Nõude aegumisest
Olukorra kirjeldus: 2012 tekkis umbes 12 000.00 EUR suurune võlakohustus sõlmitud laenulepingu alusel. Võlausaldaja pöördus maksekäsumenetluses kohtusse ja nõude alusel mõisteti välja võlgnevus kogusummas 6 205.40 EUR (võlg + menetluskulud). Ülejäänud võlgnevuse osas kohtusse ei pöördutud, võlgnik põhjust ei tea. Otsus pöörati täitmisele (2014. aastal) ja sellele kohaldati põhinõude aegumine võlausaldaja nõusolekul 2024. aasta novembrikuus. 10.03.2026 võttis võlgnikuga ühendust inkassoettevõte, kes ei olnud kohtumenetluses ega täitemenetluses võlausaldaja esindaja, kes nõuab sama võlgnevuse raames 130 000.00+ EUR tasumist, ähvarades mittetasumise korral pöörduda kohtusse. Nõudekiri polnud allkirjastatud, see ei sisaldanud mingit arvutuskäiku, kuidas sellise pöörase nõudeni on jõutud, ega ainsat alusdokumenti. Pelgalt e-kiri. Minu küsimused: 1. Kas nõuet, mille puhul kohtutäitur on võlausaldaja nõusolekul aegumise kohaldanud, saab nüüd mingi inkassoettevõte üldse sisse nõuda? Kui jah, millisel õiguslikul alusel? 2. Kas inkassoettevõte saab nõuda sisse tekkinud võla seda osa, mille osas võlausaldaja kohtusse ei pöördunud (st summale, mis jäi maksekäsumenetlusest välja)? 3. Kui inkassoettevõte peaks pöörduma kohtusse, kas mul on õigus esitada vastuväide, et võlgnevus on aegunud? 4. Millised on võlgniku õigused antud olukorras, kui inkassoettevõte ei lõpeta oma nõudekirjade saatmist, ähvardamist ja survestamist? Kas võlausaldajal on võimalik endal pöörduda kohtusse, et nõude selle osa, mis maksekäsumenetluses ei sisaldunud, aegunuks kuulutada? Kui jah, siis kuidas seda teostada? Millised dokumendid tuleb esitada jne.? PS: Juhin veelkord tähelepanu, et võlausaldajal puudub mistahes info ja selgitus, miks võlausaldaja pöördus kohtusse nõudega 6 205.40 EUR, jättes kasutamata võimaluse nõuda kogu võlgnevust (ca 12 000.00 EUR). Tänan
Kahjuks ei ole võimalik konkreetset vastust anda, kuna see eeldaks kõigi asjaga seotud tõendite eelnevat analüüsi.
Mõned üldised tähelepanekud: võlausaldaja on isik, kellele kuulub nõue ja kes otsustab, kas ta esitab võlgniku vastu nõude ise või palub seda esindusõiguse sätete alusel teha inkassofirmal. Võlausaldaja võib nõude ka loovutada kolmandale isikule, nõude loovutamisest ja uuest võlausaldajast tuleb võlgnikku teavitada. Kuni võlgnik ei ole saanud nõude loovutamise ja uue võlausaldaja kohta teadet, peab võlgnik eeldama, et esialgne võlausaldaja on jätkuvalt nõude omanik. Võlgnik peab kõik oma vastuväited nõudele, selle suurusele või võimalikule aegumisele esitama esialgsele võlausaldajale.
Nõude aegumine ei lõpeta nõuet, võlausaldaja võib jätkuvalt nõuda võla maksmist. Nõude aegumistähtaja möödumine annab võlgnikule võimaluse esitada kohtus nõude aegumise vastuväite. Kas nõue on aegunud, sõltub nõude asjaoludest. Nende kontrollimisel tuleb tuvastada, et kas aegumise tähtaeg võib olla katkenud või peatunud. Näiteks kui võlgnik on vahepeal nõuet tunnustanud, siis aegumise tähtaeg katkes ja selle kulg algas otsast peale.
Selgituste kohaselt esitas võlausaldaja väiksemale summale maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ilmselt maksekäsk väljastati ja võlausaldaja andis selle kohtutäiturile täitmiseks. Küsija eeldas, et ülejäänud summale on kohtutäitur kohaldanud aegumist. Kohtutäitur täidab seaduse alusel kohtulahendit ulatuses, millises see on kohtu poolt välja mõistetud, antud juhul maksekäsul toodud summa ulatuses. Väljamõistetud summa võib suureneda viivise osas, millist tuleb seaduse kohaselt arvutada ning sisse nõuda kuni põhinõude täitmiseni. Kohtutäituri tegevuse kohta saab lugeda ka varasemat vastust: https://www.juristaitab.ee/et/joustunud-lahendi-vaidlustamine-maksegraafik-taitemenetluses