Tere! Soovin küsida õigusabi seoses elatisvõla sissenõudmisega ning uurida, millised võimalused on mul oma nõude reaalseks kättesaamiseks. aastal määrati mulle elatis kuni 21-aastaseks saamiseni. 2025. aastal pöördusin elatisvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kuid võlgnik vaidlustas asja kohtus. Sain kohtuvaidluses enda kasuks otsuse ning täitemenetlus jätkus. Kohtuvaidluse ajal 2025. aastal ja 2026. aasta alguses tasus võlgnik keskmiselt 200–400 eurot kuus. Pärast kohtuvaidluse lõppu on tema maksed aga järk-järgult vähenenud. Esialgu tasus ta umbes 100 eurot kuus, kuid praeguseks on maksed langenud ligikaudu 20 euroni kuus. Elatisvõla jääk on praegu ligikaudu 6000 eurot. Minu teada kehtib praegune kohtuotsus kuni 2029. aastani. Sooviksin teada, millised õiguslikud võimalused on mul võla sissenõudmiseks ning mida oleks mõistlik praegu ette võtta, et vältida olukorda, kus võlg jääbki kätte saamata.

Kui osamaksed on vähenenud, peaksite oma kohtutäituriga ühendust võtma ja selgitust paluma, miks ei ole laekumised ulatuses, mis kohtulahendiga määratud. Samuti võite oma kohtutäiturilt pärida, milliseid varalisi võimalusi on võlgnikul. Kohtutäituril on võimalik pöörata sissenõue võlgniku varale, kui vabatahtlik täitmistähtaeg on möödunud ja võlgnikul on vara või õigusi, millele sissenõuet pöörata (realiseerida enampakkumise kaudu). Mõistagi võib tekkida küsimus, kas võlgnikul on vahendid millest tasuda, aga seda selgitab välja kohtutäitur.
Seadusandja ei ole kehtestanud miinimummäära võlgnevuse korral igakuuliseks tasumiseks. Küll aga peab teie kaasuses lähtuma kohtu juhistest ja igakuulisest tasumisele kuuluvast summast. Seda võlgnik teie nõusolekuta muuta (tasudes igakuuliselt vähem) ei saa. Mis tähendab, et kui võlgnik isegi maksab igakuuliselt vähem kui kohus välja mõistis, jääb tasumata osa võlgnevuseks, mida peab tasuma. Tasumata osa nõudeõigus on seaduse kohaselt piiritletud tähtajaga.
Nõude aegumise kohta selgitame järgnevalt. Nõude aegumine elatise nõudes aegub 10 aasta möödudes. Kuivõrd elatise maksed on kohtulahendi kohaselt igakuuliselt, aeguvad ka maksed vastavalt nende tasumise päevale 10a möödudes. Kui teie kaasuses peaks viimane makse toimuma 2029 detsember, siis aegumistahtaeg 10a lõppeb viimase makse osas detsembris 2039.
 

Teema: Õigusabi küsimine elatise kohtuotsuse tõlgendamiseks ja elatisvõlgnevuse arvutamiseks Tere! Palun õiguslikku hinnangut minu lapse elatise kohtuotsuse tõlgendamise ja võimaliku elatisvõlgnevuse arvutamise kohta. Kohtuotsuse andmed ja asjaolud: - Tsiviilasi nr x - Elatis on välja mõistetud alates 1. veebruarist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. - Kohtuotsuses on märgitud elatis summas 240 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool kehtivast kuupalga alammäärast, millest arvestatakse maha pool lapsele makstavast riiklikust lapsetoetusest. - Lapse isa on kogu perioodi jooksul maksnud igakuiselt 240 eurot. - Lapse lapsetoetus on 80 eurot kuus. Soovin selgitada, kas isa on täitnud kohtuotsusest tulenevat kohustust õiguspäraselt või on tekkinud elatisvõlgnevus. Palun hinnata eelkõige järgmisi küsimusi: 1. Perekonnaseaduse § 217² kohaldamine. Kas minu kohtuotsusele kohaldub alates 1. jaanuarist 2022 fikseeritud 292 euro suurune elatis või tuleb jätkuvalt lähtuda kohtuotsuses sätestatud muutuvast alampiirist? 2. Kohtuotsuse sõnastuse tähendus. Kas asjaolu, et otsuses on nimetatud kindel summa 240 eurot koos tingimusega „kuid mitte vähem kui pool kehtivast kuupalga alammäärast, millest arvestatakse maha pool riiklikust lapsetoetusest“, muudab 2022. aasta üleminekusätte kohaldamist? 3. Võlgnevuse arvutamine. Milline oli kohtuotsuse alusel tasumisele kuulunud elatis igal perioodil alates 1. veebruarist 2019 kuni 2026. aasta oktoobrini, arvestades isa tegelikult makstud 240 eurot kuus? 4. Aegumine. Kas ja millises ulatuses võib võimaliku elatisvõlgnevuse sissenõudmist mõjutada aegumine? 5. Edasised sammud. Millise arvutuse ja õigusliku aluse järgi oleks korrektne koostada elatisvõlgnevuse nõue ning esitada see kohtutäiturile? Olen pöördunud selgituse saamiseks ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole, kuid mulle vastati, et täitedokumendi tõlgendamine ja nõude suuruse määramine ei kuulu nende pädevusse ning soovitati pöörduda õigusabi osutaja poole. Saan vajadusel saata kohtuotsuse koopia ja vajadusel saan esitada maksete väljavõtte. Palun võimalusel anda kirjalik hinnang ning selgitada, kuidas peaksin edaspidi tegutsema, et nõuda sisse kogu õiguspäraselt tasumisele kuuluv elatis. Tänan Teid abi eest! 

1. Küsimus ja lähteandmed

Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tuleb lapse kasuks tasuda elatist alates 1. veebruarist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni järgmises suuruses:

„240 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool kehtivast kuupalga alammäärast, millest arvestatakse maha pool lapsele makstavast riiklikust lapsetoetusest.“

Elatist kohustatud vanem on tasunud iga kuu 240 eurot. Küsimus on selles, kas kohtuotsuse järgi oleks tulnud maksta mõnel perioodil suuremat summat ning kas tekkinud on elatisvõlgnevus.

Arvutused allpool põhinevad eeldustel, et laps oli vastaval perioodil elatisele õigustatud, tegemist oli esimese või teise lapse lapsetoetusega ning lapsetoetus oli 2019-2022. aastal 60 eurot kuus ja alates 2023. aastast 80 eurot kuus. Samuti eeldatakse, et muid makseid, tasaarvestusi ega hilisemaid kohtuotsuseid ei ole.

2. Kohaldatavad õigusnormid ja kohtupraktika

2.1. Perekonnaseaduse § 217² lg 1

Perekonnaseaduse (PKS) § 217² lg 1 näeb ette, et kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt tuli tasuda elatist seadusega kehtestatud elatise alammäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse alates 1. jaanuarist 2022 elatise suuruseks 292 eurot kuus.

PKS § 217² lg 2 järgi võib kohustatud vanem või laps, kes ei nõustu nimetatud summaga, pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 2022. a lahend tsiviilasjas nr 2-20-9571/52 (p 12) selgitab üleminekusätte kohaldamist varasematele kohtulahenditele, milles elatis oli seotud seadusjärgse miinimumelatise või poole töötasu alammääraga. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2024. a lahend tsiviilasjas nr 2-22-13312/38 kinnitab, et PKS § 217² lg 1 kohaldamisala võib hõlmata ka varasemaid lahendeid, milles elatis määrati protsendina PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatisest. Seega ei piirdu üleminekusätte kohaldamine üksnes olukorraga, kus resolutsioonis kasutatakse täpselt sõnu „pool töötasu alammäärast“.

Samas ei tähenda see, et PKS § 217² lg 1 kohalduks automaatselt igale kohtuotsusele, milles elatise suurus on seotud töötasu alammääraga. Hinnata tuleb konkreetse resolutsiooni sisu ja seda, kas kohustus vastab üleminekusättes nimetatud elatise määramise alusele.

2.2. Kohtuotsuse resolutsiooni tõlgendamine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. Kohtuotsuse täitmisel tuleb lähtuda selle resolutsioonist, arvestades vajaduse korral resolutsiooni tähenduse selgitamiseks otsuse põhjendusi.

Käesolevas asjas on elatis määratud kaheosaliselt: esiteks on nimetatud 240 eurot kuus ning teiseks on sätestatud alampiir, mis seostub poole töötasu alammäära ja poole riikliku lapsetoetuse suurusega. Sõnastuse „240 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ...“ loomulik tähendus on, et 240 eurot on makstav summa juhul, kui resolutsioonis sätestatud alampiiri arvutus ei anna suuremat tulemust. Kui alampiiri arvutuse tulemus ületab 240 eurot, ei pruugi 240 euro tasumine olla kohtuotsuse nõuetekohane täitmine.

Üleminekusätte küsimus on eraldi: kas alates 1. jaanuarist 2022 tuleb selle resolutsiooni puhul lähtuda PKS § 217² lg-s 1 sätestatud 292 eurost või tuleb jätkata resolutsioonis sisalduva muutuva valemi rakendamist. Eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid toetavad PKS § 217² laiemat tõlgendamist, kuid käesoleva resolutsiooni täpne sõnastus jätab tõlgendusriski, sest seal on töötasu alammäärast lahutatav lapsetoetuse osa sõnaselgelt nimetatud. Seetõttu on põhjendatud käsitada 292 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2022 peamise õigusliku seisukohana, kuid võimalikku vaidlust ei saa täielikult välistada ilma kohtuotsuse põhjendusi ja asjaolusid tervikuna hindamata.

2.3. Elatise maksmise aeg

PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seetõttu tuleb arvestada ka iga kuu makse sissenõutavaks muutumise aega. Kui kohtuotsuses on määratud eraldi maksetähtaeg, tuleb lähtuda sellest kohtuotsuse tingimusest.

3. Elatise arvutamine enne 1. jaanuari 2022

Töötasu alammäärad ja eeldatud lapsetoetuse suurused annavad järgmise arvutuse:

Töötasu alammäärad on 2019. aastal 540 eurot ning 2020. ja 2021. aastal 584 eurot kuus. Esimese ja teise lapse lapsetoetus oli vaadeldaval 2019-2022. aasta perioodil 60 eurot kuus. 

Sellest tuleneb:

• 2019. aasta veebruar–detsember: puudujääki ei teki.
• 2020. aasta: 22 eurot × 12 kuud = 264 eurot.
• 2021. aasta: 22 eurot × 12 kuud = 264 eurot.

Seega on 31. detsembri 2021 seisuga võimalik elatisvõlgnevus kokku 528 eurot.

4. Elatise arvutamine alates 1. jaanuarist 2022

Kui kohaldub PKS § 217² lg 1, on elatise suurus alates 1. jaanuarist 2022 292 eurot kuus. Sellisel juhul ei arvutata seda summat igal aastal uuesti töötasu alammäära muutumise järgi, vaid lähtutakse üleminekusättes fikseeritud summast. 

Kuna kohustatud vanem on tasunud 240 eurot kuus, oleks kuine puudujääk 52 eurot.

Arvutuse aluseks on eeldus, et elatis tuli tasuda kogu nimetatud perioodi eest ning 2026. aasta oktoobri makse on samuti sissenõutavaks muutunud.

5. Võimaliku elatisvõlgnevuse kogusumma

Eespool kirjeldatud peamise õigusliku seisukoha järgi on võimalik võlgnevus järgmine:

Esialgne arvestuslik elatisvõlgnevus seisuga oktoober 2026 on 3544 eurot.

See summa eeldab, et PKS § 217² lg 1 kohaldub alates 1. jaanuarist 2022, laps oli kogu arvestusperioodi jooksul elatisele õigustatud, kõik kuumaksed olid 240 eurot ning muid makseid või tasaarvestusi ei olnud.

Alternatiivne arvutus juhul, kui PKS § 217² lg 1 ei kohaldu

Kui kohus leiaks, et konkreetse resolutsiooni sõnastus ei kuulu PKS § 217² lg 1 kohaldamisalasse, tuleks jätkata kohtuotsuses sätestatud valemi rakendamist. Eeldades, et lapsetoetus oli 2023. aastast 80 eurot kuus, oleks arvutus järgmine:

• 2022: 654 / 2 − 60 / 2 = 297 eurot kuus;
• 2023: 725 / 2 − 80 / 2 = 322,50 eurot kuus;
• 2024: 820 / 2 − 80 / 2 = 370 eurot kuus;
• 2025: 886 / 2 − 80 / 2 = 403 eurot kuus;
•  
  1. aasta jaanuar–märts: 886 / 2 − 80 / 2 = 403 eurot kuus;
•  
  1. aasta aprill–oktoober: 946 / 2 − 80 / 2 = 433 eurot kuus.

Nende eelduste korral oleks võimalik kogupuudujääk 2019. aasta veebruarist kuni 2026. aasta oktoobrini 7558 eurot. See on alternatiivne arvutus, mitte käesolevas hinnangus peamise seisukohana kasutatud summa.

Alternatiivse summa kasutamiseks tuleb esmalt lahendada õiguslik küsimus PKS § 217² lg 1 kohaldamise kohta ning kontrollida, kas lapsetoetuse määrad vastavad konkreetse lapse tegelikule toetusele. 

6. Aegumine

Elatise sissenõudmise aegumise hindamisel tuleb eristada kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumist ja üksikute elatismaksete sissenõutavaks muutumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 sätestab üldjuhul jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise kümneaastase aegumistähtaja. TsÜS § 157 lg 2 reguleerib tähtaja algust ning § 157 lg 5 järgi arvestatakse perioodiliste maksete, sealhulgas elatise puhul aegumistähtaega iga üksiku makse suhtes eraldi. Lapse elatisnõude puhul tuleb lisaks arvestada erireeglit, mille järgi ei kulge aegumine lapse alaealisuse ajal; aegumise arvestamise algus seostub lapse täisealiseks saamisega. Seetõttu ei saa üksnes käesoleva arvutuse põhjal järeldada, et mõni konkreetne kuumakse on aegunud. Selleks tuleb kontrollida vähemalt:

1. millal kohtuotsus jõustus;
2. millal kohtuotsus täitmiseks esitati, kui see esitati;
3. lapse täisealiseks saamise kuupäeva;
4. kas ja millal on algatatud täitemenetlus ning millised aegumist mõjutavad toimingud on tehtud;
5. milliste kuude eest on maksed tasutud ja milliste eest mitte.

Aegumise küsimus tuleb enne sundtäitmise taotlemist või võlgnevuse lõpliku summa kinnitamist eraldi üle kontrollida.

7. Soovitatavad edasised toimingud

1. Kontrollida kohtuotsuse tervikteksti. Eriti oluline on otsuse põhjendav osa ja resolutsiooni täpne sõnastus, et hinnata PKS § 217² lg 1 kohaldamist.
2. Koostada kuupõhine arvestus. Iga kuu kohta tuleb märkida kohustuslik summa, tegelikult tasutud summa, puudujääk ja makse kuupäev. Arvestuses tuleb lähtuda lapse tegelikust täisealiseks saamise kuupäevast ning kontrollida lapsetoetuse ajalugu.
3. Kontrollida maksetõendeid. Pangakonto väljavõtted ja muud tõendid peavad kinnitama, et iga kuu eest tasuti 240 eurot ning muid makseid ei tehtud.
4. Esitada kohustatud vanemale kirjalik nõue. Nõudes tuleb esitada õiguslik alus, kuupõhine arvestus, kogusumma ja mõistlik tähtaeg tasumiseks. Kui summa või õiguslik alus vaidlustatakse, tuleb hinnata vajadust pöörduda kohtusse.
5. Vajaduse korral pöörduda kohtutäituri poole. Jõustunud kohtuotsuse alusel saab taotleda täitemenetluse alustamist, esitades kohtutäiturile täitedokumendi ja nõutavad lisad. Enne esitamist tuleb kontrollida, kas olemasolev kohtuotsus võimaldab nõutavat summat piisavalt selgelt kindlaks teha ning kas arvestus on nõuetekohane.

8. Kokkuvõte

Kohtuotsuse sõnastuse põhjal tuleb 240 eurot käsitada põhiosana, millele lisandub kohustus järgida resolutsioonis sätestatud alampiiri. 2020. ja 2021. aastal oli eeldatud arvutuse järgi alampiir 262 eurot kuus, mistõttu tekib nende aastate eest kokku 528 euro suurune puudujääk.

Alates 1. jaanuarist 2022 on peamine õiguslik seisukoht, et kohaldub PKS § 217² lg 1 ning elatise suurus on 292 eurot kuus. Selle käsitluse korral on võimalik elatisvõlgnevus seisuga oktoober 2026 3544 eurot.

Kuna resolutsioonis on töötasu alammäära ja lapsetoetuse seos sõnastatud eraldi valemina, tuleb enne lõpliku nõude esitamist kontrollida kohtuotsuse põhjendusi ja hinnata PKS § 217² lg 1 kohaldamise riski. Kui üleminekusäte ei kohaldu, võib alternatiivse arvutuse tulemus olla oluliselt suurem. Lõplik nõue tuleb koostada kuupõhise arvestuse, maksetõendite ja aegumise eraldi kontrolli alusel.

Töötasu alammäärad: 2019 – 540 eurot; 2020 – 584 eurot; 2021 – 584 eurot; 2022 – 654 eurot; 2023 – 725 eurot; 2024 – 820 eurot; 2025 – 886 eurot; 2026. aasta jaanuarist märtsini – 886 eurot ning alates 1. aprillist 2026 – 946 eurot. Peretoetuste seadus ja selle vastavad redaktsioonid: esimese ja teise lapse lapsetoetus oli 60 eurot kuus ning alates 2023. aastast 80 eurot kuus. Justiits- ja Digiministeerium, „Miinimumelatis“ – selgitus PKS § 217² lg 1 kohaldamise ja varasemate kohtulahendite kohta: https://www.justdigi.ee/era-ja-avalik-oigus/tsiviiloigus/miinimumelatise-muutmine

Sotsiaalkindlustusameti selgitus nõuete aegumistähtaegade ja nende arvestamise kohta: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoo-artiklid/nouete-aegumistahtajad-ja-aegumise-taotlemine

Tere asun kohe teema juurde. Laps elas emaga ja kohus mõistis minu suhtes elatise välja 2022 aasta kohe peale seda tuli laps minu juurde elama ca 4 aastat elas ja nüüd pöördus lapse ema kohtutäituri poole elatise sissenõumiseks selle kohtuotsusega. Tegelikult elatise hagi ei vasta tõele ega summale arvestades asjaolu et laps minuga elas kogu see aeg. Kuidas edasi minna selles olukorras? 

Kirjeldatud olukorras on võimalik kohtutäituri kaudu sissenõutav elatisvõlg vaidlustada. Kui kohus mõistis Teilt 2022. aastal lapse kasuks elatise välja, kuid laps asus hiljem Teie juurde elama ja elas Teiega ligikaudu neli aastat, on tegemist olulise asjaoluga, mida tuleb elatisnõude hindamisel arvestada. Samas tuleb arvestada, et varasem kohtuotsus ei kaota kehtivust automaatselt põhjusel, et lapse tegelik elukoht muutus. Seetõttu ei pruugi piisata üksnes kohtutäiturile teatamisest, et laps elas Teiega.

1. Kas elatist saab sisse nõuda aja eest, mil laps elas Teie juures?

Mitte tingimata. Riigikohus on 8. märtsi 2017. aasta lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 selgitanud, et kui pärast elatise väljamõistmist muutuvad asjaolud ning elatist maksma kohustatud vanem hakkab lapsega koos elama või osaleb muul viisil oluliselt rohkem lapse kasvatamises, võib elatise täies ulatuses sissenõudmine olla alusetu.

Vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust ka muul viisil kui üksnes igakuise rahasumma maksmisega. Kui laps elas Teie juures, kandsite tõenäoliselt tema igapäevaseid kulusid, nagu toit, eluase, riided, transport ja muud vajalikud väljaminekud. Riigikohus on leidnud, et sellises olukorras võib olla võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka siis, kui varasema kohtulahendi muutmiseks ei ole varem eraldi kohtusse pöördutud. See tähendab, et Teil võib olla õigus vaidlustada elatise sissenõudmine vähemalt selles osas, mis puudutab perioodi, mil täitsite lapse ülalpidamiskohustust lapsega koos elades.

Oluline on aga mõista, et lapse Teie juures elamine ei tähenda automaatselt kogu nõutud elatisvõla kustutamist. Kohus hindab konkreetseid asjaolusid, sealhulgas seda, milline oli lapse tegelik elukorraldus, milliseid kulutusi Te kandsite ning millise perioodi eest elatist nõutakse.

2. Mida teha kohtutäituri alustatud täitemenetluses?

Soovitan tegutseda viivitamata. Esiteks tuleb kohtutäiturilt kirjalikult küsida võlgnevuse üksikasjalikku arvestust, sh millise perioodi eest elatist sisse nõutakse; kuidas on arvutatud väidetav elatisvõlg; milliseid makseid on arvestatud; milline on nõude jääk koos täitekuludega. Võrrelge seda arvestust lapse tegeliku elukorralduse ja Teie kantud kuludega.

Teiseks tuleb kokku koguda tõendid selle kohta, et laps elas Teie juures. Võimalikud tõendid on näiteks rahvastikuregistri elukohaandmed, kui need kajastavad tegelikku elukohta; lapse kooli või muu õppeasutuse andmed; kirjavahetus lapse emaga, millest nähtub kokkulepe lapse Teie juures elamise kohta; lapse elamise ja igapäevaste kulude tasumist tõendavad dokumendid; muud tõendid, mis näitavad lapse tegelikku elukohta ja Teie osalemist tema ülalpidamises. Rahvastikuregistri kanne ei pruugi üksi olla otsustav, kui lapse tegelik elukoht oli mujal. Seetõttu on kasulik esitada võimalikult mitmekülgsed tõendid.

Kolmandaks tuleb hinnata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel saab esitada kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Teie olukorras võib see olla sobiv õiguskaitsevahend, et kohus hindaks, kas ja millises ulatuses on elatise sissenõudmine põhjendatud ajal, mil laps elas Teiega. Hagis tuleb selgelt märkida, millise perioodi ja millise nõutava summa vaidlustate ning miks. Lisage tõendid lapse Teie juures elamise ja tema ülalpidamise kohta.

Arvestage, et TMS § 221 lõike 2 järgi saab jõustunud kohtulahendi puhul üldjuhul tugineda asjaoludele, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist, arvestades seaduses ja kohtupraktikas tunnustatud erandeid. Samuti on oluline, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada üksnes täitemenetluse kestel. Seetõttu ei tasu menetluse lõppemiseni oodata.

Neljandaks tuleb taotleda vajaduse korral täitemenetluse peatamist. Hagi esitamine ei peata täitemenetlust automaatselt. Kui kohtutäitur jätkab raha kinnipidamist või kontode arestimist, võite taotleda kohtult hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist või muud sobivat abinõu. Kohus hindab taotluse põhjendatust ja seda, kas täitemenetluse peatamiseks on seaduses ette nähtud eeldused täidetud.

3. Kas piisab sellest, kui teavitate kohtutäiturit lapse Teie juures elamisest?

Üldjuhul ei tasu sellele lootma jääda. Kohtutäitur täidab kehtivat täitedokumenti ega saa tavaliselt ise lahendada sisulist vaidlust selle üle, kas lapse ülalpidamiskohustus oli konkreetsel perioodil muul viisil täidetud. Seetõttu tuleks kohtutäiturile oma vastuväited ja tõendid esitada, kuid samal ajal hinnata vajadust pöörduda kohtusse. Kui vaidlus puudutab kohtutäituri enda konkreetset toimingut, võib olla võimalik esitada TMS § 217 alusel kaebus kohtutäiturile. Selleks on üldjuhul kümme päeva alates päevast, mil saite toimingust teada või pidite sellest teada saama. Kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata, saab seaduses sätestatud tingimustel esitada kaebuse maakohtule.

Siiski tuleb eristada kaebust kohtutäituri toimingu peale ja hagi elatisnõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui Teie väide on, et elatisnõue on lapse Teie juures elamise tõttu osaliselt alusetu, ei pruugi üksnes kohtutäituri tegevuse peale kaebamisest piisata.

4. Kas varasemat kohtuotsust saab muuta või kasuks tuleb notariaalne kokkulepe?

Kui lapse elukoht muutus ja ta asus Teie juurde elama, oleks olnud mõistlik taotleda kohtult varasema elatiselahendi muutmist. Korduvate maksekohustuste puhul saab kohtuotsuse muutmist üldjuhul nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. See aga ei tähenda, et praeguses olukorras puuduks võimalus juba tekkinud nõuet vaidlustada. Nagu eespool märgitud, on Riigikohus tunnistanud võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka siis, kui elatiselahendi muutmist ei ole varem taotletud.

Kui vanemad saavutavad nüüd kokkuleppe elatise, võlgnevuse või edasise ülalpidamiskorralduse kohta, tasub see vormistada kirjalikult. Vajaduse korral võib sõlmida notariaalselt tõestatud ülalpidamiskokkuleppe, milles määratakse kindlaks elatise maksmise tingimused ja antakse seaduses nõutud juhul nõusolek kohesele sundtäitmisele.

Notariaalse kokkuleppe puhul on oluline aga arvestada, et see ei lõpeta iseenesest juba alustatud täitemenetlust varasema kohtuotsuse alusel. Kui soovite olemasoleva nõude lõpetada või vähendada, peab kokkulepe olema selleks õiguslikult piisav ning vajalikud toimingud tuleb teha ka täitemenetluses. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb vaidlus lahendada kohtus.

Lisateavet notariaalsete kokkulepete kohta leiab Notarite Koja veebilehelt.

Kokkuvõte

Teie kirjeldatud olukorras on olemas õiguslik alus kaaluda elatise sissenõudmise vaidlustamist, sest laps elas pärast 2022. aasta kohtulahendit ligikaudu neli aastat Teie juures. Riigikohtu praktika kohaselt võib lapse tegelik ülalpidamine elatist maksma kohustatud vanema juures olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele vastavas ulatuses.

Soovitan küsida kohtutäiturilt võlgnevuse detailset arvestust, koguda tõendid lapse Teie juures elamise kohta ning pöörduda kiiresti juristi poole, et hinnata TMS § 221 alusel hagi esitamist ja vajaduse korral täitemenetluse peatamise taotlemist.

Kõige olulisem on mitte eeldada, et lapse Teie juurde elama asumine kustutas varasema elatisnõude automaatselt. Samas ei tähenda varasem kohtuotsus tingimata, et kogu nõutud summa on põhjendatud. Küsimus tuleb lahendada konkreetse perioodi ja tõendite põhjal.

Kui isa maksab lapsele 350€ elatisraha kuus, kas emal on õigus nõuda veel täiendavalt kooli- ja kojusõidu bussipileti raha ning toiduraha lapsele koolipäevadeks? (350 eurone elatise summa on vanematel kokku lepitud omavahel sõnaliselt).

Üldjuhul ei saa lapsega koos elav vanem nõuda teiselt vanemalt automaatselt lisaks kokkulepitud 350-eurosele igakuisele elatisele veel kooli- ja kojusõidu bussipiletite ning koolipäevade toiduraha. Need on üldjuhul lapse tavapärased ülalpidamiskulud, millega tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Samas sõltub lõplik vastus vanemate kokkuleppe sisust, lapse tegelikest vajadustest ning sellest, kas elatis katab lapse põhjendatud ülalpidamiskulud.

1. Kas bussipiletid ja toiduraha sisalduvad elatises?

Perekonnaseaduse (PKS) § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestada tuleb kõiki lapse eluvajadusi, sealhulgas toidu, riietuse, eluaseme, hariduse ja transpordiga seotud kulutusi. Seega on kooli ja koju sõitmiseks vajalikud bussipiletid ning koolipäevadel söömisele kuluv raha üldjuhul lapse tavapärased ülalpidamiskulud. Need ei ole automaatselt elatisele lisanduvad eraldi maksed.

Kui vanemad on kokku leppinud, et isa maksab lapse ülalpidamiseks 350 eurot kuus, tuleb hinnata, kas kokkulepe hõlmab lapse tavapäraseid igakuiseid kulusid tervikuna. Kui hõlmab, ei saa ema üksnes selle tõttu, et bussipiletid ja toit tuleb eraldi osta, nõuda nende kulude hüvitamist lisaks kokkulepitud summale.

2. Kas 350-eurose elatise kõrval võib siiski nõuda lisaraha?

Jah, teatud asjaoludel võib see olla võimalik. PKS § 100 lõike 3 kohaselt võivad vanemad ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelise kokkuleppega täpsustada, kuid kokkulepe ei välista ega piira lapse seadusest tuleneva elatisnõude esitamist. Kui lapse põhjendatud vajadused on suuremad, kui seni kokkulepitud elatis võimaldab katta, võib tekkida alus elatise suurendamiseks. Hindamisel võetakse arvesse muu hulgas lapse tegelikke kulusid, mõlema vanema majanduslikku olukorda ja seda, kuidas vanemad lapse ülalpidamises osalevad.

Näiteks kui laps peab kooli jõudmiseks iga päev kasutama tasulist ühistransporti ning koolis toitlustamine ei ole tasuta, on need kulud lapse ülalpidamisvajaduse hindamisel asjakohased. Kuid see ei tähenda, et isa peaks tingimata maksma 350 eurot ja lisaks kõik nimetatud kulud täies ulatuses. Kulud tuleb arvestada tervikuna ning hinnata, milline peab olema kummagi vanema panus.

3. Kas suuline kokkulepe 350 euro suuruse elatise maksmiseks on kehtiv?

Vanemate suuline kokkulepe elatise maksmise kohta võib olla kehtiv. PKS § 100 lõige 3 võimaldab vanematel kokku leppida, kuidas ja millises ulatuses nad lapse ülalpidamiskohustust täidavad. Suulise kokkuleppe probleem seisneb eelkõige selles, et vaidluse korral võib olla keeruline tõendada, milles täpselt kokku lepiti. Näiteks kas 350 eurot pidi katma kõik lapse tavapärased igakuised kulud või leppisid vanemad kokku, et isa tasub lisaks ka konkreetsed kooliga seotud kulud.

Seetõttu on mõistlik fikseerida kokkulepe kirjalikult. Kui vanemad soovivad kokkuleppele anda ka täitedokumendi tähenduse, võivad nad sõlmida notariaalselt tõestatud kokkuleppe, milles isa kohustub maksma lapsele elatist kindlaksmääratud summas ja tingimustel ning annab nõusoleku kohesele sundtäitmisele. Sellise kokkuleppe sõlmimisel tuleb notariga täpsustada selle tingimused ja täidetavuse eeldused. Notariaalne kokkulepe ei tähenda siiski, et lapse seadusest tulenev õigus vajalikule ülalpidamisele kaob. Kui lapse vajadused või muud olulised asjaolud muutuvad, võib olla vajalik elatise suuruse uuesti hindamine.

Kokkuvõte                                  

Kokkulepitud 350-eurose elatise kõrval ei saa üldjuhul automaatselt nõuda eraldi raha lapse tavapäraste koolisõidu ja toidu kulude katmiseks. Need kulud kuuluvad üldjuhul lapse ülalpidamisvajaduste hulka. Kui aga lapse põhjendatud kogukulud on suuremad ning senine elatis ei taga tema vajaduste rahuldamist, võib olla põhjendatud taotleda elatise suurendamist. Selleks tuleks koostada ülevaade lapse igakuistest kuludest, koguda kulusid tõendavad dokumendid ning hinnata mõlema vanema võimalusi ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Kuna praegune kokkulepe on suusõnaline, soovitan vanematel fikseerida kirjalikult nii elatise summa kui ka see, milliseid kulusid see hõlmab. Vajaduse korral saab kokkuleppe sõlmida notariaalselt tõestatud vormis.

Tere. Mul on selline küsimus, et kui mul on 18 aastane poeg kes õpib gümnaasiumis.Tööl ei käi ega lähitulevikus ei lähe kuna peale gümnaasiumi läheb ülikooli. Tema isa maksab elatist 301 eurot kuus. Poeg õpib tasulises koolis,tegeleb kooliväliselt väga palju hobidega ja eneseharimisega. Minul emana on väga suur rahaline koormus pojaga,olen ise puuduva töövõimega ja puudega.Tasun igakuiselt 90 eurot kooli, 100 eurot tema elektrit, vaja oli prille, tehnikaülikooli kursus maksis 369, klassiga oli reis 820 , lisaks kaasa antav taskuraha.Toit on kallis,talveriided ostan ise.Ehk, et minu kanda on nii suur summa.Kas tuleks kõne alla tõsta elatist mida isa maksa? Tänan kui saate vastata.

Jah, kirjeldatud olukorras võib elatise suurendamine kõne alla tulla. See, et Teie poeg on saanud 18-aastaseks, ei lõpeta isa ülalpidamiskohustust automaatselt. Samas ei tähenda lapse suuremad kulutused iseenesest seda, et elatist tuleb kindlasti suurendada.

1. Kas 18-aastasel gümnaasiumiõpilasel on õigus elatist saada?

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealiseks saanud laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Seega on Teie pojal gümnaasiumis õppimise ajal üldjuhul õigus vanematelt ülalpidamist saada. See õigus ei sõltu sellest, kas ta õpib riigi- või erakoolis, ega sellest, kas ta kavatseb pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli astuda.

Ka asjaolu, et poeg praegu tööl ei käi, ei välista elatise saamise õigust. Hinnata tuleb eelkõige seda, kas ta jätkab keskhariduse omandamist ja kas ta vajab oma vajaduste rahuldamiseks vanemate ülalpidamist.

Oluline on aga arvestada, et täisealiseks saanud lapse puhul on ülalpidamise nõude esitamise õigus üldjuhul lapsel endal. Kui poeg soovib elatise suurendamist, peab ta oma nõude esitama ise. Vajaduse korral saab ta kasutada õigusabi.

2. Kas isalt makstava 301 euro suuruse elatise suurendamine on võimalik?

PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvesse tuleb võtta lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas kulutusi toidule, eluasemele, riietele, haridusele, tervishoiule ja muudele igapäevastele vajadustele.

PKS § 102 lõike 3 järgi võib kohus mõista elatise välja seaduses sätestatud arvutuslikust miinimumist suuremana, arvestades muu hulgas lapse vajadusi, vanemate varalist seisundit ning lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel.

Teie kirjeldatud kuludest võivad poja ülalpidamisvajaduse hindamisel olla olulised näiteks erakooli õppemaks 90 eurot kuus; eluasemega seotud kulud, sealhulgas elektrikulu; prillide ja muude tervisega seotud vajaduste kulud; hariduslikud kursused ja muud õppetööga seotud kulutused; toit, riietus, transport ja muud igapäevased väljaminekud.

Ka huvitegevuse ja koolireisidega seotud kulud võivad asjaoludest sõltuvalt olla põhjendatud. Hinnata tuleb siiski nende vajalikkust, mõistlikkust, sagedust ja maksumust ning seda, kas vanemad on selliste kulude kandmises kokku leppinud.

Näiteks 820-eurone klassireis ja 369-eurone kursus on suuremad, tõenäoliselt ühekordsed väljaminekud. Nende puhul oleks mõistlik näidata, kas tegemist on õpingutega seotud vajalike kuludega ning kas need on juba tasutud või alles kavandamisel. Ühekordseid kulusid ei saa automaatselt käsitada igakuise elatise püsiva suurendamise alusena, kuid need võivad olla olulised lapse üldise ülalpidamisvajaduse hindamisel.

Samuti ei tähenda see, et isa maksab praegu 301 eurot kuus, automaatselt, et summa on piisav või ebapiisav. Elatise suuruse hindamiseks tuleb teada, kui suured on poja põhjendatud kogukulud kuus, milliseid kulusid kumbki vanem kannab ning millised on vanemate sissetulekud ja varaline seisund.

3. Kuidas mõjutab elatise suurust asjaolu, et olete puudega ja puuduva töövõimega?

Teie enda majanduslik olukord on elatise suuruse hindamisel oluline asjaolu. Kui Teie töövõime puudub ning peate samal ajal kandma suure osa poja igapäevastest ja haridusega seotud kuludest, võib see näidata, et senine kulude jaotus vanemate vahel paneb Teile ebaproportsionaalselt suure koormuse.

Vanemate ülalpidamiskohustust hinnates tuleb arvestada mõlema vanema varalist seisundit. See ei tähenda, et vanemad peaksid alati kandma täpselt võrdse summa lapse kuludest. Kui ühe vanema majanduslik olukord on oluliselt parem, võib olla põhjendatud, et tema panus lapse ülalpidamisse on suurem.

Samas tuleb arvestada ka isa sissetuleku, varalise olukorra ja muude ülalpidamiskohustustega. Üksnes Teie puue või puuduva töövõime olemasolu ei määra automaatselt kindlaks, kui palju peaks isa elatist maksma, kuid need asjaolud tuleks nõude põhjendamisel esile tuua.

4. Kuidas elatise suurendamist taotleda?

Esimese sammuna soovitan koostada poja igakuiste põhjendatud kulude ülevaate. Jagage kulud kaheks: igakuised püsikulud ja harvem esinevad suuremad kulud. Eluasemekulude puhul tuleb arvestada ka seda, milline osa kuludest on põhjendatult seotud poja ülalpidamisega. Seejärel tuleks välja selgitada mõlema vanema panus. Arvestada tuleb nii rahalisi makseid kui ka vahetult kantud kulusid. Koguge võimaluse korral kokku kooli õppemaksu arved, prillide ostmise dokumendid, kursuse ja reisiga seotud arved ning muud kulutusi tõendavad dokumendid. Samuti on kasulik tõendada poja gümnaasiumis õppimist. Seejärel võib poeg pöörduda isa poole ettepanekuga elatise suurendamiseks. Ettepanekus võiks näidata poja igakuiseid kogukulusid, senist kulude jaotust ja põhjendatud uut elatise summat.

Kui kokkulepet ei saavutata, võib poeg pöörduda kohtusse elatise suuruse kindlaksmääramiseks või suurendamiseks. Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb arvestada selle otsuse sisu ja asjaolude muutumisega. Kui elatis on määratud üksnes vanemate kokkuleppe alusel, tuleb hinnata kokkuleppe tingimusi ja vajadust esitada iseseisev nõue.

Kokkuvõte

Kirjeldatud asjaoludel on elatise suurendamise taotlemine võimalik. Teie poeg õpib gümnaasiumis ning tal on üldjuhul õigus saada vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta jätkab seaduses nimetatud hariduse omandamist.

Elatise suurendamise põhjendamisel on oluline näidata, millised on poja tegelikud ja mõistlikud ülalpidamiskulud, kui suure osa neist kannate praegu Teie ning milline on mõlema vanema majanduslik olukord. Teie puue ja puuduv töövõime on samuti olulised asjaolud. Kõige mõistlikum on alustada kulude üksikasjalikust ülevaatest ja proovida isaga saavutada kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, võib poeg pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtusse.

Saan aru, et seadus ei sätesta konkreetset nimekirja lapse miinimumelatise hulka kuuluvatest kuludest, vaid miinimumelatisega kaetud kulude hulka arvestatakse lapse igapäevase eluga seotud vajaduste kulude katmist. Lasteaiaealise lapse puhul kuuluvad sinna alla ka lasteaiaga seotud kulud, huviringide tasud jm? Need pole eraldi lisaks makstavad summad vaid kuuluvad juba miinimumelatise summa sisse? Kui nii, siis kas-kuidas mõjutab vanematevaheline konkreetne kokkulepe, et lastetoetus summas 80 €, mida saab vanem, kellega laps elab, makstakse lasteaiakohatasuks, miinimumelatise summat? Saan aru, et PKS sätestab, et elatist makstakse ette ning see peab olema tasutud uue kuu esimeseks kuupäevaks. Kas vanemad võivad kokku leppida ka nii, et elatist makstakse jooksva kuu eest? Kui jah, siis kas see tähendab, et justkui üks kuu makset pole? Nt aprillis maksti elatis mai jaoks, maikuus toimuv makse on veel tegemata, aga mais sõlmiti ka kokkulepe, et edaspidi makstakse elatist jooksva kuu eest, seega mais makset ei tee, kuna selle kuu eest on aprillikuus juba tasutud? Ehk uus makse juunis jooksva kuu eest?

Lapse ülalpidamiskohustus hõlmab kõiki lapse tavapäraseks eluks ja arenguks vajalikke kulutusi. Vanemate kokkuleppel on võimalik täpsustada nii kulude kandmist kui ka elatise maksmise korda, kuid kokkulepe ei tohi kahjustada lapse õigust saada vajalikku ülalpidamist.

1. Kas lasteaia- ja huviringikulud sisalduvad miinimumelatises?

Perekonnaseaduse (PKS) § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvesse tuleb võtta kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise lapse kasvatamisega seotud kulutusi.

Seega kuuluvad lapse ülalpidamiskulude hulka muu hulgas toit, riietus, eluase, hügieenitarbed, tervishoid, haridus, transport ning lapse vanusele ja arengule vastavad muud kulutused. Lasteaia kohatasu ja osalustasu ning huviringide tasud võivad samuti olla lapse ülalpidamiskulude osa.

Seadus ei näe ette ammendavat loetelu kuludest, mis peavad sisalduma lapse elatises. Samuti ei ole seaduses sätestatud, et iga konkreetne lasteaia- või huviringikulu tuleks elatist maksva vanema poolt alati eraldi hüvitada.

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis on seaduses ette nähtud lähtekoht lapse igakuise ülalpidamise rahaliseks hindamiseks. Seetõttu ei tähenda asjaolu, et laps käib lasteaias või huviringis, iseenesest seda, et vastav tasu tuleb elatisele automaatselt juurde maksta.

Samas ei tähenda see, et kõik lapse kulud oleksid igas olukorras miinimumelatisega piisavalt kaetud. Kui lapse tegelikud vajadused on tavapärasest suuremad, võib olla põhjendatud suurem elatis. PKS § 102 lõike 3 järgi võib kohus mõista elatise välja seaduse alusel arvutatud summast suuremana, arvestades muu hulgas lapsega seotud kulutusi ja nende jaotust vanemate vahel.

Järelikult tuleb eristada kahte olukorda: lapse tavapärased igakuised kulud, mida võetakse arvesse elatise määramisel, ning konkreetsed lisakulutused, mille puhul võib olla põhjendatud vanemate täiendav kokkulepe või suurema elatise nõudmine. Üksnes kulu nimetamine lasteaiatasuks või huviringitasuks ei anna automaatselt alust nõuda selle hüvitamist lisaks elatisele.

2. Kuidas mõjutab lastetoetus elatise suurust, kui vanemad on kokku leppinud selle kasutamises lasteaiatasu maksmiseks?

PKS § 101 lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja seaduses sätestatud tingimustel ka lasterikka pere toetuse arvel. Seadus lähtub eeldusest, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel, ning arvestab lasterikka pere toetust eraldi kindlaksmääratud ulatuses.

Seega tuleb elatise suuruse arvutamisel arvestada lapsetoetuse seaduses ette nähtud mõju. Kui vanemad lepivad omavahel kokku, et lapse eest saadav 80-eurone lapsetoetus kasutatakse lasteaiatasu maksmiseks, ei muuda selline kokkulepe iseenesest PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise põhimõtteid.

Teisisõnu ei saa üksnes vanemate kokkuleppega välistada lapsetoetuse arvestamist seaduses ettenähtud viisil ega nõuda, et sama toetuse arvel kaetav vajadus suurendaks automaatselt teise vanema makstavat elatist. Samuti ei tähenda kokkulepe toetuse kasutamise kohta, et lasteaiatasu tuleks alati elatisele juurde lisada.

Vanemad võivad siiski kokku leppida, kuidas nad lapse kulusid tegelikult jagavad. Näiteks võivad nad leppida kokku, et üks vanem tasub lasteaiatasu ning teine maksab kindlaksmääratud rahasumma. Sellise kokkuleppe puhul on soovitatav selgelt fikseerida, milliseid kulusid kumbki vanem kannab, kas kokkulepitud summa hõlmab lasteaiatasu ning kuidas arvestatakse lapsetoetust.

Oluline on aga silmas pidada, et vanemate omavaheline kokkulepe ei piira lapse seadusest tulenevat õigust nõuda vajalikku ülalpidamist. Kui kokkulepitud kulude jaotus ei taga lapse vajaduste rahuldamist, võib tekkida alus elatise suuruse uuesti hindamiseks.

3. Kas vanemad võivad kokku leppida, et elatist makstakse jooksva kuu eest?

PKS § 100 lõige 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. See tähendab, et seadusjärgne lähtekoht on elatise tasumine enne selle kuu algust, mille eest elatist makstakse.

Samas võimaldab PKS § 100 lõige 3 vanematel lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelise kokkuleppega täpsustada ning määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Sellest tulenevalt võivad vanemad omavahel kokku leppida ka teistsuguses maksete korralduses, sealhulgas jooksva kuu eest maksmises.

Siin tuleb siiski eristada vanemate omavahelist kokkulepet ja kohtuotsusega kindlaks määratud elatise maksmise korda. Kui elatis on välja mõistetud kohtuotsusega, tuleb lähtuda otsuse sisust ning vanemate hilisem kokkulepe ei pruugi iseenesest muuta kohtuotsusest tulenevat täitmise korda. Sellisel juhul tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses on kokkulepe täitmise seisukohalt piisav ning kas on vaja kohtuotsuse muutmist.

Vanemate omavaheline kokkulepe peaks olema selge ja soovitatavalt kirjalik. Eelkõige tuleb selles kokku leppida, millisest kuust uus maksekord kehtib, millise kuu eest iga konkreetne makse tehakse ning millal tuleb teha esimene makse uue korra järgi.

4. Kas maksekorra muutmisel võib tekkida olukord, kus ühe kuu eest elatist ei maksta?

Maksekorra muutmisel tuleb eristada makse tegemise aega ja kuud, mille eest elatis tasutakse. Need ei ole üks ja sama asi.

Näiteks kui vanem tasus aprillis elatise maikuu eest, on maikuu elatis selle maksega juba kaetud. Kui vanemad lepivad mais kokku, et edaspidi makstakse elatist jooksva kuu eest, võivad nad selgesõnaliselt kokku leppida, et aprillis tehtud makse loetakse maikuu elatise tasumiseks ning järgmine makse tehakse juunis juunikuu eest.

Sellisel juhul ei jää maikuu elatis tasumata ega teki üksnes maksekorra muutmise tõttu automaatselt ühe kuu suurust võlgnevust. Samas tuleb kokkuleppe sõnastamisel arvestada, kas mais oli juba tekkinud mõni muu sissenõutav kohustus või kas varasem kokkulepe või kohtuotsus nägi ette teistsuguse maksetähtaja.

Kui aga aprillis tehtud makse oli mõeldud aprillikuu, mitte maikuu elatise katmiseks, tuleb olukorda hinnata teisiti. Samuti ei saa maksekorra muutmisega tagasiulatuvalt lugeda tasutuks elatist, mida tegelikult ei ole makstud ega ole ka varasema maksega kaetud.

Seetõttu on mõistlik fikseerida kokkuleppes konkreetne üleminekukord, näiteks: „Vanemad lepivad kokku, et alates 1. juunist makstakse elatist jooksva kalendrikuu eest. Aprillis tehtud makse loetakse maikuu elatise tasumiseks ning juunis tehakse järgmine makse juunikuu eest. Vanemad kinnitavad, et nimetatud maksete arvestuse kohaselt ei jää maikuu elatis tasumata.”

Selline sõnastus sobib üksnes juhul, kui see vastab tegelikult tehtud maksetele ja poolte senisele kokkuleppele.

Kokkuvõte

Lasteaiatasu ja huviringide tasud võivad kuuluda lapse ülalpidamiskulude hulka ega kuulu ainuüksi oma nimetuse tõttu automaatselt elatisele lisaks maksmisele. Lapsetoetuse kasutamise kohta sõlmitud kokkulepe ei muuda seaduses sätestatud elatise arvutamise põhimõtteid. Vanemad võivad omavahel kokku leppida ka jooksva kuu eest elatise maksmises, kuid maksekorra muutmisel tuleb selgelt määrata, millise kuu eest iga makse tehakse. Eesmärk peab olema vältida nii sama perioodi eest topeltarvestust kui ka olukorda, kus mõne kuu elatis jääb tegelikult tasumata.

Tere, olen 18- aastane tüdruk ja õpin gümnaasiumi viimases klassis. Isa läks minu ja ema juures ära juba enne minu sündi. Tahaksin saada temalt elatist ja seda raha, mida ta varem ka maksnud pole. Tema nime minu sünnitunnistusel pole ja ma ei tea mitte midagi tema kohta. Ema pole ka nõus midagi ütlema. Mida ma peaksin tegema?

Tere! 

Lihtne see olukord paraku ei ole, kui Teil puudub igasugune teadmine oma isa isiku kohta. Nimelt tuleb elatise nõudmiseks esmalt tuvastada isadus. Selleks peab olema teada konkreetne isik, kelle puhul on alust arvata, et ta on Teie isa.

Kui Teil pole ühtegi vihjet, kellega Teie ema ligikaudu 19 aastat tagasi suhtes oli või lävis, võib isa väljaselgitamine osutuda keeruliseks. Soovitan alustada ema lähisugulastest, vanavanematest, toonastest sõpradest ja tuttavatest, kes võivad midagi teada. Võimalik, et keegi oskab anda vähemalt mõne nime või muu vihje.

Kui võimaliku isa isik on selgunud, saab pöörduda kohtusse isaduse tuvastamise hagiga ning esitada ühtlasi elatisnõude. Vajaduse korral saab kohus määrata DNA-ekspertiisi.

Siin on aga oluline ajafaktor. Seaduse järgi on Teil õigus saada elatist ka täisealisena õppides, kuid üldjuhul mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist (PKS § 108), mitte kogu senise 18 aasta eest.

Seetõttu soovitan isa väljaselgitamisega võimalikult kiiresti tegeleda. Kui see protsess venib mitme aasta pikkuseks, võib juhtuda, et Te ei saa enam õppiva täisealise lapsena elatist nõuda. Isaduse tuvastamise võimalus iseenesest sellest aga ei kao.

Tere! Soovin nõu seoses lapse isalt elatise saamisega. Lapse isa maksab hetkel lapse ülalpidamiseks 320 eurot kuus. Samas ei laeku summa kindlal kuupäeval ega ühe maksena, vaid sageli mitmes osas ja erinevatel aegadel. Seetõttu on mul keeruline igakuiste lapse kuludega arvestada. Soovin saada nõu, kuidas oleks võimalik elatis ametlikult kindlaks määrata, sealhulgas kindel igakuine summa ja maksetähtaeg. Samuti soovin teada, kas praegust 320 euro suurust summat oleks võimalik last puudutavate tegelike kulude ja mõlema vanema majandusliku olukorra põhjal üle vaadata. Palun andke teada, millised oleksid minu võimalused ja milliseid samme peaksin selleks astuma. Samuti sooviksin teada, kas mul on võimalik saada tasuta õigusabi või nõustamist antud olukorras.

Elatise maksmise korda saab lapse isaga kirjalikult kokku leppida, määrates kindla igakuise summa, maksetähtaja ja tasumise viisi. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt antakse elatist üldjuhul perioodiliste rahamaksetena ning vanemad võivad maksmise korda täpsustada; elatis tuleb iga kalendrikuu eest tasuda ette. Seetõttu võib kokkuleppes ette näha näiteks, et elatis tasutakse iga kuu kindlaks kuupäevaks ühe maksena. Kokkuleppe võib vajaduse korral vormistada notariaalselt, et tagada selle täidetavus.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab lapse nimel pöörduda kohtusse ja taotleda elatise kindlaksmääramist kindla igakuise summa ning regulaarse maksetähtajaga. Elatise suuruse hindamisel lähtutakse eelkõige lapse põhjendatud vajadustest ja vanemate varalisest seisundist (PKS § 99 lg 1). Selleks on soovitatav koostada ülevaade lapse tegelikest kuludest, näiteks toidu, eluaseme, riiete, transpordi, hariduse, huvitegevuse ja tervisega seotud kuludest, ning võimaluse korral neid dokumentidega tõendada.

320 euro suurust elatist on võimalik üle vaadata, kui lapse vajadused või vanemate majanduslik olukord seda põhjendavad. PKS § 101 sätestab seadusjärgse elatise arvutamise alused ning PKS § 102 lg 3 võimaldab määrata suurema elatise, kui lapse vajadused, vanemate varaline seisund või tegelik kulude jaotus seda õigustavad. Elatise suurust võib mõjutada ka lapse viibimine isa juures keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6) või isa teised ülalpeetavad lapsed (PKS § 101 lg 7).

Kui 320 euro suurune elatis on juba määratud varasema kohtulahendi või kohtus kinnitatud kompromissiga, saab asjaolude olulise muutumise korral taotleda elatise suuruse või maksmise korra muutmist. Riigikohus on elatise suuruse muutmise puhul rõhutanud vajadust arvestada muutunud lapse vajadusi ja vanemate majanduslikku olukorda.

Kui isa maksab elatist ebaregulaarselt või kokkulepitust vähem, võib esmalt proovida lahendada olukorra kirjaliku kokkuleppe, perelepituse või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaasamise kaudu. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse. Elatise esmaseks hindamiseks võib kasutada elatise kalkulaatorit.

Vajaduse korral on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi võib hõlmata õigusnõustamist, dokumentide koostamist ning esindamist kohtueelses menetluses ja kohtus (Riigi õigusabi seadus § 4 lg 3 p-d 4, 8 ja 9). Abi andmisel arvestatakse muu hulgas taotleja majanduslikku olukorda ja asja väljavaateid.

Tere! Mul on mõni aasta tagasi jõustunud kohtulahendiga määratud iga-aastaselt indekseeritav elatis. Aja jooksul on olukord muutunud ning laps ööbib minu juures regulaarselt vähemalt 7 ööl kuus. Kaalun võimalust esitada elatise vähendamise hagi TsMS § 459 ja PKS § 101 lg 6 alusel. Enne võimaliku hagi esitamist soovin saada õiguslikku selgust järgmistes küsimustes: PKS § 101 lg 6 sätestab lapse viibimise kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus. Kas vähemalt 7 öö keskmise tõendamiseks piisab näiteks 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmetest või peab enne hagi esitamist olema tõendatud terve 12 kuu periood? Kui taotlen elatise vähendamist alates hagi esitamisest, kuidas tuleks reguleerida elatise maksmist kohtumenetluse ajal? Senise summa edasi maksmisel võib hagi rahuldamise korral tekkida raskesti tagastatav enammakse, ajutiselt väiksema summa maksmisel aga hagi rahuldamata jätmise korral võimalik võlg. Kas TsMS § 377 lg 2 alusel saab taotleda kohtupoolset ajutist maksete reguleerimist või tuleb kasutada muud menetluslikku abinõu? Tänan ette vastuste eest!

PKS § 101 lg 6 kohaselt ei ole 12-kuuline vaatlusperiood hagi esitamise formaalne eeldus. Väljend „aasta jooksul keskmiselt” on sisuline hindamiskriteerium ning ka 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmed võivad olla piisavad, kui need koos muu tõenditega näitavad, et lapse viibimine kohustatud vanema juures vähemalt 7 ööd kuus on püsiv ja jätkub ettenähtavas tulevikus. Seda on selgitanud Riigikohus (13.06.2025, kohtuasi nr 2-23-8691/35), p 18).

TsMS § 459 alusel saab taotleda elatise vähendamist, kui pärast varasemat kohtulahendit on elatise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud (nt lapse regulaarne pikem viibimine kohustatud vanema juures).

Menetluse ajal ei muuda hagi esitamine kehtivat elatist automaatselt. Kuni kohus ei ole teinud ajutist määrust või muutnud varasemat lahendit, tuleb üldjuhul tasuda senist elatist; ühepoolne vähendamine võib kaasa tuua elatisvõla, viivise ja täitemenetluse riski.

TsMS § 377 lg 2 alusel võib koos hagiga taotleda hagi tagamise korras elatise maksmise ajutist reguleerimist. Taotluses tuleb põhjendada soovitud ajutine maksekord, selle vajalikkus lapse huvides ning miks senise korra jätkumine põhjustaks olulise kahju või muu kaaluka probleemi. Kohus hindab hagi esialgset põhjendatust, lapse huve ja mõlema poole olukorda ning võib enne otsustamist teise vanema ära kuulata.

Kui soovitakse, et vähendatud elatis kehtiks alates hagi esitamise kuupäevast, tuleb seda haginõudes sõnaselgelt taotleda. Ajutine määrus TsMS § 377 lg 2 alusel ei otsusta lõplikult elatise suurust ega taga hagi rahuldamist.

Tere. Lapse isa lapse elus ei osale ning elatist ei maksa, elab välismaal. Tahtsin läbi e-toimiku panna peale talle igakuise elatise maksmise lapsele (miinimum) + nõuda tagasiulatuvalt 1 aasta elatist. Paraku ei saa ma aru kas seal polegi selline asi võimalik? Seal on ainult kas maksekäsu kiirmenetlus või teine variant nõuda tagant järgi aasta. Kas peaksin tegema mõlemad avaldused või saab seda kuidagi koos teha ühe avaldusena seal (just e-toimikus)? Aitäh.

Jah, saab nõuda korraga nii edaspidist igakuist elatist kui ka kuni ühe aasta ulatuses tagasiulatuvat elatist, kuid neid kahte nõuet ei saa esitada koos maksekäsu kiirmenetluses.

Maksekäsu kiirmenetluses saab nõuda lapse isalt edaspidi makstavat elatist, kuid seadus välistab selles menetluses tagasiulatuva elatise nõudmise (TsMS § 491 lg 1). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda hagimenetluses (TsMS § 491 lg 1; PKS § 108). PKS § 108 järgi võib ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. 

Seega, kui soov on saada nii viimase aasta elatis kätte kui ka panna isale edaspidiseks igakuine elatise maksmise kohustus, ei ole vaja teha kahte eraldi avaldust. Tuleks esitada üks hagiavaldus hagimenetluses, milles palute:

1. mõista lapse isalt välja tagasiulatuv elatis kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist; ja

2. mõista isalt välja elatis edaspidiseks iga kuu seaduses ette nähtud ulatuses (PKS § 101).

E-toimikus võibki see tekitada segadust, sest maksekäsu kiirmenetlus on eraldi ja lihtsustatud menetlus, milles tagasiulatuvat elatist küsida ei saa. Kui valida hagimenetlus, saab mõlemad nõuded esitada ühes hagis. TsMS § 491 lg 1 ütleb selle kohta üsna üheselt, et maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa, kuid see on võimalik hagimenetluses. 

See, et lapse isa elab välismaal, ei tähenda iseenesest, et peaks esitama kaks avaldust või et peaks nõude esitama välisriigi kohtule. Kui laps elab Eestis ja tema harilik viibimiskoht on Eestis, on teatud juhtudel võimalik elatisnõue esitada Eesti kohtule ka välismaal elava vanema vastu. Täpne kohtualluvus sõltub siiski sellest, millises riigis isa elab.

Seega kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem lahendus: üks hagiavaldus hagimenetluses, milles on koos nii ühe aasta tagasiulatuv elatis kui ka edaspidine igakuine elatis. Maksekäsu kiirmenetlust selleks valida ei tasu, sest seal ei ole võimalik tagasiulatuvat osa juurde lisada.