Tere. Mul on kokku 4 last(15a, 9a, 7a,1.6aastane).Eelmise elukaaslasega on ühiseid lapsi 2(9a,7a). Kokkuleppeliselt maksab lapse isa 400€ kuus kahe lapse peale.Kooliasjade ja muude kulutuste eest olen siiani maksnud mina.See aasta palusin tal kas aidata laste kooliasjade soetamisega osaliselt või elatise tõstmisega, sest hinnad on tõusnud ja kooliminejaid rohkem.Ta polnud sellega nõus.Elatiskalkulaatori järgi peaksin saama üle 500€ kuus, sinna sisse arvestasin suurpere toetuse ja ka selle et 9a laps ei käi üldse isa juures ja 7a laps käib ühes kuus 3päeva või vähem kui 7. Küsimus, kas mul on mõtet kohtu kaudu nõuda suuremat elatist kui see 400€ mis lapse isa kokkuleppeliselt on nõus maksma?

Kirjeldatud olukorras võib olla põhjendatud alus nõuda laste isalt suuremat elatist, kuid enne kohtusse pöördumist tasub hinnata, milline summa on konkreetselt põhjendatav ja milliste tõenditega seda toetada saab.

Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealist last ülal pidama (perekonnaseadus (PKS) § 96). Vanema kohustus ei sõltu sellest, kas laps elab igapäevaselt tema juures või mitte – mõlemad vanemad peavad osalema lapse ülalpidamiskulude kandmises vastavalt oma võimalustele. Elatise suuruse määramisel lähtutakse eelkõige lapse vajadustest ja seaduses sätestatud arvestuslikest alustest (PKS § 101). Kui seaduses sätestatud tavapärane arvestuslik summa ei taga lapse vajaduste katmist või esinevad muud mõjuvad asjaolud, võib kohus elatise suurust kohandada (PKS § 102).

Antud olukorras võivad suurema elatise nõudmist toetada mitmed asjaolud:
•    isa maksab praegu kahe lapse peale kokku 400 eurot kuus ehk 200 eurot lapse kohta;
•    laste vajadused on võrreldes varasema kokkuleppe ajaga tõenäoliselt suurenenud, sest lapsed on kasvanud ning kooliga seotud kulud on lisandunud;
•    Teie kannate senini koolitarvete, kooliriiete ja muude täiendavate kulude eest peamiselt või täielikult vastutust;
•    9-aastane laps ei viibi isa juures ning 7-aastane laps viibib isa juures väga vähesel määral. Lapse vähene viibimine teise vanema juures võib olla oluline asjaolu, sest suurem osa lapse igapäevasest ülalpidamisest ja hooldusest jääb sellisel juhul ühe vanema kanda;
•    Teie peres kasvab veel kaks last, kuid see ei vähenda laste isa kohustust pidada ülal oma lapsi. Samas võib vanemate üldine majanduslik olukord olla üks asjaolu, mida kohus hindab.
Oluline on arvestada, et elatiskalkulaatori tulemus ei ole kohtule siduv, kuid see võib olla abivahend nõude suuruse esialgsel hindamisel. Kui kalkulaatorisse on sisestatud õiged andmed (sh laste tegelik viibimine isa juures ning saadavad toetused), võib see anda lähtekoha, millest nõude esitamisel lähtuda.

Kui isa ei ole valmis vabatahtlikult elatist suurendama, on teil võimalik pöörduda kohtusse ja nõuda elatise suurendamist. Selleks oleks soovitatav enne kokku koguda tõendid laste tegelike kulude kohta, näiteks:
•    koolitarvete ja kooliga seotud kulude dokumendid;
•    riiete ja jalanõude kulud;
•    huvitegevuse ja huvihariduse kulud;
•    ravimi- ja tervisekulud;
•    muud regulaarsed lapsega seotud väljaminekud.

Samuti tasub alles hoida kirjalik suhtlus isaga, kus olete palunud tal osaleda täiendavates kuludes või suurendada elatist ning kus ta sellest keeldub. See võib hiljem näidata, et olete püüdnud lahendust saavutada kokkuleppel.

Kirjeldatud asjaolude põhjal võib kohtusse pöördumine olla mõistlik, sest praegune kokkulepe 400 eurot kahe lapse peale võib olla ajale jalgu jäänud ega pruugi enam vastata laste tegelikele vajadustele. Eriti oluline on siin asjaolu, et laste isa osalus laste igapäevases elus on väike, samal ajal kui suurem osa laste kasvatamise ja kulude kandmise koormusest on teil. Soovitan enne kohtusse pöördumist teha võimalikult täpne ülevaade laste igakuistest kuludest ning võrrelda seda mõlema vanema võimalustega. Kui isa ei soovi elatise suuruses kokkuleppele jõuda, ei pea olukorraga leppima – teil on õigus taotleda kohtult laste huvidest lähtuvat õiglast elatist.
 

Ema elab koos alaealise lapsega Rootsis ja kasvatab last 100% ajast. Isa on Eestis. 1. Millise riigi seaduse kohaselt tehakse kindlaks elatusraha maksmine? 2. Hetkel maksab isa elatusraha miinimumi 318 EUR (sealhulgas võlgnevus 78 EUR). Kohtumäärust ei ole. Kuidas võlgnevus kätte saada? 3. Isa keeldub elatusraha kalkulaatorit kasutama, et määrata korrektne elatusraha. Kuidas saab ema selles olukorras teada, mis oleks õiglane summa?

Kirjeldatud olukorras on tegemist piiriülese elatisvaidlusega, mille puhul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse norme.

1.Millise riigi õiguse alusel määratakse elatis?
Üldreeglina kohaldatakse lapse elatisele selle riigi õigust, kus on lapse harilik viibimiskoht. Kui laps elab püsivalt koos emaga Rootsis, kohaldatakse elatisnõudele üldjuhul Rootsi õigust, sõltumata sellest, et isa elab Eestis. See tuleneb 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta artiklist 3, mille kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustusele selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saava isiku harilik viibimiskoht. Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatakse seda põhimõtet nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 15 alusel.
Üldjuhul võib elatisnõude esitada selle riigi kohtusse, kus on lapse harilik viibimiskoht ehk käesoleval juhul Rootsi. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud elatisotsust on võimalik tunnustada ja täita ka teises liikmesriigis vastavalt määrusele (EÜ) nr 4/2009.

2.Kuidas saada kätte elatisvõlg, kui kohtulahendit ei ole?
Kui vanemate vahel puudub kohtulahend või muu täitedokument (näiteks notariaalselt tõestatud kokkulepe), ei ole võimalik väidetavat elatisvõlga sundtäita üksnes põhjusel, et isa maksab vähem, kui ema peab põhjendatuks. Esmalt tuleb saada täitedokument, milleks võib olla kohtuotsus või kohtumäärus elatise kohta; või on vanemate vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis on täidetav. Kui täitedokument on olemas ning isa ei täida oma kohustust, saab nõuda elatise ja tekkinud võlgnevuse sundtäitmist. Kui elatis on välja mõistetud Rootsis, on üldjuhul võimalik seda täita ka Eestis Euroopa Liidu ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel.

3.Kuidas saab ema teada, milline oleks õiglane elatise suurus?
Kui kohaldatakse Rootsi õigust, ei ole Eesti elatise kalkulaator asjakohane ning isa keeldumine selle kasutamisest ei oma õiguslikku tähendust. Elatise suurus määratakse Rootsi õiguse alusel, arvestades eelkõige lapse põhjendatud vajadusi, mõlema vanema sissetulekuid ja varalist olukorda, vanemate ülalpidamisvõimet ja seda, kui suure osa lapse igapäevasest ülalpidamisest kannab kumbki vanem.

Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, määrab elatise suuruse Rootsi kohus või muu pädev asutus Rootsi õiguse alusel. Menetluse käigus hinnatakse mõlema vanema majanduslikku olukorda ning lapse tegelikke vajadusi. Praktikas võib ema pöörduda ka Rootsi sotsiaalkindlustusasutuse Försäkringskassani poole, kes annab teavet elatise määramise põhimõtete kohta ning vajaduse korral aitab edasi menetluse või võimalike toetuste osas.

Kokkuvõttes kohaldatakse kirjeldatud olukorras üldjuhul Rootsi õigust. Ilma kohtulahendi või muu täitedokumendita ei ole võimalik elatisvõlga sundtäita. Kui vanemad ei jõua elatise suuruses kokkuleppele, tuleb pöörduda Rootsi pädeva kohtu või muu pädeva asutuse poole, kes määrab elatise suuruse Rootsi õiguse alusel, lähtudes lapse vajadustest ja mõlema vanema ülalpidamisvõimest.
 

Soovin saada õigusnõu seoses võimaliku eestkoste määramisega alaealisele lapsele ning sellega seotud toetuste ja lapsetoetuste küsimustes. Minu laps elab vabatahtlikult juba ligi kaks aastat oma vanaema juures. Laps käib minuga regulaarselt suhtlemas ning toetan teda ka rahaliselt. Vanaema on mind korduvalt ähvardanud, et ta taotleb lapse üle eestkostet ning soovib, et lapsetoetused läheksid talle või jagataks pooleks. Soovin enne oma õigused ja kohustused selgeks teha. Kas vanaemal on sellises olukorras võimalik eestkostjaks saada, kuidas see mõjutab vanema õigusi ning kellele kuuluvad lapsetoetused? Samuti kasvatan kodus veel kolme alaealist last ning olen puuduva töövõimega.

Kirjeldatud olukorras on oluline eristada kolme õiguslikult erinevat küsimust: alaealisele eestkostja määramist, vanema hooldusõigust ning lapsetoetuste maksmist. Need küsimused ei ole omavahel automaatselt seotud ning ühe küsimuse lahendamine ei too iseenesest kaasa muutusi teistes.
Eestkostja määramine alaealisele on erandlik meede ning seda kohaldatakse üldjuhul üksnes juhul, kui vanemad ei saa hooldusõigust teostada või kui neil puudub hooldusõigus. Asjaolu, et laps on pikemat aega elanud vanaema juures, ei anna iseenesest alust vanaema eestkostjaks määramiseks ega lõpeta vanema hooldusõigust. Kui vanemal on kehtiv hooldusõigus, ta suhtleb lapsega regulaarselt, osaleb tema kasvatamises ning täidab oma ülalpidamiskohustust, tuleb neid asjaolusid võimaliku kohtumenetluse korral arvesse võtta. Vanema hooldusõiguse piiramine või äravõtmine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel ning kohus lähtub seejuures alati lapse parimatest huvidest.
Lapsetoetuste maksmise küsimus ei sõltu automaatselt sellest, kus laps elab või kas keegi soovib taotleda eestkostet. Toetuste määramisel lähtutakse konkreetse toetuse õiguslikust regulatsioonist ning vajaduse korral hinnatakse ka seda, kes last tegelikult igapäevaselt kasvatab. Seetõttu ei anna üksnes vanaema soov taotleda eestkostet talle automaatselt õigust lapsetoetustele ega too kaasa nende ümbervormistamist. Samuti ei näe kehtiv õigus üldjuhul ette lapsetoetuste jagamist vanema ja vanaema vahel võrdselt üksnes ühe poole soovil.
Asjaolu, et kasvatate kodus veel kolme alaealist last ning teile on tuvastatud puuduv töövõime, ei kujuta endast iseenesest alust vanema hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks. Võimaliku vaidluse korral hinnatakse kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid kogumis ning esikohale seatakse lapse parimad huvid.
Teie kirjelduse põhjal ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vanaemal oleks automaatselt võimalik saada lapse eestkostjaks või et teie vanema õigused lõppeksid üksnes põhjusel, et laps on juba mõnda aega tema juures elanud. Samuti ei saa järeldada, et lapsetoetused läheksid sellises olukorras automaatselt vanaemale või kuuluksid jagamisele.
Täiendava ja täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada järgmised asjaolud: kui vana on laps;kas laps elab vanaema juures teie nõusolekul või asus ta sinna elama omal soovil; kas lapse teine vanem on olemas ning kas tal on kehtiv hooldusõigus. Pärast nende asjaolude selgitamist on võimalik hinnata, kas ja millised õiguslikud alused võiksid konkreetses olukorras kõne alla tulla ning millised on teie õigused ja kohustused.
 

Tere! 07.01.2026 kohtuotsusega mõisteti lapse isalt välja miinimumelatis. Seni ta maksis, kuid alates juulist lõpetas maksmise, sest esitas hagi elatise vähendamiseks 0 euroni alates 01.07.2026. Uut kohtuotsust veel ei ole. Kas võin pöörduda kohtutäituri poole?

Jah. Täitemenetluse algatamise eelduseks on täitmisavaldus (teie nõudeavaldus) ning kehtiv täitedokument (kohtulahend teie puhul). Kuni uue lahendi tegemiseni või muutmiseni, kehtib vana lahend.
Kohtutäitur viib läbi menetlust läbi võlgniku elukoha või vara asukoha järgi. Saate teha valiku kohtutäituri osas siit- Kohtutäiturite otsing - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (kpkoda.ee)
 

Tere! Soovin küsida Teilt nõu seoses lapse elatise suurendamisega. Meil on lapse isaga sõlmitud notariaalne kokkulepe kus on kirjas, et ta peaks tasuma elatist eesti keskmise palga järgi.) Omavahelise kokkuleppe tulemusel on ta on aastaid maksnud elatist 100 eurot kuus. Sooviksin nüüd tõsta elatise summat vähemalt 200 euroni kuus, kuna lapse vajadused on aja jooksul kasvanud. Umbes aasta tagasi proovisin temaga sel teemal ise rääkida, kuid kahjuks ei olnud see tulemuslik ning vestlus lõppes ebameeldivalt. Seetõttu sooviksin seekord enne ise uuesti ühendust võtmist saada juristilt nõu, kuidas sellisele teemale kõige mõistlikumalt läheneda. Sooviksin teada: milline oleks selles olukorras kõige mõistlikum tegevus; kas ja kuidas oleks mõistlik lapse isale elatise suurendamise ettepanek teha; millised on minu võimalused, kui kokkuleppele ei jõua. Võib ka muud vajaliku infot jagada.

Kui lapse elatis on määratud notariaalse kokkuleppega, siis tuleb esmalt lähtuda selle sisust. Kui kokkuleppes on kokku lepitud elatis näiteks Eesti keskmise palga järgi, kuid tegelikkuses on makstud pikemat aega 100 eurot kuus, tasub kõigepealt täpsustada, kas ja miks on algsest kokkuleppest kõrvale kaldutud.
Elatise suurendamiseks on mõistlik teha lapse isale esmalt kirjalik ettepanek. Selles võiks lühidalt selgitada, et lapse vajadused on aja jooksul kasvanud (nt toit, riided, kool, huvitegevus, transport ja muud kulud) ning teha konkreetne ettepanek uue elatise suuruse kohta, näiteks 200 eurot kuus. Kirjalik ettepanek on oluline ka hilisema vaidluse korral, kuna see näitab, et olete püüdnud saavutada kokkulepet.
Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, on Teil võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda elatise suurendamist. Kohus hindab elatise suurust lapse tegelike vajaduste ning mõlema vanema majandusliku olukorra põhjal ning võib vajadusel muuta ka varasemat notariaalset kokkulepet, kui asjaolud on oluliselt muutunud.
Enne edasisi samme on soovitatav koguda ülevaade lapse igakuistest kuludest, et oleks võimalik selgelt põhjendada, miks senine elatis ei ole enam piisav.
Kui soovite, võite pöörduda ka õigusnõustamisele. 

Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamine: https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/ 

Eesti Advokatuur (advokaadi leidmine ja kontaktid): https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid

Kui laps on täisealine ja töötab ametlikult kas siis peab ka elatusraha maksma....samas ka õpib.

Täisealiseks saamine ei lõpeta automaatselt vanema ülalpidamiskohustust. Kui täisealine laps jätkab õpinguid ja ei suuda end ise ülal pidada, võib tal olla õigus saada elatist ka pärast 18-aastaseks saamist.
Kui laps töötab ametlikult ja teenib sissetulekut, hinnatakse, kas sellest piisab tema mõistlike elamiskulude ja õpingutega seotud kulude katmiseks. Kui lapse sissetulek võimaldab tal end ise ülal pidada, võib vanema elatise maksmise kohustus väheneda või lõppeda. Kui aga töötasust ei piisa ning laps jätkab õpinguid, võib ülalpidamiskohustus siiski alles jääda.
Kui elatis on välja mõistetud kohtuotsusega, ei tohi selle maksmist omal algatusel lõpetada. Muutunud asjaolude korral on võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda elatise vähendamist või maksmise kohustuse lõpetamist.
Täpsema hinnangu andmiseks oleks vaja teada, kui vana laps on, kus ja millises õppevormis ta õpib, kui suur on tema töötasu ning kas elatis on määratud kohtuotsusega või vanemate kokkuleppel.
Tasuta õigusnõu saab küsida näiteks  Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamisest (https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/) või pöörduda advokaadi poole, kelle kontaktid leiab Eesti Advokatuuri veebilehelt (https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid).
 

Tere oleks vaja paika panna lastega suhtluskord ja elatis. Aasta tagasi sai tehtud perelepitus, aga ema kolimise tõttu alustasime uut. Kokkuleppele ei saa ja sooviks abi kohtust.

Kui perelepitus ei ole viinud kokkuleppeni, on Teil õigus pöörduda kohtusse. Kohtult on võimalik taotleda lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist ning vajaduse korral lahendada samas menetluses ka elatise küsimus.
Kohtule esitatavas avalduses tuleb kirjeldada senist olukorda, põhjendada, miks varasem kokkulepe enam ei toimi, ning esitada konkreetne ettepanek soovitava suhtluskorra kohta (näiteks nädalavahetused, koolivaheajad, pühad ja muu suhtlemine). Elatise osas tuleb selgitada, milline on praegune olukord ja millist lahendust soovite.
Avalduse koostamiseks oleks vaja tutvuda varasema perelepituse kokkuleppe, uue perelepituse dokumentide ning muude asjakohaste asjaoludega. Nende põhjal saab hinnata Teie õiguslikku olukorda ning koostada põhjendatud kohtule esitatava avalduse.
Kui soovite esmalt tasuta või soodsamat õigusnõustamist, võite pöörduda järgmiste teenuste poole:
•    Eesti Juristide Liidu tasuta õigusnõustamine (sh üliõpilaste õigusbüroo ja õigusapteegid): https://juristideliit.ee/tasuta-oigusabi/ 
•    Sotsiaalkindlustusameti perelepituse teenus: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perelepitus 
•    Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes saab nõustada lapse huvidega seotud küsimustes ja vajadusel suunata edasi.
Kui soovite kohtusse pöörduda, võib avalduse koostada jurist või advokaat, kes saab Teid vajaduse korral esindada kogu menetluse vältel. Avokaadi või advokaadibüroo leidmiseks ning riigi õigusabi kohta teabe saamiseks võib pöörduda Eesti Advokatuuri poole: https://www.advokatuur.ee/et/advokatuurist/kontakt 

Tere! Lapse isa ei ole teist kuud maksnud alimente. Kuhu ja kuidas ma peaksin pöörduma, et teavitada tema mitte maksmisest ja et ta edaspidi ka maksaks lapse eest. Tal on kohtu kaudu kiirmenetlusega alimentide maksmine kuni lapse 18.eluaastani määratud Lugupidamisega Nõutu kodanik

Küsimuse kohaselt on isalt mõistetud lapse kasuks maksekäsu kiirmenetluses tehtud kohtulahendiga välja elatis. Kohtulahend kuulub täitmisele, isa peab vabatahtlikult igakuuliselt kohtulahendis märgitud elatise summa maksma. Isa ei ole kohustust täitnud, tal on tekkinud elatise võlgnevus.

Kohtulahend on sundtäidetav. See tähendab, et kui isa ei täida vabatahtlikult igakuuliselt elatise maksmise kohustust, ei pea enam kohtu poole pöörduma, vaid pöörduda tuleb vabalt valitud kohtutäituri poole. Kohtutäiturile tuleb esitada täitmisavaldus, selle esitajaks on laps, kelle eest esitab avalduse ema kui lapse seaduslik esindaja. Täitemenetluse seadustiku § 23 sätestab täitmisavalduse sisu ja lisatava täitedokumendi nõuded. Täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend. Täitmisavalduses tuleb ära näidata juba tekkinud võlgnevus ning see peaks hõlmama ka edaspidi igakuiselt sissenõutavaks muutuvat elatist. Seega edaspidi juhul, kui isa tasub praeguseks tekkinud võla ja maksab vahepeal mõnda aega elatist õigeaegselt, kuid seejärel taas tekib uus võlgnevus, saab tekkinud võlgnevusest kohtutäiturile kohe teada anda. 

Küsimus elatise kohta. Laps sai 18-aastaseks. Pärast lahutust maksin kohtumääruse alusel elatist 200 eurot kuni 23.05.2026. Laps on nüüd saanud 18-aastaseks ja õpib statsionaarses õppevormis. Kuidas toimub elatise maksmine edaspidi seni, kuni laps õpib? Kas on vaja oodata tema ametlikku avaldust? Või võin kanda sama summa tema isiklikule arvelduskontole, lisades selgituseks „elatis“? Kas elatise summa võib muutuda? Mille alusel võib see muutuda? Laps lõpetab järgmisel aastal õpingud ja asub tööle, kuidas peaks edaspidi toimima elatise maksmisega? 

Kui laps on saanud 18-aastaseks, ei lõpe vanema ülalpidamiskohustus automaatselt, kui laps õpib täisealisena põhi-, kesk- või kõrghariduses või kutseõppe tasemeõppes, kuid üldjuhul mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealise lapse nõue on aga juba tema enda nõue, mitte teise vanema kaudu jätkuv sama nõue. Elatise suurus võib muutuda, kui muutuvad lapse vajadused, vanemate varaline seis või muud olulised asjaolud. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saad kasutada elatise kalkulaatorit.

Teie kirjelduse järgi on kõige olulisem kõigepealt vaadata täpselt üle kohtumääruse sõnastus. Kui kohtumääruses on elatis välja mõistetud kindla kuupäevani 23.05.2026, siis kehtib täitedokumendina eeskätt see, mis määruses kirjas on. See tähendab, et omal algatusel makse saaja muutmine ei ole kõige turvalisem lahendus, kui määrus näeb ette maksmise teisele vanemale.
Pärast täisealiseks saamist on elatise nõude kandja laps ise. See tähendab, et kui edaspidi tahetakse maksta otse lapse kontole, on kõige turvalisem lahendus saada selleks kirjalik kokkulepe või vähemalt üheselt tõendatav nõusolek kõigilt asjaosalistelt. Kui sellist kokkulepet ei ole ja olemas on kehtiv kohtumäärus, on praktiliselt kõige turvalisem järgida seni kohtumääruses märgitud maksekorda, kuni see muudetakse kokkuleppel või kohtus.
Kui siiski makstakse otse täisealise lapse kontole, siis selgitus „elatis” on kindlasti mõistlik, kuid sellest üksi ei pruugi alati piisata, kui hiljem tekib vaidlus, kas makse täitis just kohtumäärusest tulenevat kohustust. Seetõttu on hea säilitada maksekinnitused ja võimalusel ka lapse kirjalik kinnitus, et ta soovib elatist enda kontole ning loeb selle kohustuse täitmiseks.
Elatise summa ei pea pärast lapse 18-aastaseks saamist jääma automaatselt samaks. Täisealise õppiva lapse ülalpidamine ei käi enam alaealise miinimumelatise loogika järgi, vaid lähtuda tuleb lapse tegelikest vajadustest, tavalisest elulaadist, õppekuludest ning vanemate võimalustest. Kui laps lõpetab õpingud ja asub tööle ning suudab end ise ülal pidada, lõpeb üldjuhul ka ülalpidamiskohustus. Kui maksekohustus tuleneb kohtumäärusest kindla kuupäevani, ei ole siiski mõistlik lihtsalt ühepoolselt maksmist lõpetada, vaid esmalt tuleks püüda saada kokkulepe või vajadusel kohtulahendit muuta.

Tere! Mis on elatis? Artiklist "Mis on elatis ja kuidas seda makstakse?" (https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/perekond/muud-tegevused-ja-teenused/vanemate-lahkuminek-elatis-ja-hooldusoigus) kahjuks ei leidnud oma küsimustele vastuseid. Kas elatis peab katma ainult toidu/riiete ostmist ning eluruumis elamise tasumist või veel midagi? Näiteks kui lapsega tegeleb eraõpetaja(-d), laps käib trennis ning trenni jaoks on vaja soetada trenniriideid, laps soovib käia trennilaagris ning paaril korral aastas minna soojale maale vms? Kõik see on ka seotud lapse ülalpidamisega.. Kas see käib elatise "sfääri" alla? Ning kuidas tegutseda kui lapsega elav vanem väidab, et hetkel makstavast elatise summast ei piisa (maksan rohkem kui seadusega sätestatud miinimum) ning samuti ei soovi dokumentaalselt tõestada, et nii on?

Elatis ei kata ainult toitu, riideid ja eluaset. Lapse ülalpidamine hõlmab üldjuhul kõiki lapse tavapäraseid eluvajadusi, sh hariduse, arengu ja kasvatamisega seotud kulusid, ning sõltuvalt asjaoludest võivad sinna kuuluda ka trenn, trenni jaoks vajalikud vahendid, huvitegevus ja mõnel juhul ka eraõpe. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saad kasutada elatiskalkulaatorit.

Perekonnaseaduse järgi määratakse ülalpidamise ulatus lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvesse lähevad kõik lapse eluvajadused, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistusega seotud kulud, samuti alaealise lapse kasvatamise kulud. See tähendab, et elatis ei piirdu üksnes toidu, riiete ja eluasemekuluga.
Praktikas võivad elatise alla kuuluda lisaks näiteks lasteaia- või kooliga seotud kulud, tervisekulud, huvitegevus, treeningud, spordiriided ja -vahendid, side- ja olmekulud ning muu lapse tavapäraseks kasvamiseks ja arenguks vajalik. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamisel tuleb arvestada nii lapse vajadusi kui ka lapse tavapärast elulaadi, mida vanemad saavad talle võimaldada.
Eraõpetaja, trennid ja trennilaagrid võivad seega küll kuuluda elatise sfääri, aga mitte automaatselt igas olukorras. Oluline on, kas need on lapse jaoks mõistlikud ja põhjendatud kulud, kas need vastavad lapse varasemale elukorraldusele, võimetele ja huvidele ning millised on mõlema vanema rahalised võimalused.
Soojale maale reisimine ei ole tavaliselt selline kulu, mis kuuluks alati vältimatult elatise hulka. See võib mõnes peres olla osa lapse tavapärasest elulaadist, kuid see ei tähenda, et iga puhkusereis tuleb teisel vanemal eraldi kinni maksta. Mida enam minnakse üle miinimumvajadustest tavapärase elustandardi või kõrgema elutaseme juurde, seda olulisemaks muutuvad vanemate varalised võimalused ja senine pere elulaad.
Kui te juba maksate rohkem kui seaduslik miinimum, siis pelgalt väitest, et sellest ei piisa, ei piisa tavaliselt suurema summa põhjendamiseks. Kui soovitakse miinimumist suuremat elatist või juba kokkulepitud summat tõsta, tuleb vaidluse korral näidata, milles lapse suuremad vajadused seisnevad. Mõistlik on küsida teiselt vanemalt kulude jaotust kategooriate kaupa, näiteks eluasemekulu, toit, riided, huviringid, tervis, koolikulud ja muud püsikulud. Kui kokkulepet ei saavutata, on enne kohtusse minekut mõistlik proovida perelepitust või vormistada kokkulepe notaril.
Seadus annab ülalpidamise suuruse kindlakstegemiseks õiguse küsida teiselt poolelt teavet sissetulekute ja vara kohta. See säte puudutab otsesõnu sissetulekuid ja vara, mitte sõnaselgelt iga üksiku lapsekulu tšekke, kuid kui vaidlus jõuab kohtusse ja nõutakse miinimumist suuremat elatist, tuleb suuremat vajadust üldjuhul tõendada. Seega kui teine vanem ei soovi dokumente näidata, on tema positsioon vaidluses nõrgem, kui ta tahab suuremat summat välja nõuda.