Kas Töötukassal on õigus lõpetada minu töötuna arvel olek põhjusel, et olen nende tõlgenduse kohaselt võlaõigusliku lepingu alusel tööl? Töötukassa otsuse alus: TöMS-i § 12 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek TöMS § 8 lg 4 p-s 3 loetletud juhul, v.a TöMS §-s 11 nimetatud ajutise töötamise korral. Ajutine töötamine TöMS § 11 lg 1 tähenduses on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. Tegemist on tegelikult koostöölepinguga, mis kestab aasta aega (lepingus ei ole isegi kirjas, et vastaspool oleks tööandja, vaid on lihtsalt osapool ehk koostööpartner). See on tudengitele mõeldud programm, kus saab teha aasta aega sotsiaalmeediat ühele ettevõttele ning selle najal koguda kogemusi. Vastu saab küll paar Apple'i toodet, kuid seda ainult tingimusel, kui oled aasta vastu pidanud. Koostöölepinguga ei kaasne registreeringut tööregistris ja ma ei saa lepingu alusel rahalist tasu. Tööturumeetmete seaduse kohaselt on näiteks äriühingu juhatuse liikmel, kes ei saa selle eest tasu, õigus töötuna arvele võtmiseks. Kuna juhatuse liikme leping on samuti võlaõiguslik leping, siis tundub ebaõiglane, et olen sarnases olukorras, aga minul töötuna arvel olek ei ole Töötukassa poolt aktsepteeritav. Töötukassa otsuse jõusse jäämisel kaotan tervisekindlustuse ja jään ilma töötuskindlustushüvitisest, millega saaksin oma elatuskulutusi tasuda, kuni töökoha leian.

Kui töötukassa on teinud Teie suhtes otsuse, millega Te nõustuda ei saa, saab esitada otsusele vaide. Vaide esitamise tähtaeg on ära toodud otsuses. Tavapäraselt on selleks 30 päeva. Vaides tuleb esile tuua kõik põhjused ja neid põhistada, mis võimaldavad asuda seisukohale, et tehtud otsus ei ole õige ja teha tuleks erinev otsus. Vaie tuleks esmalt teha vaidlustatava otsuse teinud asutusele. Vaide rahuldamata jätmise korral saab esitada kaebuse halduskohtusse.

Faktilistele asjaoludele ning vaide tulemuslikkuse väljavaadetele hinnangu saamiseks ning vaide õigeks koostamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Foorumis sellist hinnangut kahjuks anda ei saa.

Anti vallast ehitusluba kus pinda tõsteti 1m (loa järgi võib veel tõsta ) ja lubati ehitada minu ja naabri aia vastu 30cm aiast. Pinnase tõstmise tõttu minu krunt uputab, vesi tuleb keldrisse (naabri krundilt ja valla teelt). Ehitusloa andmisesse mind ei kaasatud sain teada ehitusloast kui ehitus algas nüüd 7päeva tagasi. Teavitati projekteerimistingimuste eelnõust ja ka seal on kirjas, et pinnast ei tohi oluliselt tõsta. Hetkel aluspind tehtud vundamenti pole . Mida teha? Lisaks on naabri ja minu kinnistu piiril minu maja keldri liigvee äravoolu vahekaev,mis toimib muidu aga olukorrast tulenevalt peale tormi liivast umbes. Kuidas kaevu probleem lahendada ?

Naabrile antud ehitusloa vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus halduskohtule, näidates ära, kuidas ehitusluba rikub kaebaja õigusi. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 44, millest võib tuleneda ka naabri kaebeõigus. Kaebuse esitamisel ja menetlemisel tuleb järgida HKMS-is sätestatud nõudeid ja tähtaegu.

Tere, vald saatis ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks kinnisvaral elektronposti teel. Minul aga polnud võimalik e-posti mitu kuud avada ja vaadata. Peale seda määras vald ka sunniraha, samuti e-posti teel ning asi jõudis juba kohtutäiturini. Kas ainuüksi e-posti teel teavitamist võib lugeda õiguspäraseks? Olen seisukohal et vald oleks pidanud teavitama mind kirjalikult kodusele registreeritud aadressile. Kas on mõtet hakata seda kohtus vaidlustama, põhjusel et ma ei olnud teadlik ettekirjutusest kuna teavitati ainult e-posti teel?

Adressaadi jaoks negatiivse toimega haldusaktide puhul näeb HMS akti teatavakstegemise kohustusliku viisina ette haldusakti adressaadile kättetoimetamise (HMS § 62 lg 2, lg 5). Haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel:

  1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise;

  2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist;

  3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil;

  4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Seega vaid e-postile saatmisega ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks kui Te ei ole selle kättesaamist kinnitanud. Seega võib olla põhjust vaidlustamiseks.

Tere! Mul on erivajadusega 40 aastane poeg, kellel on olnud üle 20 aasta puuduv töövõime ja raske puue. Tal on diagnoositud bipolaarne psüühikahäire ja skisoafektiivne häire. Kogu elu vältel on ta töötanud vaid poolteist aastat. Käesoleval hetkel on tal puue üldse ära võetud ja määratud osaline töövõime, võetud arvele töötukassas, mis tähendab, et ta peab hakkama otsima tööd, hakkama töötama või õppima. Võimekus selleks aga puudub. Vaidlustasime töötukassas otsuse, mis puudutab tema töövõimet ja puude raskusastet. Hetkel tuli töötukassast teade menetlustähtaja pikendamise kohta ja palutakse täiendavalt tuua välja, et mis on haldusakt või toiming, mis rikub tema õigusi. Vaja tuua välja põhjused, miks mu poeg vaide esitajana leiab, et antud haldusakt või toiming rikub tema õigusi ning selgelt väljendatud nõue (alus HMS § 76 lg 2 p 3, 4 ja 5). Oleme jäänud hätta, mis on juriidilisest aspektist selgelt sõnastatud nõue ja milline toiming rikub tema õigusi. Vajame selles abi. Lugupidamisega E.L.

Haldusaktiks on kirjeldatud juhul Töötukassa või SKA otsus, ehk otsus, mille vaidlustate. Põhjustena tulebki kirjeldada, miks on otsus tehtud Teie arvates valesti ehk mis on jäänud otsuse tegemisel arvesse võtmata ja mida on hinnatud valesti ning nõudeks saab olla töötukassa või SKA tehtud otsuse tühistamine ja uue otsuse tegemine, millega tuvastatakse puuduv töövõime või määratakse puue.

Loksa linnavara komisjoni tegi otsuse bussijaama üüripinna kirjaliku enampakkumise kohta,kus enampakkumise alghind oli 4 eur m2 ja tehti 1 pakkumine 4,35 eur m2. Enampakkumise võitja pakkumine lükati tagasi, tuues põhjenduseks halva enampakkumise aja, bussijaama hoone ajaloolise väärtuse, kesklinna asukoha ja olulisuse Loksa linnale. See kõik oli teada juba enne enampakkumise väljakuulutamist ega sobi kuidagi ju pakkumise tagasilükkamise põhjendusena. Loksa linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord sätestab, et kirjaliku enampakkumise võitjaks on pakkuja, kes teeb kõige kõrgema pakkumise. Kas linnavara komisjoni otsus on korrektne ja seaduslik?

Kahjuks ei ole kõigist faktilistest asjaoludest ülevaadet omamata võimalik komisjoni otsusele õiguslikku hinnangut anda. Teie viidatud Loksa Linnavolikogu määruse §16 lg 5 on sätestatud, et tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta. Kõiki enampakkumise nõudeid teadmata ei ole võimalik hinnata, kas ehk ei ole tegemist nimetatud põhjusega. Soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, et saada kõigist asjaoludest lähtuv õiguslik hinnang komisjoni otsusele.

Küsimus on haldusmenetluse seaduse § 27 lõige 2 punkti 3 kohta. Kas dokumenti saab lugeda edastatuks, kui äriregistrisse kantud e-posti aadressi enam ei eksisteeri? § 27. Elektrooniline kättetoimetamine (1) Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. (2) Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Teate  saab lugeda äriühingule kätte toimetatuks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua enam temani. 

Varasemalt on kohtupraktikas selgitatud, et seadusandja tahe, muuta elektronposti aadressi esitamine äriregistrisse alates 15.01.2018 kohustuslikuks, oli kantud eesmärgist muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks ja tänapäeval ei erine elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti vastuvõtmise kohustusest. Kui juriidiline isik  oli hooletu oma asjaajamises ja ka posti kättesaamise korraldamisel ning jättis äriregistris elektronposti aadressi ajakohastamata, lasub vastutus selle eest üksnes juriidilisel isikul endal.  

Tere, küsimus järgnev: Laps saab oktoobri lõpus 3 aastaseks ning vald on taganud lapsele sõimerühma koha. Enamus lapsi rühmas on 1,5-2 aastased. Sõimerühmas hakatakse õppima oskusi nagu näiteks riidesse panek, käte pesu, potil käimine jm tegevused, mis on aga minu lapsel selged. Samuti on rühmas väiksematele lastele mõeldud mänguasjad nagu näiteks kahe jupilised pusled, nupupusled, millega minu laps mängis samuti 1,5 aastaselt. 3 aastasena oskab ta end ise riietada, paneb kokku 50 jupilisi puslesid jpm. Võin tuua näiteid lõpmatuseni. Lasteaed ise väidab, et nad pakuvad lapsele eakohaseid tegevusi, kuid selgelt on näha kasvõi mänguasjade näol, et tegevusi ja eakohast arengut ei suudeta minu lapsele tagada ega pakkuda. Soovisin, et minu laps viiakse üle aia rühma, kus käivad 3-4 aastased lapsed, kuid minu lapse vanus ei olevat piisav ja kohti pakkuda pole. Millised ja kas mul on üldse mingeid õigusi antud olukorras, sest mul on tõsiselt suur mure lapse pärast. Laused, et minu laps kinnistab veelgi rohkem oma teadmisi ja oskusi ning aitab ka väiksematel uusi oskusi õppida ei rahulda mind antud olukorras absoluutselt, sest kust minu laps peaks õppima uusi oskusi? Aitäh!

Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) järgi moodustab lasteasutuse direktor (edaspidi direktor) vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad (KELS § 6 lg 1).

• Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.
• Lasteaiarühmad jagunevad vanuseliselt:

               1) kolme- kuni kuueaastased lapsed;

  2) kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.

Seega on lasteaia direktor Teie alla kolmeaastasele lapsele sõimerühma kohta pakkudes käitunud õiguspäraselt.

Laste areng on väga erinev ja individuaalne, kõike ei ole last lasteaeda võttes võimalik objektiivselt hinnata. Vastaja usub, et õpetaja leiab lastele tegevust vastavalt nende arengutasemele ja alati võib oma last kodus edasi õpetada ja arendada, kui lapse arengutase seda nõuab ja võimaldab.

Kas KOV järelevalveametnik, kui on ebaseadusliku ehitise kahtlus, peab oma kontrollkäigust ja/või paikvaatluse teostamisest teavitama ette kinnistu omanikku ja mis on see miinimum etteteatamise aeg? Kui kinnistu omanik ei saa osaleda eelpool mainitud toimingutes ja/või ei ole ta kätte saanud KOV-i teadet, kas KOV järelevalveametnik võib siis teostada oma toiminguid (vaadelda, teha fotosid vms) ilma kinnistu omanikuta või peab ta ootama kinnistu omaniku nõusolekut?

Ehitusseadustiku kohaselt teostab ehitamise üle riiklikku järelvalvet muude asutuste hulgas ka kohalik omavalitsus. Riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Seega on võimalik järelvalve teostajal, kui esinevad seda õigustavad asjaolud, siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, võtta valduse läbivaatusel proove, teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.

Vallavolikogu revisjonikomisjoni liige on ühtlasi vallas tegutseva mittetulundusühingu juhatuse liige. See tähendab, et ta on ju sama valla valitseva mõju all. Aga revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid. Kas revisjonikomisjoni liikme kohalt peab ta siis tagasi astuma? Mida tähendab valla valitseva mõju all olemine täpsemalt?

Et mittetulundusühing tegutseb mingi omavalitsuse territooriumil, et tähenda veel, et see oleks selle omavalitsuse valitseva mõju all. Valitseva mõju all on ettevõtted ja organisatsioonid, mille juhtimises kohalik omavalitsus osaleb või mille liige seesama omavalitsus on. 

Kui aga revisjonikomisjoni valitakse isik, kes juhib sellist valitseva mõju all olevat ühingut, peab isik esitama 10 tööpäeva jooksul avalduse ühingu juhi kohalt tagasi astumiseks ja teavitab sellest viivitamatult valla- või linnasekretäri. Kui sellist avaldust ei esitada, loetakse, et ta on revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunud.

Tere! KOV ei võimaldanud minu lapsele munitsipaallaseaia kohta. Läksin kohtusse nende vastu ning sain võidu. (Tallinna halduskohtus) Mida ma ei saanud on lasteaia koht. Mida peaksin järgmiseks tegema? Kuhu või kellele kaebama, et antud kohtuotsus ei ole täidetud? Aitäh.

Esmalt on oluline, kas lahend on jõustunud ja milline täpselt oli lahendi resolutsiooni sõnastus. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lg 1 esimene lause). Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmisest hoidumise vältimiseks sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 rahatrahvi kohaldamise võimaluse. HKMS § 248 lõike 1 järgi määrab kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Riigikohus on öelnud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni. Selleks tuleb esitada haldusasja lahendanud kohtule samas haldusasjas taotlus  määrata KOV-le rahatrahv kohtulahendi täitmata jätmise eest.