Teistmisavaldus
Tere! Pöördun teie poole seoses identiteedivarguse ja Soome kohtu vana tagaseljaotsusega, millest sain teada alles nüüd, peaaegu 8 aastat hiljem. Asjaolud: Sain 19.03.2026 Julianus Inkasso OÜ-lt e-kirja teel võlanõude (põhisumma 3532 € + viivised ja kulud). Nõude aluseks on Soome Vantaa esimese astme kohtu 15.06.2018 tagaseljaotsus (Yksipuolinen tuomio 18/10956). Otsusest selgub, et minu nime ja isikukoodi kasutades on 2018. aasta alguses sõlmitud üürileping Sato-Asunnot Oy-ga (korter aadressil Ruostekuja 3 A 7, Vantaa). Mina ei ole kunagi seal elanud, lepingut sõlminud ega allkirjastanud. 2018. aastal saadeti kohtukutsed mulle tundmatule aadressile (Haapsalunkuja 4 A 6, Helsingi), mistõttu polnud mul menetlusest aimugi. Sain otsusest ja väidetavast võlast esimest korda teada 19.03.2026 inkasso kirja kaudu. Seni astutud sammud (kõik tehtud 19.03.2026): Saatsin Julianus Inkassole kirjaliku vastuväite: keeldusin nõudest, nõudsin algse allkirjastatud lepingu esitamist ja keelasin sissenõudmistoimingud. Esitasin Eesti Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate identiteedivarguse ja kelmuse kohta. Esitasin Soome politseile (Itä-Uusimaa) e-posti teel kuriteoteate (rikosilmoitus). Esitasin Soome kohtule (Itä-Uudenmaan käräjäoikeus) ametliku avalduse asja uueks arutamiseks (takaisinsaantihakemus), kuna sain otsusest teada alles nüüd (mahtusin 30-päevasesse vaidlustamistähtaega). Minu küsimused: Kas minu senised sammud on juriidiliselt piisavad, et vältida inkasso poolt nõude edastamist Eesti kohtutäiturile, kuni Soome kohus minu avaldust menetleb? Kui Julianus Inkasso peaks Soome kohtu pooleliolevast menetlusest hoolimata andma asja Eesti kohtutäiturile, siis millised on minu õigused ja kiired vastusammud Eestis sissenõudmise peatamiseks? Kas on veel täiendavaid juriidilisi toiminguid, mida peaksin Eestis tegema, et end kaitsta?
Meie vastame Eesti Vabariigi õiguse pinnalt. Kui see otsus oleks tehtud Eesti kohtu poolt, siis oleks Teie poolt kirjeldatud olukorras võimalik esitada Riigikohtule teistmisavaldus ning Riigikohus saaks otsuse tühistada. Eeldatavasti on sama võimalus ka Soomes. Kui sissenõudja algatab täitemenetluse, siis on Teil võimalik esitada Eesti kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi alusena tootegi välja selle, et olete esitanud Soome kohtusse teistmisavalduse. Lisate juurde Soome kohtule esitatud avalduse ja politseile tehtud avaldused.