Elatise suurus

Tere! Mis on elatis? Artiklist "Mis on elatis ja kuidas seda makstakse?" (https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/perekond/muud-tegevused-ja-teenused/vanemate-lahkuminek-elatis-ja-hooldusoigus) kahjuks ei leidnud oma küsimustele vastuseid. Kas elatis peab katma ainult toidu/riiete ostmist ning eluruumis elamise tasumist või veel midagi? Näiteks kui lapsega tegeleb eraõpetaja(-d), laps käib trennis ning trenni jaoks on vaja soetada trenniriideid, laps soovib käia trennilaagris ning paaril korral aastas minna soojale maale vms? Kõik see on ka seotud lapse ülalpidamisega.. Kas see käib elatise "sfääri" alla? Ning kuidas tegutseda kui lapsega elav vanem väidab, et hetkel makstavast elatise summast ei piisa (maksan rohkem kui seadusega sätestatud miinimum) ning samuti ei soovi dokumentaalselt tõestada, et nii on?

Elatis ei kata ainult toitu, riideid ja eluaset. Lapse ülalpidamine hõlmab üldjuhul kõiki lapse tavapäraseid eluvajadusi, sh hariduse, arengu ja kasvatamisega seotud kulusid, ning sõltuvalt asjaoludest võivad sinna kuuluda ka trenn, trenni jaoks vajalikud vahendid, huvitegevus ja mõnel juhul ka eraõpe. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saad kasutada elatiskalkulaatorit.

Perekonnaseaduse järgi määratakse ülalpidamise ulatus lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvesse lähevad kõik lapse eluvajadused, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistusega seotud kulud, samuti alaealise lapse kasvatamise kulud. See tähendab, et elatis ei piirdu üksnes toidu, riiete ja eluasemekuluga.
Praktikas võivad elatise alla kuuluda lisaks näiteks lasteaia- või kooliga seotud kulud, tervisekulud, huvitegevus, treeningud, spordiriided ja -vahendid, side- ja olmekulud ning muu lapse tavapäraseks kasvamiseks ja arenguks vajalik. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamisel tuleb arvestada nii lapse vajadusi kui ka lapse tavapärast elulaadi, mida vanemad saavad talle võimaldada.
Eraõpetaja, trennid ja trennilaagrid võivad seega küll kuuluda elatise sfääri, aga mitte automaatselt igas olukorras. Oluline on, kas need on lapse jaoks mõistlikud ja põhjendatud kulud, kas need vastavad lapse varasemale elukorraldusele, võimetele ja huvidele ning millised on mõlema vanema rahalised võimalused.
Soojale maale reisimine ei ole tavaliselt selline kulu, mis kuuluks alati vältimatult elatise hulka. See võib mõnes peres olla osa lapse tavapärasest elulaadist, kuid see ei tähenda, et iga puhkusereis tuleb teisel vanemal eraldi kinni maksta. Mida enam minnakse üle miinimumvajadustest tavapärase elustandardi või kõrgema elutaseme juurde, seda olulisemaks muutuvad vanemate varalised võimalused ja senine pere elulaad.
Kui te juba maksate rohkem kui seaduslik miinimum, siis pelgalt väitest, et sellest ei piisa, ei piisa tavaliselt suurema summa põhjendamiseks. Kui soovitakse miinimumist suuremat elatist või juba kokkulepitud summat tõsta, tuleb vaidluse korral näidata, milles lapse suuremad vajadused seisnevad. Mõistlik on küsida teiselt vanemalt kulude jaotust kategooriate kaupa, näiteks eluasemekulu, toit, riided, huviringid, tervis, koolikulud ja muud püsikulud. Kui kokkulepet ei saavutata, on enne kohtusse minekut mõistlik proovida perelepitust või vormistada kokkulepe notaril.
Seadus annab ülalpidamise suuruse kindlakstegemiseks õiguse küsida teiselt poolelt teavet sissetulekute ja vara kohta. See säte puudutab otsesõnu sissetulekuid ja vara, mitte sõnaselgelt iga üksiku lapsekulu tšekke, kuid kui vaidlus jõuab kohtusse ja nõutakse miinimumist suuremat elatist, tuleb suuremat vajadust üldjuhul tõendada. Seega kui teine vanem ei soovi dokumente näidata, on tema positsioon vaidluses nõrgem, kui ta tahab suuremat summat välja nõuda.