Pärnu Maakohtu Maksekäsundusosakonnast väljastati kohtumäärusena makseettepanek elatisabi maksmiseks kogusummas 600.- eurot kuus. Samas väidab https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/tsiviilkohtumenetlus/maksekasu-kiirmenetlus lehel artikkel: "Elatise puhul ei tohi nõue ületada 409,14 eurot kuus ning võlgnik peab olema kantud lapsevanemana lapse sünniakti." Küsimus- kas laekunud nõue on seaduspärane ning kui mitte, siis mida soovitate ette võtta?

Kohtu veebilehel avaldatud teave "elatise puhul ei tohi nõue ületada 409,14" on ühe lapse elatise kohta. Kuna kirjutate, et kogusummas on tehtud maksekäsk 600 euro tasumiseks, võib arvata, et maksekäsk on tehtud rohkema kui ühe lapse elatise kohta. Sel juhul on kõik korrektne.

Tere, kas kuskil on juhis kuidas arvestada viiviseid, intresse ja muid kulusi Nõudeavaldus pankrotimenetluses? Nõue on tekkinud aastast 2019 millele on tehtud maksekäsu kiirmenetlus 2020 algul, seega ilmselt seaduses ka vahepeal mindagi muutunud. Ettetänades Silver

Kui nõude osas on jõustunud kohtulahend (maksekäsk maksekäsu kiirmenetluses) on laendis märgitud ka võimalik viivisarvestus ning lähtuda tuleb sellest. Kui kohtulahend on konkreetse summa tasumiseks ja viiviseid ei lisandu, siis kõrvalkulusid lisada ei saa.

Tere. Sooviksin teha kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lastele elatise saamiseks teiselt vanemalt. Teen avalduse netis aga seal on nõutud teise vanema ehk siis võlglase elukoha aadress, mida ma kahjuks ei tea. Kas siis ei saagi antud avaldust kohtule esitada?

 

Iseenesest ei kontrolli süsteem, kas võlgniku elukohaandmed vastavad tegelikkusele või mitte. Teoreetiliselt on võimalik sisestada ka ükskõik mis aadress. Siiski soovitan Teil teha jõupingutusi võlgniku õigete kontaktandmete saamiseks. Võlgniku andmed on vajalikud makseettepaneku kättetoimetamiseks. Kohus võib maksekäsu kiirmenetluse avalduse ka rahuldamata jätta, kui makseettepanekut või maksekäsku ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Üürnik rikkus korteri. Kahjutasu nõus maksma ei ole. Nüüd plaanis on teha tema vastu kompentsatsiooni saamiseks maksekäsu kiirmenetlus. Korter on aga vahepeal müüdud. Kas see on takistuseks maksekäsu kiirmenetluse ja hiljem vastuväite korral kohtusse minekuks kahjude sissenõudmiseks?

Korteri kahjustamise eest nõutav kompensatsioon on nõue kahju hüvitamiseks. Oluline ei ole, kellele kuulub varaese täna vaid valmis peab olema tõendamiseks, et üürnik tegi mingi teo, mis on põhjuslikus seoses Teile tekkinud kahjuga. Samuti kahju olemus ja selle suurus. Kui Teil on võimalik kõike nimetatut tõendada, ei ole asjaolu, et korter on müüdud, takistuseks.

Tere, Olen oma alaealise lapse emale kandnud igakuiselt elatist, mille suuruse leppisime omavahel kokku. Viimati muutsime elatise suurust 2023. aasta alguses. Laps elab enamus ajast ema juures kuid käib minu juures iga teine nädalavahetus, lisaks veedab minuga enamuse oma suve- ja talvevaheaegadest ning pikemad periood teistel vaheaegadel. Olen lisaks elatise maksmisele kandnud ka osaliselt kulutis ootamatute väljaminekute pealt nagu riiete ostmised või suvelaager. Samuti olen ise ostnud lapsele asju nagu riided või koolitarbed. Nüüd esitas lapse ema aga minu vastu maksekäsu kiirmenetlusega elatisnõude. Kiirmenetluses on välja toodud, et ma olen lapse vanemana kantud lapse sünnitunnistusse kuid ei osale lapse kasvatamises ning nõude suuruseks määratud €275 kuus. Lisaks on seal väidetud, et ma olen võlgnik. Kohus tegi mulle selle kohta makseettepaneku rahuldades ema nõude täielikult, lisaks tehes ettepaneku mulle hüvitada menetluskulud. Esitasin sellele vastuväite kuna maksekäsu kiirmenetluses välja toodud fakt, et ma ei osale lapse kasvatamises ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele väide, et ma olen võlgnik kuna olen igakuiselt elatist maksnud ja lapse elus ka aktiivselt osalenud. Lisaks on elatise suurus määratud ebaõigesti. Võttes arvesse minu sissetulekut ning lapse minuga veedetud aega peaks Justiitsministeeriumi kodulehel asuva elatiskalkulaatori järgi olema elatise suurus väiksem kui ma siiani maksnud olen, rääkimata ema poolt nõutavast elatisest. Lisasin oma vastuväitele ka pangaväljavõtte, millest on näha, et olen viimaste aastate jooksul igakuiselt lapse emale elatist maksnud, lisaks EMTA väljavõtte oma sissetulekute tõestuseks. Seda kõike arvesse võttes, kas võib eeldada, et kohus lõpetab antud maksekäsu kiirmenetluse ning lapse ema peab soovi korral pöörduma hagiavaldusega kohtusse või on siiski võimalus, et kohus rahuldab antud maksekäsu?

Esmalt on vajalik kindlaks teha, millises etapis on maksekäsu kiirmenetlus. Kui Teile on tehtud juba maksekäsk, on vastuväidete esitamine jäänud hiljaks ja kohus neid tõenäoliselt ei arvesta, kui ei esine asjaolusid vastuväideteks antud tähtaja ennistamiseks.

Kui aga olete küsimust esitades eksinud ja Teile on kätte toimetatud makseettepanek ning vastuväited on esitatud selleks antud tähtaja jooksul, antakse asi üle hagimenetlusse.

Tere, küsimus maksekäsu kiirmenetluse kohta. Olukord: Eraisik A ja OÜx leppisid kokku 08.05.2023 eraisiku A maja soojustustööde teostamise lõpptähtajaga 16 .06. 2023. Töö pidi koosnema 2 etapist: ettevalmistus ja soojustamine. OÜx nõudis ettemaksu 50% kogu projekti maksumusest, et töödega alustada, esitades ettemaksuarve.Eraisik A tasus arve ära. seisuga 30.08.2023 OÜx teostas ettevalmistustööd, kuid põhitöö jäi tegemata. Tööde lõpptähtaega on mitu korda edasi lükatud OÜx initsiatiivil ja Eraisik A nõusolekul, kuid lubadustest kinni ei peetud. OÜx on muutunud ka kättesaamatuks kõnedele ja kirjadele. Eraisik A on kirjalikult lepingu üles öelnud ning nõudnud ettemaksu tagastamist teostamata tööde maksumuse ulatuses ning lugeda koostöö lõppenuks. OÜx ei reageerinud, mida eraisik A loeb kui maksmisest keeldumist OÜx poolt. Küsimus: kas OÜx on muutunud lepingu olulise rikkumise tõttu võlgnikuks ning milline tõenäosus on Eraisikul A saada kohtult maksekäsk kiirmenetluses, kui seda taotleda?

Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks intressid ja viivised). Kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet. Esitada ei saa nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Samuti ei saa esitada nõuet, kui mõlemad pooled peavad täitma mingi kohustuse ja kumbki pool ei ole kohustust veel täitnud. Seega saab maksekäsu kiirmenetlusse esitada selgeid nõudeid, näiteks nõuda mingi konkreetse arve tasumist.

Kui võib eeldada, et nõude suuruse osas võib tekkida vaidlus, ehk ettemaksu tagastamist ei saa nõuda täies ületuses vaid enne tuleb selgeks vaielda, millises mahus töid teostati ja millises mahus on õigus ettemaksuarve alusel makstud summat tagasi nõuda, soovitan esitada nõude hagimenetlusse.

Tere Kas maksekäsu kiirmenetluses (rahaline nõue isiku vastu) mõistetakse avaldaja poolt tasutud riigilõiv (avalduse esitamisel) ka võlgniku käest välja? Kui jah, siis kas täiesulatuses või on suurus kohtu otsustada? Või jääb riigilõiv isegi siis avaldaja kanda kui ta nö kohtus võidab?

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasub avaldaja riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Samuti ei ole väidetaval võlgnikul kohustust menetluskulude hüvitamiseks, kui menetlus lõpeb muul põhjusel.

Kas kõrvalnõuet saab üldse kiirmenetlusse anda? Hetkel oli põhinõue 57 euri ja inkassofirma tasu 30 euri. 28.03 esitati, 57 euri sai tasutud 03.04. Menetlus käivitati 12.06 ja selliselt, et 30 euri on põhinõue, , millelt tahetakse viiviseid võtta ja lisati riigilõiv 65 euri ja menetluskulud 20 euri. hetkel on nõue ju palju väiksem, kui riigilõiv jne

Kindlasti ei ole korrektne käsitleda kõrvalkulude võlgnevust põhinõudena ja arvutada intressilt lepingujärgset intressi ja viiviseid. Selliselt esitatud makseettepanekule soovitan koostada vastuväite.

Tere, Sain kohtumääruse ettepaneku, kuna oli parkimistrahv maksmata. Ettepanekus on kirjutatud, et: "Avaldaja on saatnud võlgnikule meeldetuletuskirja (e-posti teel või selle puudumisel posti teel), milles on mh tuletanud meelde võlgnevust ja palunud see tasuda täiendavaks tähtajaks. Võlgnik ei ole tasunud võlgnevust vabatahtlikult." Avaldaja esindajalt pärides saatsid ka meiliaadressi kuhu ja mis kuupäevadel need meilid väidetavalt saadeti, aga minuni need ei jõudnud, kuigi meiliaadress on õige ja kirjavahetus peale kohtumääruse ettepaneku kättesaamist toimib samalt meiliaadressilt. Küsisin meilide mitte kättesaamise kohta ka info oma meiliserveri haldaja käest, kes ütles, et nende andmetel pole mulle neid meile saadetud. Avaldaja ei ole nõus nende meili serveri väljavõtet saatmast.

Minu küsimus, et kas mul on juriidilist alust menetluskuludest keeldumisele või serveri väljavõtete saamiseks? Tundub ülekohtune, et ilma meeldetuletust, ega hoiatust saatmata, saadetakse kohe kohtumääruse ettepanek.

 

Esitatud küsmusest võib mõista, et Teile saadeti makseettepanek maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses kohus asjaolusid ei hinda ja tõendeid ei nõua. Kui Te esitatud väidetega ei nõustu, tuleks kohtu antud tähtaja jooksul teha makseettepanekule vastuväide. Seejärel antakse asi üle lahendamiseks hagimenetlusse ja kumbki pool peab oma esitatud faktilisi asjaolusid ka tõendama. Muuhulgas tuleb tõendada, et trahviteade või meeldetuletuskiri on tõepoolest võlgnikule edastatud.