Tere Vajan hinnangut elatise tagantjärgi nõude õiguspärasusele. Olukord: - 2016. aastal tehti kohtuotsus, millega määrati elatis lapsele summas, mis vastas alampalgale (konkreetne summa oli alguses 584 € kuus). - Olen alates otsuse jõustumisest maksnud regulaarselt 500 € kuus (st veidi vähem kui otsuses ette nähtud). - Laste ema on selle üle 10 aasta vältel aktsepteerinud – ta ei ole kordagi nõudnud suuremat summat ega teinud etteheiteid. - Nüüd (2026) on ootamatult algatatud täitemenetlus ja nõutakse väidetavat elatisvõlga ligi 8500 € (st vahe 500 € ja kohtuotsuse järgse summa vahel kogu perioodi eest). Küsimused: 1. Kas laste emal on sellises olukorras õigus nõuda elatise vahet kogu perioodi eest tagantjärgi, kui ta on aastaid vaikimisi nõustunud väiksema summaga? 2. Kas siin võib kohalduda hea usu põhimõte või õiguse kuritarvitamise keeld (st kas nõue võib olla osaliselt põhjendamatu pikaajalise vaikiva aktsepteerimise tõttu)? 3. Kas selline nõue võib osaliselt aeguda või on elatisnõue täielikult aegumatu? 4. Kas sellises olukorras on realistlik vaidlustada täitemenetlus (nt hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks)? 5. Milline oleks teie hinnang – kas antud asjaoludel on mõistlik vaielda või tõenäolisemalt tuleb nõue tasuda? Võin vajadusel edastada täpse täitmisteate ja kohtuotsuse. Ette tänades, 

Täitemenetluse algatamise üldised eeldused on täitedokumendi (kohtulahendi) ja täitmisavalduse olemasolu (TMS § 23 lg 1). Kohtutäitur ei saa kohtuga sarnaselt otsustada täitemenetluse algatamata jätmist ka olukorras, kui seadusandja kehtestatud aegumistähtajad on möödas. Enda õigusi võimalikus nõude aegumise küsimuses saate lahendada eraldi hagimenetluses- sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221).

Elatise väiksema summa nõustumine või vaikimisi nõustumine ei tähenda, et loobutakse õigusest nõuda maksmata osa. Maksmata osa sissenõudmiseks on seaduses selged tähtajad.

Elatise kohtulahendi sissenõudmine on võimalik ka siis kui on möödunud 10 aastat sissenõudmisest (TsMS § 157 lg 1). Küll lähtub seadusandja asjaolust, et iga makse aegumistähtaeg on 10 aastat ja aegumist arvestatakse kalendriaasta lõppemisest, millal algas sissenõudmine (TsMS § 157 lg 5). Näiteks kui 2016 jaanuaris pidi toimuma elatise makse siis aegub nõue 2027 jaanuar.

Teie kirjelduste järgi on pigem vaidlemine perspektiivitu.

Tere Lapse isa ei taha maksta lapsele elatisraha. Sooviksin sellega nüüd edasi ametlikuks minna, aga kohe ei saa üldse aru, mida ma millal tegema pean. Kas te saate palun lihtsas keeles kirjutada, mida ma tegema pean, et elatist (elatisabi) saada. Samuti palun täpsemat infot selle kohta, kui saab laps raha kui isa ei maksa , see on vist siis see elatisabi 200 eurot kuus. Aitäh teile Kena päeva.

Seaduse järgi on lapse ülalpidamine mõlema vanema kohustus. Vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, täidab seda kohustust tavaliselt lapse eest vahetult hoolitsedes. Lahus elav vanem täidab oma kohustust üldjuhul igakuist elatist makstes.

Kui lapse isa ei maksa elatist, tasub esmalt proovida kokkulepet, vajadusel kasutada perelepitust ning pöörduda lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Kui kokkulepet ei sünni, saab elatist nõuda kohtus; menetluse ajal võib teatud tingimustel saada elatisabi. Elatisabi suuruse esmaseks hindamiseks saad kasutada elatise kalkulaatorit. Jah, elatisabi võib olla kuni 200 eurot lapse kohta kalendrikuus. See ei ole automaatne toetus ega asenda isa elatise maksmise kohustust.

Kõigepealt tasub isale kirjalikult teatada, millist elatist lapsele taotled ja alates mis ajast. Hoia alles lapse kulude ülevaade ning võimaluse korral kuludokumendid. Elatise suurus ei ole kõigile lastele ühetaoline: see sõltub seaduses ette nähtud arvutusest ning muu hulgas lapse vanusest, vanemate laste arvust ja ajast, mille laps viibib kummagi vanema juures.

Kui omavaheline kokkulepe ei õnnestu, võib kasutada perelepitust. Abi võib saada ka lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt. Kui saavutate kokkuleppe, on võimalik vormistada see notaril. Otse kohtutäituri poole saab hiljem pöörduda vaid juhul, kui notariaalses kokkuleppes on isa nõustunud kohese sundtäitmisega.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab elatise väljamõistmist taotleda kohtult. Kohtumenetluse ajal võib taotleda kohtumenetlusaegset elatisabi Sotsiaalkindlustusametilt, kui kohus on teinud elatise maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse.

Kui kohtulahend või muu täitedokument on olemas, kuid isa ikkagi ei maksa, tuleb algatada kohtutäituri juures täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi taotletakse kohtutäituri kaudu. Riik nõuab makstud elatisabi hiljem võlgnikult tagasi.

Kohtumenetlusaegne elatisabi on kuni 200 eurot lapse kohta kalendrikuus ning seda makstakse kuni 150 päeva eest alates makseettepaneku või hagi tagamise määruse tegemisest. Kohtumenetlusaegse elatisabi taotlemiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest. Täitemenetlusaegne elatisabi on samuti kuni 200 eurot lapse kohta kalendrikuus. Kui isa maksab samal kuul osa elatisest, vähendab see riigi makstavat elatisabi. Elatisabi ei või ületada täitedokumendis määratud igakuise elatise summat.

Kui täitemenetlus algab, ei maksta elatisabi automaatselt samal päeval. Kohtutäitur ja Sotsiaalkindlustusamet kontrollivad seaduses ette nähtud tingimuste täidetust.
 

Tervist. Küsin kas mul on mingeid võimalusi laste elatisraha vähendamiseks? Tegime eksabikaasaga notariaalse lepingu aastal 2022. Mul on kaks last. Lepingusse sai märgitud 250€ lapsele aastas. Igal järgneval aastal lisandub 10% elatustaseme tõusu tõttu. Sellel aastal on see summa juba 732.05€ Minul on hetkel netosissetulek 1000€ ja sinna lisandub nö. rahvapension ~400€

Vastuseks pöördumisele seoses laste ülalpidamiskohustuse täitmisega selgitame järgmist.
Te olete jätkuvalt kohustatud täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste suhtes. Samas võib Teie kirjeldatud asjaoludel olla põhjendatud hinnata üle 2022. aastal sõlmitud notariaalse kokkuleppe tingimused, kuna kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud asjaolud võivad olla oluliselt muutunud.
Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Perekonnaseaduse § 102 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et ülalpidamise ulatuse määramisel tuleb arvestada ühelt poolt lapse põhjendatud vajadusi ning teiselt poolt mõlema vanema varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet. Ülalpidamiskohustuse kandmine peab olema jaotatud vanemate vahel vastavalt nende võimalustele ning selle täitmisel tuleb arvestada ka kohustatud vanema tegelikku majanduslikku olukorda.
Teie esitatud andmete kohaselt nägi notariaalne kokkulepe ette elatise maksmise summas 250 eurot lapse kohta kuus. Kokkuleppes sisalduva iga-aastase suurendamismehhanismi tulemusena on elatise kogusumma tõusnud käesolevaks ajaks 732,05 euroni kuus kahe lapse kohta.
Teie praegune igakuine sissetulek koosneb ligikaudu 1000 euro suurusest netotöötasust ning ligikaudu 400 euro suurusest pensionist, kokku ligikaudu 1400 eurot kuus. Elatise tasumise järel jääb Teile alles ligikaudu 668 eurot kuus, millest tuleb katta eluaseme-, kommunaal-, transpordi-, tervise- ning muud vältimatud igapäevased kulud.
Asjaolu, et elatis moodustab ligikaudu 52% Teie igakuisest kogusissetulekust, võib viidata sellele, et kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud tasakaal laste vajaduste ja Teie ülalpidamisvõime vahel on muutunud. Elatise suuruse ümberhindamise vajaduse hindamisel on siiski määrava tähtsusega võrdlus notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal eksisteerinud asjaoludega. Seetõttu tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses on muutunud Teie sissetulekud, tervislik seisund, töövõime, vältimatud kulud või muud asjaolud, mis mõjutavad Teie võimet kokkulepet täita.
Samuti tuleb elatise suuruse hindamisel arvesse võtta laste tegelikke vajadusi ning mõlema vanema majanduslikku olukorda tervikuna. Soovitame võimalusel küsida teiselt vanemalt ülevaadet laste igakuistest kuludest ning neid tõendavat dokumentatsiooni, et hinnata elatise suuruse vastavust laste tegelikele vajadustele ja mõlema vanema panusele nende kulude kandmisel.
Kirjeldatud asjaoludel on mõistlik teha teisele vanemale ettepanek alustada läbirääkimisi notariaalse kokkuleppe muutmiseks ning leppida kokku elatise suurus, mis arvestaks üheaegselt laste põhjendatud vajadusi ja Teie tegelikke majanduslikke võimalusi.
Juhul kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, on Teil võimalik pöörduda maakohtusse nõudega muuta notariaalset kokkulepet ja vähendada elatise suurust, tuginedes pärast kokkuleppe sõlmimist toimunud olulistele asjaolude muutustele.
Täiendavalt soovitame välja tuua kõik asjaolud, mis mõjutavad Teie majanduslikku olukorda, sealhulgas pensioni liik, võimalikud terviseseisundist tulenevad piirangud, ravimikulud, abivahendite kulud ning muud vältimatud väljaminekud. Nimetatud asjaolud võivad omada olulist tähtsust Teie tegeliku ülalpidamisvõime hindamisel.
 

Tere Kas lahutusejärgselt saab muuta elastise maksmise korda? Lased on jagatud hooldusõigusega: 6. KOKKULEPE LASTELE ELATISE MAKSMISE KOHTA 6.1. Endised Abikaasad lepivad kokku, et X maksab oma lahusvara arvelt Endiste Abikaasade ühistele lastele W ja Z igakuiselt elatist summas 100 eurot kummagi lapse jaoks kuus kuni lapse 18- aastaseks saamiseni või senikaua kuni laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni). Elatise kohustub X hiljemalt iga kuu kaheksandaks (08.) kuupäevaks tasuma Y-i kontole nr 123 või lapse täisealiseks saamisel lapse kontole. Esimene maksetähtaeg on 01.05.2025.a. ning osalejad kinnitavad, et X on nimetatud summa ülekandega tasunud enne eelnimetatud tähtajaks. 6.2. Osalejad lepivad kokku, et korrigeerivad elatise suurust igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 6.3. Osalejad avaldavad, et X  müüs alla turuhinna Y-i käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Osalejad kinnitavad, et punktis 7.1. nimetatud elatise suuruse kujundamisel on arvestatud eelnimetatud kinnistu müügi ja käesolevas lepingus sisalduva ühisvara jagamise kokkulepetega. 6.4. Endised Abikaasad lepivad kokku, et X maksab endiste Abikaasade ühiste laste 21-aastaseks saamiseni igakuiselt Y’i poolt esitatud kommunaalmaksed 1/3 ulatuses, eeldusel, et lapsed elavad Y juures. Eelnimetatud makse kohustub X tasuma Y-i kontole nr 567  kümne (10) päeva jooksul alates arve saamisest. 6.6. Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18¹ annab X tagasivõetamatu nõusoleku alluda käesolevas lepingus kokkulepitud elatise nõude osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 6.7. Endised Abikaasad lepivad kokku, et lastega seotud jooksvad kulud jagavad endised Abikaasad omavahel võrdselt. Kas kohtusse pöördudes on võimalik seda kokkulepet muuta? Kõike head Y 

Õigusliku aluse olemasolul on  võimalik kohtusse pöördudes taotleda notariaalses kokkuleppes või lahutuskokkuleppes sätestatud elatise suuruse ja selle maksmise korra muutmist.
Kehtiva õiguse järgi peavad mõlemad vanemad oma alaealist last ülal pidama vastavalt oma varalisele seisundile ja võimalustele. Ka vanemate varasem või kehtiv kokkulepe ei saa lõplikult välistada lapse õigust saada piisavat ülalpidamist. Näiteks juhul, kui laste vajadused on pärast kokkuleppe sõlmimist suurenenud (haridus-, tervise- või huvitegevuskulude vms tõttu), võib see olla aluseks makstava elatise suuruse muutmise taotlemiseks.

Samuti võib kohus hinnata uuesti vanemate ülalpidamiskoormuse jaotust juhul, kui ühe vanema sissetulek või varaline olukord on pärast kokkuleppe sõlmimist oluliselt muutunud. Kui laste tegelik elukorraldus erineb sellest, millest kokkuleppe sõlmimisel lähtuti, võib ka see olla oluline asjaolu elatise suuruse või ülalpidamiskohustuse ümberhindamisel.
Ühise hooldusõiguse olemasolu ei tähenda automaatselt, et elatist ei tuleks maksta või et mõlema vanema rahaline panus peaks olema võrdne.
Elatise suuruse määramisel lähtub kohus eelkõige lapse vajadustest ja huvidest, mitte üksnes vanemate varasemast kokkuleppest.
Lepingu punkt 6.3, mille kohaselt arvestati elatise suuruse määramisel kinnistu müüki alla turuhinna ja vara jagamise kokkuleppeid, on kohtumenetluses asjakohane asjaolu, mida kohus võib arvesse võtta. Samas ei välista vara jagamise kokkulepe iseenesest hilisemat elatise või ülalpidamiskohustuse ulatuse muutmist, kui lapse vajadused või vanemate võimalused on muutunud.
Kui soovite muuta elatise summat või laste ülalpidamisega seotud kulude kandmise korda, sealhulgas kokkulepet kommunaalkulude tasumise kohta, tuleb kohtule põhjendada ja võimalusel tõendada, millised asjaolud on pärast kokkuleppe sõlmimist muutunud. Notariaalne kokkulepe ja selles sisalduv sundtäitmise klausel ei takista kohtul tulevikus elatise suurust või maksmise korda muutmast.
Kokkuvõttes on võimalik kohtus taotleda elatise ja laste ülalpidamiskulude kandmise korra muutmist, kui laste vajadused, vanemate majanduslik olukord või laste tegelik elukorraldus on pärast kokkuleppe sõlmimist muutunud. Kohus hindab seejuures eelkõige laste vajadusi ja mõlema vanema ülalpidamiskohustuse ulatust (perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96, § 100 ja § 101) ning vajadusel ka seda, kas muutunud asjaolud õigustavad senise kokkuleppe muutmist (PKS § 102).
Enne kohtusse pöördumist tasub võimalusel esmalt kaaluda pooltevahelist kokkulepet, selle notariaalset vormistamist või perelepitust.

Tere. Hetkel on mul kohtupoolt lapsele nõutud elatis. Kindel summa, mis saan mingi osa kohtutäituri abiga . Kuid sooviks seda muuta, mis muutuks aastatega. Mis ma peaksin selleks tegema? Kas tuleb anda uus haigi sisse? Hetkel saan riigi poolt 200.- kui lapse isalt ei saada midagi. Kuid igakuiselt kaob ära 60.- ning see ei lähe juurde ka võlgnevuse summale. Välja möistetud on 260.-

Kui praegune kohtulahend näeb ette kindla elatissumma ja soovite selle asemel lahendit, kus summa muutub edaspidi seaduses ette nähtud alustel, tuleb üldjuhul elatise suuruse muutmiseks pöörduda uuesti kohtusse. 
Riik ei maksa täitemenetlusaegse elatisabina automaatselt välja kogu kohtuotsusega mõistetud summat, vaid kuni 200 eurot kuus. Kui välja mõistetud elatis on 260 eurot ja lapse isa ei maksa midagi, siis võibki riiklik elatisabi olla 200 eurot ning ülejäänud 60 eurot peab jääma võlgniku kohustuseks.
Kui see võlgnevuse arvestuses ei kajastu, küsige kohtutäiturilt kirjalikku võlgnevuse arvestust kuu kaupa.
Enne kohtusse minekut tasub esmalt kaaluda, kas lapse isaga on võimalik kokkulepe saavutada. Kui kokkulepe on võimalik, saab selle vormistada nii, et see oleks edaspidi selgem ja vajadusel täidetav. Kui kokkulepet ei sünni, on järgmine samm tavaliselt perelepitus või seejärel kohtusse pöördumine.
Kohtus tuleb põhjendada, miks praegune kindel summa enam ei vasta olukorrale. Elatise muutmist saab nõuda siis, kui asjaolud on muutunud, näiteks lapse vajadused on kasvanud, vanema majanduslik olukord on muutunud või soovitakse, et elatis oleks määratud muutuva suurusena seaduses toodud arvutusaluste järgi.

Tere. Elame laste emaga aastaid lahus ja lahku minnes leppisime notariaalselt kokku kahe laspse elatisrahas mis on kokku 1000 eurot kuus. Elu seis on muutunud ja sellist summat ma ei suuda enam maksta. Küsimus siis selline, et kas seda summat on võimalik väiksemaks saada? Inimlikuks ja sissetulekuga vastavaks. Otse loomulikult toetan oma lapsi aga see 1000 eurot kuus on üle mõistuse

Jah, seda summat on võimalik vähendada, kui teie majanduslik olukord on võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga oluliselt muutunud. Eestis ei ole notariaalne elatiskokkulepe “igaveseks kivisse raiutud” — kui asjaolud muutuvad, saab elatise suurust muuta kas kokkuleppel või kohtu kaudu. Oluline tähelepanek on ka see, et tasute juba praegu oluliselt suuremat summat, kui tavapärane nö miinimumelatis.

Kui 1000 € kuus kahe lapse eest oli kunagi jõukohane, aga enam mitte (näiteks sissetulek on langenud, teil on uus pere, laenukoormus, terviseprobleemid vms), siis on see täiesti tavapärane alus elatise vähendamise nõudeks. Samuti on oluline, mis on laste tegelik kulukoormus ning kui suure osa kalendrikuust keskmiselt viibivad nad Teiega. 

Praktiliselt on teil kaks varianti - kas püüda laste emaga uuele kokkuleppele saada ja teha uue notariaalse kokkuleppe; või kui kokkuleppele ei jõua, siis tuleks esitada hagi elatise vähendamiseks. Hagis tuleks kõik elatise vähendamist toetavad argumendid välja tuua (laste tegelik vajadus; päevade arv, mil lapsed kalendrikuus teiega viibivad; teie muutunud sissetulekud ja elulaad - seda tuleb tõendada, nt pangakonto väljavõttega ja kohustuste-sissetulekute nimekirjaga; teise vanema panus). Kohus ei võta arvesse üksnes vana notariaalset lepingut, vaid eeskätt muutnud asjaolusid. Kui teie sissetulek ei võimalda harjumuspärases summas elatist tasuda, siis üldjuhul kohus sellega ka arvestab. 

On oluline, et te ei katkestaks kuni uue kokkuleppeni/kohtuotsuseni elatise maksmist vana kokkuleppe alusel, sest vastasel juhul võib tekida võlgnevus ja laste ema võib pöörduda täitmisnõudega kohtutäituri juurde (kui notariaalses lepingus on kokku lepitud kohesele sundtäitmisele allumises - enamasti nii tehakse).

Laps sai täiskasvanuks, õpib gümnaasiumis, plaanib minna kõrgkooli. Kas eraldi elav lapsevanem peab last majanduslikult toetama? Mis summaga? Lahus elava lapsevanemaga suhtlus harv.

Perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud andma ülalpidamist ka täisealisele lapsele, kes omandab haridust (põhi-, kesk- või kõrgharidus, sh kutseõpe), kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. See kehtib ka siis, kui laps elab vanemast eraldi ja suhtlus on harv. Ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt täisealiseks saamisel, vaid sõltub lapse majanduslikust iseseisvusest ja hariduse omandamisest.

Elatise suurus täisealisele lapsele määratakse vajaduspõhiselt – arvestatakse lapse tegelikke kulutusi ja vajadusi, vanema majanduslikku olukorda ning muid asjaolusid. Alaealise lapse miinimumelatise arvutamise aluseks on baassumma, kuid täisealise lapse puhul sellist konkreetset summat seadus ei sätesta. Kui vanem ja laps ei jõua kokkuleppele, võib laps pöörduda kohtusse elatise nõudega ning kohus määrab summa vastavalt konkreetsele olukorrale.

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, võib laps olla õigustatud taotlema elatisabi riigilt, kui vanem ei maksa elatist ja laps õpib kuni 21-aastaseks saamiseni.

Meil oli täisealise lapsega kokkulepe, et maksan talle elatisraha miinimummääras kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima kõrgkoolis, kuid ei teavitanud mind sellest ega oma soovist elatisraha maksmise jätkumiseks. Nüüd on ta otsustanud selle summa mult tagantjärele sisse nõuda ning samuti elatisraha maksmist kuni ta 21-aastaseks saamiseni. Aluseks on ta võtnud kehtiva miinimumelatise määra. Ma ei soovi oma kohustustest kõrvale hiilida, kuid soovin teada, kuidas õiglane summa kokku leppida ning kuidas see kokkulepe korrektselt fikseerida? Tänan

Täisealise lapse elatisraha maksmise kohustus võib jätkuda, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise suurus tuleb arvestada lapse vajaduste ja miinimumelatise reeglite järgi. Vanemad võivad elatise maksmise tingimused omavahel kokku leppida ning kokkulepe on soovitatav vormistada kirjalikult.

Elatise maksmise kohustus täisealisele lapsele kehtib, kui ta omandab haridust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, on laps õigustatud elatisabi saama, kuid kui vanem maksab elatist, siis riiklikku elatisabi ei maksta 
Elatise miinimumsumma alaealisele lapsele on seaduses määratud, kuid täisealise lapse puhul ei ole miinimumelatise reegel automaatselt kohaldatav – summa tuleb kokku leppida, arvestades lapse vajadusi ja vanema võimalusi.
Elatise maksmise kokkulepe võib olla suuline või kirjalik, kuid vaidluste vältimiseks on soovitatav sõlmida kirjalik kokkulepe, milles täpsustatakse maksmise tingimused, summa, maksmise periood ja muud olulised asjaolud.
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tere maksan elatist lapsele 150 eurot kuus nüüd lapse vanem ehk ema tahab elatist suurendada aga ta saab suurpere toetust ja vallalt veel toetusi soovisin ta käest teada saad mis kui palju toetusi saab aga ta ütles et ei pea oma sissetulekutest mulle rääkima keda ma siis pean üleval pidama kas last või lapse ema. Ja saatis sellise kirja mulle. Kirjutan seoses meie lapse ülalpidamisega. Laps saab peagi 7-aastaseks ning alustab sügisel kooliteed, millega kaasnevad märkimisväärselt suuremad kulud. Praegune elatis summas 150 eurot kuus ei kata enam lapse tegelikke vajadusi. Seoses kooliminekuga lisanduvad kulud koolitarvetele, riietele ja jalanõudele, kooliga seotud tegevustele ning igapäevased kulutused (toit, transport, huvitegevus) on samuti kasvanud. Lisaks on üldine hinnatõus mõjutanud kõiki eluks vajalikke väljaminekuid. Lapse heaolu ja normaalse arengu tagamiseks on vajalik suurem panus mõlemalt vanemalt. Sellest tulenevalt teen ettepaneku suurendada elatist summani 260 eurot kuus alates 15.05.2026 . Soovin selle küsimuse lahendada kokkuleppeliselt ja rahumeelselt, ilma kohtusse pöördumata. Palun anna oma seisukohast teada hiljemalt 03.05.2026. 

Elatise maksmise kohustus on mõlemal vanemal ja see on mõeldud lapse vajaduste katmiseks, mitte teise vanema ülalpidamiseks. Elatist makstakse üldjuhul rahas ja see tuleb kasutada lapse huvides.
Perekonnaseaduse järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma/elatismiinimum (2025. aastal 295.86 eurot).  Sellest summast arvatakse maha lapsetoetus ja osa lasterikka pere toetusest, kui neid makstakse.
Kui vanemad ei jõua elatise suuruses kokkuleppele, võib kumbki pool pöörduda kohtusse. Kohus arvestab lapse tegelikke vajadusi, vanemate varalist seisu ja riiklikke toetusi. Seega ema ettepanek 260 eurot on isegi alla miinimumi, mis on Teie  jaoks pigem soodsam kui kohtuvariant.
Lapse ema ei pea Teile oma sissetulekuid ega toetusi otse avaldama, kuid kohtumenetluses tuleb tal vajadusel need andmed esitada, et tõendada lapse vajadusi ja toetuste olemasolu.
Elatise suurendamise aluseks võivad olla lapse kasvavad vajadused (nt kooliminek, hinnatõus), kuid arvesse võetakse ka toetusi ja mõlema vanema võimalusi.

Tere! Küsimus oleks selline, et kui isa on alates elatise peale panemisest ehk siis kohtuotsuse jõustumise hetkest alates maksnud elatist 235.- eurot kuus. (alates 2015a) siis kas täna 2026 aastal peaks ta juba maksma rohkem? Arvestades tänaseid hindasid ja igapäeva kulusid! Tegemist ühe lapsega. Ja teine küsimus, kuna eelviimase lapse elatisekohustuse viimasel aastal maksis ta elatise summa 235.- väidetavalt lapse enda kontole, põhjendades,et laps käib kutsekoolis, siis kas mul oleks õigus see tagantjärgi sissenõuda? Lapse täisealiseks saamisest on tänaseks möödas 8 kuud.

Kuigi igakuine elatis lapsele sõltub lapse vajadustest ning vanemad lepivad selles kokku, siis vaidluse korral ütleb Perekonnaseadus, et minimaalne elatis peaks hetkel olema minimaalselt 295,86eur. Seda nimetatakse baassummaks, mida indekseeritakse iga aasta 1.04. Elatise arvutamisel on veel erisusi. Nendega saab tutvuda kodulehel Elatiskalkulaator (justdigi.ee) 
Kui elatis ontasutud lapse kontole on esmane soovitus väidet lapse kontolt kontrollida. Kui selgub et elatist tasutud ei ole on viimase makse nõudmise õigus 10a tasumise kohustuse tekkimisest arvates.