Küsimus on haldusmenetluse seaduse § 27 lõige 2 punkti 3 kohta. Kas dokumenti saab lugeda edastatuks, kui äriregistrisse kantud e-posti aadressi enam ei eksisteeri? § 27. Elektrooniline kättetoimetamine (1) Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. (2) Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Teate  saab lugeda äriühingule kätte toimetatuks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua enam temani. 

Varasemalt on kohtupraktikas selgitatud, et seadusandja tahe, muuta elektronposti aadressi esitamine äriregistrisse alates 15.01.2018 kohustuslikuks, oli kantud eesmärgist muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks ja tänapäeval ei erine elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti vastuvõtmise kohustusest. Kui juriidiline isik  oli hooletu oma asjaajamises ja ka posti kättesaamise korraldamisel ning jättis äriregistris elektronposti aadressi ajakohastamata, lasub vastutus selle eest üksnes juriidilisel isikul endal.  

Tere, küsimus järgnev: Laps saab oktoobri lõpus 3 aastaseks ning vald on taganud lapsele sõimerühma koha. Enamus lapsi rühmas on 1,5-2 aastased. Sõimerühmas hakatakse õppima oskusi nagu näiteks riidesse panek, käte pesu, potil käimine jm tegevused, mis on aga minu lapsel selged. Samuti on rühmas väiksematele lastele mõeldud mänguasjad nagu näiteks kahe jupilised pusled, nupupusled, millega minu laps mängis samuti 1,5 aastaselt. 3 aastasena oskab ta end ise riietada, paneb kokku 50 jupilisi puslesid jpm. Võin tuua näiteid lõpmatuseni. Lasteaed ise väidab, et nad pakuvad lapsele eakohaseid tegevusi, kuid selgelt on näha kasvõi mänguasjade näol, et tegevusi ja eakohast arengut ei suudeta minu lapsele tagada ega pakkuda. Soovisin, et minu laps viiakse üle aia rühma, kus käivad 3-4 aastased lapsed, kuid minu lapse vanus ei olevat piisav ja kohti pakkuda pole. Millised ja kas mul on üldse mingeid õigusi antud olukorras, sest mul on tõsiselt suur mure lapse pärast. Laused, et minu laps kinnistab veelgi rohkem oma teadmisi ja oskusi ning aitab ka väiksematel uusi oskusi õppida ei rahulda mind antud olukorras absoluutselt, sest kust minu laps peaks õppima uusi oskusi? Aitäh!

Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) järgi moodustab lasteasutuse direktor (edaspidi direktor) vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad (KELS § 6 lg 1).

• Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.
• Lasteaiarühmad jagunevad vanuseliselt:

               1) kolme- kuni kuueaastased lapsed;

  2) kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.

Seega on lasteaia direktor Teie alla kolmeaastasele lapsele sõimerühma kohta pakkudes käitunud õiguspäraselt.

Laste areng on väga erinev ja individuaalne, kõike ei ole last lasteaeda võttes võimalik objektiivselt hinnata. Vastaja usub, et õpetaja leiab lastele tegevust vastavalt nende arengutasemele ja alati võib oma last kodus edasi õpetada ja arendada, kui lapse arengutase seda nõuab ja võimaldab.

Kas KOV järelevalveametnik, kui on ebaseadusliku ehitise kahtlus, peab oma kontrollkäigust ja/või paikvaatluse teostamisest teavitama ette kinnistu omanikku ja mis on see miinimum etteteatamise aeg? Kui kinnistu omanik ei saa osaleda eelpool mainitud toimingutes ja/või ei ole ta kätte saanud KOV-i teadet, kas KOV järelevalveametnik võib siis teostada oma toiminguid (vaadelda, teha fotosid vms) ilma kinnistu omanikuta või peab ta ootama kinnistu omaniku nõusolekut?

Ehitusseadustiku kohaselt teostab ehitamise üle riiklikku järelvalvet muude asutuste hulgas ka kohalik omavalitsus. Riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Seega on võimalik järelvalve teostajal, kui esinevad seda õigustavad asjaolud, siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, võtta valduse läbivaatusel proove, teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.

Vallavolikogu revisjonikomisjoni liige on ühtlasi vallas tegutseva mittetulundusühingu juhatuse liige. See tähendab, et ta on ju sama valla valitseva mõju all. Aga revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid. Kas revisjonikomisjoni liikme kohalt peab ta siis tagasi astuma? Mida tähendab valla valitseva mõju all olemine täpsemalt?

Et mittetulundusühing tegutseb mingi omavalitsuse territooriumil, et tähenda veel, et see oleks selle omavalitsuse valitseva mõju all. Valitseva mõju all on ettevõtted ja organisatsioonid, mille juhtimises kohalik omavalitsus osaleb või mille liige seesama omavalitsus on. 

Kui aga revisjonikomisjoni valitakse isik, kes juhib sellist valitseva mõju all olevat ühingut, peab isik esitama 10 tööpäeva jooksul avalduse ühingu juhi kohalt tagasi astumiseks ja teavitab sellest viivitamatult valla- või linnasekretäri. Kui sellist avaldust ei esitada, loetakse, et ta on revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunud.

Tere! KOV ei võimaldanud minu lapsele munitsipaallaseaia kohta. Läksin kohtusse nende vastu ning sain võidu. (Tallinna halduskohtus) Mida ma ei saanud on lasteaia koht. Mida peaksin järgmiseks tegema? Kuhu või kellele kaebama, et antud kohtuotsus ei ole täidetud? Aitäh.

Esmalt on oluline, kas lahend on jõustunud ja milline täpselt oli lahendi resolutsiooni sõnastus. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lg 1 esimene lause). Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmisest hoidumise vältimiseks sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 rahatrahvi kohaldamise võimaluse. HKMS § 248 lõike 1 järgi määrab kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Riigikohus on öelnud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni. Selleks tuleb esitada haldusasja lahendanud kohtule samas haldusasjas taotlus  määrata KOV-le rahatrahv kohtulahendi täitmata jätmise eest.

Tere! Kas adressaat saab esitada vaide haldusaktile, mida ta on kasutanud tõendina akti andja kavatsuste kohta halduskohtumenetluses teises asjas? Tänan vastuse eest!

Kui haldusakt sisaldab teavet, mis on asjas olulise tähendusega ning tõendab Teie seisukohti, ei ole takistust selle tõendina esitamisele. Samuti ei välista hagldusakti tõendina kasutamine aktile vaide esitamist kui selleks esinevad alused ja tähtaeg ei ole veel möödunud. Kui aga vaide alusel on haldusakt tühistatud ja uus haldusakt enam Teie väiteid ei kinnita, ei ole õige kehtetut hagldusakti tõendina kasutada.

Tere! Mind koondati ja taotlesin töötukindludtus hüvitist. Töötades vormistasin paindliku pensioni, mille töötuks jäämisel peatasin, et saada töötuskinlustus hüvitist. Nüüd ütleb töötukassa, et ma ei saa hüvitist, kuna mulle on määratud paindlik pension, olenemata sellest, et seda mulle ei maksta.s Saatsin ka neile sotsiaalameti otsuse peatamise kohta, kuid see ei loe nendele. Tundub, et nad mängivad praegu sõnaga määratud. Alguses ütles töötukassa infotöötaja, et kui pensioni ei maksta enam, siis saab hüvitist küll, teine töötaja ütles, et neil ei ole praktikas enne sellist asja ette tulnud ja nüüd kolmas ütles, et ei saa. Nüüd olen seisus, et töötuna ma ei saa hüvitist ja kuna peatasin pensioni maksmise, siis ka pensioni ei saa. Töötukassa kirjutab eesti.ee lehel, et töötuskindlustuse eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid. Praegu otsin tööd ja kõik muud nõuded kindlustuse saamiseks on täidetud. Kuid nüüd on olukord, kus ei ole enam elamiseks raha. Mulle tundub, et lihtsalt on leitud mingi konks (sõna "määratud"), et mitte seda maksta, kuigi on otsud, et mulle rohkem paindliku pensioni ei maksta. Palun Teie abi selles küdimuses. Kaalun ka kohtusse minekut.

Soovitan Teil teha taotluse töötuskindlustushüvitise määramiseks ning keelduva otsuse saamisel see vaidlustada otsuses märgitud korras. Tõenäoliselt ongi tegemist olukorraga, mida pole varem esinenud ja on võimalik, et vajataksegi kohtu otsust.

Samas, sõnaga "määratud" mitte ei mängita, vaid kui seadusandja on seadusesse selle sõna kirjutanud, siis on see tõenäoliselt olnud seadusandja tahe, mida tuleb järgida. Seadust muuta paraku ei ole foorumi keskkonnas võimalik.

Tere, Elan Tartus Erminurme elamurajoonis. 19.07-23.07 toimub ERMi ümbruses Rally Estonia. Seoses sellega kehtib ajutine liikluskorraldus. Liikluskorralduse skeem saadeti e-maili peale, täpsustavat informatsiooni seal ei olnud. Omaalgatuslikult küsides liikluskorralduse eest vastutavalt isikult, et kuidas on tagatud kodule ligipääs Raadi katse ajal selgus, et: Erminurme arendusele on ligipääs autoga piiratud ajavahemikel, kui toimub kiirustkatse: 20.07 ehkNeljapäev kell - 17:38-23:40; - 22.07 ehk Laupäev kell – 17:45-22:30. Korraldaja poolt ei ole pakutud ühtegi alternatiivset lahendus ega selgitust, kuidas toimub liikumine või kuhu pargitakse auto EHK ei ole saavutatud kokulepe mõjutatud isikutega nagu seda nõuab määrus "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/119072018012) § 3. Ajutise liikluskorralduse üldnõuded (7) Ajutise liikluskorralduse kehtimise ajal tuleb tagada inimeste juurdepääs nende elukohale ja kinnistule nende soovitud liikumisviisil, kui see enne ajutise liikluskorralduse kehtestamist eksisteeris ning kui arvestades ajutist liikluskorraldust põhjustanud asjaolusid on juurdepääsu tagamine võimalik. Kui sõidukiga juurdepääsu tagamine ei ole teetööde või avaliku ürituse läbiviimise ajal otstarbekas, tuleb teetöö tegijal ja avaliku ürituse korraldajal saavutada juurdepääsu osas kokkulepe mõjutatud isikutega." Tartu Vald selles küsimuses viitam lõikele (8) Teeomanik võib lubada juurdepääsu sulgemist juurdepääsusid tagamata teetööde või avaliku ürituse läbiviimise ajal juhul, kui selleks on kaalukas avalik huvi. Kas antud juhul kuulub Rally Estonia kaaluka avaliku huvi alla sedavõrd, et kohalikele elanikele ei pea tagama ligipääsu kinnistule omaniku soovitud viisil ehk autoga? Kas ja kuidas on võimalik nõuda enda kodule ligipääs olukorras kus Teeomanik (Tartu vald) ja liikluskorralduse eest vastutav isik ei ole huvitatud kokkuleppe saavutamisest (nt. iga 15 min jooksul autode läbilaskmine)? 

 

Kas kaalukam on avalik huvi või kinnistuomanike õigus pääseda juurde oma elukohale elaniku soovitud viisil on kaalutlusotsus. Otsust tehes tuleb arvestada nii ürituse korraldajate ja sellel osalejate kui elanike huve. Oluline on, kui kauaks jääb juurdepääs suletuks, kas see on suletud täielikult, kas ligipääsu sulgemist oleks ürituse iseloomu arvestades võimalik vältida, kas vajadusel on tagatud näiteks operatiivsõidukite juurdepääs ja muid olulisi asjaolusid, millele foorumi tingimustes kahjuks hinnangut anda ei ole võimalik. Soovitan teeomaniku argumendid ära kuulata, esitada enda argumendid ja võimalikud alternatiivsed lahendused ja püüda saavutada kompromiss. Kui kompromissi ei saavutata, tuleb pöörduda halduskohtusse, kui riive Teie õigustele on suurem üritusel osalejate huvidest.