Tere, Teemaks puuküürnik. Jonnib, ei vabasta eluruumi. Kaheosaline küsimus : 1. olen korteri omanik ja sissekirjutusega. Andsin aasta tagasi rendile (lepinguga) ja lasin isikul ja tema lastel ennast ka sinna registreerida). Kuna aasta jooksul lepingukohustusi ei täitnud, lõpetasin tähtajalise lepingu lepingu lõpupäeval. Välja ta ei läinud. Ja hetkel jonnib, teab oma õigusi ja välja ei lähe. Nüüd on loobunud ka maksmisest. Tuleb välja , et mind jätab Eesti riik antud olukorras hätta. Nimelt on see korter ka minu ainuke elukoht kuhu praegu sisenedes oleksin kriminaal. Olen sunnitud praegu ise korterit rentima. Olen nüüd käivitanud üürikomisjoni teema. Nemad ütlesid , et neil puhkuseajad ees ja saavad tegeleda augustis. Tore. Samas kui kohtusse pöördun, siis nemad katkestavad menetluse ja kohtu menetlus võib olla veel pikem. Seni ei saa ma oma elupinda kasutada , ega müüa, olen sunnitud rentima omale eluruumi. Müüma olen nüüd sunnitud, sest puuküürnik on põhjustanud nii suure koormuse , et ma ei suuda pangalaenu enam maksta. Vbl on siiski juriidikas mõni klausel, mis ütleb, et kui korter on ka minu ainuke eluase, siis sellise ülekohtu osas on Eesti õigusel mulle mingitki õigeaegset ja kohest abi pakkuda 2. Ehk oskate soovitada mõnda juristi või bürood kes on väljatõstmisega varasemalt teglenud ja saab mind ses küsimuses kogemuslikult ja koheselet aidata ?

Kehtivas eesti õiguses ei ole eriklauslit, milline võimaldaks üürniku viivitamatult välja tõsta, seetõttu, et üürniku ainus registreeritud elukoht ongi üürile antud korter. Ka sellises olukorras on õiguspärane väljatõstmise võimalus üürikomisjoni/kohtu ning sealt postiivse otsuse saamisel edasi kohtutäituri kaudu. Kirjelduse kohaselt on käesoleval juhul tegu tähtajalise üürilepinguga, milline lõppes tähtaja saabumisega. Pärast lepingu lõppemist on üürnikul kohustus üüritud eluase vabastada ja korter üürileandjale tagastada. Juhul kui üürnik oma lepingulist/seadusest tulenevat  kohustust ei täida, on võimalik pöörduda kohase nõudega üürikomisjoni või kohtusse. Üürivõla nõudes on võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust, kuid selle menetluse kaudu saab vaid nõuda võlgnetava raha tasumist, mitte üürniku väljatõstmist. Vaidluses vajaliku oskusteavet omava advokaadi/juristi leidmiseks soovitame tutvuda advokaadibüroode ja õigusbüroode veebilehtedega. Eestis tegutseb mitmeid advokaate/juriste, kes on spetsialiseerunud kinnisvara/üürivaidluste lahendamisele.

Küsimus puudutab täitemenetlust ja selleni viinud tsiviilasja. Minu küsimused: 1. Kas juba jõustunud maksekäsumenetluses jõustunud otsust on võimalik vaidlustada, kui on selgunud, et see on oluliselt võlglase huve kahjustanud, nõude on suurelt "õhku täis"? 2. Võlglane on täiturile teinud ettepaneku, et tasub nõuet 100.00 EUR ulatuses kalendrikuus. Minule teadaolevalt seda ettepanekut sissenõudjale ei edastatud. Vastati, et võite tasuda 100.00 EUR kuus, seejuures mingit allkirjastatud maksegraafikut ei sõlmitud. Sissenõudja nõuab aga sootuks teises suurusjärgus makseid, mis ei ole võlgnikule jõukohased. Nende tasumata jätmisel ähvardab sissenõudja võlaandmeid sots.meedias avaldada jpm. Kas kohtutäituril on kohustus minu ettepanek sissenõudjale edastada ja eeldusel, et see on sissenõudjale aktsepteeritav, sõlmida vastav kirjalik ja allkirjastatud kokkulepe? 3. Kas on mingi seadus, mis annab võlgnikule õiguse "nõuda" jõukohase maksegraafiku sõlmimist? Tänan!

1. Üldiselt jõustunud kohtulahendit (hagi või hagita menetluses) vaidlustada ei ole võimalik ning see kuulub täitmisele. Üksikutel juhtudel (nt tähtaja ennistamisega, teistmine). Aga küsimuste jätkuvusest võib aru saada, et tegemist on täitemenetlusega. Siis võib abiks olla ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) hagi korras. Samuti võib kaalduda pankrotiavalduse esitamist ja loota haldurile, kes põhjendab nõude ebaseaduslikkust.
2. Menetlusosalisel on võimalik pärida, kas makseettepaneku küsimus on edastatud sissenõudjale. Kohtutäitur peab vastama menetlusosalise päringutele võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui 30p jooksul (teatavatel juhtudel 2 kuud). Küll aga peab arvestama asjaoluga, et täitementlus üldiselt on sissenõudja menetlus ning tema tahtest lähtuv nõnda, et võlgniku õigusi ei rikutaks. Võlgniku õiguse rikkumiseks paraku ei ole tema soovi mittearvestamine. Kohtutäitur peab lähtuma sissenõudja loast maksegraafiku sõlmimisel ega või ise otsustada (sissenõudja nõusolekuta) makseraafiku sõlmimist.
3. Võlgniku õigust maksegraafiku sõlmimisest keeldumisel toetab Täitemenetluse seadustiku § 45, mille kohaselt tekib võlgnikul (nt sissenõudja poolsel maksegraafiku sõlmimise keeldumisel) õigus kohtu kaudu ajatada nõude tasumist kui menetluse jätkamine on ebaõiglane.

 

Võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule vastuväite augustis 2024. Peale seda ühtegi dokumenti võlgnikule kohtust tulnud ei ole. Kas võlausaldajal on võimalik sama võlgnevuse kohta teha uuesti maksekäsu kiirmenetlus? Kas võlausaldaja saab aasta vanuse maksekäsu kiirmenetluse vastuväite alusel pöörduda hagiavaldusega kohtusse kui ta seda kohe ei teinud?

Kui võlgnik esitab makseettepanekule õigel ajal vastuväite ja avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid. Kui avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse.

Kui menetlus lõpetatakse vastuväite esitamise tõttu kuna avaldaja ei ole soovinud vastuväite korral asja lahendamist hagimenetluses, saab avaldaja esitada nõude uuesti maksekäsu kiirmenetlusse või hagimenetlusse arvestades seejuures nõude üldise aegumistähtajaga (3 aastat selle sissenõutavaks muutumisest). Kui menetlusse on esitatud aegunud nõue, tuleb võlgnikul aegumise kohaldamiseks esitada aegumise vastuväide.

Kas on võimalik vaidlustada kiirmenetlust ja mille tegemisest on möödas kaks aastat, kui hageja esitas kohtule teadlikult valeandmeid võla kohta? Hageja väitis kohtus, et krediidiprotsent oli 57%, kuid dokumentides, mille ta mulle saatis, oli intressimäär 62% (mis ületab Eesti Panga andmetel neljakordset keskmist määra).

Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. Kui esinevad seda õigustavad asjaolud, võib määruskaebuse esitada ka hiljem koos tähtaja ennistamise taotlusega. Nimelt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal määruskaebuse esitamise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Seega ei saa 2 aasta tagusele maksekäsule enam määruskaebust esitada ka juhul, kui tähtaja mööda laskmiseks esinesid mõjuvad põhjused.

Mis ajaperioodi jooksul teeb maksekäsu kiirmenetluse protsessis kohus määruse pärast vastuväite tähtaja möödumist?

Seaduses ei ole määratud kohtule tähtaega maksekäsu tegemiseks kui vastuväite tähtaeg on möödunud ja vastuväidet ei ole esitatud.

Sain teate maksekäsu kiirmenetluse kohta. Osa nõutavast võlast olen juba eelnevalt tasunud, mistõttu ma ei nõustu nõutava kogusummaga. Lisaks on märgitud viiviseks 0,08% päevas. Seadusega ette nähtud viivis peaks olema 0,03%? Kas ma peaksin pöörduma kõigepealt pretensiooniga krediidiandja esindaja poole või peaksin esitama vastuväite kohtule? Kas vastuväitele tuleks lisada ka võla osalist tasumist tõendav dokument?

Maksekäsu kiirmenetluses kohus asjaolusid ei hinda ja tõendeid ei nõua. Kui Te esitatud väidetega ei nõustu, tuleks kohtu antud tähtaja jooksul teha makseettepanekule vastuväide. Vastuväite blankett on tavapäraselt lisatud makseettepanekule ent see on saadaval ka kohtute veebilehel https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/vastvaide_maksekasu_kiirmenetluses_0_0.docx.  Seejärel antakse asi üle lahendamiseks hagimenetlusse ja kumbki pool saab oma esitatud faktilisi asjaolusid ka tõendada. 

Tere! Esitasin vastuväite maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonda kogu summa ulatuses, mis Julianus Inkasso mulle läbi kohtu esitas (justkui valesti pargitud auto 35 eur ja sinna juurde muud kulud, nõude summa kokku 155 eur). Kuni kohtust maksekäsu kiirmenetluse saamist pole saanud ei trahvi ega ka kolme aasta jooksul Julianus Inkassolt mitte ühtegi kirja. Nüüd aga kus ma 23.aug esitasin vastuväite, mõne päeva pärast kirjutas mulle Julianus Inkasso jurist ja tegi maksegraafiku ettepaneku sellele samale summale, millele ma vastuväite esitasin. Mina maksegraafikuga nõus ei ole. Seda tahan ka selgelt Julianus Inkassole vastu kirjutada. Küsimus, kas on mõistlik minu poolt teavitada kohut ka selle maksegraafiku kohta, mille Julianus Inkasso mulle nüüd saatis? Kui Julianus Inkasso kui avaldaja ei ole minu kohtule esitatud vastuväitega nõus ja asi läheb edasi hagimenetlusse, siis kas summa suureneb ja lõppkokkuvõttes võib summa suuremaks kasvada kui 155 eur ja mina võlgnikuna olen kohustatud selle kinni maksma? Ette tänades O.L

Kui Te nõuet tunnistate on mõistlik sõlmida maksegraafik ja võlgnevus tasuda. Kui Te olete oma õiguses veendunud, on mõistlikum lasta kohtul hagimenetluses asi üle vaadata. Maksekäsuosakonnale ettepanekust teavitamine ei ole vajalik, kui Te pakkumust vastu ei võta. Kui nõue võib olla aegumas, loote Te sellega võlatunnistuse, mis aegumise katkestab.

Kui Te oma õiguses veendunud ei ole, võib välja mõistetav summa suureneda viiviste ja kohtukulude võrra. Üldreegel on, et kohtukulud, sealhulgas teise poole õigusabikulud, katab hagimenetluses pool, kelle kahjuks kohus otsuse tegi.

Korteriühistu soovib esitada kiirmaksu menetluse-nõude ehitusfirma suhtes, mis lepingut rikkudes esitas kokkulepitud mahtu ületavaid arveid. Kahjuks on need arved ka makstud, kuid KÜ üldkoosoleku otsusel tuleb liigselt tasutud osa tagasi nõuda.

Maksekäsu kiirmenetlus on tavapärase hagimenetlusega võrreldes kiirem ja lihtsustatud protsessiga kohtumenetlus eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendamiseks. Sisulisi vaidlusi menetluses ei lahendata ja kohtuistungeid ei peeta.

Kuivõrd Teie asjas tuleb esmalt selgeks vaielda nõude suurus, ei saa seda maksekäsu kiirmenetluses maksma panna.

Tere! Sain Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnast enda nimele korraldava määruse makseettepaneku. Avaldaja on AS ÜHISTEENUSED ja avaldaja lepinguline esindaja on Julianus Inkasso OÜ. Kohtus registreeritud 03.07.2024. Viibin välismaal, pean vastama hiljemalt 23.08.2024 Avaldaja nõude aluseks on: 1) Teenuste osutamine ( nr xxx, 09.07.2021). Asjaolude lühikirjeldus: (Kirjeldus esitatakse muutmata kujul avaldaja poolt antud sõnastuses) Võlgnik parkis sõidukit avaldaja poolt opereeritavas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. Avaldaja poolt kehtestatud parkimise eeskirja kohaselt sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille alusel kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Võlgnik ei tasunud eraparklas parkimise eest, mille kohaselt on avaldaja koostanud leppetrahvi nõude/nõuded. Võlgnik ei ole leppetrahvi nõudeid tasunud. Võlaõigusseaduse kohaselt on avaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja saab oma nõuet tõendada järgmiste tõenditega: teenuste osutamine nr xxx ja leping nr xxx. Avaldaja on avalduses kinnitanud, et esitatud nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuse kohustuse täitmisest. Omalt poolt pean nõuet alusetuks ja see pole piisavalt põhjendatud. Nimelt pole AS Ühisteenusetelt saanud teatist, et olen tasulises eraparklas parkinud ja tasumata jätnud. Jääb arusaamatuks, kus toimus parkimine, mis linnas ja mis aadressil ja mis kellaajal. Samuti pole ka enne maksekäsu saamist kohtust, saanud mitte ühtegi arvet, meeldetuletusetust ega kohtumenetluse hoiatust Julianus Inkassolt. Ma pole saanud mitte ühtegi hoiatust. Samuti ei ole minu kohta märget võlgnikuna tehtud ka maksehäireregistrisse. Makseettepaneku üldsumma on 155.00 eur. Põhinõue 35.00 eur (leping xxx) Soovin esitada vastuväite. Mida on oluline vastuväites välja tuua? 

Makseettepanekule vastuväidet esitades tuleb esile tuua kas esitate vastuväite kogu nõudele või osale sellest ja kirjeldada lühidalt, millistel faktilistel asjaoludel Teie vastuväide põhineb. Maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet sisuliselt hindama ei hakata. Kui aga avaldaja otsustab nõude sissenõudmisega jätkata hagimenetluses, tuleb vastuses hagiavaldusele märkida kõik vastuväited detailselt ja lisada juurde tõendid, mis Teie väiteid kinnitavad.

Pärnu Maakohtu Maksekäsundusosakonnast väljastati kohtumäärusena makseettepanek elatisabi maksmiseks kogusummas 600.- eurot kuus. Samas väidab https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/tsiviilkohtumenetlus/maksekasu-kiirmenetlus lehel artikkel: "Elatise puhul ei tohi nõue ületada 409,14 eurot kuus ning võlgnik peab olema kantud lapsevanemana lapse sünniakti." Küsimus- kas laekunud nõue on seaduspärane ning kui mitte, siis mida soovitate ette võtta?

Kohtu veebilehel avaldatud teave "elatise puhul ei tohi nõue ületada 409,14" on ühe lapse elatise kohta. Kuna kirjutate, et kogusummas on tehtud maksekäsk 600 euro tasumiseks, võib arvata, et maksekäsk on tehtud rohkema kui ühe lapse elatise kohta. Sel juhul on kõik korrektne.