Tere! Kas mul võimalik kinkelepinguga vara oma nimele saada,kui mul eraisiku pankroti kohustustest vabastamise menetlus? Kas hiljem on õigus kohtul kinnisvara pantida? Kohustustest vabastamise lõpuni on jäänud ca 1aasta. 

Kui Teie suhtes on pankrot juba välja kuulutatud ja käib kohustustest vabastamise menetlus, siis võib kohus kinkelepingu tunnistada kehtetuks ja kinkelepinguga saadud vara pankrotivarasse tagasi tuua, kui kinkimine toimub pärast pankroti väljakuulutamist. Seega on kinkeleping sellises olukorras väga riskantne. Tavapärased kingitused, mis vastavad kinkija majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. Kui kingitus tehakse pärast pankroti väljakuulutamist, on selle tagasivõitmine eriti tõenäoline.

Tere, küsimus eraisiku pankroti kohta lühidalt: Pankrotimenetlus käimas ja aega aastaid edasi on jõudnud asi võlanõustajate arvamuseni ning võlgniku "viimase" ärakuulamiseni kohtus nong sealt siis edasi kas kohustusest vabastamise protsessini või mitte vabastamiseni. suuresplaanis võlausaldajad kohustustest vabastama nõus pole, enamjaolt põhjendusel, et võlgnik teenib miinimum palka ja see pole nende huvides... vaatamata sellele on võlgnik iga aastaselt maksnud võlausaldajatele(siia lisan ka, et võlgnik ise on ka usaldusisik). ühesõnaga küsimus on, kas juristist oleks ära kuulamisel abi, et vastata kohtuniku küsimustele ning võlausaldajate oletustele midagi vastu öelda, et niiöelda tagada suurem lootus kohustusest vabastamiseks? (võlgnik ei tea mis kohtus ees ootab ja mis seal üldse küsida tahetakse või öelda kui üldse tahetakse midagi)

Eraisiku pankrotimenetluse lõppfaasis, kohustustest vabastamise ärakuulamisel, võib juristist abi olla, et selgitada võlgniku õigusi, aidata vastata kohtuniku ja võlausaldajate küsimustele ning esitada argumente kohustusest vabastamise toetuseks. Jurist ei saa tagada tulemust, kuid aitab menetluses paremini orienteeruda.
Kohustustest vabastamise menetluses on oluline, et võlgnik suudaks selgitada oma maksevõimet, varasemat käitumist ja põhjendada, miks kohustustest vabastamine on õigustatud. Võlausaldajate vastuväited (nt miinimumpalga teenimine) ei pruugi olla automaatne takistus, kui võlgnik on oma võimaluste piires kohustusi täitnud.
Jurist saab aidata:
selgitada, milliseid küsimusi võib kohtus oodata (nt varalise seisundi, maksete, elatustaseme, varasemate maksete kohta);
koostada argumente võlgniku kasuks (nt järjepidev maksmine, aus käitumine, puuduvad varjatud varad);
esindada või toetada võlgnikku ärakuulamisel, aidates reageerida võlausaldajate väidetele ja kohtuniku küsimustele.
Kohus hindab võlgniku maksejõuetuse põhjuseid, varasemat käitumist ja maksete järjepidevust ning otsustab, kas kohustustest vabastamine on õigustatud (pankrotiseadus § 2).

Käimas eraisiku pankrotimenetlus, oli esimene üldkoosolek kuhu ei ilmunud ükski laenuandja, nüüd ootame vastuväiteid, mul kaks väikest last ja miinimumpalk, esitasime kohe ka laenude kustutamise avalduse Nüüd aga mul tööl vahetus juhataja, kes ei oska töötajatega suhelda ja nüüd väga raske seal edasi olla. Mis juhtub kui peaksin töölt tulema ja töötuna arvele võtan? Kas siis pankroti asi ei lähe lõpule või millega peaks arvestama?

Eraisiku pankrotimenetlust reguleerib Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS). Võlgnik kaalub praeguse töölepingu lõpetamist, küsimus puudutab töösuhte puudumise lubatavust ja selle mõju pankrotimenetlusele. Võlgniku pankrot on juba välja kuulutatud ja sellega on pankrotimenetlus ametlikult alanud. Pärast kohtu poolt pankroti väljakuulutamist tuleb läbi viia võlausaldajate esimene üldkoosolek, see üldkoosolek on samuti juba toimunud. Pankrotimenetluse ajal peab võlgnik FIMS § 47 lõike 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsima, kui tal sellist tegevust ei ole. Seadus ei keela praeguselt töökohalt lahkumist, kuid seadus eeldab, et võlgnik otsib ja suudab leida uue töö. Kui uut tööd kohe ei leia, võib võlgnik võtta ennast töötuna arvele  ja ta peab otsima tööd aktiivselt. Aktiivne tööotsing on tavapärane viis, kuidas võlgnik saab näidata, et ta otsib sissetulekut andvat tegevust. Võlgnik peab teatama kohtule ja usaldusisikule oma tegevusest, sh tööotsingutest, ning andma nõudmisel teavet oma tegevuse kohta. Hea on töö otsimise tegevus (sh kandideerimised) dokumenteerida, et vajadusel kohtule ning usaldusisikule tõendada tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Töötuna arvele võtmine ei mõjuta pankrotimenetluse kulgu.

Tere! Mul käimas kohustustest vabastamise menetlus ja nüüd kutsutud mind avalikule ärakuulamisele. Mis see endast kujutab? Kas võlausaldajad on kaasatud? Kuidas ma end selleks ette valmistada saaksin ja kas peaksin midagi kaasa võtma?

Kohus ei tohi keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on võlgniku (samuti usaldusisiku ja soovi avaldanud võlausaldajad) ära kuulanud (FIMS § 49 lg 6). Ärakuulamine on seotud kohtu kohustusega kontrollida, kas esinevad alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks, näiteks kui võlgnik on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (FIMS § 49 lg 5).  FIMS § 49 lg 7, sätestab, et võlgnik peab ärakuulamisel vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus tema vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pärast ärakuulamist otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise või sellest keeldumise määrusega (FIMS § 49 lg 1 ja 11). Võlgnikul on õigus esitada määruskaebus kohtu määruse peale, millega on kohustustest vabastamisest keeldutud või menetlust pikendatud (FIMS § 49 lg 13).

Tere Eraisiku pankrott,kas on ka reisimisega mingi keeld,kui soov rootsi minna nt ?ning kui soovin tööd vahetada,kas eraisiku pankrott takistuseks ? Kas mu pankrott mõjutab tööandjat ja töö vahetust ,raskem uut tööd saada vms ?

Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda (PankrS § 88 lg 1). Seega on menetluse üks periood, kus tõesti reisida ei saa.

Kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu (PankrS § 88 lg 2). Keelu kohaldamiseks kohtu poolt peab esinema oht, et võlgnik hoiab kohustuste täitmisest kõrvale, automaatselt keeldu ei ole. Kui kohus on keeldu kohaldanud, kehtib see pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti (PankrS § 88 lg 3).

Pankrotimenetluse ajal ei ole keelatud töökohta vahetada. Oluline on, et võlgnik tegeleks mõistliku tulu toova tegevusega. Siiski ei ole soovitav vahetada oma algatusel tööd magalamalt tasustatud töö vastu. Kuivõrd pankrotiteated avaldatakse Ametlikes teadaannetes, võib aga ei pruugi, uue töökoha leidmine olla raskem, kuna info on lihtsasti leitav ka tööandjale.

Eraisiku pankrott, kuna usaldusisik haldab mu kontosid ja pean esitama igakuu aruandeid. Kui soovin teha elukaaslasele igakuu ülekande summas 300.- sooviga aidata tasuda pool üürist ja sinna hulka arvestan toiduraha ka. Kas see on lubatud ja ei teki probleeme ? Kui edastan koos aruandega maksekorralduse juristile.Kuna suurem kulutus kui 100.- pean esitama arve v maksekorralduse.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on kohus määranud, millise osa sissetulekust peab usaldusisik võlgnikule kasutada andma. Kui nimetatud 300 eurot mahub selle hulka, on selline ülekanne lubatud. Usaldusisik võib küsida põhjendusi ja dokumente makse eesmärgi kohta. Eksimise vältimiseks soovitan esitada küsimus usaldusisikule.

Eraisiku pankrott,esimene võlausaldajate üldkoosolek kohtus ja pean ka osalema,mis aga juhtub kui ei saa ise kohale minna,kas lükatakse edasi ?

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankrS § 80 lg 2).

Millised on kohale minemata jätmise tagajärjed, sõltub sellest kas osaletakse võlgniku või võlausaldajana ja kas kohus või pankrotihaldur on kohustanud isikut isiklikult kohal viibima.

Võlgnik peab isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, kui kohus või haldur teda selleks kohustab (PankrS § 87 lg 3). Võlgniku puudumine ei takista koosoleku pidamist ega muu toimingu tegemist, välja arvatud juhul, kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult (PankrS § 87 lg 4). Kui võlgnik ei täida menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87), võib kohus tema suhtes kohaldada trahvi, sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 2).

Võlausaldaja puudumine üldkoosolekult ei mõjuta koosoleku toimumist ega selle otsustusvõimet. Võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud (PankrS § 81 lg 2, PankrS § 79 lg 4).

Kehtivad ka üldised reeglid kohtuistungile ilmumata jäämise kohta:

Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama (TsMS § 345).

Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat (TsMS § 422 lg 1).

Oma haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega (TsMS § 422 lg 2 ja 3).

Kas pankroti menetluse lõpetamise puhul on kohtul õigust nõuda lapse pangakonto 5 aasta väljavõtteid ning selgitusi iga kande kohta; kellelt, miks ja mille eest? Konkreetne põhjendus puudub ning lapse kontol liiguvad ainult elatis ja igakuiselt 20-30€. Kas see on õigustatud nõue? Kui ei, siis mis paragraafi peaksin välja tooma, et sellest keelduda? Kas laps ei olegi siis eraldi seisev isik, kes ei puutu menetlusse? 

Võlgnikul on nii pankrotimenetluses kui kohustustest vabastamise menetluses mitmeid kohustusi, mille täitmist kohus võib kontrollida. Kohtul on õigus võlgnikult nõuda kontrollimist võimaldavat teavet. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg 5).

Seega soovitan kohtule nõutud andmed esitada, et kohus saaks teha Teie jaoks positiivse otsuse.

Tere! Kui isik on pankrotis (menetlus läbi), ja Temale soovitakse vormistada kinkelepinguga maja, ehk kinnisvara, kas see kuulub äravõtmisele kohtu/võlausaldajate poolt samuti? Teame et pärimise teel kaudu maja võetakse kindlasti võlgnikult.

Kinkelepingu alusel saadud vara üleandmise kohustus usaldusisikule ei ole Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) otseselt sätestatud. Küll aga on usaldusisiku ülesanne välja selgitada võlgniku varad ja kohustused (FIMS § 53 lg 1). Usaldusisik teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle (FIMS § 53 lg 4 p 1). Võlgnik on kohustatud viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 2).

Pankrotimenetluses on pankrotivara hulka arvatud vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (PankrS § 108 lg 2).Kohustustest vabastamise menetluse ajal kohaldatakse Pankrotiseaduses sätestatut kuni pankrotimenetluse lõppemiseni (FIMS § 47 lg 7).

Tere. Mul on käimas abikaasade ühine maksejõuetuse menetlus. Saime teada et ümberkujundamise kava on kinnitatud, kuid määrus pole veel jõustunud. Edasikaebamise tähtaeg oli 26.06, minule teadaolevalt pole kaebusi tulnud. Küll aga on üks võlausaldaja Soome firma, kes tõenäoliselt pole veel määrust kätte ssanud. Küsimus selline, kava järgi on esimene makse vaja teha 15.07.25, aga määrus pole veel jõustunud. Kas ma pean ikka tasuma kui määrus ei kehti veel?

Määrus, millega maksejõuetusavaldus rahuldatakse või ümberkujundamiskava kinnitatakse või muudetakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, menetlus lõpetatakse või millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata või see tühistatakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.