankrS § 10, mis sätestab, et võlausaldaja peab tõendama nõude olemasolu ja maksejõuetust. Maksejõuetuse tõendamiseks tuleb tavaliselt saata võlgnikule kirjalik pankrotihoiatus, millele peab järgnema vähemalt 10-päevane tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kui võlgnik ei täida kohustust, võib võlausaldaja esitada pankrotiavalduse kohtule. Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus (nt töövaidluskomisjoni otsus), ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid nõude kohta [PankrS § 10 lg 5].
Kohtu määratud ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, kohustused ja hindab maksejõulisust. Halduril on õigus saada vajalikku teavet ja dokumente ning kontrollida raamatupidamist.
Kui juhatuse liige ei esita pankrotiavaldust olukorras, kus ettevõte on püsivalt maksejõuetu, võib ta vastutada isiklikult ettevõtte kohustuste eest. See tuleneb äriseadustikust, kuid Pankrotiseadus sätestab, et kui maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahjunõude juhatuse liikme vastu, kui nõude esitamiseks on piisav alus  [PankrS § 55 lg 3³].

Kui pankrotimenetlus raugeb varade puudumise tõttu, loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Sellisel juhul võib ajutine haldur likvideerida juriidilise isiku ja esitada avalduse registrist kustutamiseks [PankrS § 29 lg 8]. Võlausaldajal on õigus esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu, kui selleks on piisav alus (nt raske juhtimisviga või pahatahtlik täitmisest kõrvalehoidumine). 
 

Tere! Kas mul võimalik kinkelepinguga vara oma nimele saada,kui mul eraisiku pankroti kohustustest vabastamise menetlus? Kas hiljem on õigus kohtul kinnisvara pantida? Kohustustest vabastamise lõpuni on jäänud ca 1aasta. 

Kui Teie suhtes on pankrot juba välja kuulutatud ja käib kohustustest vabastamise menetlus, siis võib kohus kinkelepingu tunnistada kehtetuks ja kinkelepinguga saadud vara pankrotivarasse tagasi tuua, kui kinkimine toimub pärast pankroti väljakuulutamist. Seega on kinkeleping sellises olukorras väga riskantne. Tavapärased kingitused, mis vastavad kinkija majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. Kui kingitus tehakse pärast pankroti väljakuulutamist, on selle tagasivõitmine eriti tõenäoline.

Tere, küsimus eraisiku pankroti kohta lühidalt: Pankrotimenetlus käimas ja aega aastaid edasi on jõudnud asi võlanõustajate arvamuseni ning võlgniku "viimase" ärakuulamiseni kohtus nong sealt siis edasi kas kohustusest vabastamise protsessini või mitte vabastamiseni. suuresplaanis võlausaldajad kohustustest vabastama nõus pole, enamjaolt põhjendusel, et võlgnik teenib miinimum palka ja see pole nende huvides... vaatamata sellele on võlgnik iga aastaselt maksnud võlausaldajatele(siia lisan ka, et võlgnik ise on ka usaldusisik). ühesõnaga küsimus on, kas juristist oleks ära kuulamisel abi, et vastata kohtuniku küsimustele ning võlausaldajate oletustele midagi vastu öelda, et niiöelda tagada suurem lootus kohustusest vabastamiseks? (võlgnik ei tea mis kohtus ees ootab ja mis seal üldse küsida tahetakse või öelda kui üldse tahetakse midagi)

Eraisiku pankrotimenetluse lõppfaasis, kohustustest vabastamise ärakuulamisel, võib juristist abi olla, et selgitada võlgniku õigusi, aidata vastata kohtuniku ja võlausaldajate küsimustele ning esitada argumente kohustusest vabastamise toetuseks. Jurist ei saa tagada tulemust, kuid aitab menetluses paremini orienteeruda.
Kohustustest vabastamise menetluses on oluline, et võlgnik suudaks selgitada oma maksevõimet, varasemat käitumist ja põhjendada, miks kohustustest vabastamine on õigustatud. Võlausaldajate vastuväited (nt miinimumpalga teenimine) ei pruugi olla automaatne takistus, kui võlgnik on oma võimaluste piires kohustusi täitnud.
Jurist saab aidata:
selgitada, milliseid küsimusi võib kohtus oodata (nt varalise seisundi, maksete, elatustaseme, varasemate maksete kohta);
koostada argumente võlgniku kasuks (nt järjepidev maksmine, aus käitumine, puuduvad varjatud varad);
esindada või toetada võlgnikku ärakuulamisel, aidates reageerida võlausaldajate väidetele ja kohtuniku küsimustele.
Kohus hindab võlgniku maksejõuetuse põhjuseid, varasemat käitumist ja maksete järjepidevust ning otsustab, kas kohustustest vabastamine on õigustatud (pankrotiseadus § 2).

Käimas eraisiku pankrotimenetlus, oli esimene üldkoosolek kuhu ei ilmunud ükski laenuandja, nüüd ootame vastuväiteid, mul kaks väikest last ja miinimumpalk, esitasime kohe ka laenude kustutamise avalduse Nüüd aga mul tööl vahetus juhataja, kes ei oska töötajatega suhelda ja nüüd väga raske seal edasi olla. Mis juhtub kui peaksin töölt tulema ja töötuna arvele võtan? Kas siis pankroti asi ei lähe lõpule või millega peaks arvestama?

Eraisiku pankrotimenetlust reguleerib Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS). Võlgnik kaalub praeguse töölepingu lõpetamist, küsimus puudutab töösuhte puudumise lubatavust ja selle mõju pankrotimenetlusele. Võlgniku pankrot on juba välja kuulutatud ja sellega on pankrotimenetlus ametlikult alanud. Pärast kohtu poolt pankroti väljakuulutamist tuleb läbi viia võlausaldajate esimene üldkoosolek, see üldkoosolek on samuti juba toimunud. Pankrotimenetluse ajal peab võlgnik FIMS § 47 lõike 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsima, kui tal sellist tegevust ei ole. Seadus ei keela praeguselt töökohalt lahkumist, kuid seadus eeldab, et võlgnik otsib ja suudab leida uue töö. Kui uut tööd kohe ei leia, võib võlgnik võtta ennast töötuna arvele  ja ta peab otsima tööd aktiivselt. Aktiivne tööotsing on tavapärane viis, kuidas võlgnik saab näidata, et ta otsib sissetulekut andvat tegevust. Võlgnik peab teatama kohtule ja usaldusisikule oma tegevusest, sh tööotsingutest, ning andma nõudmisel teavet oma tegevuse kohta. Hea on töö otsimise tegevus (sh kandideerimised) dokumenteerida, et vajadusel kohtule ning usaldusisikule tõendada tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Töötuna arvele võtmine ei mõjuta pankrotimenetluse kulgu.