Tere Mure selline ,et 29 a. ideaalset abielu , järsku 2kuuga sassis, sest naine hakkas lahutust tahtma!? Meil on lahusvara osale kinnisvara ag atemal on seal isiklik kasutusõigus. Nüüd ta niuab, et tema tahab seda minu lahusvaras olevat kinnisvara endale ja jätaks abieluvaras oleva teise kinnistu minule. Kuna see kõik on elu sassi löönud ja minul ei olemingit soovi lahutada , on küsimus : * andsime notaris avalduse sisse. Kui ta nüüd ei ole nõus loobuma isiklikust kasutusõigusest , kas minul oleks võimalus mitte allkirjastada lahutusotsust ? Või tasuks ikka lahutus allkirjastad ja kui ta siis soovib ,mingu kohtu. Abieluvara eest pakun talle mingi kompensatsiooni.

Kui üks abikaasa soovib abielu lahutada ja jääb oma otsusele kindlaks, lahutab ka kohus abielu nagunii. Kui aga usute, et abikaasa võib oma meelt veel muuta ja abielu ei ole pöördumatult lõppenud, ei soovita ma notariaalselt lahutada vaid kui abikkasa tõesti lahutust soovib, saab ta esitada avalduse kohtule. Kohus võib menetluse peatada ja soovitada pooltel pöörduda perenõustaja poole kui abikaasad ei ole elanud lahus juba pikka aega ja vähemalt üks on peatamisega nõus. Kui abielu siiski päästa ei õnnestu, lahutab kohus abielu ja jagab ka ühisvara, kui pooled seda soovivad. Samuti on ühisvara võimalik jagada peale lahutust kokkuleppel notariaalselt.

Tere Hugo juristide tiim! Ehk oskate aidata? Olen Eesti kodanik kes soovib abielluda Ukrainlannaga. Soovime abielu registreerida Eestis, kuid mu tulevasel abikaasal puudub ametlik abieluvõime tõend Ukrainast. Samuti pole tema ametlik elukoht registreeritud Eestis vaid Ukrainas. Tänu hetkel toimuvale sõjale ei ole turvaline Ukrainasse minna et sealt abieluvõime tõendit taodelda. Kas oskate nõu anda mida sellises olukorras teha? Kas oleks võimalik saada vajalik dokument abiellumisesk Eestist? Kai jah, kuidas seda teha? Suurimad tänud,

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit või ei ole seda muul põhjusel võimalik saada, on abielluda soovival välismaalasel Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“. Seega tuleb esitada kohtule avaldus loa andmiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita (kohus lahendab asja hagita menetluses). Avaldajaks on isik, kellel on vastavat luba vaja. Avalduses tuleb esitada vastavad asjaolud (kodakondsus, elukoht, miks tõend puudub, perekonnaseis, varasemad abielud, kellega ja millal soovitakse abielu sõlmida jms).

Tere! Kuidas esitada abieluvõimetõendita abiellumiseks saadavat avaldust? Partner on ameeriklane ja USA ei avalda vastavat tõendit. Kas avaldust saab esitada ka distantsilt? Partner jõuab eestisse alles 3 nädala pärast, kuid avaldus oleks mõistlik ära saata juba praegu, juhul, kui protsess aega võtab.

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit, on Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida (Tallinnas Harju maakohus, Lubja tn-l) ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“. Seega tuleb esitada kohtule avaldus loa saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita (kohus lahendab asja hagita menetluses). Avaldajaks on isik, kellel on vastavat luba vaja. Avalduses tuleb esitada vastavad asjaolud (kodakondsus, elukoht, miks tõend puudub, perekonnaseis, varasemad abielud, kellega ja millal soovitakse abielu sõlmida jms). Kohtule esitatavd avaldused tuleb allkirjastada, seega on võimalik avalduse esitamine distantsilt, kui avaldajal on võimalik avaldus digitaalselt allkirjastada. 

Tere, Proovisin internetist leida vastuseid küsimustele, kuid ei leidnund neid. Mis on tingimused välismaalasele (Nigeerlasele), et abielu sõlmida eestlasega eestis.

Eestis sõlmib abielu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse ametnik, vaimulik või notar. Abielu registreerimiseks tuleb esitada ühine kirjalik abiellumisavaldus. Avaldusele tuleb lisada:

mõlema abielluja isikut tõendav dokument;

mõlema abielluja sündi tõendav dokument;

teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;

vajadusel abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu (väljastab kodakondsus- või elukohariigi pädev asutus) või kui tõendi hankimine on võimatu, kohtu luba abiellumiseks abieluvõimetõendita;

välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument (kuna tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega)

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Hi, We have a friend that has moved from Estonia to Spain with his husband. They got married in Estonia and now they are facing some couple issues. Our friend wants to have the divorce, and she is not sure how to proceed, can she apply for a divorce online? Can she give a power of attorney to lawyer so they do initiate the divorce process? Or she needs to do the process physically in Estonia?

Abielu lahutamine interneti vahendusel ei ole võimalik. Ka ei ole võimalik abielu lahutada volitatud esindaja kaudu. Kuigi abielu on sõlmitud Eesti, on see võimalik lahutada välisriigis, kui abikaasade elukohaks on see välisriik.

Tere! Pöördun Teie poole järgmise murega. Soovin lahutada oma abielu, mis on sõlmitud Eestis. Olime abielus 8a. Kaks aastat lahus elanud. Abikaasa soovib samuti lahutust, aga elab hetkel New Yorgis. Mina Tallinnas. Abikaasa on Ghana kodakondsusega ja mina Eesti kodakondsusega. Meil on kaks last ja soovin taodelda endale ka laste ainuhooldusõigust kuna abilaasa elab Eestist eemal ning siin ei käi ning see muudab lastega seotud asjaajamise keeruliseks. Millest ja kus peaksim alustama?

Kui üks abikaasadest ei ela Eestis, saab abielu lahutada notariaalselt. Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Notar võib abielu lahutada ka siis, kui vähemalt ühe lahutaja elukoht on välisriigis või kui abielu lahutamisele kohaldatakse välisriigi õigust. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada teise notari juures tõestatud eraldi avalduse. Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, võivad nad riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluse käigus kokku leppida, et ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt või täielikult ning hooldusõigus antakse osaliselt või täielikult ühele vanemale üle. Et sellist kokkulepet saaks sõlmida, tuleb eelnevalt pöörduda kohtusse lapsega suhtlemise korraldamise asjas ja kohus peab olema määrusega vanemad teenusele suunanud.

Kui lepitusmenetlus ei osutu võimalikuks, saab ühise hooldusõiguse lõpetamist nõuda kohtus, kui seda tingivad lapse kaalukad huvid.

Tere, küsimus on teises riigis abielu sõlmimisest ja edasi selle Eestis registreerimisest. Kas on võimalik teostada abielu teises riigis Eesti Saatkonnas ja kui on, kas kehtivad Eesti seadused. Kui ei ole, siis kas teises riigis abielu sõlmides saab Eestisse registreerimisel ikkagi arvestada seda, et oleks vajalik abieluvara lahusus? Ühesõnaga, Eestisse peab nagunii teises riigis sõlmitud abielu registreerima, aga soov oleks varad hoida eraldi. On selline asi juriidiliselt korrektne ja võimalik? Mina olen Eesti riigi kodanik ja minu soov oleks abielluda Eesti riigi seaduste alusel. Aga abielu toimuks mehe riigis. Lugupidamisega

Tere

Täname pöördumast! 

Kui soetate Eestis vara ja lahutate ka Eestis, siis lahutus ja ühisvara jagamine toimub Eesti seaduste järgi. Kui soovite jätta vara lahusvarana, siis pöördugi Eestis notari poole. Kindluse mõttes soovitan pöörduda Eestis selle riigi saatkonda, kus abiellu sõlmitatakse ja täpsustada kõik küsimused seal.

Lugupidamisega
Nastasja Babets

Tere, Tahan küsida tuttava abielupaari kohta, kelle suhe on läinud halvaks. Nad abiellusid Nigeerias (Nigeeria kodanikud mõlemad), tulid perega Eestisse D viisaga ning praegu on neil elamisluba 5 aastaks. Peres on ema, isa ja kaks last (4 ja 5a). Naine on pikemat aega kannatanud vaimse terrori all ning mõelnud ka suitsiidile. Lahutus pole võimalik usulistel põhjustel - st et ta saab seda nõuda ainult siis, kui ta oma abikaasa tabaks petmiselt, aga praegu tal selle kohta mingeid tõendeid pole. Naine ütleb, et abikaasa käitub lastega väga hästi, aga teda kohtleb väga halvasti ja alandavalt ka laste ees. Mees ähvardab ka füüsilise vägivallaga ning kontrollib ta telefoni (võimalik, et häkkis sinna kuidagi või pani mingi programmi, millega ta kirjavahetusi lugeda). Mehel on töö, kus ta saab umbes keskmist Eesti palka ja teeb kõrvalt kulleritood aeg-ajalt. Naisel on ka töö. Ta pole praegu politsei poole pöördunud ega ka nt psühholoogi, ta ei taha politseisse minna kuna soovib lapsi võimalikult vähe traumeerida ja eks ta lootis, et mees muutub. Ta tahab teada, mida ta saaks ette võtta, et mehest eemale saada ametlikult (ilma lahutuseta), mitte ainult elukohta vahetades? Ta ütles et “legal separation” oleks hea variant voi kui mees riigist välja saadetakse üldse.

Kirjeldatud olukorras võib naine proovida leida endale ja lastele eraldi elamispind ning kolida sinna, kui tema varanduslik seisund seda võimaldab. Kui juba elatakse eraldi, on võimalik nõuda isalt lastele elatist, mis võiks ka abiks olla. Samuti võib olla võimalik seada abikaasale lähenemiskeeld, kui naine suudab tõendada, et mehe käitumine teda kahjustab. Kahjuks on ilma juhtumite politseis registreerimata selline tõendamine küllaltki keerukas. Soovitaksin naisel pöörduda individuaalsele nõustamisele, et juristiga kõik asjaolud ja võimalused läbi arutada ja leida olukorrast väljapääs. Mehe riigist välja saatmiseks peaks esinema seda tingivad asjaolud ja selle võimalikuse  osas ei ole praegu võimalik vastajal seisukohta võtta.

Tere päevast, olen mehhiklane, elan pikaajaliselt Eestis. Soovin taotleda kohtult luba abielu sõlmimiseks Eestis ilma abieluvõimetõendita. Mis avaldus tuleb kohtule esitada?. Mida peab taotlus sisaldama? Aitäh 

Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit, on Teil Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida (Tallinnas Harju maakohus, Lubja tn-l) ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“. Seega tuleb esitada kohtule avaldus loa saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita (kohus lahendab asja hagita menetluses). Avaldajaks on isik, kellel on vastavat luba vaja. Avalduses tuleb esitada vastavad asjaolud (kodakondsus, elukoht, miks tõend puudub, perekonnaseis, varasemad abielud, kellega ja millal soovitakse abielu sõlmida jms). RLS § 59 lg 7 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu 10 eurot.