Tere! Pöördun teie poole seoses identiteedivarguse ja Soome kohtu vana tagaseljaotsusega, millest sain teada alles nüüd, peaaegu 8 aastat hiljem. Asjaolud: Sain 19.03.2026 Julianus Inkasso OÜ-lt e-kirja teel võlanõude (põhisumma 3532 € + viivised ja kulud). Nõude aluseks on Soome Vantaa esimese astme kohtu 15.06.2018 tagaseljaotsus (Yksipuolinen tuomio 18/10956). Otsusest selgub, et minu nime ja isikukoodi kasutades on 2018. aasta alguses sõlmitud üürileping Sato-Asunnot Oy-ga (korter aadressil Ruostekuja 3 A 7, Vantaa). Mina ei ole kunagi seal elanud, lepingut sõlminud ega allkirjastanud. 2018. aastal saadeti kohtukutsed mulle tundmatule aadressile (Haapsalunkuja 4 A 6, Helsingi), mistõttu polnud mul menetlusest aimugi. Sain otsusest ja väidetavast võlast esimest korda teada 19.03.2026 inkasso kirja kaudu. Seni astutud sammud (kõik tehtud 19.03.2026): Saatsin Julianus Inkassole kirjaliku vastuväite: keeldusin nõudest, nõudsin algse allkirjastatud lepingu esitamist ja keelasin sissenõudmistoimingud. Esitasin Eesti Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate identiteedivarguse ja kelmuse kohta. Esitasin Soome politseile (Itä-Uusimaa) e-posti teel kuriteoteate (rikosilmoitus). Esitasin Soome kohtule (Itä-Uudenmaan käräjäoikeus) ametliku avalduse asja uueks arutamiseks (takaisinsaantihakemus), kuna sain otsusest teada alles nüüd (mahtusin 30-päevasesse vaidlustamistähtaega). Minu küsimused: Kas minu senised sammud on juriidiliselt piisavad, et vältida inkasso poolt nõude edastamist Eesti kohtutäiturile, kuni Soome kohus minu avaldust menetleb? Kui Julianus Inkasso peaks Soome kohtu pooleliolevast menetlusest hoolimata andma asja Eesti kohtutäiturile, siis millised on minu õigused ja kiired vastusammud Eestis sissenõudmise peatamiseks? Kas on veel täiendavaid juriidilisi toiminguid, mida peaksin Eestis tegema, et end kaitsta?

Meie vastame Eesti Vabariigi õiguse pinnalt. Kui see otsus oleks tehtud Eesti kohtu poolt, siis oleks Teie poolt kirjeldatud olukorras võimalik esitada Riigikohtule teistmisavaldus ning Riigikohus saaks otsuse tühistada. Eeldatavasti on sama võimalus ka Soomes. Kui sissenõudja algatab täitemenetluse, siis on Teil võimalik esitada Eesti kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi alusena tootegi välja selle, et olete esitanud Soome kohtusse teistmisavalduse. Lisate juurde Soome kohtule esitatud avalduse ja politseile tehtud avaldused.

2024. a esitas üks ettevõte mu Maksehäirete registrisse. Sama aasta sügisel kaebas mind kohtuse, sest ma ei olnud nõus nende poolt eelnevalt esitatud nõudmistega. Pärnu Maakohus tegi 2025. a sügisel minu kahjuks otsuse. Edasi esitasin appellatsiooni ringkonnakohtusse, kus menetlus alles käib ja ei ole lõpplahenduseni jõudnud. Kas see on korrektne, et Maksehäirete registris on kehtiv maksehäire üleval ja mis seadus üldse maksehäirete määramist üldse käsitleb peale isikukaitse andmete seaduse ja üldmääruses toodule? Tänud!

Seadust, mis otseselt reguleeriks andmete avaldamist maksehäirete registris. Eesti Vabariigis ei ole. Küll aga on seda põhjalikult analüüsinud Riigikohus oma hiljutises lahendis nr 3-23-1409.  https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-23-1409/38

Riigikohus on selgitanud, et maksehäire avaldamine ei tohi olla automaatne, vaid eeldab igakordset huvide kaalumist võlausaldaja ja andmesubjekti õiguste vahel. Eriti oluline on see olukorras, kus nõue on vaidlustatud. Kui vaidlus on pooleli (nt ringkonnakohtus) ja lahend ei ole jõustunud, ei ole tegemist lõplikult kinnitatud võlaga. Sellisel juhul peab registripidaja suutma põhjendada, miks vaidlustatud nõude avaldamine on proportsionaalne ja õigustatud. Seega ei ole maksehäire avaldamine sellises olukorras automaatselt õigusvastane, kuid selle õiguspärasus on küsitav, kui puudub sisuline kaalumine või piisav põhjendus. Andmesubjektil on õigus esitada vastuväide ning nõuda selgitusi avaldamise õigusliku aluse ja kaalutluste kohta."

Kas peaksin oma mehe laene maksma, kui temaga midagi juhtub? Oleme registreeritud kooselupartneritena. Olen Ukraina kodanik ja mul on elamisluba kooselu kaudu.

Küsimuse kohaselt on partnerid sõlminud notari juures kooselulepingu, nende kooselu on registreeritud. Kooselulepingu sõlmimisel pidid partnerid valima varasuhete liigi, millisteks võisid olla varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Nad võisid kokku leppida ka muudes varalisi suhteid puudutavates küsimustes, sealhulgas kooselulepingu lõppemise järgsetes rahalistes kohustustes. Näiteks võisid partnerid kooselulepingus kokku leppida, et nende vara on ühine, kohustused on ühised ning et üks võib teist esindada. Seega esmalt peavad partnerid meelde tuletama, millised on sõlmitud kooselulepingu varaliste suhete tingimused.
Kui pooled ei ole kooselulepingus kokku leppinud teisiti, siis üldjuhul ei vastuta üks partner teise partneri võetud laenu eest. 
Siiski võivad partnerid laenu võtmise eesmärgi ja kooseluseaduse § 11 ja § 12 sätete alusel vastutada vastastikuste kohustuse eest. Eelkõige vastutab üks partner teise võetud laenu eest: 1) kui laenu kasutati mõlema partneri huvides tehingu tegemiseks ja kui tehingu tegemisel eeldati mõlema partneri tahet: näiteks on üks partner andnud teisele volikirja ka enda nimel tehingu tegemiseks; 2) kui laenu võeti ühise majapidamise igapäevaste, mõistlike või tavapäraste perekondlike kulude kandmiseks, sellisel juhul on partnerid laenukohustuse osas solidaarvõlgnikud. 
Kui laenu võeti muul eesmärgil, siis võib see jääda selle partneri kohustuseks, kes laenu võttis. 

Olukorra kirjeldus: 2012 tekkis umbes 12 000.00 EUR suurune võlakohustus sõlmitud laenulepingu alusel. Võlausaldaja pöördus maksekäsumenetluses kohtusse ja nõude alusel mõisteti välja võlgnevus kogusummas 6 205.40 EUR (võlg + menetluskulud). Ülejäänud võlgnevuse osas kohtusse ei pöördutud, võlgnik põhjust ei tea. Otsus pöörati täitmisele (2014. aastal) ja sellele kohaldati põhinõude aegumine võlausaldaja nõusolekul 2024. aasta novembrikuus. 10.03.2026 võttis võlgnikuga ühendust inkassoettevõte, kes ei olnud kohtumenetluses ega täitemenetluses võlausaldaja esindaja, kes nõuab sama võlgnevuse raames 130 000.00+ EUR tasumist, ähvarades mittetasumise korral pöörduda kohtusse. Nõudekiri polnud allkirjastatud, see ei sisaldanud mingit arvutuskäiku, kuidas sellise pöörase nõudeni on jõutud, ega ainsat alusdokumenti. Pelgalt e-kiri. Minu küsimused: 1. Kas nõuet, mille puhul kohtutäitur on võlausaldaja nõusolekul aegumise kohaldanud, saab nüüd mingi inkassoettevõte üldse sisse nõuda? Kui jah, millisel õiguslikul alusel? 2. Kas inkassoettevõte saab nõuda sisse tekkinud võla seda osa, mille osas võlausaldaja kohtusse ei pöördunud (st summale, mis jäi maksekäsumenetlusest välja)? 3. Kui inkassoettevõte peaks pöörduma kohtusse, kas mul on õigus esitada vastuväide, et võlgnevus on aegunud? 4. Millised on võlgniku õigused antud olukorras, kui inkassoettevõte ei lõpeta oma nõudekirjade saatmist, ähvardamist ja survestamist? Kas võlausaldajal on võimalik endal pöörduda kohtusse, et nõude selle osa, mis maksekäsumenetluses ei sisaldunud, aegunuks kuulutada? Kui jah, siis kuidas seda teostada? Millised dokumendid tuleb esitada jne.? PS: Juhin veelkord tähelepanu, et võlausaldajal puudub mistahes info ja selgitus, miks võlausaldaja pöördus kohtusse nõudega 6 205.40 EUR, jättes kasutamata võimaluse nõuda kogu võlgnevust (ca 12 000.00 EUR). Tänan

Kahjuks ei ole võimalik konkreetset vastust anda, kuna see eeldaks kõigi asjaga seotud tõendite eelnevat analüüsi. 
Mõned üldised tähelepanekud: võlausaldaja on isik, kellele kuulub nõue ja kes otsustab, kas ta esitab võlgniku vastu nõude ise või palub seda esindusõiguse sätete alusel teha inkassofirmal. Võlausaldaja võib nõude ka loovutada kolmandale isikule, nõude loovutamisest ja uuest võlausaldajast tuleb võlgnikku teavitada. Kuni võlgnik ei ole saanud nõude loovutamise ja uue võlausaldaja kohta teadet, peab võlgnik eeldama, et esialgne võlausaldaja on jätkuvalt nõude omanik. Võlgnik peab kõik oma vastuväited nõudele, selle suurusele või võimalikule aegumisele esitama esialgsele võlausaldajale. 
Nõude aegumine ei lõpeta nõuet, võlausaldaja võib jätkuvalt nõuda võla maksmist. Nõude aegumistähtaja möödumine annab võlgnikule võimaluse esitada kohtus nõude aegumise vastuväite. Kas nõue on aegunud, sõltub nõude asjaoludest. Nende kontrollimisel tuleb tuvastada, et kas aegumise tähtaeg võib olla katkenud või peatunud. Näiteks kui võlgnik on vahepeal nõuet tunnustanud, siis aegumise tähtaeg katkes ja selle kulg algas otsast peale. 
Selgituste kohaselt esitas võlausaldaja väiksemale summale maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ilmselt maksekäsk väljastati ja võlausaldaja andis selle kohtutäiturile täitmiseks. Küsija eeldas, et ülejäänud summale on kohtutäitur kohaldanud aegumist. Kohtutäitur täidab seaduse alusel kohtulahendit ulatuses, millises see on kohtu poolt välja mõistetud, antud juhul maksekäsul toodud summa ulatuses. Väljamõistetud summa võib suureneda viivise osas, millist tuleb seaduse kohaselt arvutada ning sisse nõuda kuni põhinõude täitmiseni. Kohtutäituri tegevuse kohta saab lugeda ka varasemat vastust:   https://www.juristaitab.ee/et/joustunud-lahendi-vaidlustamine-maksegraafik-taitemenetluses

Tere Uurin, sellist asja, et minu arve, mis oli osaliselt tasutud, aga maksmata oli veel summa ca 36€ (Elenger) ja maksetähtaeg oli ületatud 30 päeva edastati Julianus inkassosse. Arve tasusin koheselt, aga info on jäetud taust.ee ülesse koos märkega, et asi on lahendatud. Inkossost tegin päringu ja nad teatasid, et see jääbki 5 aastaks sinna? Olin teadlik, et mh jäetakse ülesse kui on makse hilinenud vähemalt 45 päeva. Kas tõesti on olemas nüüd selline seadus?

See küsimus ei ole seadusandlikul tasandil üheselt reguleeritud. Siiski peab andmete avaldaja lähtuma andmekaitse üldpõhimõtetest, mille kohaselt tohib avaldada vaid neid andmeid, mille avaldamise vastu on olemas õigustatud huvi. Portaali Taust.ee pidaja on OÜ Krediidiregister. Kirjutage aadressil [email protected] ja paluge see kirje kustutada. Kui nad keelduvad, siis küsige selgitus, miks on nende hinnangul nende andmete jätkuv avaldamine õigustatud. Kui vastus Teid ei rahulda, saate nõuda andmete kustutamist kohtu kaudu.
 

Tere Kui alaealisele pärandada kinkelepinguga kinnistu, kelle vanemad pole abielus, kelle 1 lapsevanem on võlgades, peal kohtutäiturid, kas kohtutäiturid saavad kinnistule "käpa" peale panna, lapsel on vanemaga sama perekonnanimi.

Ei. Võlgnevuse eest vastutab täisealine võlgnik (vajadusel oma varaga), aga mitte laps.

Vanem inimene on andnud enda pangakoodid pereliikmele aitamaks tasuda arveid. Kuid nüüd on välja tulnud see, et on võetud SUURTES summades kiirlaene mis jäeti tasumata ning on üle antud kohtutäiturile kes teeb palgast kinnipidamisi. Mainin veel, et laenud võetud Soomest. Kas on üldse võimalik, et saaks teadmata võetud laenud üle kanda isikule kes need võttis, või on siin ikkagi see kurb tõsiasi, et ise andis enda dokumendid ja ka ise vastutab? Raske olukord kus kaalume mida teha, tahakski teada, et kui otsustada politseisse minna ja avaldus teha kas siis üldse on sellest abi kuna dokumendid on ju vabatahtlikult antud mida kahjuks kuritarvitati.

Tegemist on olukorraga, kus üks isik on volitanud teist isikut tema nimel tehinguid tegema, andes selleks teisele isikule üle oma pangakoodid. Teine isik on ületanud talle antud volitust ja kasutanud pangakoode mitte ainult arvete tasumiseks, vaid ka laenu võtmiseks volitaja nimele. Nagu küsimusest nähtub, on laenuandja esitanud hagi kohtusse, kohus on hagi rahuldanud ja kohtutäitur on algatanud jõustunud kohtulahendi alusel täitemenetluse.

Selles etapis on mõistlik esitada politseile avaldus isiku vastu, kes usaldust kuritarvitas. Politsei algatab kriminaalmenetluse ja selle raames on võimalik esitada usaldust kuritarvitanu vastu tsiviilhagi; ehk siis nõuda temalt kahju hüvitamist. 

Tere! Soovin luua OÜ aga eraisikuna on mul kehtivad täitemenetlused pooleli. Mis see kõige mustem stsenaarium saab olla? Ettevõte pannakse müüki,seda tean. Tõenäosus, et see ära ostetakse on suht väike, kuna ettevõtteid on müügis tohutult. Näiteks kui kiirelt ettevõte arestitakse ja kas see takistab pangakonto loomist kuidagi, ettevõttele?

Loodav ettevõte ehk täpsemalt selle osa (osaühingu puhul) on Teie vara nagu mistahes muu varaese. Seetõttu on võimalik seda arestida ja võlgade katteks sundenampakkumisel müüa. Kui kiiresti ja kas üldse kohtutäitur nimetatud toimingud teeb, ei ole võimalik prognoosida.

Õigusaktide kohaselt on pangal kohustus avada põhimaksekonto tarbijale (eraisikule), kuid juriidiliste isikute (ettevõtete) puhul sellist otsest sundi esitatud tekstides sätestatud ei ole (v.a üldine kohustus VÕS § 710¹ lg 1 tähenduses, kui isik vastab tüüptingimustele). Ettevõtte konto avamisel hindab pank kliendi vastavust hoolsusmeetmetele ja oma riskiprofiilile (RahaPTS § 20). Kui maksehäiretega isiku osalus ettevõttes takistab panga hinnangul hoolsusmeetmete täitmist või tekitab rahapesu kahtluse, on pank kohustatud ärisuhte loomisest keelduma (RahaPTS § 42 lg 1).

Tervist, Hiljuti sattusin kelmuse ohvriks, mille käigus minu nimel võeti enda teadmata laenu kiirlaenu kontoritest(TF Bank, BB Finance, Pacet Group oü), mis sularahaautomaadist koheselt välja võeti. Politsei poolt on alustatud kriminaal menetlus, ning on ühendust võetud kiirlaenu kontoritega. Praeguseks aga nõutakse minu poolt võtmata laenu tagasimaksmist. Kuna kelmide poolt võetud laenu summa on nii võrd suur, olen sunnitud pöörduma juriidilise nõustamise poole. Kuidas oleks mõistlik antud olukorras käituda ja mida võiks olukorra lahendamiseks teha? Lugupidamisega, Mures Kodanik

Kui Teie ei ole ise laenu võtmiseks tahteavaldust andnud, ega andnud nõusolekt´ut, et keegi teine seda Teie nimel teeb, ei saa te olla laenulepingut sõlminud. Küsimuses kirjeldatud olukorras võib laenu võtmise näol tegemist olla esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehinguga, mis on tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2024. a määrus asjas nr 2-23-11584, p 11). 

Soovitan kindlasti kohtumenetluses osaleda, esitada õigeaegselt oma seisukohad ja vastuväited ning vajadusel kasutada menetluses osalemiseks õigusabi.

Tere ,olen jäänud oma võlgu jäänud laenufirmadele tagasi maksmisega ,küsimus ,et mida ma edasi tegema peaksin,et minu pangakontot ei arestitaks ja minu võlgasid ei edastaks kohtutäiturile?

Esmalt soovitaksin pöörduda võlanõustaja poole ja arutada nõustajaga läbi võimalus esitada maksejõuetusmenetlusse võlgade ümberkujundamise taotlus. Võimalik on ka eraisiku pankrot, ent see jäägu siiski viimaseks võimaluseks, kui olukorrast muud väljapääsu enam ei ole. Kuidas käituda makseraskustesse sattununa, saab juhiseid finantsinspektsiooni tarbijaveebist aadressil https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine

Samas on leitavad võlanõustajate kontaktid ja selgitus võlgade ümberkujundamise kohta.