Mul on tekkinud elatisvõlg ajavahemiku 2008–2010 eest. Sel perioodil ei olnud mul võimalik elatist vajalikus suuruses õigeaegselt tasuda, mistõttu kujunes välja võlgnevus. Tegin juhutöid ning minu sissetulek oli ebaregulaarne ja ebapiisav. Praeguseks on laps 22-aastane ning täisealine ja iseseisev. Lisaks on mul teisest abielust alaealine laps, kelle ülalpidamine on samuti minu kohustus. Minu praegune sissetulek ei ole stabiilne, kuna see sõltub töövõimest ja töötatud päevade arvust. Keskmiselt jääb minu kuusissetulek vahemikku 1500–2000 eurot. Seaduse kohaselt ei kuulu umbes 1150 eurot sissenõudmisele, kuna see on ette nähtud võlgniku ja tema perekonna minimaalsete elamiskulude katmiseks. Ma ei keeldu oma kohustuste täitmisest ning olen valmis võlgnevust tasuma. Sooviksin kokku leppida regulaarse maksegraafiku summas 100 eurot kuus tingimusel, et minu pangakonto vabastatakse arestist, et saaksin oma igakuiseid kulusid paremini planeerida. Kohtutäitur nõuab aga 250 euro suurust kuumakset ning täisealise lapse ema soovib 400 euro tasumist kuus. Palun selgitust, kas mul on õigus taotleda enda jaoks jõukohase maksesumma määramist ning kas on võimalik ametlikult kinnitada maksegraafik, mis arvestab minu tegelikku sissetulekut ja ülalpeetava alaealise lapse olemasolu.

Maksegraafiku sõlmimisel täitemenetluses sõltub kohtutäitur sissenõudja suunistest. Kohtutäitur ei või sissenõudja nõusolekuta sõlmida maksegraafikut väiksemas ulatuses kui sissenõudja soovib. Sissenõudja mittenõustumine ei keela teil igakuuliselt kohtutäituri vahendusel võlgnevust vähendada. Küll aga ei garanteeri teie tasutud maksed (mis ei saa sissenõudja aktsepti) arvelduskonto vabastamist arestist. Kui teie arvelduskonto ei ole vabastatud palga alammäära (886eur) ja ülalpidamisel oleva alaealise (886:3=295,33eur) ehk kokku 1181,33eur ulatuses, esitage kohtutäiturile sellekohane avaldus.
 

Soovin esitada lapse nimel elatishagi ning vajan abi juristi/advokaadi näol. Soovin saada õigusabi riigi kulul, sest hagejaks on laps. Kuidas seda teha?

Üldreeglina esindab kohtus tsiviilkohtumenetlusteovõimetut isikut (last) tema seaduslik esindaja (TsMS § 217 lg 3).

Lapsel on lapse elatise asjas õigus saada riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata ja kohus määrab ise riigi õigusabi lapse huvide kaitseks. Selleks taotlust esitada ei ole vaja. 

Lapsevanem, kes kasvatab last, saab esitada kohtusse hagi lapse nimel teiselt vanemalt lapsele elatise saamiseks. Elatise taotluse vorm on kättesaadav kohtu kodulehelt https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks 

Elatise hagi esitatakse sellele kohtule, millise kohtu haldusalas laps elab. Elatishagi koostamiseks ja esitamiseks ei ole iseenesest vajalik juriidilist abi taotleda, sest tegemist ei ole sedavõrd keerulise taotlusega:
 

1) Pane paika, mida täpselt nõuad (nõue / hagi ese)

• Tavaliselt taotled, et kohus mõistaks kostjalt lapse kasuks välja:
  • igakuise elatise (kindel summa kuus) ja
  • vajadusel tagasiulatuva elatise (kuni 1 aasta enne hagi esitamist).
• Elatise väljamõistmise alus: kui kohustatud vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja õigustatud isiku nõudel (PKS § 75 lg 1).

2) Koosta hagiavaldus nii, et see vastaks miinimumnõuetele TsMS järgi peab hagiavalduses olema vähemalt:

• selgelt väljendatud nõue (mida kohtult palud),
• faktilised asjaolud, millel nõue põhineb (nt laps elab sinuga, teine vanem ei panusta/ei maksa, lapse vajadused),
• tõendid ja viide, millist asjaolu millise tõendiga tõendad (TsMS § 363 lg 1 p-d 1–3).
  Lisaks märgid, kas oled nõus kirjaliku menetlusega või soovid istungit (TsMS § 363 lg 1 p 4) ning muud vajalikud andmed (TsMS § 363).

3) Kogu kokku tüüpilised lisad/tõendid (näited)

• lapse andmed (sh isikukood) ja elukoht;
• teise vanema andmed ja teadaolev kontakt/elukoht;
• tõendid lapse kulude kohta (lasteaed/kool, huvitegevus, tervisekulud jne);
• maksete ajalugu (kui midagi on makstud) või selgitus, et ei ole makstud / on ebaregulaarselt makstud;
• vajadusel põhjendus ja arvutus, kui nõuad tagasiulatuvalt.

4) Esita hagi kohtusse

• Hagi loetakse esitatuks, kui see jõuab kohtusse (TsMS § 362 lg 1).
• Praktiliselt on tavakanal e-toimik, kus saad hagi esitada ja hiljem menetlust jälgida. Kui jääd hätta e-toimiku kaudu esitamisega, siis saad saata kohtule hagi ka e-posti teel.

5) Kui soovid tagasiulatuvat elatist

• Riigikohtu selgituse järgi ei eelda tagasiulatuv elatis seda, et vanem oleks “tahtlikult keeldunud” – piisab, et ta ei täitnud ülalpidamiskohustust ning saab nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohad lahendites 3-2-1-119-07 ja 2-19-18082/74).

Kui sa vajad endale õigusabi ja oled majanduslikult keerulises olukorras, siis saad taotleda kohtult riigi õigusabi määramist. Riigi õigusabi taotlemiseks tuleb esitada kohtule avaldus ja täita:

• majandusliku seisundi teatis
• riigi õigusabi taotlus

Lapse isaga on kokkulepe 50/50 arvete (lasteaeg, treeningud, apteek, riided jms) tasumise osas. Lapse isa ei tasu arveid (kõik dokumendid ja Excel olemas) ning ees on ootamas ka suurem ortodontia arve. Lapse isal on juba kohtutäituri poolt arestitud vara. Mis võimalused on emal saada raha eelnevalt tasumata jäänud kulude eest ning edaspidi nii elatist kui ka erakorraliste kulude katet kui lapse isa ei pea kinni oma 50% kohustusest.

Märgite, et isaga oli kokkulepe lapse kulude tasumise osas 50/50. Teie kirjast ei selgu, kas kokkulepe on notariaalselt tõestatud või vormistatud kokkuleppemenetluses kohtu kaudu. Selguse huvides märgime, et kohtutäituri vahendusel elatise maksma panemiseks peab olema täitedokument. Elatise puhul võib täitedokumendiks olla notariaalselt kinnitatud leping või kohtulahend. 
Kui teil puudub täitedokument, siis oma võimaluste kindlustamiseks, peaksite tegema lapse isale ettepaneku notariaalselt tõestatud kokkuleppe sõlmimiseks, selle võimatusel esitama hagi kohtusse. 
Kui lapse isa vara on arestitud kohtutäpituri poolt, tähendab, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Reeglina on täitemenetluses põhimõte, et varasem menetluse algataja omab nõude rahuldamisel teiste täitemenetluste ees eelist. Erisus on elatisraha, mille nõue, hoolimata menetluse alustamisest kohtutäituri juures on alati teistest nõetest ees. Seda ka võlgniku varale sissenõude pööramisel. 
 

Tere! On olukord, et laps on lastekodus ja emal on eestkoste peatatud ning isal ära võetud. Ema maksab kohtumääruse alusel igakuiselt 300€ elatist. Emal oli kohtumääruse ajal osaline töövõime, mis on tänaseni. Kas sellisel juhul peaks ema saama elatismakse soodustust? Mida selleks peaks tegema? Kas pöörduma kohtusse? Milline on see avalduse vorm ja kuidas seda peab täitma?

Kui ema soovib määratud elatise vähendamist, tuleb tal selleks pöörduda kohtusse ja esitada hagiavaldus elatise vähendamise nõudes. Kohus võib mõjuval põhjusel mõista välja elatise ka väiksemas summas kui elatise miinimumäär. Sellisteks põhjusteks võib olla lapsevanema varanduslik seisund või asjaolu, et lapse vajadused on vähenenud. Hagiavalduse vormi ja täitmise osas saab juhiseid e-toimiku süsteemist https://etoimik.rik.ee/. Avaldusele tuleks lisada lapsevanema osalist töövõimet ning varanduslikku sesisundit kinnitavad tõendid, mis võivad olla olulised elatise vähendamise otsustamisel kohtu jaoks.

Perekonnaseaduse §102 (2) kohaselt võib elatist vähendada nt siis kui vanemal on teine laps kes suurema summa väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks. Mul on elatise kohustus kahe alaealise lapse suhtes, kes elavad laste ema juures. Lisaks nendele alaealistele lastele on mul täisealine laps kes on osalise töövõimega (seejuures pikaajaline töötu). Toetan täisealist last märkimisväärselt, sest vastasel juhul jääks ta kodutuks. Kui mul tekiks kohustus täissummas (miinimumsummas) tasuda elatist alaealistele lastele, siis ma ei saaks enam oma täisealist osalise töövõimega last toetada ning tema jääks kodutuks. Kas ma saan taotleda elatise summa vähendamist põhjusel, et mul on inimlik vajadus toetada samade vanemate täisealist töövõimetutut last (lapse ema teda ei toeta, küll aga nõuab elatist nooremate lastele).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Antud juhul ei nähtu, kas teie täisealisel lapsel on ametlikult tuvastatud osaline töövõime ja/või kas ta saab ja/või kas ta on taotlenud toetuseid (nt töövõimetoetus/toimetulekutoetus/peretoetus vmt). 
Töövõime hindamise ja toetuse kohta leiate infot https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine
Info toimetulekutoetuse kohta leiab siit https://www.sm.ee/toimetulekutoetus.
Perekonnaseaduse § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Samas sõltub iga konkreetne juhtum asjaoludest ning kui ülalpidamiskohustuslane leiab, et tema tegelik majanduslik olukord ja teiste ülalpeetavate abivajadus ei võimalda elatist tavapärases ulatuses tasuda, on tal võimalik pöörduda kohtu poole ja vastavaid asjaolusid tõendada.

Kas ülalpidamise muutmise avalduse saab § 101 lg 6 kohta saab esitada tagasiulatuvalt selle sama kuupäevaga kui kohtuotsus viivitamata tagasiulatuvalt täidetavaks sai? Selgitan: Minu vastu on esitatud hagi elatise saamiseks. Kohus lahendas asja tagaselga ja tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Tänaseks on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja kohtuotsusele on ära märgitud jõustumise märge. Esitan kohtule elatise muutmise avalduse § 101 lg 6 kohta ja kas muutumise periood võib olla ennem kohtuotsuse jõustumise märget? Reaalselt ei ole muutunud midagi- last esindav vanem on esitanud valeandmeid ja kohus võttis arvesse ainult neid andmeid. Otsus võeti vastu tagaselga ja apellatsiooni kaebust esitada ei saa, ning kaja esitamise tähtaeg on möödas.

Te saate taotleda lapsele määratud elatise suuruse muutmist kohtus, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud (TsMS § 497). Reeglina saab elatise suuruse muutmist nõuda alates hagi esitamise kuupäevast, kuid kui esinevad kaalukad asjaolud, saate nõuda elatise muutmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist (PKS § 77). 
Kaalukad asjaolud, mille korral võib taotleda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, ei ole seaduses loetletud ning kohus hindab iga juhtumit eraldi. Kohtule tuleb selgitada, milles need kaalukad asjaolud seisnesid ja neid asjaolusid tuleb ka tõendada. Kohus hindab, et kas elatise määramise aluseks olnud asjaolud olid õiged ja kas seetõttu oli elatise suurus õigesti määratud. Hea oleks kohtule ka selgitada, miks kohus pidi tegema tagaseljaotsuse. Kui tagaseljaotsus tehti hagile vastamata jätmise tõttu (TsMS § 407), siis tuleb selgitada vastuse esitamata jätmise põhjusi. Kohus otsustab kõigi teatavaks tehtud asjaolude alusel, kas elatise suurus jääb samaks või seda tuleb muuta. 

Kas elatisraha viimase kuu eest (kuul mil laps saab 18 aastaseks) peab lahuselav vanem maksma proportsionaalselt päevade eest, mil laps veel on alaealine või tuleb tasuda summa täiskuu eest?

Tasuda tuleb päevade eest kuni lapse sündimise päevani. 

Tere nõutakse lapse elatis raha 301e kuigi oleme alles 3 nädalat lahus

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval hetkel on elatise baassumma 282.31 eurot kuus. Kui soovid välja arvutada võimaliku miinumelatise summa, siis kasuta Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori abi https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ 
 

Tere Olen 18-aastane ja õpin gümnaasiumis. Soovin nõu ja abi seoses elatise küsimusega oma isa suhtes ning soovin teada, millised on minu õigused ja võimalikud edasised sammud. Minu teada ei ole isa elatist regulaarselt maksnud või on seda teinud ebapiisavates summades. Isa on väitnud, et on aastate jooksul elatist maksnud, kuid minu ema väidab teisiti, et isa on hoopis pigem kandnud vähe või ebaregulaarselt raha. Ema on öelnud, et kogu raha mis mul pangakontole on tulnud on kantud näiteks teiste pereliikmete poolt, sünnipäevarahad või et ma olen ise vahel suvetööl käies need teeninud. Ma ise see eest ei tea, kuidas seda oma pangakontol kontrollida. Soovin juristi abi, et selgitada, kuidas sellises olukorras elatise maksmist hinnatakse ja milliseid tõendeid on vaja. Lisaks on mul olnud isaga seoses pikaajaline vaimne pinge ja emotsionaalne koormus. Soovin küsida ka seda, kas ja millisel viisil on võimalik arvestada vaimse tervise toetamise vajadust (nt psühholoogilise abi kulud) elatise või muude õiguskaitsevahendite raames? Mul ei ole rahalisi võimalusi advokaadi palkamiseks ning soovin abi, kuidas sellises olukorras toime tulla. Sooviksin ka teada, kas mul oleks palun võimalus tasuta õigusabile.

Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna sinu puhul hetkel ei ole teada, kas isal on veel lapsi ning kas neist mõni võib olla alaealine, siis vaja ka arvestada, et perekonnaseaduse § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riikohus on lahendus nr 2-19-18082 märkinud, et perekonnaseadus § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Lisaks märgitakse lahendis,  et kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. 
Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu kontole sulle elatist tasunud, siis seda saad kontrollida, kui vaatad oma pangakonto väljavõtteid. Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu emale tasunud elatist, siis selleks saad küsida, et ema näitaks oma pangaväljavõtteid. Pangaväljavõtteid saad tellida internetipangas või pangakontoris koha peal, väljavõtte saad teha maksja isiku põhiselt ning ise valida perioodi, siis näed, mis on maksja (isa) märkinud selgituseks, mis summa on tasutud ning kui regulaarselt on maksed tehtud. 
Kui sa oled 18, siis elatise nõude saad esitada isale iseenda nimel, ema enam sinu nimel seda esitada ei saa. Kui isa on nõus vabatahtlikult tasuma sulle elatist, siis on võimalik elatise kokkulepe sõlmida kirjalikult. Kui soovid, et kokkuleppe alluks kohesele sundtäitmisele, siis tuleb sõlmida kokkuleppe notariaalselt tõestatud vormis. S.t. kui isa eelnimetatud kokkulepet ei täida korrektselt, siis notriaalselt sõlmitud kokkuleppe alusel saad pöörduda otse kohtutäituri poole. Kui isa vabatahtlikult ei ole nõus sulle elatist tasuma, siis on võimalik pöörduda nõudega kohtusse. Kohtus on võimalik esitada avaldus maksekäsukiirmenetluse raames (see on kiireim ja eeldab, et isa ei vaidle vastu) või esitada kohtusse hagiavaldus isalt elatise saamiseks. Kui isa ei ole sulle või sinu emale sinu jaoks elatist tasunud, siis on sul võimalik esitada elatise nõue kuni 1 aasta eest tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest kohtule.
Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lapse elatise asjas saab laps riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata. Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Siit leiad taotluse riigi õigusabi saamiseks https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis  Siit leiad enam infot riigi õigusabi teemal https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi 

Tere, Palun anda ametlik selgitus lapse elatise suuruse kohta vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele järgmises olukorras: – lapse isa on Eesti kodanik ja elab alaliselt Rootsis; – laps on Eesti kodanik; – lapse ema ja laps elavad praegu Venemaal. Palun selgitada: 1. milline igakuine elatise suurus on Eesti seaduste kohaselt ette nähtud kirjeldatud olukorras; 2. kas elatise kohaldatav suurus kehtib ka juhul, kui elatist maksev vanem elab teises Euroopa Liidu riigis; 3. kas elatise maksmise kohustus Eesti õiguse kohaselt säilib, kui laps elab faktiliselt väljaspool Eestit; 4. kas vabatahtlikud maksed muus suuruses vastavad vanema elatise maksmise kohustuse täitmisele. Palun edastada kirjalik vastus, viidates asjakohastele õigusnormidele.

Välisriigis elava Eesti kodakondsusega lapse elatise nõudele ei kohaldata Eesti siseriiklikku õigust. EL-i liikmesriigid leppisid 23.11.2007 Haagi protokollis kokku ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavas õiguses nähes ette, et lapse elatisnõuded ei sõltu lapse kodakondsusest. EL-is kohaldub lapse elatisele selle riigi õigus, kus on elatise saaja (lapse) harilik viibimiskoht. Kui lapse harilik viibimiskoht muutub, siis hakkab uuest elukohast alates kohalduma uue hariliku viibimiskoha õigus. Ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust. Kui laps on asunud elama Venemaa Föderatsiooni, siis lapse elatise nõudele ei kohaldu Eesti õigus. Eeldatavast võib lapse elatise nõudele kohalduda Venemaa Föderatsiooni õigus, kuid selle õiguse peab küsija ise kohapeal välja selgitama.