Tere, Tahan taotleda elatise suurendamisest tasulise gümnaasiumi pärast, mis maksab 355eur iga kuu (sept.-mai.) Tahaks saada baaselatise summat 282.31 ja lisa pool gümn. kuu makset 355÷2=177.5eur. Avalduses on vaja kirjutada kõik lapse vajaduste loetelu aga kui see on baassumma ükskõik on vaja seletada? Saate soovitada kuidas parem kirjutada/kirjeldada avalduses, et see on suur abi. Sest mul osaline töövõime ka. Tütre isa ei vasta, kui ma kirjutan talle. Aitäh.

Kui elatist nõutakse seadusjärgses määras, ei ole vaja lapse vajadusi tõendada vaid vajalik on need lahti kirjutada. See tähendab, et avalduses kirjutatakse kui palju lapsele mille jaoks vaja on, ent dokumente vajaduste tõendamiseks esitada ei ole vaja. Kehtiva seadusjärgse elatise summa saate välja arvutada elatiskalkulaatori abil. Kui laps viibib koos isaga keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, on kehtiv elatise seadusjärgne määr 301,74 eurot.

Kui aga soovite elatist suuremas määras, tuleb lapse vajadusi mitte ainult kirjeldada, vaid esitada ka tõendid. Kui vanemad on lapse õppimise tasulises gümnaasiumis otsustanud ühiselt, võib olla võimalik lisaks seadusjärgsele elatisele nõuda ka poole õppemaksu tasumist. Et avaldust õigesti koostada, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele ja kasutada hagiavalduse koostamisel juristi abi.

Мы хотели бы забрать ребёнка мужа на месяц . Ребёнок проживает с матерью в другом городе  Мы согласны забрать его, и при этом договорились что алименты в этом месяце платить не будем(ребенок у нас весь месяц). От матери ничего не хотим. Но в прошлом были проблемы. Как себя обезопасить от её похода в суд или kohtutäitur. Она может заявить что алименты не платили, хотя ребёнок был у нас. Как это оформить? 

Vanemad võivad lapsele ülalpidamise andmise viisi ja suurust kokkuleppel täpsustada. Kirjeldatud juhul võiks sõlmida vanemad omavahel kokkuleppe, et laps viibib ühe kuu (kokkuleppes nimetada konkreetne kuu) isa juures isa täielikul vahetul ülalpidamisel ja ema kinnitab, et selle kuu ülalpidamiskohustus on isal täidetud.

Kohtusse või kohtutäituri poole pöördumist sellega (ega millegi muuga) vältida ei saa, küll aga saab ennast alusetu kohtusse pöördumise või täitemenetluse algatamise korral kaitsta.

Tere Sooviksin teada kui tasun elatist oma alaealisele lapsele ( elatise nõue kohtute süsteemis puudub on tegu vabatahtliku maksmisega ? Notarilepingus on kirjas ( notarileping 2013a.koos abiealulahutuse punktiga notar Piret Press) olen kohustatud maksma elatist vastavalt seadusele.Jäin hätta maksmisega. Mis alusel on nõutud minult ( Kohtutäituri kaudu; Õnne Pajur esitanud elatise nõude täitmisteade võlgnikule 28.04.2017a. Miks pole võimalik kohtukaudu elatist vähendad? Kui se on seotud makse ja kinnitatud notari poolt.Sooviksin elatist vähendada kas Notari juures või kohtu kaudu? Dokumendid/kirjad olemas. Soovisin kohtukaudu Elatisraha vähendada ( ei võetud menetlusse kohtusüsteemis elatisnõue puudub,lapsele ) ? Mida pean tegema ja mis summas pean hetkel elatist maksma ? Minu alaealine laps saab 2026a. 18a. 

Et kohtutäitur saaks elatisnõuet sundtäita, peate te olema notariaalses kokkuleppes olema nõustunud kohesele sundtäitmisele allumisega. Kui elatist makstakse notariaalse kokkuleppe alusel, ei saa seda kohtus vähendada. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Riigikohtu hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. 
Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi, ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.
Kui ülesöeldud kokkuleppe alusel alustatakse täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada peale ülesütlemisavalduse teisele vanemale esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele.

Tere! Lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis. Märtsis sai ta täisealiseks ja peab ise oma isa vastu kohtule hagi esitama. Laps õpib gümnaasiumis ja tööl ei käi, ehk isiklikku sissetulekut tal ei ole. Elame tütrega kahekesi. Üritame nüüd lapsega hagi avaldust esitada, aga küsimus on tekkinud seoses kuludega, mida peab esitama. Kuidas arvestada kulusid? Kui näit ühistumaks, elekter ja internet+mob oli eelmine kuu kokku 140€, siis kas jagame selle 2-ks ja pool on siis nagu tema osa? Tema ju reaalselt ei maksa arveid, sest tal pole raha. Toit ja hügieenitarbed sama moodi, et kuidas neid jagada, kuna asju ostes ma ju ei maksa asju eraldi. Just selles on meil küsimus, et kuidas seda arvestust teha, kui tema ise igapäevaks vajalikke asju ei osta, siis kuidas ta neid tõendab, kui ta nende eest ise ei maksa? Isiklikku raha on tal nii palju, kui talle kannan - nö taskuraha.

Elatisnõudes tuleb lähtuda lapse vajadustest. Igal lapsel on isiklikud vajadused (riided, koolitarbed jne) ning vajadus saada osa pere ühistest kuludest nagu eluase, puhastusvahendid, hügieenitarbed jne. Kui vajadused kaetakse ühiselt, tuleb kogu summa jagada konkreetseid teenuseid ja tooteid tarbivate isikute arvuga peres (näiteks eluasemekulud) või lähtuda sellest kui kaua on võimalik ühel inimesel toime tulla näiteks ühe pakendi šampooniga ja kui palju selline toode maksab.

Vajaduste arvutamisel ei ole oluline kes vajaduste rahuldamise eest tegelikult maksab, vaid millised on konkreetse lapse vajadused ja kui palju nende katmiseks on raha vaja.

Vanemad lahutatud, peres 3last. Kaks elavad hetkel emaga, üks isaga. Varem elasid kõik koos isaga ja Ema aastaid elatisraha ei maksnud. Tehtud kohtus kokkulepe, et praegu maksab isa 1le (kõige nooremale) lapsele elatist. Vanim laps sai 18 aastaseks ja küsis ise isa käest elatise maksmist. Isa on nõus last toetama õpingute lõpuni, aga soovib muuta kohtus sõlmitud kokkulepet nii, et tema maksab vanimale lapsele ja tasaarveldus toimuks nooremate laste elatise kohta. Hetkel maksab isa noorimale ja vanemate laste kohta toimib tasaarveldus(kumbki vanem maksab 1lapse kulud) Kas seda kokkulepet on võimalik muuta ja kuidas?

Kohumäärusega kinnitatud kokkulepet saab muuta vaid kohtusse pöördudes. Kas muutmine on vajalik, tuleb hinnata kokkuleppe sõnastusest. Kui kokku on lepitud laste ülalpidamine nende täisealiseks saamiseni, ei ole vanima lapse elatis enam kokkuleppega hõlmatud ja nooremate laste osas tuleb sõlmida uus kokkulepe. Täisealiseks saanud lapsega sõlmib kumbki vanem kokkuleppe ise ja otse, kuna kummalgi vanemal ei ole enam seadusest lähtuvat lapse esindamise õigust.

Tere, Kas elatise kulude tõestamiseks peab olema iga tehtud ostu kohta tšekk või arve? Kui osa asju on tasutud sularahas, puudub tšekk või arve, kas siis võib kasutada lapse kulude, ntks riiete ja jalanõude, treeninguga seotud vahendite prognoositavaks tõestamiseks kasutada asja keskmist maksumust? Palju kulutusi ntks kooliasjad tuleb osta alles augustis.

Tere

Täname pöördumast! 

Kui makstakse seaduse sätestatud korras mitte rohkem, siis ei pea midagi tõestama ega tšekke esitama.

Lugupidamisega

Tere, Elame lapse isaga lahus. Vahemaa 2h sõitu. Maksab elatist töövõime arvelt. Üle nädala nädalavahetuseks võtab last enda juurde. Nüüd mingeid muid lisa kulutusi ei korva. Nt lapse sünnipäev või kui olen haige lapsega hoolduslehel. Nüüd soovib, et hakkaksin last vahel ise tema juurde sõidutama. Kas ta saab üldse sellist asja nõuda? Kas töövõimest tasutud "elatisraha" on üldse arvesse võetav? Töövõime laekub otse minu kontole.

Kui elatist makstakse piisavalt (vähemalt seadusjärgses määras) peaks sellega olema kaetud kõik lapse vajadused. Kui makstakse vähem, tuleb omavahel kokku leppida, millised kulud kantakse kahasse lisaks elatise tasumisele. Kui elatis on välja mõistetud kohtus, saab selle suurust muuta ainult kohtus. Millistest vahenditest elatist tasutakse, ei ole oluline. Oluline on, et elatist tasutakse vastavalt kohtuotsusele või vanemate kokkuleppele. Kui olemas on kohtuotsus ja elatist tasutakse täitemenetluses ent väiksemas määras kui 200 eurot kuus, saate esitada kohtutäituri kaudu elatisabi taotluse.

Laste ja lahuselava vanema suhtlemise korraldamisel tuleb lähtuda kokku lepitust. Kui algselt lepiti kokku, et laste transpordi korraldab isa, tuleb kokkulepet ka täita. 

Oleme partneriga lahus, meil on 1,3 a. laps, lapse emal lõppeb suvel emapalk ja soovib tööle minna. Täna ma maksan elatsit vastvalt perelepitajaga kokkulepitud summas. Laps elab emaga ja ööbib minu juures ca 4 ööd kuus. Nüüd suvel tuleb juurde lastehoid + minu osa suureneb seoses sellega et ema hakkab tööl käima. Laps hakkab ööbima näiteks ca 7 ööd minu juures. Kuidas siis arvutatakse elatise summat ? Kui meil tööajad katuvad kellel on siis " suurem" õigus teha selline graafik nagu talle sobib ? Või kui tema töötab esialgu osalise töökoormusega, kas mina pean kompenseerima talle mingi summa lisaks veel elatisele ja lastehoiule ? Mul on teises suhtest 2 last kes elavad minuga 50 / 50. Nende eest ma elatist ei maksa.

Seadusjärgne elatis arvutatakse PKS §a 101 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Arvutuse lihtsustamiseks on Justiitsministeeriumi veebilehel leitav elatiskalkulaator, mida soovitan kasutada. 

Tere. Küsin infot venna jaoks. Vennal on 4 last, peab maksma elatist.Kas on õige et 4 lapse peale kokku maksab ta üle 1000€ ? Inimene ei saa palkagi nii palju et ühes kuus maksta selline summa. Iga lapse peale tuli veel eraldi paber vastava elatise summaga. Küsimus siis oli, kas tõesti peab isa maksma 4 lapse peale üle 1000€ kuus?

Ehkki küsimuses ei ole Te seda maininud, saab selle sõnastusest eeldada, et elatise osas on kehtiv kohtuotsus. Sellisel juhul tuleb kohtuotsust täita. Kõik vastuväited saanuks esitada kohtumenetluses. Kohtuotsust saab muuta esitades laste vastu hagiavalduse elatise muutmiseks. Seda aga saab teha vaid siis, kui mingid asjaolud on elatise välja mõistmise ajast arvates oluliselt muutunud. Näiteks on muutunud laste vajadused, isa võimalused sissetulekut teenida (ei ole sama, mis sissetuleku suurus) või on ehk isale lisandunud ülalpeetavaid (sündinud veel mõni laps). Seadusjärgse elatise (Perekonnaseadus § 101 alusel arvutatud) suuruse arvutamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit. Perekonnaseadus võimaldab kohtul elatise suurust vähendada  alla perekonnaseaduseseaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral seaduses sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tere! Lapsevanemalt on välja mõistetud elatisraha tasumine täisealise lapse kasuks. Otsuse resolutsioon kohustas lapsevanemat tasuma elatist kuni laps saab 21-eluaastaseks kui omandab kõrgharidust. Kaks kuud peale otsuse tegemist suundus laps osakoormusega tööle. Kas see on miski, mis saab mõjutada tehtud otsuse elatise suurust, kui laps asus tööle otsuse tegemise järgselt, kuid enne, kui elatisenõue sai täidetud. Kohtuprotsessi vältel mõjutas elatisraha suuruse arvutamist ning tagasiulatuvalt elatise määramist asjaolu, et laps töötas alaealisena osalise koormusega kooli kõrvalt. Enne otsuse tegemist aga lõpetas tööl käimise, s.t. otsus sai vastavalt ka tehtud. Otsuse järgselt, aga asus taas tööle. Mis on sellises olukorras nii lapse kui lapsevanema õigused?

Vastamisel on oluline, kas laps on praegu alaealine või on saanud täisealiseks. Alaealisel ei ole kohustust endale ise ülalpidamist hankida ja alaealine võib tööga teenitu kasutada ka taskurahaks. Seevastu täisealise puhul eeldatakse, et ta teenib endale ise vajalikku ülalpidamist ning vanematel on kohustus anda ülalpidamist vaid juhul, kui laps ei saa mõjuval põhjusel (näiteks õppimise tõttu) enda ülalpidamise eest ise hoolitseda ja vaid ulatuses, milles laps ise õpingute tõttu ülalpidamist teenida ei suuda, jagatuna puuduolev summa vanemate vahel võrdselt.