Elatis täisealisele lapsele

Tere Olen 18-aastane ja õpin gümnaasiumis. Soovin nõu ja abi seoses elatise küsimusega oma isa suhtes ning soovin teada, millised on minu õigused ja võimalikud edasised sammud. Minu teada ei ole isa elatist regulaarselt maksnud või on seda teinud ebapiisavates summades. Isa on väitnud, et on aastate jooksul elatist maksnud, kuid minu ema väidab teisiti, et isa on hoopis pigem kandnud vähe või ebaregulaarselt raha. Ema on öelnud, et kogu raha mis mul pangakontole on tulnud on kantud näiteks teiste pereliikmete poolt, sünnipäevarahad või et ma olen ise vahel suvetööl käies need teeninud. Ma ise see eest ei tea, kuidas seda oma pangakontol kontrollida. Soovin juristi abi, et selgitada, kuidas sellises olukorras elatise maksmist hinnatakse ja milliseid tõendeid on vaja. Lisaks on mul olnud isaga seoses pikaajaline vaimne pinge ja emotsionaalne koormus. Soovin küsida ka seda, kas ja millisel viisil on võimalik arvestada vaimse tervise toetamise vajadust (nt psühholoogilise abi kulud) elatise või muude õiguskaitsevahendite raames? Mul ei ole rahalisi võimalusi advokaadi palkamiseks ning soovin abi, kuidas sellises olukorras toime tulla. Sooviksin ka teada, kas mul oleks palun võimalus tasuta õigusabile.

Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna sinu puhul hetkel ei ole teada, kas isal on veel lapsi ning kas neist mõni võib olla alaealine, siis vaja ka arvestada, et perekonnaseaduse § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riikohus on lahendus nr 2-19-18082 märkinud, et perekonnaseadus § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Lisaks märgitakse lahendis,  et kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. 
Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu kontole sulle elatist tasunud, siis seda saad kontrollida, kui vaatad oma pangakonto väljavõtteid. Kui soovid kontrollida, kas isa on sinu emale tasunud elatist, siis selleks saad küsida, et ema näitaks oma pangaväljavõtteid. Pangaväljavõtteid saad tellida internetipangas või pangakontoris koha peal, väljavõtte saad teha maksja isiku põhiselt ning ise valida perioodi, siis näed, mis on maksja (isa) märkinud selgituseks, mis summa on tasutud ning kui regulaarselt on maksed tehtud. 
Kui sa oled 18, siis elatise nõude saad esitada isale iseenda nimel, ema enam sinu nimel seda esitada ei saa. Kui isa on nõus vabatahtlikult tasuma sulle elatist, siis on võimalik elatise kokkulepe sõlmida kirjalikult. Kui soovid, et kokkuleppe alluks kohesele sundtäitmisele, siis tuleb sõlmida kokkuleppe notariaalselt tõestatud vormis. S.t. kui isa eelnimetatud kokkulepet ei täida korrektselt, siis notriaalselt sõlmitud kokkuleppe alusel saad pöörduda otse kohtutäituri poole. Kui isa vabatahtlikult ei ole nõus sulle elatist tasuma, siis on võimalik pöörduda nõudega kohtusse. Kohtus on võimalik esitada avaldus maksekäsukiirmenetluse raames (see on kiireim ja eeldab, et isa ei vaidle vastu) või esitada kohtusse hagiavaldus isalt elatise saamiseks. Kui isa ei ole sulle või sinu emale sinu jaoks elatist tasunud, siis on sul võimalik esitada elatise nõue kuni 1 aasta eest tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest kohtule.
Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lapse elatise asjas saab laps riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata. Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Siit leiad taotluse riigi õigusabi saamiseks https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis  Siit leiad enam infot riigi õigusabi teemal https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi