Tere  meil abikaasaga lahutus pooleli 12 mai saab lahutus algiriastatud. Aga meil on ühisvara kuidas seda siis jagama peaks hakkama? Ja kui mina olen maja laenu maksja et lapsel oleks kodu kus olla kas sellest piisab et alimente minult mitte nõuda? Eluaseme laen on üle 500saja euro kuus. Ja pean oma üüre ka maksma kus mina täna elan. Et panustan lapse heaolu et tal oleks kodu kus kasvada. Või mis selle lahutusega kaasneb? Kui eks nõuab et lapse hooldusõigusest loobun mis sellega kaasneb? Kas lapsega seonduvad kulud jäävad ikka? Mul on minu vanas kodus veel asju mida ex mulle tagasi ei anna. Mis ei ole soetaud abiellu ajal mis ma tegema peaks?

Kokkuvõtlikult: ühisvara (abielu ajal soetatud vara ja laenud) jagatakse üldjuhul võrdselt ja poole kokkuleppega. Enne abielu omandatud asjad on Teie lahusvara ja eksil ei ole õigust neid kinni hoida. Maja laenu maksmine ja lapsele kodu tagamine ei vabasta Teid lapse ülalpidamiskohustusest, küll võib seda arvestada elatise suuruse määramisel. Hooldusõigusest „loobumine” elatise maksmise kohustust ei kaota – lapsega seotud kulud jäävad igal juhul mõlemale vanemale vastavalt seadusele. Selgitan nüüd kõike seda lähemalt, kuigi ilmselt oleks Teil mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks ka vahetule õigusnõustamisele. Seda seetõttu, et Teil on päris mitmeid erinevaid probleeme, kus ühe küsimuse lahendamisest (näiteks maja omandiõiguse küsimusest) võib sõltuda teise küsimuse vastus (nt elatise maksmise kohustuse suurus või õigus nõuda abikaasalt kasutuseeliseid).

Ühisvara ja lahusvara eristamine
Kui teil oli tavaline varaühisus, siis kõik abielu ajal soetatud asjad ja õigused (sh tavaliselt ka eluasemelaenuga ostetud maja) on ühisvara, mis jagatakse pärast varasuhte lõppu (st abielu lahutamisel) üldjuhul võrdselt, kui ei lepita teisiti. Kui vaja, müüakse maja maha ja müügist saadud raha jaotatakse võrdselt.

Asjad, mis olid Teie omandis enne abiellumist või mis said ka abielu kestel Teie omaks tasuta (nt kink, pärandus), on üldjuhul Teie lahusvara. Nende puhul ei ole eksil õigust neid endale jätta.
Kui eks hoiab kinni Teie lahusvara (nt isiklikud asjad, mis on selgelt enne abiellumist ostetud või kingitud), on Teil õigus neid nõuda tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda kohtusse asja väljaandmise nõudega.

Kuidas ühisvara jagada
Eelistatud on pöörduda notarisse ja jagada ühisvara seal: kokkuleppes kirjeldate, kellele jääb maja, kuidas jagunevad laenukohustused, milline vara kellele jne. Lasete vormistada soovi korral ka maja omandiõiguse üleandmise (st et ei ole enam ühiselt abikaasade ühisvara, vaid on ühisvara jagamise järgselt Teie ainuomandis).

Kui kokkuleppele ei jõua, võib kumbki teist esitada kohtule ühisvara jagamise avalduse. Ühisvara jagamise avalduses kirjutate, kuidas Teie arvates ühisvara jagunema peaks. Kohus lähtub põhimõttest, et osad on võrdsed, kuid arvestab ka näiteks lapse huvidega ja sellega, kes jääb perekonna endisesse eluasemesse.

Laenud jagatakse samuti – kas nii, et üks võtab kohustuse üle ja kompenseerib teisele, või proportsionaalselt vastavalt vara jaotusele.

Kodulaen ja elatis 
Seadus näeb ette, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või lahus. Elatis on lapse õigus, mitte ema õigus „kauplemiseks”. Põhimõte: lapse igapäevaste kulude (elamine, toit, riided, kool, huviringid jne) katmine on mõlema vanema kohustus; vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, katab reeglina kulusid vahetult; lahus elav vanem maksab tavaliselt elatist rahas.

Riigikohtu praktika järgi ei loeta automaatselt kogu eluasemelaenu makset lapse ülalpidamiskuluks; miinimumelatis on mõeldud muu hulgas katma ka lapse eluasemekulu, mitte ära maksma kogu laenumakset. Laen võib erandlikult teatud osas arvesse tulla lapse eluasemekuluna, kui on tõendatud, et see konkreetne kulu on otseselt vajalik lapse mõistliku elamispinna tagamiseks ja muidu lapse eluase tõsiselt kannataks, aga see EI tähenda, et laenu maksmine asendab elatise täielikult – enamasti mitte. Ainuüksi see, et maksate suurt laenu ja üüri, ei ole tavaliselt piisav, et elatis täielikult ära jääks – pigem võib teatud juhtudel mõjutada elatise suurust, kui on korralikult tõendatud ja lapse vajadusi arvestatud.See tähendab, et mingis osas tuleb elatist lapsele siiski tasuda. 

Hooldusõigusest „loobumine”
Eestis ei saa vanem lihtsa avaldusega „loobuda” hooldusõigusest nii, et ta vabaneks lapse ülalpidamiskohustusest.
Hooldusõigust saab muuta kohtus – näiteks ühishoolduselt emale ainuhoolduse andmine – kui see on lapse huvides. Ka siis jääb lapse ülalpidamise kohustus mõlemale vanemale.
Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine võib oluliselt vähendada Teie otsustusõigust lapse elu olulistes küsimustes (haridus, tervishoid, elukoht), samuti suhtlusvõimalusi, kuid ei kaota elatisekohustust. Sageli pigem halvendab see vanema positsiooni osaleda lapse elus , ilma et rahaline „kulu” lapsele väheneks.

Teie asjad endises kodus
Enne abielu soetatud asjad ja isiklikud tarbeesemed on üldjuhul Teie lahusvara. Eks ei tohi neid „pantvangis hoida”.
Kuidas tegutseda:
üritage esmalt kirjalikult (nt e-postiga) kokku leppida, millal saate oma asjadele järele minna - kui maja on endiselt kinnistusraamatu kande järgi ka Teie omandis, siis on Teil õiguslik alus siseneda majja ja võtta oma asjad ära ka ilma eksi "loata" (vajadusel kaasake politsei).
Kui eelnev peaks ebaõnnestuma, siis õiguslikult muud üle ei jäägi, kui esitada hagi kohtusse eseme väljaandmiseks. Hagis tuleb tõendada, et konkreetsed nõutavad asjad kuuluvad lahusvara või isiklike tarbeesemete hulka.

Tere! Küsimus laste elatisraha maksmise kohta. Hetkel ei ole veel määratud ametlik elatisraha. Kuid on plaan teha. Laste (7a ja 13a) isa on lastega heal juhul paar päeva kuus,vahel ei ole sedagi. Vahel on nädal aega ja siis arvestab ta iga päeva eest raha maha. Hetkel maksab nii kuidas tal võimalus on ja kui lastele järele tuleb ,võtab kütuseraha ka maha sellest rahast mis maksma peaks. Lisaks soovib ta ,et mina viiksin lapsed tema juurde ja tooksin nad ära ka. Seda kõike ise rahastades. Kas sellised nõudmised on üldse seadusega kooskõlas kui otsustan asja ametlikuks teha?

Esmalt ei ole õiguses olemas sellist mõistet kui ametlik elatisraha. Küsimusest on ebaselge, kas soovite laste isalt elatise nõuda kohtu poole pöördudes või soovite lapse isaga sõlmida kokkuleppe elatise maksmise/tasumise kohta. Juhul, kui elatise kohta on sõlmitud kokkulepe või elatis on kohtu poolt kindlas summas välja mõistetud, ei saa lapse isa ühepoolselt vähendada kokkulepitud või välja mõistatud elatise määra. kütusekulu, lapsega koos veedetud päevade või lihtsalt oma soovi kohaselt. Lapsega suhtlemise kulud ja logistika saab vanemate vahel kokku leppida. Juhul, kui kokkuleppeni ei jõuta, määrab kohus nii elatise suuruse kui ka lapsega suhtlemise korra. Kohtuotsusega määratud elatis ja suhtluskord on kohustuslik mõlemale lapse vanemale

Sain kohtult määruse hagimenetluseks. Minu lapse isa soovib elatisnõude vähendamist, ta ise on hetkel kinnipeetud. Kas mul oleks võimalik ka täielikult loobuda elatisnõudest ja taotleda vastu ainuhooldusõigust lapse suhtes?

Elatisnõudest täielikult „loobuda” ei saa nii, et lapse ülalpidamiskohustus isa suhtes üldse ära kaoks – see on seadusest tulenev lapse õigus, mitte vanema „valik”. Saate aga hagimenetluses elatise vähendamise nõudega kas nõustuda, teha kompromissi (nt väiksem elatis või ajutine vähendamine) või hagi osas/täies mahus vastu vaielda. Ainuhooldusõigust saab taotleda eraldi (hagita) menetluses ja see sõltub ainult lapse parimatest huvidest, mitte sellest, kas te elatist nõuate või mitte. Rõhutan eraldi, et elatis ja hooldusõigus on kaks erinevat "asja", mida kohus lahendab ka täiesti eraldiseisvalt. Nii näiteks võib elatise maksmiseks olla kohustatud ka isik, kellelt on hooldusõigus täielikult ära võetud.

Nüüd ainuhooldusõigusest. Ühise hooldusõiguse saab lõpetada ja anda lapse suhtes ainuhooldusõiguse ühele vanemale hagita menetluses. Tingimused:
– vanemad ei ela koos või ei suuda hooldusõigust ühiselt teostada, ning
– ainuhooldusõiguse andmine teile peab olema lapse huvides (vaadatakse teie ja isa seotust lapsega, pühendumist, elutingimusi, senist hoolitsust jne).

Vangis olemine võib olla märk sellest, et isa ei saa tegelikult hooldusõigust kasutada. Kohus saab sellisel juhul kas peatada tema hooldusõiguse või lõpetada ühise hooldusõiguse ja anda ainuhooldusõiguse teile, kui see on lapse jaoks parem. Kuid tasub rõhutada, et praktikas rahuldab kohus selliseid taotluseid ainult väga erandlikel juhtudel ning üldreeglina lõpetab ühise hooldusõiguse / annab hooldusõiguse täielikult ühele vanemale üle vaid üksikutes kindlates valdkondades. Oluline: isegi kui te saate ainuhooldusõiguse, jääb isa enamasti lapse suhtes ikkagi ülalpidamiskohustuslaseks. 

Kohtulahend on järgmine: Pooled lepivad kokku, et alates 01.01.2020 tasub kohustatud vanem oma kahele lapsele kuni nende täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele elatist 45% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. 01.2022 muutunud seaduse järgi kui kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist senise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see summa n-ö külmutatakse 2021. aasta tasemel (292 eurot kuus) ja töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene. Rakendussäte puudutab seega elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud alampalgaga seotud muutuva suurusena. Kas elatise summat ei indekseerita enam seoses alampalga muutusega?

Perekonnaseaduse rakendussäte (§ 217²) sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi järgi on vanem kohustatud tasuma elatist alampalgaga seotud muutuva suurusena (nt 45% alampalgast), siis alates 2022. aastast on elatise summa fikseeritud 292 eurole kuus. See tähendab, et edaspidi töötasu alammäära tõus elatise summat enam ei mõjuta – elatise suurus ei indekseerita alampalga muutusega, vaid jääb 292 eurole kuus, kuni kohtulahendit muudetakse või laps saab täisealiseks. Kui vanem või laps ei nõustu selle summaga, on võimalik pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

tere sooviksin teada elatisvõlgnevuse kohta.mul on tekkinud aastate jooksul elatisvõlgnevus kahele lapsele lapsed praegu täisealised.summa on umbes 14000kui hagi esitaja võtab hagi tagasi kas ja kui palju ma pean kohtutäiturile siis maksma et menetlus lõpetatakas.või pean ma selle suure summa kohtutäiturile maksma ja kas hagi esitaja saab sealt ka midagi.nende aastate jooksul pole hagi esitaja suurt midagi saanud praegugi mingi 10 euri kuus kuidas ma peaks edasi tegutsema tänades.H

Elatise võlgnevuselt arvutab kohtutäituri tasu sarnaselt võlgnevusele. Teie viidatud nõude puhul on kohtutäituri põhitasuks 1100eur (lisandub km). Kui võlanõudja soovib tagasi võtta (lõpetada menetlust) siis peab kohtutäituri põhitasu 50% ulatuses tasuma nõudja ise.

Mul on tekkinud elatisvõlg ajavahemiku 2008–2010 eest. Sel perioodil ei olnud mul võimalik elatist vajalikus suuruses õigeaegselt tasuda, mistõttu kujunes välja võlgnevus. Tegin juhutöid ning minu sissetulek oli ebaregulaarne ja ebapiisav. Praeguseks on laps 22-aastane ning täisealine ja iseseisev. Lisaks on mul teisest abielust alaealine laps, kelle ülalpidamine on samuti minu kohustus. Minu praegune sissetulek ei ole stabiilne, kuna see sõltub töövõimest ja töötatud päevade arvust. Keskmiselt jääb minu kuusissetulek vahemikku 1500–2000 eurot. Seaduse kohaselt ei kuulu umbes 1150 eurot sissenõudmisele, kuna see on ette nähtud võlgniku ja tema perekonna minimaalsete elamiskulude katmiseks. Ma ei keeldu oma kohustuste täitmisest ning olen valmis võlgnevust tasuma. Sooviksin kokku leppida regulaarse maksegraafiku summas 100 eurot kuus tingimusel, et minu pangakonto vabastatakse arestist, et saaksin oma igakuiseid kulusid paremini planeerida. Kohtutäitur nõuab aga 250 euro suurust kuumakset ning täisealise lapse ema soovib 400 euro tasumist kuus. Palun selgitust, kas mul on õigus taotleda enda jaoks jõukohase maksesumma määramist ning kas on võimalik ametlikult kinnitada maksegraafik, mis arvestab minu tegelikku sissetulekut ja ülalpeetava alaealise lapse olemasolu.

Maksegraafiku sõlmimisel täitemenetluses sõltub kohtutäitur sissenõudja suunistest. Kohtutäitur ei või sissenõudja nõusolekuta sõlmida maksegraafikut väiksemas ulatuses kui sissenõudja soovib. Sissenõudja mittenõustumine ei keela teil igakuuliselt kohtutäituri vahendusel võlgnevust vähendada. Küll aga ei garanteeri teie tasutud maksed (mis ei saa sissenõudja aktsepti) arvelduskonto vabastamist arestist. Kui teie arvelduskonto ei ole vabastatud palga alammäära (886eur) ja ülalpidamisel oleva alaealise (886:3=295,33eur) ehk kokku 1181,33eur ulatuses, esitage kohtutäiturile sellekohane avaldus.
 

Soovin esitada lapse nimel elatishagi ning vajan abi juristi/advokaadi näol. Soovin saada õigusabi riigi kulul, sest hagejaks on laps. Kuidas seda teha?

Üldreeglina esindab kohtus tsiviilkohtumenetlusteovõimetut isikut (last) tema seaduslik esindaja (TsMS § 217 lg 3).

Lapsel on lapse elatise asjas õigus saada riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata ja kohus määrab ise riigi õigusabi lapse huvide kaitseks. Selleks taotlust esitada ei ole vaja. 

Lapsevanem, kes kasvatab last, saab esitada kohtusse hagi lapse nimel teiselt vanemalt lapsele elatise saamiseks. Elatise taotluse vorm on kättesaadav kohtu kodulehelt https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks 

Elatise hagi esitatakse sellele kohtule, millise kohtu haldusalas laps elab. Elatishagi koostamiseks ja esitamiseks ei ole iseenesest vajalik juriidilist abi taotleda, sest tegemist ei ole sedavõrd keerulise taotlusega:
 

1) Pane paika, mida täpselt nõuad (nõue / hagi ese)

• Tavaliselt taotled, et kohus mõistaks kostjalt lapse kasuks välja:
  • igakuise elatise (kindel summa kuus) ja
  • vajadusel tagasiulatuva elatise (kuni 1 aasta enne hagi esitamist).
• Elatise väljamõistmise alus: kui kohustatud vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja õigustatud isiku nõudel (PKS § 75 lg 1).

2) Koosta hagiavaldus nii, et see vastaks miinimumnõuetele TsMS järgi peab hagiavalduses olema vähemalt:

• selgelt väljendatud nõue (mida kohtult palud),
• faktilised asjaolud, millel nõue põhineb (nt laps elab sinuga, teine vanem ei panusta/ei maksa, lapse vajadused),
• tõendid ja viide, millist asjaolu millise tõendiga tõendad (TsMS § 363 lg 1 p-d 1–3).
  Lisaks märgid, kas oled nõus kirjaliku menetlusega või soovid istungit (TsMS § 363 lg 1 p 4) ning muud vajalikud andmed (TsMS § 363).

3) Kogu kokku tüüpilised lisad/tõendid (näited)

• lapse andmed (sh isikukood) ja elukoht;
• teise vanema andmed ja teadaolev kontakt/elukoht;
• tõendid lapse kulude kohta (lasteaed/kool, huvitegevus, tervisekulud jne);
• maksete ajalugu (kui midagi on makstud) või selgitus, et ei ole makstud / on ebaregulaarselt makstud;
• vajadusel põhjendus ja arvutus, kui nõuad tagasiulatuvalt.

4) Esita hagi kohtusse

• Hagi loetakse esitatuks, kui see jõuab kohtusse (TsMS § 362 lg 1).
• Praktiliselt on tavakanal e-toimik, kus saad hagi esitada ja hiljem menetlust jälgida. Kui jääd hätta e-toimiku kaudu esitamisega, siis saad saata kohtule hagi ka e-posti teel.

5) Kui soovid tagasiulatuvat elatist

• Riigikohtu selgituse järgi ei eelda tagasiulatuv elatis seda, et vanem oleks “tahtlikult keeldunud” – piisab, et ta ei täitnud ülalpidamiskohustust ning saab nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohad lahendites 3-2-1-119-07 ja 2-19-18082/74).

Kui sa vajad endale õigusabi ja oled majanduslikult keerulises olukorras, siis saad taotleda kohtult riigi õigusabi määramist. Riigi õigusabi taotlemiseks tuleb esitada kohtule avaldus ja täita:

• majandusliku seisundi teatis
• riigi õigusabi taotlus

Lapse isaga on kokkulepe 50/50 arvete (lasteaeg, treeningud, apteek, riided jms) tasumise osas. Lapse isa ei tasu arveid (kõik dokumendid ja Excel olemas) ning ees on ootamas ka suurem ortodontia arve. Lapse isal on juba kohtutäituri poolt arestitud vara. Mis võimalused on emal saada raha eelnevalt tasumata jäänud kulude eest ning edaspidi nii elatist kui ka erakorraliste kulude katet kui lapse isa ei pea kinni oma 50% kohustusest.

Märgite, et isaga oli kokkulepe lapse kulude tasumise osas 50/50. Teie kirjast ei selgu, kas kokkulepe on notariaalselt tõestatud või vormistatud kokkuleppemenetluses kohtu kaudu. Selguse huvides märgime, et kohtutäituri vahendusel elatise maksma panemiseks peab olema täitedokument. Elatise puhul võib täitedokumendiks olla notariaalselt kinnitatud leping või kohtulahend. 
Kui teil puudub täitedokument, siis oma võimaluste kindlustamiseks, peaksite tegema lapse isale ettepaneku notariaalselt tõestatud kokkuleppe sõlmimiseks, selle võimatusel esitama hagi kohtusse. 
Kui lapse isa vara on arestitud kohtutäpituri poolt, tähendab, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Reeglina on täitemenetluses põhimõte, et varasem menetluse algataja omab nõude rahuldamisel teiste täitemenetluste ees eelist. Erisus on elatisraha, mille nõue, hoolimata menetluse alustamisest kohtutäituri juures on alati teistest nõetest ees. Seda ka võlgniku varale sissenõude pööramisel. 
 

Tere! On olukord, et laps on lastekodus ja emal on eestkoste peatatud ning isal ära võetud. Ema maksab kohtumääruse alusel igakuiselt 300€ elatist. Emal oli kohtumääruse ajal osaline töövõime, mis on tänaseni. Kas sellisel juhul peaks ema saama elatismakse soodustust? Mida selleks peaks tegema? Kas pöörduma kohtusse? Milline on see avalduse vorm ja kuidas seda peab täitma?

Kui ema soovib määratud elatise vähendamist, tuleb tal selleks pöörduda kohtusse ja esitada hagiavaldus elatise vähendamise nõudes. Kohus võib mõjuval põhjusel mõista välja elatise ka väiksemas summas kui elatise miinimumäär. Sellisteks põhjusteks võib olla lapsevanema varanduslik seisund või asjaolu, et lapse vajadused on vähenenud. Hagiavalduse vormi ja täitmise osas saab juhiseid e-toimiku süsteemist https://etoimik.rik.ee/. Avaldusele tuleks lisada lapsevanema osalist töövõimet ning varanduslikku sesisundit kinnitavad tõendid, mis võivad olla olulised elatise vähendamise otsustamisel kohtu jaoks.

Perekonnaseaduse §102 (2) kohaselt võib elatist vähendada nt siis kui vanemal on teine laps kes suurema summa väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks. Mul on elatise kohustus kahe alaealise lapse suhtes, kes elavad laste ema juures. Lisaks nendele alaealistele lastele on mul täisealine laps kes on osalise töövõimega (seejuures pikaajaline töötu). Toetan täisealist last märkimisväärselt, sest vastasel juhul jääks ta kodutuks. Kui mul tekiks kohustus täissummas (miinimumsummas) tasuda elatist alaealistele lastele, siis ma ei saaks enam oma täisealist osalise töövõimega last toetada ning tema jääks kodutuks. Kas ma saan taotleda elatise summa vähendamist põhjusel, et mul on inimlik vajadus toetada samade vanemate täisealist töövõimetutut last (lapse ema teda ei toeta, küll aga nõuab elatist nooremate lastele).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Antud juhul ei nähtu, kas teie täisealisel lapsel on ametlikult tuvastatud osaline töövõime ja/või kas ta saab ja/või kas ta on taotlenud toetuseid (nt töövõimetoetus/toimetulekutoetus/peretoetus vmt). 
Töövõime hindamise ja toetuse kohta leiate infot https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine
Info toimetulekutoetuse kohta leiab siit https://www.sm.ee/toimetulekutoetus.
Perekonnaseaduse § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Samas sõltub iga konkreetne juhtum asjaoludest ning kui ülalpidamiskohustuslane leiab, et tema tegelik majanduslik olukord ja teiste ülalpeetavate abivajadus ei võimalda elatist tavapärases ulatuses tasuda, on tal võimalik pöörduda kohtu poole ja vastavaid asjaolusid tõendada.