Elatis täisealisele lapsele

Meil oli täisealise lapsega kokkulepe, et maksan talle elatisraha miinimummääras kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima kõrgkoolis, kuid ei teavitanud mind sellest ega oma soovist elatisraha maksmise jätkumiseks. Nüüd on ta otsustanud selle summa mult tagantjärele sisse nõuda ning samuti elatisraha maksmist kuni ta 21-aastaseks saamiseni. Aluseks on ta võtnud kehtiva miinimumelatise määra. Ma ei soovi oma kohustustest kõrvale hiilida, kuid soovin teada, kuidas õiglane summa kokku leppida ning kuidas see kokkulepe korrektselt fikseerida? Tänan

Täisealise lapse elatisraha maksmise kohustus võib jätkuda, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise suurus tuleb arvestada lapse vajaduste ja miinimumelatise reeglite järgi. Vanemad võivad elatise maksmise tingimused omavahel kokku leppida ning kokkulepe on soovitatav vormistada kirjalikult.

Elatise maksmise kohustus täisealisele lapsele kehtib, kui ta omandab haridust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, on laps õigustatud elatisabi saama, kuid kui vanem maksab elatist, siis riiklikku elatisabi ei maksta 
Elatise miinimumsumma alaealisele lapsele on seaduses määratud, kuid täisealise lapse puhul ei ole miinimumelatise reegel automaatselt kohaldatav – summa tuleb kokku leppida, arvestades lapse vajadusi ja vanema võimalusi.
Elatise maksmise kokkulepe võib olla suuline või kirjalik, kuid vaidluste vältimiseks on soovitatav sõlmida kirjalik kokkulepe, milles täpsustatakse maksmise tingimused, summa, maksmise periood ja muud olulised asjaolud.
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.