Kas ülalpidamise muutmise avalduse saab § 101 lg 6 kohta saab esitada tagasiulatuvalt selle sama kuupäevaga kui kohtuotsus viivitamata tagasiulatuvalt täidetavaks sai? Selgitan: Minu vastu on esitatud hagi elatise saamiseks. Kohus lahendas asja tagaselga ja tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Tänaseks on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja kohtuotsusele on ära märgitud jõustumise märge. Esitan kohtule elatise muutmise avalduse § 101 lg 6 kohta ja kas muutumise periood võib olla ennem kohtuotsuse jõustumise märget? Reaalselt ei ole muutunud midagi- last esindav vanem on esitanud valeandmeid ja kohus võttis arvesse ainult neid andmeid. Otsus võeti vastu tagaselga ja apellatsiooni kaebust esitada ei saa, ning kaja esitamise tähtaeg on möödas.

Te saate taotleda lapsele määratud elatise suuruse muutmist kohtus, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud (TsMS § 497). Reeglina saab elatise suuruse muutmist nõuda alates hagi esitamise kuupäevast, kuid kui esinevad kaalukad asjaolud, saate nõuda elatise muutmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist (PKS § 77). 
Kaalukad asjaolud, mille korral võib taotleda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, ei ole seaduses loetletud ning kohus hindab iga juhtumit eraldi. Kohtule tuleb selgitada, milles need kaalukad asjaolud seisnesid ja neid asjaolusid tuleb ka tõendada. Kohus hindab, et kas elatise määramise aluseks olnud asjaolud olid õiged ja kas seetõttu oli elatise suurus õigesti määratud. Hea oleks kohtule ka selgitada, miks kohus pidi tegema tagaseljaotsuse. Kui tagaseljaotsus tehti hagile vastamata jätmise tõttu (TsMS § 407), siis tuleb selgitada vastuse esitamata jätmise põhjusi. Kohus otsustab kõigi teatavaks tehtud asjaolude alusel, kas elatise suurus jääb samaks või seda tuleb muuta. 

Kas elatisraha viimase kuu eest (kuul mil laps saab 18 aastaseks) peab lahuselav vanem maksma proportsionaalselt päevade eest, mil laps veel on alaealine või tuleb tasuda summa täiskuu eest?

Tasuda tuleb päevade eest kuni lapse sündimise päevani. 

Tere nõutakse lapse elatis raha 301e kuigi oleme alles 3 nädalat lahus

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval hetkel on elatise baassumma 282.31 eurot kuus. Kui soovid välja arvutada võimaliku miinumelatise summa, siis kasuta Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori abi https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ 
 

Tere Olen 18-aastane ja õpin gümnaasiumis. Soovin nõu ja abi seoses elatise küsimusega oma isa suhtes ning soovin teada, millised on minu õigused ja võimalikud edasised sammud. Minu teada ei ole isa elatist regulaarselt maksnud või on seda teinud ebapiisavates summades. Isa on väitnud, et on aastate jooksul elatist maksnud, kuid minu ema väidab teisiti, et isa on hoopis pigem kandnud vähe või ebaregulaarselt raha. Ema on öelnud, et kogu raha mis mul pangakontole on tulnud on kantud näiteks teiste pereliikmete poolt, sünnipäevarahad või et ma olen ise vahel suvetööl käies need teeninud. Ma ise see eest ei tea, kuidas seda oma pangakontol kontrollida. Soovin juristi abi, et selgitada, kuidas sellises olukorras elatise maksmist hinnatakse ja milliseid tõendeid on vaja. Lisaks on mul olnud isaga seoses pikaajaline vaimne pinge ja emotsionaalne koormus. Soovin küsida ka seda, kas ja millisel viisil on võimalik arvestada vaimse tervise toetamise vajadust (nt psühholoogilise abi kulud) elatise või muude õiguskaitsevahendite raames? Mul ei ole rahalisi võimalusi advokaadi palkamiseks ning soovin abi, kuidas sellises olukorras toime tulla. Sooviksin ka teada, kas mul oleks palun võimalus tasuta õigusabile.

Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna sinu puhul hetkel ei ole teada, kas isal on veel lapsi ning kas neist mõni võib olla alaealine, siis vaja ka arvestada, et perekonnaseaduse § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riikohus on lahendus nr 2-19-18082 märkinud, et perekonnaseadus § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Lisaks märgitakse lahendis,  et kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. 
Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu kontole sulle elatist tasunud, siis seda saad kontrollida, kui vaatad oma pangakonto väljavõtteid. Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu emale tasunud elatist, siis selleks saad küsida, et ema näitaks oma pangaväljavõtteid. Pangaväljavõtteid saad tellida internetipangas või pangakontoris koha peal, väljavõtte saad teha maksja isiku põhiselt ning ise valida perioodi, siis näed, mis on maksja (isa) märkinud selgituseks, mis summa on tasutud ning kui regulaarselt on maksed tehtud. 
Kui sa oled 18, siis elatise nõude saad esitada isale iseenda nimel, ema enam sinu nimel seda esitada ei saa. Kui isa on nõus vabatahtlikult tasuma sulle elatist, siis on võimalik elatise kokkulepe sõlmida kirjalikult. Kui soovid, et kokkuleppe alluks kohesele sundtäitmisele, siis tuleb sõlmida kokkuleppe notariaalselt tõestatud vormis. S.t. kui isa eelnimetatud kokkulepet ei täida korrektselt, siis notriaalselt sõlmitud kokkuleppe alusel saad pöörduda otse kohtutäituri poole. Kui isa vabatahtlikult ei ole nõus sulle elatist tasuma, siis on võimalik pöörduda nõudega kohtusse. Kohtus on võimalik esitada avaldus maksekäsukiirmenetluse raames (see on kiireim ja eeldab, et isa ei vaidle vastu) või esitada kohtusse hagiavaldus isalt elatise saamiseks. Kui isa ei ole sulle või sinu emale sinu jaoks elatist tasunud, siis on sul võimalik esitada elatise nõue kuni 1 aasta eest tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest kohtule.
Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lapse elatise asjas saab laps riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata. Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Siit leiad taotluse riigi õigusabi saamiseks https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis  Siit leiad enam infot riigi õigusabi teemal https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi 

Tere, Palun anda ametlik selgitus lapse elatise suuruse kohta vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele järgmises olukorras: – lapse isa on Eesti kodanik ja elab alaliselt Rootsis; – laps on Eesti kodanik; – lapse ema ja laps elavad praegu Venemaal. Palun selgitada: 1. milline igakuine elatise suurus on Eesti seaduste kohaselt ette nähtud kirjeldatud olukorras; 2. kas elatise kohaldatav suurus kehtib ka juhul, kui elatist maksev vanem elab teises Euroopa Liidu riigis; 3. kas elatise maksmise kohustus Eesti õiguse kohaselt säilib, kui laps elab faktiliselt väljaspool Eestit; 4. kas vabatahtlikud maksed muus suuruses vastavad vanema elatise maksmise kohustuse täitmisele. Palun edastada kirjalik vastus, viidates asjakohastele õigusnormidele.

Välisriigis elava Eesti kodakondsusega lapse elatise nõudele ei kohaldata Eesti siseriiklikku õigust. EL-i liikmesriigid leppisid 23.11.2007 Haagi protokollis kokku ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavas õiguses nähes ette, et lapse elatisnõuded ei sõltu lapse kodakondsusest. EL-is kohaldub lapse elatisele selle riigi õigus, kus on elatise saaja (lapse) harilik viibimiskoht. Kui lapse harilik viibimiskoht muutub, siis hakkab uuest elukohast alates kohalduma uue hariliku viibimiskoha õigus. Ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust. Kui laps on asunud elama Venemaa Föderatsiooni, siis lapse elatise nõudele ei kohaldu Eesti õigus. Eeldatavast võib lapse elatise nõudele kohalduda Venemaa Föderatsiooni õigus, kuid selle õiguse peab küsija ise kohapeal välja selgitama.  

Tere Kui laps saab 18 ja jatkab opinguid gumnaasiumis kas siis on uldse motet esitada ulalpidamisnouet kui isal on veel 2 last ja lapsel hetkel veel teadmata kas sel ajal enam osalist tootusvoimetustoetust saab? 12 klassi aja elaks ta veel kodus kuid peale gumn loppu plaan 100 km kaugusele edasi oppima minna mis tooks kaasa margatavalt suuremad valjaminekud. Lisaks on arvamused et ka tasuta psuhiaatri juurde ei pruugi enam aegu saada siis tooks juba arsti vastuvotul kaimine tohutu valjamineku kasvu. Tervisest tulenevalt kaib 3 v 6 kuu tagant psuhiaatri vastuvotul ravimiannuseid korrigeerimas. Mida teie soovitaksite ? Kas ja millal sellisel juhul nõuet esitada?

Üldiselt sätestab seadus perekonna ülalpidamise võrdse kohustuse vanematele. Lahus elamisel nimetatud põhimõte ei kao. Samuti on teil õigus kui märgite, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 

Elatise väljamõistmisel võib kohus arvesse võtta tavapärasest madalamat määra kui isik on töövõimetu või tal on teine laps. Põhimõtted, mis kehtivad küll elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele, aga ilmsesti oleks kohaldatavad ka olukorras, kus elatist nõuab täisealine õppiv laps. 
Mis puudutab perspektiivi hindamist seonduvalt nõude maksmapanemisega, tuleb märkida, et kuigi töövõimetus ja lisa kaks last võivad nõude kättesaamist oluliselt mõjutada ei tähenda kumbki, et teie täiskasvanud lapse õigus ülalpidamist nõuda oleks absoluutselt perspektiivitu. Kuigi teie märgitust ei selgu töövõime olemus ja ulatus, võib üldistatult märkida, et ka see võib muutuda (nt isiku töövõime taastub ja saab suuremat sissetulekut, mis väljendub ülalpidamise maksmises). 

Lisaks märgime, et isegi kui ülalpidamise nõue jääb peale kohtus väljamõistmist koheselt tasumata, võite pöörduda kohtutäituri poole nõude maksmapanemiseks. Kohtutäitur viies läbi täitemenetlust saab elatise tasumiseks anda tähtaja ning peale seda vajadusel pöörata nõue isiku vara vastu. 
Kuivõrd nõude aegumine lapse ülalpidamise nõudes on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, võib teie täiskasvanud laps täna täitmata kohustust sisse nõuda vajadusel kohtutäituri vahendusel pikema aja jooksul. 

Nõuet võite kohtusse esitada kui laps saab täisealiseks ja suudab tõendada õppimist põhi- kesk- või kõrgharidus või kutseõppeasutuses, aga enne 21 aastaseks saamist.

Olete viidanud ka psühhiaatri vastuvõtule ja ravimi annuste korrigeerimisele kuid kahjuks jääb selgusetuks, kas küsite lapse isa või lapse vaates seonduvalt nõude võimaliku maksmapanemisega, mistõttu sellele vastata ei saa. 

Tere ! Küsimus: lapse isa peab maksma alimente, mis on kooskõlastatud kohtu poolt ja muutuvas suhtes olenevalt min palgast ja min elatise suurusest. Aastaid maksis 292€. ( Laps sündis 2011 ja välja mõisteti 2015 umbes) Nüüd avastasin et 01.04.25 on min summa 301,74€ Kas see kehtib ka meie olukorras ?

Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see tähendab, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohustatud kohtulahendi kohaselt tasuma elatist 292 eurot kuus ning töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene.
Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Maakohtu poolt on tehtud otsus alaealise lapse kasuks elatise tasumine täisealiseks saamiseni või täisealiseks saamise järel õpingute jätkamise korral õpingute ajaks, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alustatud on täitevmenetlus, tänaseks on tasutud võlgnevus ja jooksvad maksed. Augustis 2025.a sai laps täisealiseks, asus 01.09.2025.a õppima kutsekoolis, kus käis vaid septembrikuu, alates oktoobrist enam koolis kohal ei käi, kuid ei ole koolist võtnud pabereid välja. Laps käib täiskohaga tööl, kooli minna ei plaani. Kohtutäiturile esitati taotlus, et selgitada välja, kas laps käib koolis ning kui ei käi, siis kohustada vastaspoolt alusetult elatusraha sissenõudmine lõpetada ning lõpetada täitevmenetlus. Kohtutäiturilt tuli vastus, et kohtutäiturile on edastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi digitempliga tõend, et sissenõudja õpib käesolevaga koolis "kutsekooli nimi", kuid reaalset koolis õppimise fakti kindlaks ei ole tehtud. Samas ütleb Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse elatisenõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Kui laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas tema ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud üldse saabuvad, ei saa kohus tuvastada, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Küsimus, kuidas peaks toimima edasi lapsevanem, kes otsuse järgi oli kohustatud tasuma elatist, kuid tänasel päeva on võimalik et alused on juba mitu kuud tagasi ära langenud, kuid vastaspool ei tee midagi selleks, et täitevmenetlus lõpetataks, samuti suvatse faktilisi asjaolusid kontrollida ka kohtutäitur? Maksmata jätmisel aga suletakse pangakonto koheselt. Lisaks, kui Maakohtu otsus on tehtud enne eelpool nimetatud Riigikohtu otsust, siis kas maakohtu otsus täisealiseks saamisel õpingute jätkamise osas on õigustühine? Millised võimalused on lapsevanemal, kellelt nõutakse sisse elatist, mille alused on juba justkui ära langenud?

1.    Küsimus, kuidas peaks toimima edasi lapsevanem, kes otsuse järgi oli kohustatud tasuma elatist, kuid tänasel päeva on võimalik, et alused on juba mitu kuud tagasi ära langenud, kuid vastaspool ei tee midagi selleks, et täitevmenetlus lõpetataks, samuti ei suvatse faktilisi asjaolusid kontrollida ka kohtutäitur? 

Vastus: Kui kohtulahend on tehtud viitega lapse elatisraha tasumise kohustusele ka täisealiseks saamise järgselt, kontrollib kohtutäitur koolikohustust (Hariduse infosüsteem x-tee vahendusel). Infosüsteemi andmetest piisab tõendamaks koolikohustust või vastupidist. 
2.    Kui Maakohtu otsus on tehtud enne eelpool nimetatud Riigikohtu otsust, siis kas maakohtu otsus täisealiseks saamisel õpingute jätkamise osas on õigustühine?

Vastus: Seda mitte. Kohtulahendi tühistab lahendis märgitud täitmise aja lõpp või uus kohtulahend. Ka Teie viidatud lahendis, algset elatise väljamõistmise kohtulahendit ei tühistatud, vaid nenditi, et edaspidi peaksid kohtud juhinduma teadmisest, et enne täisealiseks saamist lahendit viitega õigusele ka täisealiseks saamise järgselt teatavatel tingimustel jätkata elatise sissenõudmise õigusega, teha ei tohiks. Ning et täisealine laps esindab end kohtus ise, kui soovib elatist kuni 21-ks saamiseni.

3.    Millised võimalused on lapsevanemal, kellelt nõutakse sisse elatist, mille alused on juba justkui ära langenud? 

Vastus: Kohtulahendi kohaselt on Teil jätkuvalt tasumise kohustus. Tasumise kohustuse aluseks on kohtulahend ja nagu vastuses esimesele küsimusele selgitasime - registri kinnitus, et laps õpib. Tasumise vältimiseks peate pöörduma uuesti kohtu poole ning esitama tõendid, mis kinnitaksid väidet, et laps tegelikkuses ei õpi. 
 

Tsiviilasja hind oli 2 589,48 eurot. Olen elatise saaja ning sain kohtuotsuse, mille resolutsioonis on muu hulgas märgitud järgmine: Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 kohaselt mõisteti XXX-lt minu kasuks (ZZZ) välja igakuine miinimumelatis alates 01.02.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni 02.07.2039 summas 287,72 eurot kuus. See summa koosneb: baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40,00 eurot. Samas on resolutsioonis märgitud, et elatisest on maha arvestatud alates 01.02.2025 tasutud elatis kokku summas 2 360,00 eurot. Resolutsiooni punktis 5 on sätestatud, et elatise summat indekseeritakse igal aastal 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes: baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest, ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates vastavale muudatusele järgnevast kuust. Palun selgitada elatise saaja vaatenurgast: Milline on konkreetne rahaline nõue, mida mul on õigus elatise maksjalt saada seisuga pärast kohtuotsuse tegemist? Kuidas mõjutab juba tasutud 2 360,00 eurot minu nõuet – kas see katab varasemate kuude elatise täielikult või osaliselt ning millisest kuust alates tekib uus maksekohustus summas 287,72 eurot? Kas ja kuidas saan elatise saajana korrektselt arvutada: minu kasuks kuuluva elatise summa kuude lõikes 2025. aastal, ning edaspidi, arvestades iga-aastast indekseerimist ja lapsetoetuse võimalikke muutusi? Kas kohtuotsuse alusel on mul õigus nõuda igakuist elatist automaatselt vastavalt indekseerimisele või on selleks vajalik täiendav arvestus või kokkulepe elatise maksjaga? Soovin selget ja praktilist juhist, milline summa kuulub mulle elatise saajana väljamaksmisele ning kuidas seda õigesti ja tõendatavalt arvestada.

Elatise suuruse ümberarvutamiseks on mugav kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorit. Kalkulaatorist nähtuvalt on alates 01.02.2025 – 31.03.2025 elatise suuruseks 287,72 eurot kuus. Alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 on elatise suuruseks 301,74 eurot. Seega on elatist maksma kohustatud vanem pidanud tasuma 1.jaanuariks 2026 elatist kokku 2991,10 eurot (2x287,72+9x301,74). Lahendist nähtub, et elatist on tasutud 2 360,00 eurot. Seega on kohustus tasuda 01.jaanuariks veel 631,1 eurot ja alates 1.jaanuar 2026 igakuiselt 301,74 eurot. Märtsi 2026 lõpus tuleks elatiskalkulaatorit kasutades arvutada ümber elatis järgmiseks perioodiks ehk 01.04.2026-31.03.2027 ja nii igal aastal 1.aprilliks.

Tere, Palun abi seoses elatise ehk nn alimentide maksmise arvutamisel. Nimelt elatiskalkulaatoris on muutumatul kujul arvestatud aluseks baassumma 282.31 eurot kuus ja kohustatud vanema brutosissetulek 1981 eur. Minu brutosissetulek on seoses sooduspensionile jäämisega (5 last) ühes kuus 1135,86 eur. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud minule perehüvitis ühele lapsele lapsetoetuse näol 80 eur kuus ja see laekumine on suunatud minu poolt lapse ema pangakontole. Elatist pean hakkama maksma alates jaanuar 2026. Seoses sellega palun vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Kas on olemas või Google abil või mujalt leitav kalkulaator, millises saab õiged andmed sisestada ja mis on 2026 a kehtiv ? 2. Kui sellist kalkulaatorit ei ole, siis kas tohin paluda arvutuskäiku, mille alusel saan elatise ise välja arvutada, sest kohtumäärusega pole elatise summat määratud ja samuti ei ole ette teada kui palju päevi ühes kalandrikuus ühine alaealine ( 13 a) laps minu kui kohustatud vanema juures viibib, sest see on ju igakuiselt erinev ja samuti ei lase leitud elatise kalkulaator sisestada tegelikku sissetulekut, mis on oluliselt madalam ja tervislikel põhjustel ei ole ka muid sissetulekuid ega töökohta ? 3. Kas on olemas mingi kindel päevatasu, millise saab maha arvutada elatise kujunenud lõpp summast ? 4. Kas elatisest on võimalik maha arvestada ka suuremad tehtud kulutused lapsele n talveriiete, trenniriiete jne ostmine kahustatud vanema poolt ? Lugupidamisega ja rahulikke jõule soovides

Elatiskalkulaator on loodud seadusjärgse elatise (nn miinimumelatis) arvutamiseks. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel ja vanema tegelikku sissetulekut ei arvestata. Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil. Seadusjärgset elatist tuleb tasuda siis, kui puuduvad PKS § 102 lg 2 nimetatud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks. Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorisse tuleb seadusjärgse elatise suuruse arvutamiseks sisestada ühiste laste sünniajad, ööpäevade arv kuus kohustatud vanemaga (leitakse viisil, et liidetakse kokku kõik aasta jooksul toimuvad viibimised ööpäevades ja jagatakse kuude arvuga 12), märgitakse linnukesega lapsetoetuse suurus ja valitakse rippmenüüst, kumb vanem konkreetsele lapsele lapsetoetust saab. Kui aga esinevad eelpoolmainitud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks, on see igal üksikjuhtumil kaalutluse küsimus ja kalkulaatoriga seda arvutada ei saagi.

Kui elatist makstakse kokkuleppel või kui käimas on kohtumenetlus elatise välja mõistmiseks, võib lapsele vajalike esemete ostmine olla aluseks elatise vähendamiseks (eeldusel, et esemed on vajalikud ja lapsega koos elav vanem asja ostmisega nõustub). Kui aga elatis on kohtus välja mõistetud, ei tohi sellelt teha enam mingeid mahaarvamisi ja kui elatis vajab vähendamist, tuleb selleks pöörduda kohtusse.