Viiviste nõudmine laenult

Tere Soovin küsida nõu oma ema olukorra kohta. Minu ema laenas umbes aasta tagasi ühelt eraisikult raha. Kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud. Laenusumma oli minu teada umbes 800–1200 eurot. Praeguseks on ema sellele isikule tagasi maksnud juba umbes 1500 eurot, kuid ta nõuab jätkuvalt veel 1100 eurot. Kui ema selle summa veel maksaks, oleks kokku tasutud umbes 2600 eurot, mis tundub algse laenusummaga võrreldes väga ebamõistlik. Meile ei ole esitatud selget kirjalikku arvestust, mille alusel veel 1100 eurot nõutakse. Samuti puudub kirjalik kokkulepe intressi, viivise või muude lisatasude kohta. Soovin teada, kas selline nõue võib olla õiguspärane, kui kirjalikku lepingut ei olnud. Kuidas peab nõudja tõendama, et lisaks juba makstud 1500 eurole on veel 1100 eurot tasumata? Kas väga suur intress või lisatasu võib olla tühine või vaidlustatav, kui seda ei ole selgelt kokku lepitud? Kas ema peaks edasised maksed peatama seni, kuni nõudja esitab kirjaliku arvestuse ja tõendid? Palun nõu, kuidas sellises olukorras käituda ja millised õigused on minu emal. Soovime teada ka seda, kas tegemist võib olla liigkasuvõtjaliku või heade kommetega vastuolus oleva nõudega või kuidas edasi käituda.

Esiteks ei pea laenuleping tingimata olema kirjalik. Ka suuline laenuleping võib olla kehtiv. Samas peab isik, kes nõuab raha tasumist, suutma vaidluse korral tõendada nii laenu andmist kui ka nõude suurust. Kui laenuandja väidab, et pärast juba tasutud 1500 eurot on veel 1100 eurot tasumata, peab ta suutma selgitada, millest see summa koosneb. Kui kirjalikult ei ole kokku lepitud intressi, viivist ega muid tasusid, võib laenuandjal olla keeruline tõendada, et sellised maksed üldse kuuluvad tasumisele. 

Teie ema võiks paluda laenuandjalt kirjalikult:

  1. algse laenusumma täpset suurust; 
  2. kõigi seni tehtud maksete arvestust; 
  3. arvutuskäiku, mille alusel väidetavalt on veel 1100 eurot tasumata; 
  4. tõendeid selle kohta, millised intressid, viivised või muud tasud olid kokku lepitud. 

Kuni sellist arvestust ei ole esitatud, ei ole mõistlik teha uusi makseid üksnes nõudja suuliste väidete alusel. Iga täiendav makse võib hiljem raskendada vaidluses tegeliku olukorra tõendamist. Oluline on säilitada kõik olemasolevad tõendid:

  • pangaväljavõtted; 
  • maksekorraldused; 
  • SMS-id, Messengeri vestlused, e-kirjad; 
  • kõnesalvestised 

Kui laenuandja pöördub kohtusse, peab ta esitama tõendid selle kohta, kui suur oli laen, millised tingimused kokku lepiti ja kui palju on tegelikult veel tasumata. Kui teie ema on juba maksnud rohkem, kui ta tegelikult võlgnes, võib teatud juhtudel tekkida isegi alus enammakstud summa tagasinõudmiseks.

Vastatud:
01.06.2026