Tere! Millised tegelikud kulud loetakse 10 aastase lapse elatise alla ? Palun täpset loetelu. Kui laps viibib aastas mitu kuud 14 ööpäeva emaga kas ma pean tegelikult teisele lapsevanemale selle kuu eest tasuma terve elatise summa ? 

Perekonnaseadus (PKS) ei sisalda 10-aastase lapse ülalpidamiskulude ammendavat loetelu. Elatise ulatus sõltub lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning hõlmab nii lapse igapäevaseid kulusid kui ka tema kasvatamisega seotud kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2).

Kui laps viibib teise vanema juures mõnel üksikul kuul 14 ööpäeva, ei anna see iseenesest alust vähendada ainult nende kuude elatist. PKS § 101 lg 6 järgi on määrav see, kas laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit.

Vanem on kohustatud oma alaealist last ülal pidama (PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse lapse vajaduste ja tema tavapärase elulaadi järgi (PKS § 99 lg 1). Arvesse võetakse kõiki lapse eluvajadusi, sealhulgas lapse võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistuse kulusid, samuti alaealise lapse kasvatamise kulusid (PKS § 99 lg 2).

Seadus ei määra täpset kulude nimekirja. Lapse ülalpidamiskulud võivad asjaoludest olenevalt hõlmata näiteks toitu, lapse osa eluaseme- ja kommunaalkuludest, rõivaid ja jalanõusid, hügieenitarbeid, transpordikulusid, tervishoiu- ja ravimikulusid, prille ja hambaravi, koolitarbeid ja muid hariduskulusid, huvitegevust, sidevahendite kasutamist ning lapse igapäevase hooldamise ja kasvatamise kulusid. Huvitegevuse, tervishoiukulude või muude suuremate väljaminekute põhjendatus sõltub lapse tegelikest vajadustest ja senisest elukorraldusest (PKS § 99 lg-d 1 ja 2).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab lapsega koos elav või last vahetult kasvatav vanem oma ülalpidamiskohustust vahetult. Vanem, kes lapsega koos ei ela või ei osale lapse kasvatamises, täidab ülalpidamiskohustust üldjuhul elatise maksmisega. Elatist tuleb kasutada lapse huvides ning see makstakse üldjuhul iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg-d 2 ja 4).

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt lapse kohustatud vanema juures veedetud ajaga, kui laps viibib selle vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega ei lähtuta üksikust kalendrikuust, vaid aasta keskmisest lapse viibimisajast. Kui laps viibib näiteks vaid suvekuudel või mõnel muul üksikul kuul ema juures 14 ööpäeva, kuid aasta keskmine ei jää nimetatud vahemikku, ei kohaldu see vähendamise alus automaatselt.

PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse võtta lapse ja kohustatud vanema tegelikku või kokkulepitud suhtluskorda ning tulevikus eeldatavat lapse viibimisaega. Kui vanemate kokkulepe või kohtulahend näeb ette kindla suhtluskorra, eeldatakse üldjuhul, et laps viibib vanema juures selles ulatuses, välja arvatud juhul, kui tegelik elukorraldus erineb sellest oluliselt. Riigikohus on selgitanud, et elatise vähendamisel ei lähtuta üksnes minevikus toimunud viibimisest, vaid hinnata tuleb lapse tegelikku ja eeldatavat viibimisaega kohustatud vanema juures.

Vanemad võivad lapse ülalpidamise täitmise viisi, elatise suuruse, maksetähtpäeva, lapse viibimisaja ning suuremate kulude jaotuse omavahel kokku leppida (PKS § 100 lg 3). Kokkulepe ei välista ega piira lapse seadusest tulenevat elatisenõuet, arvestades kokkuleppes juba ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Seetõttu tuleks kokkuleppes võimalikult selgelt kokku leppida, milliseid regulaarseid ja erakorralisi kulusid kumbki vanem kannab.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis üldjuhul olla väiksem sama paragrahvi alusel arvutatud summast. Tegemist ei ole kindla fikseeritud miinimumsummaga, vaid seaduses sätestatud arvutusreegliga. Miinimumelatise arvutamisel on aluseks indekseeritav baassumma ja sellele lisanduv osa Eesti keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg-d 3 ja 4). Elatise arvutamisel arvestatakse lapse vajaduste katmist lapsetoetuse arvel ning seaduses sätestatud ulatuses ka lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 102 lg 2) või mõista välja suurema elatise, kui lapse vajadused, vanemate varaline seis või lapsega seotud kulude jaotus seda õigustavad (PKS § 102 lg 3 koostoimes PKS § 99 lg-tega 1 ja 2).

Kui elatise suurus on juba määratud kohtulahendi või notariaalse kokkuleppega, ei ole maksekohustusega vanemal üldjuhul õigust makstavat elatist omal algatusel vähendada. Kui lapse tegelik viibimiskord on püsivalt muutunud, tuleks esmalt püüda saavutada vanemate kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel tuleb elatise suuruse muutmist taotleda kohtus, kes hindab lapse vajadusi, vanemate võimalusi ning PKS § 101 lg 6 kohaldamise eeldusi.

Mul on antud hagi elatise (400 eur)osas laste isale. Isa tahab summat vähendada pangalaenu pooleks maksmisega. Nimetatud laen on minu nimel aga võtsin kunagi selle tema maja parendamiseks(2.korruse ehitus),kuna tema laenu ei saanud. Lahutusega mina majast midagi ei saanud ning tema mulle ka raha selle osa hüvituseks ei andnud. Seega on jäänuf laen 100% tema maksta iga kuu. Kas minul on kohustus,nagu ta nõuab,maksta nüüd pool sellest laenust ise? Kui jah,kas sellega kaasneb siis mul ka õigus mingile osale sellest majast?

Laste isa ei saa üksinda otsustada, et peate tema maja parendamiseks võetud laenu nüüd pooleks tasuma, ega vähenda see asjaolu automaatselt teie nõutud 400-eurost elatist. Kui laenuleping on ainult teie nimel, vastutate panga ees küll teie, kuid teie ja isa omavaheline lõplik rahaline arvestus sõltub laenu tegelikust eesmärgist, kokkuleppest ning maja omandi- ja abieluvarasuhtest. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saad kasutada elatise kalkulaatorit.

Õiguslikult on elatis ja maja parendamiseks kasutatud laen täiesti eri küsimused. Elatise määramisel lähtutakse lapse vajadustest, kummagi vanema sissetulekust ja varalisest seisust ning lapsega koos veedetavast ajast. Isa võib oma majanduslikku olukorda selgitada, kuid pelgalt tema maja väärtust suurendanud laen ei anna alust elatise automaatseks vähendamiseks.

Kui laen on võetud teie nimel, võib pank nõuda makseid teilt. See ei tähenda siiski automaatselt, et peaksite laste isaga omavahelises suhtes kandma pool laenust. Kui laenuraha kasutati tema maja teise korruse ehitamiseks ja teie kokkulepe oli, et tema tasub laenu, võib teil olla alust nõuda temalt tehtud maksete hüvitamist. Määravad on tõendid: laenuleping, konto väljavõtted, ehitusarved, sõnumid ja muu suhtlus laenu eesmärgi või tagasimaksete kohta.

Maja omandiõigus ei teki üksnes sellest, et tasusite ehituse või laenumakseid. Kinnisvara omandamiseks on tavaliselt vajalik notariaalne tehing ja kanne kinnistusraamatusse. Teie panus võib aga olla oluline rahalise hüvitise või ühisvara jagamise arvestamisel. 

Kui maja oli laste isa omandis juba enne abielu, on see üldjuhul tema lahusvara. Varaühisuse korral võivad siiski abielu ajal lahusvarale tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused kuuluda oma väärtuses ühisvara hulka. Seega võib teie laenuga tehtud juurdeehituse väärtus olla vara jagamisel või hüvitise küsimuses oluline, kuid sellest ei teki automaatselt majaosa.Kui maja osteti abielu ajal ning teil oli varaühisuse varasuhe, on maja üldjuhul ühisvara ka juhul, kui kinnistusraamatus oli omanikuna märgitud üksnes laste isa. Sellisel juhul tuleb maja väärtust, juurdeehitust ja laenuga seotud arvestust käsitleda ühisvara jagamise osana.

Kui isa sai maja abielu ajal kingi või pärandina, on maja üldjuhul tema lahusvara. Teie rahaline panus ei muuda maja automaatselt ühisvaraks ega anna teile kindlat osa kinnistust, kuid varaühisuse ajal tehtud kasulike parenduste väärtus võib tulla arvesse ühisvara või rahalise hüvitise küsimuses.

Kui teil oli abieluvaraleping, võib tulemus olla teistsugune. Sel juhul tuleb lähtuda eelkõige lepingus kokku lepitud varasuhtest ja sellest, kas maja, laen või hüvitis olid juba lahutuse ajal vara jagamise kokkuleppes käsitletud.

Kui ühisvara jagati notariaalse kokkuleppe või kohtulahendiga, kontrollige esmalt, kas selles on käsitletud maja, teie laenu ja ehituspanust.

Elatise asjas on asjakohane rõhutada, et laen kasutati laste isa kinnisvara parendamiseks, mitte lapse ülalpidamiseks. Elatise vähendamine eeldab mõjuvat põhjust.  Alaealise lapse ülalpidamiskohustusest vanem üldjuhul ei vabane.

Hoidke alles kõik dokumendid, mis näitavad raha liikumist maja ehitusse ning isa võimalikku kohustust laenu tagasi maksta.

Tere! Soovin Teie hinnangut seoses elatise kohtuotsuse täitmisega. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 on märgitud, et elatis tuleb tasuda lapse ema kontole. Punktis 4 on märgitud, et elatise maksmisel tuleb arvestada lapse isa poolt kohtumenetluse ajal kuni kohtuotsuse tegemiseni tehtud elatismakseid. Maakohus tegi otsuse 03.12.2025. Otsus kaevati edasi ning ringkonnakohus tegi 28.05.2026 otsuse, millega jättis maakohtu otsuse muutmata. E-toimiku andmetel jõustus kohtuotsus 30.06.2026. Palun Teie hinnangut järgmistele küsimustele: 1. Kas kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 tähenduses tuleb kohtumenetluse ajal tehtud elatismakseid arvestada kuni 03.12.2025 ehk maakohtu otsuse tegemise kuupäevani või kuni 30.06.2026 ehk kohtuotsuse jõustumiseni, arvestades, et asi oli kuni selle kuupäevani ringkonnakohtus menetluses? 2. Kohtumenetluse ajal tegi lapse isa lapse Revolut Kid & Teens kontole mitmeid makseid selgitusega „elatis“. Revoluti tingimuste kohaselt on selle konto seaduslik omanik/Lead Parent lapse ema, kes kontot haldab. Kas selliseid makseid tuleb käsitada isa poolt nõuetekohaselt tehtud elatismaksetena ja kohtuotsuse alusel tasumisele kuuluvast elatisest maha arvata? Kas asjaolu, et maksed tehti lapse kontole, mitte otse ema isiklikule pangakontole, võib olla aluseks nende maksete arvestamata jätmisele, kui ema oli Revoluti tingimuste kohaselt konto Lead Parent ja kontot haldav isik? 3. Kohtumenetluse ajal ei olnud lapse isale teada, kui suureks kujuneb lõplikult tema elatise maksekohustus. Seetõttu tegi ta erineva suurusega makseid, ligikaudu 7–100 eurot, kuid maksete selgituses oli märgitud „elatis“. Kas need maksed tuleb kokku liita ning kohtuotsuse alusel sama perioodi eest tasumisele kuuluvast elatisest kogusummana maha arvata, sõltumata sellest, et üksikud maksed olid erineva suurusega?

1.Elatise maksete arvestamisel kohtumenetluse ajal otsuse tegemiseni on seotud kohtu õigusega välja mõista lõpplahendis elatis tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (PKS § 16 lg 4). Seega sissenõudmise alguspunkti ja võla võimalik arvestuse juures ei ole tähtis otsuse tegemise aeg vaid, millal hagi esitati. Kui lahendis viidatakse „kohtuotsuse tegemiseni“ siis peetakse silmas menetluse seisundit, kus lahendit enam vaidlustada ei saa ja see loetakse jõustunuks (TsMS § 456 lg 1).
2.Elatise tasumisel on lapse ülalpidamiseks (PKS § 100, 101) ning elatist kasutatakse lapse huvides (PKS § 100 lg 2) seega tähtsust ei oma, millisel viisil elatist tasutakse vaid, et rahaline vajadus jõuab lapseni ja täidab lapse huvid, mis vanemate vahelise vaidluse puhul määratakse kohtus.  
3.Mahaarvamisi võib teha iga kuu kaupa kui kogumaksena (võrreldes laekumist ja tasumiskohustust). Tähtis on, et kohtulahendi alusel välja mõistetud elatise võlgnevus oleks tasutud. 
 

Tere Kuidas arvutada elatise summa kui mõlemad vanemad saavad lasterikka pere toetust. Elatist nõudvas peres kasvab 3 last (sh 1 ühine), elatist maksvas peres kasvab 3 last (ühine on lisaks). Või kas mängib rolli, et elatist maksvas peres saab lasterikka pere toetust nn uus kolme lapse ema? Tänan.

Elatise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda perekonnaseaduse (PKS) §-st 101. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse kohaselt loetakse lapse vajadused kaetuks kogu lapsetoetuse ning poole selle lasterikka pere toetuse osa ulatuses, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 
Seega on lasterikka pere toetusel elatise arvutamisel tähtsus. Elatist maksva vanema uue pere saadavat lasterikka pere toetust ei saa aga automaatselt tema poolt makstavast elatisest maha arvata. PKS § 101 lg 5 kohaldamisel arvestatakse elatist saava lapsele langevat osa sellest toetusest, mida tema pere saab.
Kirjeldatud olukorras tuleb eristada elatist saava lapse toetusi ja elatist maksva vanema teisi ülalpeetavaid lapsi. Kui elatist maksva vanema uues peres kasvab veel kolm last, võivad need lapsed olla elatise suuruse hindamisel asjakohased. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 alusel arvutatud summa muu hulgas juhul, kui vanemal on teine laps, kes § 101 ulatuses elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selline vähendamine ei ole siiski automaatne, vaid sõltub konkreetsetest asjaoludest. 
Seega mängib rolli ka asjaolu, et elatist maksva vanema uues peres kasvab kolm last ja nende eest saadakse lasterikka pere toetust, kuid toetuse saamine iseenesest ei vähenda isa elatiskohustust. Arvestada tuleb eelkõige isa kõiki ülalpidamiskohustusi, laste tegelikke vajadusi ja varalist olukorda ning kummagi vanema osalemist laste ülalpidamises.
Samuti tuleb arvestada, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on perehüvitiste seaduse § 21 lg 1 kohaselt ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres vähemalt kolme seaduses sätestatud tingimustele vastavat last. Kolme kuni kuut last kasvatava pere lasterikka pere toetuse suurus on praegu 450 eurot kuus. 
Kui mõlemas peres kasvab kolm last ja üks neist on vanemate ühine laps, tuleb lisaks välja selgitada, kummas peres ühine laps tegelikult elab ning kui palju viibib ta teise vanema juures. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatist PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt selle ajaga. 
Kokkuvõtvalt, elatist nõudva lapse pere saadav lasterikka pere toetus mõjutab PKS § 101 lg 5 alusel elatise arvutust. Elatist maksva vanema uue pere saadav lasterikka pere toetus ei lähe aga automaatselt tema makstavast elatisest maha. Küll võivad tema teised lapsed ja nende tegelik varaline olukord olla PKS § 102 lg 2 alusel mõjuvaks asjaoluks elatise vähendamisel. Selleks tuleb hinnata mõlema pere laste koosseisu, laste vanust ja vajadusi, toetuste saajaid ning ühise lapse tegelikku elukorraldust.

Tere! Sooviksin õigusabi alast infot lapse teemal. Algselt lahku minnes sai kokku lepitud, et lapse isa maksab 250€+ pool lasteaia arvest(pool summast oli 45-55€). Mingist hetkest hakkas sellest pooleks maksmisest kõrvale hiilima ning asju enam mõistlikult ajada ei saa mitte ühelgi teemal. Lisaks soovin ma lapse perekonnanime ümber vormistada enda perekonnanime järgi, kuid lapse isa oma nõusolekut ei anna kuigi ta teab seda isegi, et kõik lapsega seonduv on minu, kui lapse ema, ajada ja vastutada, lisaks elab laps ka minuga. Mida ja kuidas ma edasi peaksin tegema? Ei oska kuidagi kuskilt alustada. Oskaksite midagi soovitada ning nõu anda?

Esitatud info alusel on tegemist kahe eraldi küsimusega: lapse ülalpidamise ning lapse perekonnanime ja hooldusõigusega.
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, seda kohustust üldjuhul elatise maksmise kaudu. Vanemad võivad küll ülalpidamiskohustuse täitmise viisi omavahel kokku leppida, kuid PKS § 100 lg 3 kohaselt ei välista ega piira selline kokkulepe seadusest tuleneva elatisnõude esitamist. Seega, kui isa ei täida enam kokkulepet maksta 250 eurot kuus ning tasuda pool lasteaia kuludest, on põhjendatud pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Elatise suuruse määramisel lähtutakse PKS §-st 101 ning vajaduse korral PKS §-st 102. 
Soovitan koguda kokku senise kokkuleppe, isa tehtud maksete ja tasumata jäänud summade kohta käivad tõendid ning lapse tegelikke igakuiseid kulusid kajastavad dokumendid. Seejärel saab elatisnõude esitada kohtule, taotledes lapse vajadustele ja seadusest tulenevale arvestusele vastava elatise väljamõistmist.
Perekonnanime muutmise osas tuleb lähtuda hooldusõiguse olukorrast. Kui vanematel on ühine hooldusõigus, teostavad nad seda PKS § 118 lg 1 kohaselt üldjuhul ühiselt ja üksmeeles. Kui vanemad lapse jaoks olulises küsimuses kokkuleppele ei jõua, võimaldab PKS § 119 taotleda kohtult selles konkreetses küsimuses otsustusõiguse andmist ühele vanemale. Seega, kui lapse isa ei anna lapse perekonnanime muutmiseks nõusolekut, on võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda lapse perekonnanime muutmise küsimuses otsustusõiguse andmist emale. Nime muutmise taotlemisel nõutakse ühise hooldusõiguse korral teise vanema nõusolekut, välja arvatud juhul, kui kohus on andnud selles küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale. 
Kohus lahendab hooldusõigust puudutavad küsimused eelkõige lapse huvidest lähtudes (PKS § 123). Seetõttu on asjakohased muu hulgas lapse tegelik elukoht, senine elukorraldus, vanemate tegelik osalemine lapse kasvatamises ning see, milline lahendus vastab lapse heaolule. 
Soovitan liikuda edasi kahes suunas: esitada lapse nimel, Teie kui tema seadusliku esindaja kaudu, nõue lapse isalt elatise väljamõistmiseks ning juhul, kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, taotleda kohtult PKS § 119 alusel Teile otsustusõiguse andmist lapse perekonnanime muutmise küsimuses. Kui isa on oma keeldumise selgelt väljendanud, ei ole tema nõusoleku korduv taotlemine vajalik ning võite pöörduda vastava taotlusega otse kohtusse.
 

Kas elatise osas peab tegema muudatusi, kui on määratud uus suhtluskord kohtu kaudu ? 

1. Ööpäevad on arvestamata, mil laps viibib emaga. 

2. Elatist soovin tasuda sama kuu eest mitte ette. 

3. Elatise summa fikseerida arvestades miinimum töötasu. Sotsiaalkindlustusamet on lapsevanem isale kõik võimalikud toetused, mitte ükski ei ole jõudnud lapsevanem emani. 

1. Tervisekassa toetus ( dekreet) 

2. Emapalk 1.5 aastat 3. 

Kolme lapse pealt lapsetoetus. Lapse isal on kokku kolm last. Seoses sellega sai ta Sotsiaalkindlustusametist toetusi, mis oli määratud lapsele, siiski see ei jõudnud õigesse kohta. 

4. Teadlikult läbi Sotsiaalkindlustusameti tehti lapsevanem emale 1000€ arve elatise näol eelnevalt mulle teavitamata. Tegelikult peab seda tasuma lapsevanem isa. Seejuures lapsevanem isa ei tasunud elatist, kui laps 1-8 aastat elas emaga ning nüüd nõuab kosmaarseid summasi lapsevanem ema käest. Kohtu kaudu on uus suhtluskord jõustunud. Lugupidamisega, Lapsevanem ema.

Teie kirjeldatud asjaolude põhjal on tegemist mitme eraldiseisva õigusküsimusega.

1. Kas uue suhtluskorra jõustumisel muutub automaatselt elatis?

Ei. Kohtu poolt kehtestatud uus suhtluskord ei muuda automaatselt varem määratud elatise suurust ega tasumise korda. Kui lapse viibimisaeg kummagi vanema juures on oluliselt muutunud, võib see olla aluseks taotleda kohtult elatise muutmist. Kohus hindab seejuures lapse tegelikke vajadusi, vanemate sissetulekuid, lapsega seotud kulude jaotust ning seda, kui suure osa ajast laps kummagi vanema juures viibib.

2. Kas elatist saab tasuda jooksva kuu eest, mitte ette?

Kui elatise tasumise kord on sätestatud kohtulahendis või vanemate vahel sõlmitud kokkuleppes, tuleb lähtuda sellest. Kui soovite muuta elatise tasumise tähtaega (näiteks ettemaksult jooksva kuu makseks), tuleb selles kokku leppida teise vanemaga või taotleda kohtult kohtulahendi muutmist. Ühepoolselt tasumise korda muuta ei saa.

3. Kas elatise saab siduda alampalgaga?

Kehtiv õigus ei näe ette, et elatis määratakse automaatselt alampalga alusel. Kohus lähtub eelkõige lapse põhjendatud vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kui asjaolud on oluliselt muutunud, on võimalik taotleda elatise suuruse muutmist.

4. Sotsiaalkindlustusameti makstud toetused

Vanemahüvitise, lapsetoetuste ja muude peretoetuste saamise õigus sõltub konkreetse toetuse seaduslikest tingimustest. Asjaolu, et üks vanem on toetuse saaja, ei tähenda iseenesest, et tal puudub elatise maksmise kohustus või et toetused tuleb automaatselt teisele vanemale üle anda.

Kui leiate, et toetusi on määratud või makstud õigusvastaselt või valele isikule, on võimalik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, et saada selgitus toetuste määramise aluste kohta ning vajaduse korral vaidlustada haldusotsus seaduses sätestatud korras.

5. Väidetav 1000 euro suurune elatisenõue

Kui Sotsiaalkindlustusamet on teinud Teie suhtes otsuse või esitanud nõude, on oluline tutvuda selle õigusliku alusega. Kui Teid ei teavitatud menetlusest või leiate, et otsus on ebaõige, võib olla võimalik see vaidlustada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Selleks on vajalik tutvuda konkreetse otsuse ja selle põhjendustega.

6. Varasem elatise maksmata jätmine

Kui lapse isa ei täitnud varem oma ülalpidamiskohustust, ei välista see iseenesest tema õigust taotleda elatise muutmist tulevikus. Samas võib varasem käitumine olla asjakohane asjaolude hindamisel, kui see mõjutab poolte väiteid või nõudeid. Kui Teil on isa varasema elatise võlgnevuse kohta tõendid või kohtulahendid, võib neid kasutada menetluses.

Kokkuvõttes, kui kohtu poolt kinnitatud uus suhtluskord on oluliselt muutnud lapse viibimise aega kummagi vanema juures, on võimalik taotleda elatise suuruse või tasumise korra muutmist. Selline muudatus ei toimu siiski automaatselt, vaid eeldab poolte kokkulepet või uut kohtulahendit.

Tere. Laps sai juunis 18 aastaseks ja isa otsustas, et juuli kuust ta enam rahaliselt ei toeta. Laps läheb sügisesest 11.klassi. Laps elab alates kevadest täiskasvanud õega minust eraldi oma majas, mina tasun kõik arved ja hoolitsen jätkuvalt kodu eest, toon ka vahel süüa, enamasti ostavad ise. Kuidas peaksin käituma, et isa jätkuvalt toetaks, sest see raha on lapsele väga oluline hakkama saamiseks?

Vanema ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt lapse 18-aastaseks saamisel. Kui täisealine laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist ning vajab õpingute tõttu ülalpidamist, on vanematel üldjuhul kohustus teda ülal pidada kuni 21. eluaastani.

Kirjeldatud juhul ei vabasta isa ülalpidamiskohustusest asjaolu, et laps on saanud täisealiseks või elab eraldi. Samuti tuleb arvestada, et Teie panustate jätkuvalt lapse ülalpidamisse, tasudes eluasemega seotud kulud ning toetades teda muul viisil.

Oluline on aga teada, et pärast lapse täisealiseks saamist on elatise nõude esitajaks üldjuhul laps ise, mitte lapsevanem. See tähendab, et kui isa keeldub lapse ülalpidamises osalemast ning kokkulepet ei saavutata, tuleb elatise nõue esitada täisealisel lapsel.

Soovitan esmalt püüda jõuda isaga kirjalikule kokkuleppele. Kui see ei õnnestu, saab täisealine laps pöörduda elatise nõudega kohtusse. Elatise suurus sõltub lapse põhjendatud vajadustest ning mõlema vanema varalisest olukorrast, mistõttu ei ole seaduses ette nähtud kindlat elatise summat.

Elatise orienteeruva suuruse hindamiseks saab kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit (www.just.ee/elatiskalkulaator). Lisateavet õigusabi võimaluste kohta leiab Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt (www.just.ee/oigusabi) ning kohtusse pöördumise kohta Eesti kohtute veebilehelt (www.kohus.ee).

Tere, toimus lahutus ja tegime laste jagamise omavahel, et lapsed saavad ise valida kus ja kui kaua kummagi juures on. Paar kuud läks mööda ja saime aru, et lastele see edasi tagasi siiberdamine ei sobi ja nad olid juba psüühiliselt nii sassis. Leppisime kokku, et lapsed hakkavad elama minuga (emaga) ja isa juures käivad nädalavahetusteti. Lapsed elasid ennemgi rohkem ema juures. Ema maksis kõik lastega seitud kulud. Ema jäi töötuks, aga vaja maksta pangalaenu ja arveid, et saaks lastega koos elada. Küsisin isalr, et kas ta saaks toetada lapsi ja neile elatist maksta. Isa ütles, et on nõus ainult ühele lapsele maksma. Kuidas või kuhu peaks pöörduma, et saaks teada elatise summa, mida lapsed saaksid ning ka seda, et kui lapsed elavad emaga, et ka teine laps saaks elatist? Ametlikult on ta mõlema lapse isa ja mõlema lapse sünnitunnistuste peal.

Kui lapsed elavad püsivalt ühe vanema juures, on mõlemal vanemal kohustus panustada nende ülalpidamisse sõltumata sellest, kas vanemad on abielus, lahutatud või millise kokkuleppe nad omavahel varem sõlmisid. Asjaolu, et isa on nõus maksma elatist ainult ühele lapsele, ei vabasta teda kohustusest ülal pidada ka teist last.

Kui vanemad ei jõua elatise maksmises kokkuleppele, on esmalt soovitatav püüda saavutada kirjalik kokkulepe. Kui see ei õnnestu, saab elatise väljamõistmist taotleda kohtult. Elatise suurus sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest, sealhulgas laste põhjendatud vajadustest, vanemate sissetulekust, varalisest seisundist ning sellest, kui suures ulatuses kumbki vanem lapsi tegelikult ülal peab. Seetõttu ei ole seaduses enam ette nähtud kindlat elatise miinimumsummat iga lapse kohta.

Enne kohtusse pöördumist või menetluse käigus on võimalik kasutada ka perelepitust, kui see võib aidata vanematel kokkuleppele jõuda (www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus). Kui kokkulepet siiski ei saavutata, tuleb elatise nõudega pöörduda maakohtusse. Kohtusse pöördumise ja elatise arvutamise kohta leiab teavet Eesti kohtute veebilehelt (www.kohus.ee) ning Justiits- ja Digiministeeriumi õigusabi lehelt (www.just.ee/oigusabi).

Kui teine vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust ning kohtumenetlus on pooleli või elatist ei õnnestu sisse nõuda, võib teatud tingimustel olla õigus taotleda ka elatisabi Sotsiaalkindlustusametilt (www.sotsiaalkindlustusamet.ee).

Elatise ligikaudse suuruse arvutamiseks saab kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator). Kalkulaator annab hinnangulise elatise suuruse, võttes arvesse seaduses sätestatud põhimõtteid ja kasutaja sisestatud andmeid. Lõpliku elatise suuruse määravad vanemate kokkulepe või vaidluse korral kohus, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest.

Soovitan koguda kokku laste ülalpidamisega seotud kulud (nt eluaseme-, toidu-, riiete, huvitegevuse, kooli- ja tervisekulud), sest need on olulised nii võimalike läbirääkimiste kui ka kohtumenetluse puhul.

Tere! Soovin saada õigusabi seoses lapse elatise nõudmisega. Jäin oma elukaaslasest rasedaks 15-aastaselt. Raseduse ajal avaldas lapse isa mulle tugevat survet ning seadis mulle tingimuse, et kui teen abordi, jääme kokku, kuid kui otsustan lapse sünnitada, lõpetab ta meie suhte. Otsustasin lapse alles jätta ja sünnitasin. Praegu on laps 5-kuune. Lapse isa ei ole kogu selle aja jooksul last mitte mingil viisil toetanud ega tema ülalpidamisse panustanud. Soovin esitada elatise nõude, kuid olen ise praegu 17-aastane ega tea, kuhu peaksin pöörduma, kuidas menetlus käib ja millised oleksid minu võimalused. Soovin nõu, kuidas oleks kõige õigem edasi tegutseda. Minu teada on lapse isal mitu varasemat karistust ning tema suhtes on käimas täitemenetlused kohtutäiturite juures. Kui jäin rasedaks, esitasin tema suhtes ka politseile avalduse, kuna seksuaalvahekord toimus tema manipuleerimise ja psühholoogilise surve tõttu. Ka selle asjaolu kohta sooviksin teada, kas ja kuidas see võib mõjutada elatise nõudmise menetlust. Ette tänades abi ja nõuannete eest. 

Kirjeldatud olukorras on lapse isal üldjuhul kohustus oma last ülal pidada. Kui lapse isa ei ole lapse ülalpidamisse panustanud, on teil õigus nõuda lapsele elatist.
Kuna olete ise alles alaealine, soovitan pöörduda esmalt oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötaja saab aidata hinnata lapse olukorda ja vajadusel suunata teid edasi õigusabi saamiseks. Oma KOV-i kontaktid leiate kohaliku omavalitsuse veebilehelt.
Samuti soovitan pöörduda Jurist Aitab portaali kaudu tasuta esmase õigusnõu saamiseks: www.juristaitab.ee. Tasuta õigusnõustamist pakub teatud perioodidel ja projektide raames ka Eesti Juristide Liit: www.juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/. Riigi toetatud õigusabi võimaluste kohta leiate teavet Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt: www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi.
Elatisnõue esitatakse lapse nimel. Kui lapse isa on sünnitunnistusele isana märgitud, saab lapse nimel elatise nõude esitada tema seaduslik esindaja. Kuna olete ise alaealine, soovitan enne nõude esitamist kindlasti juristiga üle kontrollida, kuidas tuleb menetlus teie konkreetses olukorras õigesti korraldada.
Oluline on elatisnõudega mitte viivitada. Seaduse kohaselt saab lapsele elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui selle aja jooksul ei ole lapsele ülalpidamist antud või on seda antud ebapiisavalt. Kuna teie laps on praegu 5-kuune ja isa ei ole selle aja jooksul lapse ülalpidamisse panustanud, võib olla võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt ka lapse sünnist alates. Täpne nõude alguskuupäev ja nõude suurus tuleks juristiga üle kontrollida. Lisainfo: www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele-9.
Lapse isa varasemad karistused ja tema suhtes toimuvad täitemenetlused ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest. Need võivad aga mõjutada seda, kui kiiresti on võimalik väljamõistetud elatist tegelikult kätte saada. Kui isa pärast kohtulahendit elatist ei maksa, saab pöörduda kohtutäituri poole ning sõltuvalt asjaoludest võib lapsel tekkida õigus ka elatisabile. Elatisabi kohta leiab infot Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi ning veebilehelt www.elatisabi.ee.
Teie kirjeldatud asjaolud seoses seksuaalvahekorra, psühholoogilise surve ja politseile tehtud avaldusega on elatisnõudest eraldi küsimus. Need asjaolud ei võta lapselt õigust saada oma isalt ülalpidamist. Kui politseile esitatud avalduse alusel toimub või on toimunud kriminaalmenetlus, soovitan sellest kindlasti rääkida oma õigusnõustajale ning vajadusel menetlejale. Kui vajate selles asjas õigusabi, küsige ka riigi õigusabi võimaluse kohta.
Soovituslik tegevusjärjekord:
1.    Võtke ühendust oma KOV-i lastekaitsetöötajaga ja andke teada, et olete 16-aastane lapsevanem ning vajate abi lapsele elatise nõudmisel.
2.    Pöörduge Jurist Aitab poole: www.juristaitab.ee või küsige võimalusel tasuta õigusnõu Eesti Juristide Liidult: www.juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/.
3.    Küsige juristilt üle, kuidas esitada elatisnõue lapse nimel, arvestades seda, et olete ise alaealine.
4.    Esitage elatisnõue võimalikult kiiresti, et säilitada võimalus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
5.    Pange kokku lapse sünnitunnistus, andmed lapse isa kohta ning võimalusel tõendid selle kohta, et isa ei ole lapse ülalpidamisse panustanud.
6.    Kui isa pärast kohtulahendit elatist ei maksa, pöörduge kohtutäituri poole ning uurige elatisabi saamise võimalust.
Antud olukorras on kõige olulisem mitte jääda menetlusega üksi. Kuna olete ise alles alaealine, soovitan kasutada lastekaitsetöötaja ja õigusnõustaja abi juba enne kohtusse pöördumist.
Kasulikud kontaktid ja veebilehed:
•    Jurist Aitab: www.juristaitab.ee 
•    Jurist Aitab – elatis lapsele: www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele-9 
•    Eesti Juristide Liit – tasuta õigusabi: www.juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/
•    Justiits- ja Digiministeerium – riigi toetatud õigusabi: www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi
•    Eesti Advokatuur – riigi õigusabi: www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi
•    Sotsiaalkindlustusamet – elatisabi: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi
•    Elatisabi info: www.elatisabi.ee 
•    Eesti kohtud – dokumendid ja vormid: www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid 
Kuna olete ise alaealine, soovitan enne kohtusse pöördumist kindlasti üle kontrollida ka see, kes ja millisel viisil saab teie olukorras lapse nimel elatisnõude esitada, ning kas lapse isa on ametlikult lapse isana registreeritud. Nendes küsimustes saab teid aidata jurist või lastekaitsetöötaja.
 

Tere! Kohtumäärusega kompromissi kinnitamises on sõnastus: 1. Kinnitada xxx ning xxx vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 1. Kostja xxx kohustub hagejale xxx tasuma igakuulist elatist summas 292,00 eurot alates 01.06.2020.a. kuni xxx täisealiseks saamiseni, 07.02.2032.a, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Seni on kostja tasunud igakuiselt 292 eurot. Kas tegelikult oleks see summa pidanud olema vastavuses miinimumpalga alammääraga? 1.4 Hageja xxx loobub hageja ühekordsete, planeeritud vajalike esemete (nt lapse kirjutuslaud, jalgratas, turvatool, koolitarbed ja -riided, trennivarustus) kuludest vanemale, kes on kulu teinud/tasunud hiljemalt sama kuu viimaseks kuupäevaks kulu teinud/tasunud vanema pangakontole nõudest. Kuidas sellest punktist aru saada? Hageja loobub ühekordsete kulutuste nõudest?

1. Elatise suurus

Kompromissis on kirjas:

"Kostja kohustub tasuma igakuulist elatist summas 292 eurot ..., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära." See tähendab, et kompromissis ei ole kokku lepitud fikseeritud summas 292 eurot kogu perioodiks. Tegemist on kahe tingimuse koosmõjuga:

• elatis on 292 eurot kuus; 
• kui pool kehtivast alampalgast ületab 292 eurot, tuleb maksta suuremat summat. 

Seega on 292 eurot sisuliselt miinimumsumma üksnes seni, kuni see ei jää alla kompromissis sätestatud alampiirile. Kui hiljem suurenes töötasu alammäär ning pool alampalgast muutus suuremaks kui 292 eurot, oleks kompromissi sõnastuse järgi tulnud maksta juba kõrgemat summat.

2. Ühekordsete kulude punkt

Punkti sõnastus on kohmakas. Kõige tõenäolisem tõlgendus on, et pooled soovisid kokku leppida järgmist: kui üks vanem ostab lapsele näiteks kirjutuslaua, jalgratta, turvatooli,