Tere. Maksan igakuiselt elatist lapse eest, keda ma õieti ei näe ja kes ka eriti minuga ei suhtle. Maksan automaatselt iga kuu vastavalt notariaalselt sõlmitud omavahelisele kokkuleppele 150 + Suuremad kulud tšekkide alusel pooleks. Lapse ema aga tšekke tihti ei saada ja korraldab lapsele 400 euroseid sünnipäevi mille kuludest saan mina alles teada sellel sünnipäeval. Lapse ema ja laps elavad koos mehega, tema lapsega eelmisest suhtest ja nüüd on neil ka üks ühine laps. Minult paluti kirjutada riigipoolne lasteraha lapse ema abikaasa nimele ja nüüd nad saavad tänu sellele suurepere toetust(450EUR) sotsiaalkindlustusametilt. Lisaks siis minu käest 150+ EUR iga kuu ja ma täpselt ei tea mis kokkulepe on neil mehe lapse emaga(võiksin ainult eeldada, et sama kokkulepe mis minul). Nüüd aga esitati minu vastu hagi ja nad soovivad hakata saama elatist 250 eurot. Kas sellisel puhul on oluline kui palju maksab elatist teine lapsest eemal elav lapsevanem? Kas see peab olema võrdsetel alustel või ongi nii, et mina pean rohkem maksma kui teine vanem kui nad tema vastu kohtusse näiteks ei lähe? Lapse ema enda sissetulek on miinimum, millest ta sõidab Järvakandist Tallinnasse tööle sõites iga kuu poole maha. Pere noorim laps on mähmetes ja lapse ema on hetkel rase, kas tõesti pean mina maksma kinni teiste laste peale tehtud kulutused? Iga kord kui enda laps külla tuleb on tal riided katkised või määrdunud. Suur aitäh vastuste eest.

Esmalt soovitan Teil välja arvutada, kui suures summas Te lisaks igakuisele elatisele lapse kulude katmisel olete osalenud. Selleks võiks liita aasta jooksul kantud kulud kokku, jagada summa 12 (kuude arv aastas) ja vaadata, ehk oletegi koos igakuise 150 euro tasumisega koos lapse ülalpidamiskulude kandmises nõutud määral osalenud. Kindlasti tuleb tasutud kulude ja elatise summa kohtuette tuua ja tasumist tõendada. Samas ei pruugi seadusjärgse elatise kohtus välja mõistmine Teie koormust suurendada.  Kui vanem maksab lapsele elatist kohtulahendi alusel seadusjärgses määras, on eelduslikult elatisega kaetud kõik lapse eluvajadused ja täiendavalt enam kulusid kandma ei pea. Kui lapse vajadused on seadusjärgsest suuremad, tuleb avalduse esitanud vanemal neid ka tõendada. Eestis kehtib perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatav seadusjärgne elatis, mille nõudmisel ei ole vaja lapse vajadusi tõendada vaid need loetakse tõendatuks seadusega. Justiitsministeeriumi kodulehel asuval abistava tööriistana väljatoodud elatiskalkulaatori abil saab iga vanem välja arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul seadusjärgse elatisena välja mõistaks. 

Palun abi seoses kohtuotsuse tõlgendamisel Kui laps viibib kuu esimese nädala töö-/koolipäevad esmaspäevast reede õhtuni ema juures ja teise nädala nädalavahetuse (reede õhtu-pühapäev) ja sellele järgneva nädala (kuu kolmanda nädala) esmaspäevast kuni reede õhtuni veedab laps ema juures. Siis mitu päeva viibib laps ema juures.

Kui küsimus puudutab lapse viibimisaja arvestamist elatise suuruse kindlaks määramiseks, tuleb võtta arvesse ööpäevad ehk 24-tunnised ajavahemikud. Seetõttu on oluline kas laps viibib I nädalal emaga alates esmaspäeva hommikust või õhtust. Seega võib viibimisaeg olla 4 (kui on esmasp õhtust reede õhtuni) või 4,5 (kui esmaspäeva hommikust reede õhtuni) ööpäeva. Samuti on oluline II nädalal ema juurest lahkumise aeg. Kui laps viibib reede õhtust pühapäeva õhtuni, on see 2 ööpäeva. Kui pühapäeva hommikuni, siis 1,5. III nädala puhul tuleb arvestada samuti, kui I nädala puhul.

Tere. Mul on küsimus lapse ülalpidamise kohta. Asi on selles, et mul on alates 2012. aastast võetud ära hooldusõigus oma laste üle ja ma maksan alimente. Novembris toimus kohtuistung hooldusõiguse äravõtmise kohta ja nüüd on lapsed lastekodus ning minu endiselt abikaasalt on võetud ära hooldusõigus. Kuidas ma peaksin toimima, et elatist nüüd võrdselt jagada, sest praegu on nii, et ta ei osale laste ülalpidamises üldse.

Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel võrdselt. Olukorras, kus laps elab koos ühe vanemaga, annab lapsega koos elav vanem lapsele ülalpidamist vahetult (eluase, toit jne), lapsest eraldi elav vanem aga raha perioodilise maksmisega. Kui laps ei ela enam kummagi vanema juures, on mõlemad vanemad kohustatud andma ülalpidamist rahas. See tähendab, et Teie makstav summa ei vähene, vaid kuna ema enam ülalpidamist vahetult ei anna, tuleb tal lapsele rahas anda ülalpidamist Teiega võrdses suuruses. Üllapidamiskohustuse täitmist saab emalt nõuda lapsele määratud eestkostja.

Tere Kas elatise määramisel peab kohus arvesse võtma täielikult suhtluskorda (kohtumäärusega määratud) sh ka koolivaheaegasid. Suhtluskorras on suvevaheaeg jaotatud pooleks mõlema vanema vahel ja talvevaheag pooleks mõlema vanemaga. Ülejäänud aeg viibib laps 12 päeva kuus teise vanemaga. Aasta lõikes kui arvutada vaheajad sisse ja kuud siis keskmine päevade arv tuleb 13päeva kuus mitte 12.

Seadusjärgse elatise nõudmisel tuleb võtta arvesse kohustatud vanemaga suhtluskorra alusel viibitavate ööpäevade (24-tunnised ajavahemikud. Näiteks reede õhtust pühapäeva õhtuni on 2 ööpäeva) kogusummat aasta jooksul. Kogusumma tuleb jagada 12-ga. Nii leiate keskmise ööpäevade arvu, mida elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvesse võtta.

Tere. Lapsele on määratud kunagi elatis,aga nüüd saab ta kohe 18 täis.laps elab koos ühe vanemaga soomes ja õpib täisajaga soome ametikoolis,kas tal on võimalik nõuda teiselt vanemalt elatisabi edasi? Miliseid kulusid ja kui suures ulatuses on vaja tõestada? Tööle lapsel koolinkõrvalt minna ei ole võimalik.

Kuna laps elab Soomes, on Eesti kohtusse nõuet esitada võimalik juhul, kui teine vanem elab Eestis. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1). Eesti kohus võib ülalpidamisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis (TsMS § 103 lg 2 ja 4). Kuna kohustatud vanem elab Eestis, allub asi Eesti kohtule ja lahendatakse Eesti seaduse järgi.

Menetluses osaleb nüüd laps ise, temaga koos elava vanema seadusest tulenev esindusõigus on lõppenud. Täisealine laps on õigustatud ülalpidamist saama, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Kui laps õpib ühes nimetatud koolis, on tal õigus ülalpidamist nõuda. 

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestatakse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (PKS § 99 lg 1, PKS § 99 lg 2). Seega on vaja tõendada nii lapse õppimist kui ka tema vajadusi. Lisaks tuleb vajaduste kaetusel arvestada lapse toetuste- ja hüvitistega, mis loetakse lapse sissetulekuks, millega on võimalik vajadusi osaliselt katta. Ülejäänud summa osas on vanematel võrdsed kohustused ehk summa jagatakse kahega.

Tere! Kohus on kohtumäärusega määranud suhtluskorra, kus on välja toodud, et laps viibib pool suvevaheaega ema juures ja teine pool isa juures. Iga aasta talvevaheaja viibib pool ajast isaga ja teine pool emaga. Ehk detsembri kuus viibib laps isa juures kokku võttes arvesse suhtluskorda 20 päeva. Kohus on määranud elatismäära 62.26 eurot. Küsimus: kas lapse isal on õigus mitte maksta elatist suvekuudel, kus laps viibib isaga pool ajast ja kas isal on õigus mitte maksta elatist detsembri kuus kus laps viibib üle poole kuust isaga. Küsimus: kuidas maksta elatist kui mõningatel kuudel aastas viibib laps isa juures vähemalt 15 päeva, st et suhtluskorra määrast viibib laps rohkem mõningatel kuudel isaga. Kas on õigus mitte maksta nende kuude eest? Lisaks kuna kohus ei ole arvestanud, et telefoniarve lapse eest maksab täielikult isa igakuiselt, kas on õigus isal see elatise maksmisel maha arvestada ja pangaülekandes vastav selgitus lisada? Või on hoopis mõtekas esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule kuna kohtunik pole täielikult arvesse võtnud suhtluskorda ja lisaks igakuist püsikulu lapsele (telefoniarve). Ette tänades

Kui elatis on kohtus kindlaks määratud, ei tohi seda summat muuta ega sellest iseseisvalt mingeid mahaarvamisi teha ja elatist tuleb tasuda igal kuul välja mõistetud summas. Lapse viibimine on arvesse võetud aasta lõikes keskmise päevade arvuna kuus ja rohkem viibitud kuudel elatise määra ei vähendata nagu seda ka ei suurendata kuudel, kus laps on Teiega vähem aega.

Kui olete suhtluskorra päevad aasta jooksul kokku liitnud, jagage see summa kaheteistkümnega ning kasutades elatiskalkulaatorit saate ise kohtus välja mõistetud elatise suurust kontrollida. Kui summa tuleb välja mõistetust oluliselt erinev, on ehk põhjust pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudega.

Elatisnõue on olnud menetluses pikka aega ja vahepeal on alaealisest elatist saama pidanud lapsest saanud täisealine, kas võin sellisel juhul tasuta elatisvõla otse täisealiseks saanud lapsele, kuigi kohtumenetluses on elatise saajaks määratud alaealise lapse vanem?

Lapsega koos elava vanema kontole kuleb kanda elatis kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasi tuleb täisealiseks saanud lapsega (mitte tema vanemaga, sest vanema seadusest tulenev esindusõigus lõppes lapse täiseliseks saades) kokku leppida, kuidas, kuhu ja mis summas elatise maksmist jätkatakse.

Tere Kui on soov ise hakata lapsele elatist maksma lahutuse korral,kuna vanemad ei suuda kokkuleppele saada summa osas.Kas on võimalik ise kohtu poole pöörduda sellise avaldusega.

Elatise vabatahtlikuks maksmiseks ei ole vajadust kohtu poole pöörduda. Seda võib teha kindlas summas kindlal kuupäeval lapsega koos elava vanema kontole selgitusega "elatis Lapse nimi" regulaarseid makseid tehes. Selliselt on ülalpidamiskulude kandmises osalemine tõendatud ka juhul, kui lapsega koos elav vanem peaks lapse nimel elatisnõudega kohtusse pöörduma.

Soov anda mitte ametlik(sünnitunnistusel puuduv) lapse isa kohtusse elatusraha sissenõudmiseks. Mida või kuidas ma järgmised sammud tegema pean.

Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Seega, kui lapse põlvnemise isast on kindlaks tegemata (puudub vastav kanne lapse dokumentides), ei ole vanemal ka ülslpidamiskohustust, mille täitmist saaks elatise nõudmise teel nõuda.

Et isal tekiks kohustus elatist maksta, tuleb esmalt teha kindlaks lapse põlvnemine. Seda saate teha kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või kui isa sellega nõus ei ole, esitada kohtusse kaks nõuet:

1. Lapse põlvnemise tuvastamiseks isast. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Kohus võib selleks määrata DNA ekspertiisi. Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool seda ajavahemikku, loetakse eostamisajaks see ajavahemik (PKS § 94 lg 3).

2. Elatis alates põlvnemise kindlaks tegemisest.

Nõuded võib esitada samas hagiavalduses.

Vanemad lahutasid ning jagavad last ajaliselt võrdselt. Kas lapsega seotud kulude jagamine toimub nii: arvutatakse kokku kõik lapsega seotud kulud (eluaseme kulu (osa üürist ning kommunaalidest), söögikulu, hariduskulud, transpordikulud, rõiva-ja olmekulud , jne) ning jagatakse nende kulude maksmine vastavalt lapsevanemate sissetulekule?

Alaealise lapse vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma lapse eest (vanema hooldusõigus), mis hõlmab ka lapse ülalpidamist (PKS § 116 lg 2). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) (PKS § 100 lg 1).

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mis on 200 eurot ühe lapse kohta ja mida indekseeritakse (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4).

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kui laps viibib vanemaga pool ajast, ehk kogu kohustatud aja, on vanem andnud ülalpidamist vahetult täies ulatuses ja elatist rahas üldjuhul tasuda ei tule.

Kui aga vaatamata vahelduvale elukohale kannab üks vanem olulise osa lapse kuludest (näiteks tasub kõik lapsega seotud arved, ostab kõik riided ja jalanõud jne), on võimalik teiselt vanemalt nõuda elatist summas, mis vastab poolele ainuisikuliselt tehtavatest kulutustest. Selisel juhul tuleb aga kulutuste ebavõrdset jaotust kohtus tõendada. Kohus võib elatise välja mõista seaduses arvutatud summaga võrreldes suuremas summas muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (PKS § 102 lg 3)