Tere! Olen kahe alaealise (14- ja 16-aastane) seaduslik eestkostja. Mõlemale kuulub 1/3 mõtteline osa pärandvara ühisusest, mille koosseisu kuulub kinnistu koos elamuga. Tegemist on meie pere ainsa ja alalise koduga, kus elan koos nelja lapsega. Kolmas 1/3 mõtteline osa kuulus varem alaealiste isale, kelle pankrotimenetluse käigus müüdi see kohtutäituri enampakkumisel äriühingule. Nüüd on äriühing väljendanud soovi pärandvara ühisus lõpetada ja vara jagada. Soovin teada järgmist. 1. Kas äriühingul on õigus nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnistu müümist ka juhul, kui ülejäänud 2/3 kuulub alaealistele ning eestkostja ei ole müügiga nõus? 2. Kas kohus peab arvestama asjaoluga, et tegemist on alaealiste ainsa koduga? Millised võimalused on kodu sundmüügi vältimiseks? 3. Kas eestkostjal või alaealistel oli enampakkumisel ostueesõigus ning kas seda saab veel kasutada? 4. Kas mul on võimalik äriühingu osa välja osta sama hinnaga, millega see enampakkumisel omandati, või võib äriühing nõuda kõrgemat hinda? 5. Kas vara jagamisel saab taotleda kinnistu jätmist alaealistele, hüvitades äriühingule tema osa rahas? 6. Kas osa väljaostmiseks või pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks on vaja kohtu nõusolekut? 7. Milliseid õiguslikke samme peaksin eestkostjana astuma, et kaitsta alaealiste varalisi õigusi ja säilitada nende kodu? Minu eesmärk on leida õiglane ja seaduslik lahendus, mis võimaldaks lastel säilitada oma kodu. Palun võimalusel viidata asjakohastele õigusnormidele. Ette tänades!

Teie olukorras on võimalik taotleda lahendust, mille korral kinnistu jääb lastele ja äriühingule hüvitatakse tema osa rahas. See ei ole siiski automaatselt tagatud.Siinkohal vastused teie toodud küsimustele: 1. Kas äriühingul on õigus nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnistu müümist ka juhul, kui ülejäänud 2/3 kuulub alaealistele ning eestkostja ei ole müügiga nõus? Jah, äriühing võib pärandvara ühisuse osa omanikuna nõuda pärandvara jagamist (pärimisseaduse § 152). See ei tähenda, et kinnistu tuleb tingimata müüa. 2. Kas kohus peab arvestama asjaoluga, et tegemist on alaealiste ainsa koduga? Millised võimalused on kodu sundmüügi vältimiseks? Jah, laste vajadusi ja huve tuleb arvestada (PärS § 159 lg 1). Sundmüügi vältimiseks võib pakkuda äriühingule tema osa rahas hüvitamist.
3. Kas eestkostjal või alaealistel oli enampakkumisel ostueesõigus ning kas seda saab veel kasutada? PärS § 149 lg 1 näeb ette kaaspärijate ostueesõiguse pärandvara ühisuse osa müümisel kolmandale isikule. Enampakkumisel ei saa aga ostueesõigust kasutada (täitemenetluse seadustik § 98 lg 5). Pankrotivara enampakkumisel kohaldatakse üldjuhul täitemenetluse reegleid (pankrotiseaduse § 135 lg 1 ja 136 lg 1). Seetõttu ei saanud ostueesõigust kirjeldatud enampakkumisel kasutada. 4. Kas mul on võimalik äriühingu osa välja osta sama hinnaga, millega see enampakkumisel omandati, või võib äriühing nõuda kõrgemat hinda?
Äriühinguga võib kokku leppida osa väljaostmises enampakkumise hinnaga, kuid äriühing ei ole kohustatud selle hinnaga müüma. Tal on võimalik küsida ka kõrgemat hinda. 5. Kas vara jagamisel saab taotleda kinnistu jätmist alaealistele, hüvitades äriühingule tema osa rahas? Seda võib taotleda, kuid tulemus ei ole tagatud. PärS § 159 lg-d 2–4 reguleerivad pärandvara esemete jaotamist ning rahalise hüvitise maksmist. 6. Kas osa väljaostmiseks või pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks on vaja kohtu nõusolekut? Jah. Pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks alaealiste nimel on vajalik kohtu eelnev nõusolek (perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 2). Kui tehing puudutab alaealistele kuuluva kinnisasja käsutamist, tuleb arvestada ka PKS §-ga 187 lg 1. 7. Milliseid õiguslikke samme peaksin eestkostjana astuma, et kaitsta alaealiste varalisi õigusi ja säilitada nende kodu? Soovitan tellida kinnistu turuväärtuse hindamine ning teha äriühingule kirjalik ettepanek tema osa rahas hüvitamiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, võib taotleda pärandvara jagamist kohtus, põhjendades kinnistu lastele jätmise vajadust laste huvide ja eluasemevajadusega. Alaealiste nimel kokkuleppe sõlmimisel tuleb arvestada kohtu eelneva nõusoleku nõudega (PKS § 188 lg 1 p 2).
 

Tere. Eraisuku pankrotimenetluses mulle määratud usaldusisik saatis minu eposti ekslikult teise võlgniku kirjavahetuse, milles olid nähtavad võlgniku nimi, e-posti aadress, võlausaldaja, võlasumma ning usaldusisiku ja võlausaldaja vaheline kirjavahetus. Soovin teada, millised õigused on mul enda menetluses, kellele tuleb sellisest juhtumist teatada ning millistel alustel saan taotleda usaldusisiku asendamist. Mul puudub rahaline võimalus eraõigusabi eest tasuda. Kas sellises olukorras on võimalik taotleda riigi õigusabi advokaadilt?

Teie küsimusest võib järeldada, et tegemist võib olla olulise usaldusisiku hoolsus- ja saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega. Teil on õigus teavitada sellest viivitamata nii usaldusisikut kui ka teie maksejõuetusasja menetlevat kohut ning taotleda usaldusisiku vabastamist ja uue usaldusisiku nimetamist.
Usaldusisiku asendamine ei toimu automaatselt iga üksiku eksimuse tõttu. Kohus hindab rikkumise raskust, avaldatud andmete tundlikkust ja ulatust, kordumise ohtu, usaldusisiku selgitusi ning seda, kas ta võttis viivitamata kahju vähendavaid meetmeid.

Kui kohus keeldub teie avalduse alusel usaldusisikut vabastamast, saate selle määruse peale esitada määruskaebuse.

Riigi õigusabi advokaadilt on võimalik taotleda ka pankrotivõlgnikul, kuid kohus hindab muu hulgas teie majanduslikku olukorda, toimingu vajalikkust ning seda, kas usaldusisikult endalt saab seda toimingut mõistlikult oodata.

Eraisiku pankrotis hakkab täis saama 3 aastat. Kas pankrotis isik peab ise tegema kohtule avalduse pankroti lõpetamise kohta või kuidas see protseduuriliselt käib, et kohus vaataks üle pankroti seisu 3 aasta täitudes ja teeks otsuse kas lõpetamise või jätkumise osas?

Füüsilise isiku pankrotimenetlus lõpeb pankrotiseaduses toodud alusel, st kas  pankrotimenetluse raugemisega, pankroti aluse äralangemisega, võlausaldajate nõusolekul, lõpparuande kinnitamisega, kompromissi kinnitamisega või muul seadusest tuleneval alusel. Kui pankrotimenetlust ei ole lõpetatud kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, mille põhjal kohus otsustab, kas pankrot lõpetada või jätkata.  
Kohus võib otsustada füüsilisest isikust võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest algatades kohustustest vabastamise menetluse, mis reeglina kestab  kolm aastat. Kohustustest vabastamise menetluses teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle kohtu poolt nimetatud usaldusisik.  Kohustustest vabastamise otsustab kohus määrusega. 
Seega, võlgniku avalduse alusel ei lõpetata pankrotimenetlust ega ka kohustustest vabastamise menetlust. 
 

Kohtuniku poolt on määrusega kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava, aga kontod on arestitud ja kava täita ei saa. Mida ma teen? Kontodel olev summa ületab ka arestitud summat, aga seda samuti kasutada ei saa.

Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava kehtib võlgniku ja nende isikute suhtes, kelle õigusi kava mõjutab. Kava on ise täitedokument ning kavas pikendatud tähtaja jooksul ei ole samal nõudel sissenõudmine lubatud.
Pöörduge esmalt oma usaldusisiku poole: tema ülesanne on teostada kava täitmise üle järelevalvet ning abistada menetluse läbiviimisel. Teavitage teda kontode arestist, lisage konto väljavõte või panga teade ning paluge tal võtta kohtutäituriga ja vajadusel kohtuga ühendust.
Samal ajal pöörduge kirjalikult kohtutäituri poole. Lisage kohtu määrus ja kava ning paluge kontrollida, kas täitemenetlus puudutab kavas ümberkujundatud nõuet. Kui puudutab, paluge aresti lõpetada või muuta nii, et saaksite kasutada kava täitmiseks vajalikku raha ja arestitud summat ületavat jääki.
Kui täitemenetlus käib nõude kohta, mida kava ei hõlma, võib selle menetluse jätkamine olla lubatud. Seetõttu on oluline võrrelda kohtutäituri täiteasja numbrit, sissenõudjat ja nõuet kavas nimetatutega.

Tere. Hetkel on tekkinud võlgasid 30000 jagu. Olen töötu, töötukassas arvel ja samuti osalise töövõimega. Sooviks isikliku pankroti välja kuulutada. Millest kõigepealt alustada ja mis see endaga kõik kaasa toob? 2 ülalpeetavat on ka. Ma näen et see on suht ainuke võimalus et saaks nendest lõpuks lahti. Parimat

Füüsilisel isikul on Eestis võimalik taotleda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetlusega, kuid kohus ei “kustuta” võlgu automaatselt kohe avalduse esitamisel. Seadus näeb ette ka teise variandi ehk võlgade ümberkujundamise, mille eesmärk on pankrotti vältida, ja kohus valib asjaolude põhjal sobiva menetluse. Alustada tasub sellest, et paned kokku täieliku ülevaate kõigist võlgadest, sissetulekutest, varast, ülalpeetavatest ja kuludest ning täidad võlgniku maksejõuetusavalduse vormi, mille leiad veebilehelt https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/volgniku-maksejouetusavaldus.  Kui Sul on 2 ülalpeetavat, on see oluline asjaolu nii kulude, sissetuleku arvestuse kui ka selle hindamisel, kui palju Sa pead menetluse ajal võimalikust sissetulekust loovutama.

Tere! Olen EESTIS firma juhatuse liige ja 50% omanik, Firma on võla, Kohtutäitur esitas minule võlanõuse, Soovin esitada maksejõuetuse avalduse kohtule. Küsimus: Eestis minul ei ole vara. Töötan ja elan Soomes Seega kõik minu sissetulekud ja kulud on ainult Soomes, Minul on alaelanile laps, olen üksikema ja kasvatan last üksinda. Kas pean avaldusele kirjutama kõik Eestis saadud tulud ja kulud ( neid ei ole) Või kõik tulud ja kulud mida saan Soomes. Soomes minul pole mingisugust vara, elamist rendin.

Esiteks selgitame, et ettevõtte kohustuste eest vastutab ettevõte, mitte osanik või juhatuse liige. Seega teie osanikuna ei ole otseselt kohustatud ettevõtte kohustusi eraisikuna tasuma.

Kui ettevõttel on vara Soomes, siis saab ettevõtte varale sundsissenõuet pöörata Soome kohtutäitur.

Juhatuse liikme vastutus võib tekkida, aga selleks on vaja eraldi kohtumenetlust, mis tõendaks juhatuse liikme pahatahtlikkuse või hooletuse.

Seega selguse mõttes kordame, et kui ettevõte on võlgu ja tasuda ei suuda ning ettevõttel puudub vara millest saaks kohustust tasuda, peaks esitama pankrotiavalduse ettevõtte nimel.

Pankrotiavaldus peab sisaldama kõiki kohustusi ja õigusi (vara ja varalised õigused) mis ettevõttega seoses on (nii Eestis kui väljaspool).

On algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik on saanud võlausaldajatega kokkuleppele võlasummade olulise vähendamise osas (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu). Võlausaldajad on andnud selles osas oma nõusoleku, kuid kohtunik ei ole nõus neid aktsepteerima ja nõuab uut kava, viidates sellele, et summade osas on olemas maksekäsu kiirmenetluse otsused. Sel juhul tuleb välja, et kogu usaldusisiku töö on olnud asjata. Ja ometi võlausaldajad on nõustunud usaldusisiku poolt tehtud ettepanekuga. Mida teha?

Kohus võib võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata jätta, kui esineb mõni FIMS § 27 lõikes 1 nimetatud alus, näiteks kui võlgnik ei ole makseraskustes, kava täitmine ei ole tõenäoline, on esitatud ebaõigeid andmeid või kava ei vasta seaduse nõuetele. 
Kui kohus jätab kava kinnitamata, võib ta määrata usaldusisikule täiendava tähtaja kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, arvestades võlausaldajate seisukohti või muid mõjuvaid põhjuseid.
Kui usaldusisik kava ei muuda ja kohus leiab, et kava täitmine ei ole tõenäoline, võib kohus menetluse lõpetada ja otsustada pankroti väljakuulutamise või menetluse raugemise.
Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluses võib vähendada ka maksekäsuga väljamõistetud võlga, kui võlausaldaja on sellega nõus ja kohus kinnitab kava, kontrollides eelnevalt, et kava ei kahjusta põhjendamatult teiste võlausaldajate huve.
Kohtumääruse, millega ümberkujundamiskava kinnitamata jäetakse, peale võib esitada määruskaebuse, kui usaldusisik või võlgnik leiab, et keeldumine ole põhjendatud.

Eraisiku pankrott ja töötasu maksmine Palk laekus 14 ndal,ametlikult palgaäev 15 ndal,täna juba 20.nes ja usaldusisik pole endiselt edasi kandnud palka,ja ei vasta emailile.Kas peaksin veel ootama või mis ma edasi saan teha ? Kodus ka kaks väikest last

Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, võib kohus võlgniku avalduse alusel määrata temale ja tema ülalpeetavatele (nt lastele) pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus seda tähtaega pikendada. Avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama.
Kui usaldusisik ei vasta, võib pöörduda kohtusse või pankrotimenetluse järelevalve teostaja poole (maksejõuetuse teenistus või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda), et selgitada välja viivituse põhjus ja vajadusel esitada kaebus usaldusisiku tegevuse kohta. 
Kui elatusvahendite puudus on kiireloomuline, tuleks esitada avaldus kohtule hädavajaliku elatise määramiseks.

Tere Sõlmisin eraisikuna ettevõttega allkirjastatud broneerimislepingu konkreetse mootorratta ostuks. Lepingus on märgitud konkreetne mootorratas, sh mark, mudel, hind ja VIN-kood. Tasusin lepingu järgi 40% mootorratta hinnast broneerimistasuna. Ülejäänud 60% pidin tasuma hiljemalt lepingus märgitud kuupäevaks ning mootorratas pidi üle antama pärast täishinna tasumist. Pärast lepingu sõlmimist on ettevõte esitanud pankrotiavalduse. Kohus on pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutise pankrotihalduri. Ettevõte teavitas mind kirjalikult, et tekkinud olukorra tõttu ei ole neil võimalik jätkata majandustegevust ega täita lepingulisi kohustusi. Samuti öeldi, et neil puudub hetkel ligipääs ruumidele, kus mootorrattad asuvad, kuna hoone omanik on ligipääsu piiranud, ning et kõiki mootorratastega seotud küsimusi käsitletakse pankrotimenetluse raames. Ettevõte on mulle kirjalikult väitnud, et mootorratas kuulub mulle ning mul on nende ees tasumata ülejäänud ostuhind 60%. Mootorratas ei ole mulle siiski füüsiliselt üle antud ega minu nimele registreeritud. Soovin teada, millised õigused ja võimalused on mul mootorratta või raha kättesaamiseks. Kas sellises olukorras pean kindlasti esitama nõude pankrotimenetluses ning kuidas hinnatakse minu nõuet võrreldes teiste võlausaldajatega? Esitan ajutisele pankrotihaldurile avalduse mootorratta ostu jätkamiseks, mitte ainult rahalise nõude?

Küsimuse esitaja on ostja, kes leppis müüjaga broneerimislepingus kokku mootorratta müümises, kuid tehing jäi müüja suhtes pankrotimenetluse algatamise tõttu pooleli: müüja ei andnud ostjale üle mootorratast ega selle omandiõigust, ostja maksis hinnast 40%, kuid 60% hinnast jäi maksmata.  Kuna müüja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, tuleb nõuete esitamisel lähtuda pankrotiseadusest (PankrS), mille  § 44 kohaselt võivad võlausaldajad pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid ainult seaduses sätestatud korras haldurile. Mootorratta omandiõigus kuulus müüjale (pankrotimenetluses võlgnikule), seetõttu kuulub ostjale müüa lubatud asi pankrotivarasse.

Ostja selgitustel on soovib ta mootorratta müügilepingu lõpule viimist ja juhul kui see ei ole võimalik, siis saada tagasi makstud hinnaosa. Ostjal ei ole automaatselt võimalust välistada mootorratas pankrotivarast ega nõuda selle müümist kokkulepitud tingimustel. Seetõttu ta ei saa nõuda mootorratta omandiõiguse üleandmist, kuid ta võib teha haldurile sellise ettepaneku. PankrS § 46 lg 1 annab haldurile õiguse otsustada, kas täita võlgniku (müügi)lepingust tulenev seni täitmata kohustus ja nõuda teiselt poolelt (ostjalt) tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku kohustuse täitmisest.

Ostja peab võlausaldajana kindlasti esitama haldurile oma nõude ja lisama sellele juurde broneerimislepingu ning hinna 40% ulatuses tasumise tõendi. Ostja saab haldurile esitada alternatiivsel kaks nõuet: 1) selgitada, et ta soovib müügilepingu lõpule viimist. Selleks teha haldurile PankrS § 46 lg 1 alusel ettepanek täita võlgniku kohustus ja müüa broneerimislepingus kokkulepitud mootorratas ostjale. Haldurile tuleb kinnitada valmisolekut täita koheselt oma kohustus ja maksta hinnast 60%; 2) kui haldur loobub müügilepingust tuleneva võlgniku kohustuse täitmisest, siis on ostjal rahaline nõue võlgnikule makstud 40% hinna summa ulatuses. Rahalise nõude osas on ostja tavaline pankrotivõlausaldaja, tema nõue rahuldatakse üldises järjekorras koos teiste võlausaldajate nõuetega. 

Käimas on võlgade ümberkujundamine Panka laekub töötasu osaline töövõime hüvitis ja kutsehaiguse hüvitist pank on seadnud limiidid 700euri kuus sularaha ja 181euri ülekanneteks 3kuud pole saanud pangast kätte ei pensionit ega kutsehaiguse hüvitist pankrotivara seade võetakse 600 euri pank väidab et pankrotihaldur on nii kehtestanud kuigi kui rääkisin haldur iga ütles ta et pensionit ja kutsehaiguse ei puutu haldriga rääkida väga pole võimalik

Teie küsimusest võib järeldada, et tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega, milles pankrotihalduril on õigus seada võlgniku varale
käsutamiskeelde. Pankrotihalduril on kohustus kaitsta nii võlgniku kui kõigi võlausaldajate huve ning tagada seaduslik ja otstarbekas menetlus. Haldur valitseb pankrotivara ning korraldab selle arvel nõuete rahuldamise, kuid peab tegutsema korraliku ja ausa halduri hoolega ning arvestama võlgniku huve. Halduril on õigus teha pankrotivaraga tehinguid, kuid füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul ainult neid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.

Pankrotivarasse kuuluvad üldjuhul kõik võlgniku varad, kuid seadus näeb ette erandid, näiteks elatis, pension ja kutsehaiguse hüvitis, mis võivad olla võlgniku isiklikuks tarbeks ning ei pruugi kuuluda pankrotivarasse. Kui haldur on selgelt öelnud, et pensionit ja kutsehaiguse hüvitist ei puutu, peaks pank järgima halduri juhiseid. Kui pank kehtestab piiranguid, mis ei tulene halduri otsusest või seadusest, on see probleemne.

Pankrotihalduri tegevuse üle teostab järelevalvet kohus. Kui halduri tegevus või panga käitumine tekitab vaidlusi, on võimalik pöörduda kohtusse või esitada kaebus halduri tegevuse kohta.