Tere Loobusin elatise hagist, kuna perelepituskohtumisel jõudsime poolte kokkuleppele tagasiulatuva elatise osas, mis sai koheselt arveldatud kohtumisel, ning ka edasise elatise osas jõudsime kokkuleppele. Kokkulepet sõna sõnalt ei fikseeritud, küll aga oli perelepitaja juures kui suulime kokkulepe sõlmiti ning kohtule saadeti info ka lepitaja poolt, et elatise suurus on kokku lepitud ja fikseeritakse vanemlusleppes. Nüüd aga kui on vanemluskokkuleppe kirjalik fikseerimine lõpusirgel onelatist maksev vanem teada andnud, et tema seda lepet siiski ei tunnista. Kuidas nüüd edasi, kui elatist maksev vanem otsustab et elatist ikkagi varem lepitud summas ei tasu vaid teeb omad arvutused? Väidab et kuna allkirjastatud lepet pole siis pole ka midagi tegelikult otsustatud ja kohtutäituri poole pole alust pöörduda ega teda sundida varem lepitud summat maksma. Nagu aru saan siis ka elatise hagi enam esitada ei saa kuna on s3llest juba kord loobutud?

Kui lapsest eraldi elav vanem on elatiskokkulepet sõlmima soosutunud, hagi on kohtust tagasi võetud ja seejärel ei ole siiski selgelt sõnastatud vanemluskokkulepet allkirjastatud mõlema vanema poolt, saate esitada hagiavalduse uuesti kohtusse. Avaldust ei saa uuesti esitada, kui asjaolud ei ole muutunud ehk kui vanemluskokkulepe saanuks sõlmitud. Praegu tuleb kohtule hagi korduvat esitamist põhjendada. Põhjendada saab seda faktiga, et elatiskokkulepe küll lubati sõlmida (ilmselt põhjendasite nii ka nõudest loobumist) ent kohustatud vanem taganes lubadusest ja kokkulepet ei allkirjastatud. Uut hagi esitades peaks silmas pidama, et perelepitus oleks selleks ajaks lõppenud elatiskokkulepet saavutamata ja olemas on SKA kinnitatud kokkulepe muudes küsimustes või SKA väljastatud edutuse tõend.

Tere! Soovin küsida järgmist: saan kiirmenetluse korras määratud elatist 16-aastase lapse eest summas 206 eurot kuus. Viimase paari aasta jooksul on miinimumelatis kahel korral tõstetud. Kas mul on õigus esitada kohtule avaldus elatise suuruse ümbervaatamiseks vastavalt kehtivale miinimumelatise määrale? Ette tänades!

Kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurust on võimalik kohtusse hagiavaldust esitades muuta, kui on muutunud elatise suuruse kindlaks määramise aluseks olnud asjaolud ja välja mõistetud elatis ei taga enam lapsele vajalikku toimetulekut. Näiteks kui lapse vajadused on muutunud, vanema võime ülalpidamist anda on muutunud või muutunud on õiguslik olukord. Muutunud asjaolud tuleb hagiavalduses esile tuua ja elatise suurendamise taotlust põhjendada.

Tere. Vanemad lahutatud 9aastat, peres 3 last. 6aastat elasid kõik 3 isaga, ema ei toetanud, on siiani elatisvõlglane. 3aastat tagasi kolisid 2last ema juurde. Kehtib selline kohtumäärus. Kinnitada tsiviilasjas hageja ja kostja (edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Hageja ema ja kostja lepivad kokku, et nende ühise tütre (1.laps)kasvatamisega seonduvad kulud kannab täielikult temaga kooselav vanem – ema. Hageja ema ja kostja lepivad kokku, et nende ühise poja (2.laps) kasvatamisega seonduvad kulud kannab täielikult temaga kooselav vanem – isa . Pooled lepivad kokku, kostja tasub hagejale (3.laps) elatist alates 1. septembrist 2024. a igakuiselt 180 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.04.2029. a. Kostja tasub igakuise elatise hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks hageja esindaja arvelduskontole selgitusega „Marta elatis“. Seoses asjaoluga, et alates septembrist 2021 on hagejat ülal pidanud ainuisikuliselt tema ema on pooled kokku leppinud, et edasine sundtäitmine täiteasjas nr ..... (3.lapse avalduse alusel alustatud täiteasi) on täies ulatuses lubamatu. Ühtlasi on pooled kompromissina kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise määrusega määratakse viivitamatu sundtäitmise lõpetamine täiteasjas nr ..... Laps nr.1 on saanud täisealiseks ja nõuab nüüd isa käest elatist. Kas tal on selleks õigus ja kui isa soovib teda toetada, kas siis saab loobuda 3,lapsele elatise maksmisest? Mida peab selleks tegema?

Lapse täisealiseks saades lõpeb tema vanemate seadusest tulenev esindusõigus ja õigus nõuda elatist on lapsel endal, kui esinevad elatise nõudmist õigustavad asjaolud. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatusvahendeid teenida.
1. Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimalda, vanematelt elatist nõuda ei saa. Vanemad vastutavad lapse toimetuleku eest üldjuhul võrdselt, seega saab isalt nõuda poole lapse vajaduste katmist.
2. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui isa ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui isa peaks sellele menetluses tuginema. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele. 

Tere, Tahan taotleda elatise suurendamisest tasulise gümnaasiumi pärast, mis maksab 355eur iga kuu (sept.-mai.) Tahaks saada baaselatise summat 282.31 ja lisa pool gümn. kuu makset 355÷2=177.5eur. Avalduses on vaja kirjutada kõik lapse vajaduste loetelu aga kui see on baassumma ükskõik on vaja seletada? Saate soovitada kuidas parem kirjutada/kirjeldada avalduses, et see on suur abi. Sest mul osaline töövõime ka. Tütre isa ei vasta, kui ma kirjutan talle. Aitäh.

Kui elatist nõutakse seadusjärgses määras, ei ole vaja lapse vajadusi tõendada vaid vajalik on need lahti kirjutada. See tähendab, et avalduses kirjutatakse kui palju lapsele mille jaoks vaja on, ent dokumente vajaduste tõendamiseks esitada ei ole vaja. Kehtiva seadusjärgse elatise summa saate välja arvutada elatiskalkulaatori abil. Kui laps viibib koos isaga keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, on kehtiv elatise seadusjärgne määr 301,74 eurot.

Kui aga soovite elatist suuremas määras, tuleb lapse vajadusi mitte ainult kirjeldada, vaid esitada ka tõendid. Kui vanemad on lapse õppimise tasulises gümnaasiumis otsustanud ühiselt, võib olla võimalik lisaks seadusjärgsele elatisele nõuda ka poole õppemaksu tasumist. Et avaldust õigesti koostada, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele ja kasutada hagiavalduse koostamisel juristi abi.

Мы хотели бы забрать ребёнка мужа на месяц . Ребёнок проживает с матерью в другом городе  Мы согласны забрать его, и при этом договорились что алименты в этом месяце платить не будем(ребенок у нас весь месяц). От матери ничего не хотим. Но в прошлом были проблемы. Как себя обезопасить от её похода в суд или kohtutäitur. Она может заявить что алименты не платили, хотя ребёнок был у нас. Как это оформить? 

Vanemad võivad lapsele ülalpidamise andmise viisi ja suurust kokkuleppel täpsustada. Kirjeldatud juhul võiks sõlmida vanemad omavahel kokkuleppe, et laps viibib ühe kuu (kokkuleppes nimetada konkreetne kuu) isa juures isa täielikul vahetul ülalpidamisel ja ema kinnitab, et selle kuu ülalpidamiskohustus on isal täidetud.

Kohtusse või kohtutäituri poole pöördumist sellega (ega millegi muuga) vältida ei saa, küll aga saab ennast alusetu kohtusse pöördumise või täitemenetluse algatamise korral kaitsta.

Tere Sooviksin teada kui tasun elatist oma alaealisele lapsele ( elatise nõue kohtute süsteemis puudub on tegu vabatahtliku maksmisega ? Notarilepingus on kirjas ( notarileping 2013a.koos abiealulahutuse punktiga notar Piret Press) olen kohustatud maksma elatist vastavalt seadusele.Jäin hätta maksmisega. Mis alusel on nõutud minult ( Kohtutäituri kaudu; Õnne Pajur esitanud elatise nõude täitmisteade võlgnikule 28.04.2017a. Miks pole võimalik kohtukaudu elatist vähendad? Kui se on seotud makse ja kinnitatud notari poolt.Sooviksin elatist vähendada kas Notari juures või kohtu kaudu? Dokumendid/kirjad olemas. Soovisin kohtukaudu Elatisraha vähendada ( ei võetud menetlusse kohtusüsteemis elatisnõue puudub,lapsele ) ? Mida pean tegema ja mis summas pean hetkel elatist maksma ? Minu alaealine laps saab 2026a. 18a. 

Et kohtutäitur saaks elatisnõuet sundtäita, peate te olema notariaalses kokkuleppes olema nõustunud kohesele sundtäitmisele allumisega. Kui elatist makstakse notariaalse kokkuleppe alusel, ei saa seda kohtus vähendada. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Riigikohtu hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. 
Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi, ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.
Kui ülesöeldud kokkuleppe alusel alustatakse täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada peale ülesütlemisavalduse teisele vanemale esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele.

Tere! Lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis. Märtsis sai ta täisealiseks ja peab ise oma isa vastu kohtule hagi esitama. Laps õpib gümnaasiumis ja tööl ei käi, ehk isiklikku sissetulekut tal ei ole. Elame tütrega kahekesi. Üritame nüüd lapsega hagi avaldust esitada, aga küsimus on tekkinud seoses kuludega, mida peab esitama. Kuidas arvestada kulusid? Kui näit ühistumaks, elekter ja internet+mob oli eelmine kuu kokku 140€, siis kas jagame selle 2-ks ja pool on siis nagu tema osa? Tema ju reaalselt ei maksa arveid, sest tal pole raha. Toit ja hügieenitarbed sama moodi, et kuidas neid jagada, kuna asju ostes ma ju ei maksa asju eraldi. Just selles on meil küsimus, et kuidas seda arvestust teha, kui tema ise igapäevaks vajalikke asju ei osta, siis kuidas ta neid tõendab, kui ta nende eest ise ei maksa? Isiklikku raha on tal nii palju, kui talle kannan - nö taskuraha.

Elatisnõudes tuleb lähtuda lapse vajadustest. Igal lapsel on isiklikud vajadused (riided, koolitarbed jne) ning vajadus saada osa pere ühistest kuludest nagu eluase, puhastusvahendid, hügieenitarbed jne. Kui vajadused kaetakse ühiselt, tuleb kogu summa jagada konkreetseid teenuseid ja tooteid tarbivate isikute arvuga peres (näiteks eluasemekulud) või lähtuda sellest kui kaua on võimalik ühel inimesel toime tulla näiteks ühe pakendi šampooniga ja kui palju selline toode maksab.

Vajaduste arvutamisel ei ole oluline kes vajaduste rahuldamise eest tegelikult maksab, vaid millised on konkreetse lapse vajadused ja kui palju nende katmiseks on raha vaja.

Vanemad lahutatud, peres 3last. Kaks elavad hetkel emaga, üks isaga. Varem elasid kõik koos isaga ja Ema aastaid elatisraha ei maksnud. Tehtud kohtus kokkulepe, et praegu maksab isa 1le (kõige nooremale) lapsele elatist. Vanim laps sai 18 aastaseks ja küsis ise isa käest elatise maksmist. Isa on nõus last toetama õpingute lõpuni, aga soovib muuta kohtus sõlmitud kokkulepet nii, et tema maksab vanimale lapsele ja tasaarveldus toimuks nooremate laste elatise kohta. Hetkel maksab isa noorimale ja vanemate laste kohta toimib tasaarveldus(kumbki vanem maksab 1lapse kulud) Kas seda kokkulepet on võimalik muuta ja kuidas?

Kohumäärusega kinnitatud kokkulepet saab muuta vaid kohtusse pöördudes. Kas muutmine on vajalik, tuleb hinnata kokkuleppe sõnastusest. Kui kokku on lepitud laste ülalpidamine nende täisealiseks saamiseni, ei ole vanima lapse elatis enam kokkuleppega hõlmatud ja nooremate laste osas tuleb sõlmida uus kokkulepe. Täisealiseks saanud lapsega sõlmib kumbki vanem kokkuleppe ise ja otse, kuna kummalgi vanemal ei ole enam seadusest lähtuvat lapse esindamise õigust.

Tere, Kas elatise kulude tõestamiseks peab olema iga tehtud ostu kohta tšekk või arve? Kui osa asju on tasutud sularahas, puudub tšekk või arve, kas siis võib kasutada lapse kulude, ntks riiete ja jalanõude, treeninguga seotud vahendite prognoositavaks tõestamiseks kasutada asja keskmist maksumust? Palju kulutusi ntks kooliasjad tuleb osta alles augustis.

Tere

Täname pöördumast! 

Kui makstakse seaduse sätestatud korras mitte rohkem, siis ei pea midagi tõestama ega tšekke esitama.

Lugupidamisega

Tere, Elame lapse isaga lahus. Vahemaa 2h sõitu. Maksab elatist töövõime arvelt. Üle nädala nädalavahetuseks võtab last enda juurde. Nüüd mingeid muid lisa kulutusi ei korva. Nt lapse sünnipäev või kui olen haige lapsega hoolduslehel. Nüüd soovib, et hakkaksin last vahel ise tema juurde sõidutama. Kas ta saab üldse sellist asja nõuda? Kas töövõimest tasutud "elatisraha" on üldse arvesse võetav? Töövõime laekub otse minu kontole.

Kui elatist makstakse piisavalt (vähemalt seadusjärgses määras) peaks sellega olema kaetud kõik lapse vajadused. Kui makstakse vähem, tuleb omavahel kokku leppida, millised kulud kantakse kahasse lisaks elatise tasumisele. Kui elatis on välja mõistetud kohtus, saab selle suurust muuta ainult kohtus. Millistest vahenditest elatist tasutakse, ei ole oluline. Oluline on, et elatist tasutakse vastavalt kohtuotsusele või vanemate kokkuleppele. Kui olemas on kohtuotsus ja elatist tasutakse täitemenetluses ent väiksemas määras kui 200 eurot kuus, saate esitada kohtutäituri kaudu elatisabi taotluse.

Laste ja lahuselava vanema suhtlemise korraldamisel tuleb lähtuda kokku lepitust. Kui algselt lepiti kokku, et laste transpordi korraldab isa, tuleb kokkulepet ka täita.