Tere! Kui töötukassa keeldub töövõimetoetuse määramisest,ning hoolimata asjaomaste arstide arvamusest, leiab,et mu töövõime pole vähenenud,siis mida edasi teha? Minu vaie saadeti edasi juristidele.

Kui vaie on juba esitatud, siis järgmine samm on oodata Töötukassa vaideotsust. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saate üldjuhul pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. Ainuüksi see, et Teil on raviarsti arvamus, ei tähenda veel automaatselt toetuse määramist, kuid Töötukassa peab vaidluse korral hindama kogutud andmeid nõuetekohaselt ja vajadusel koguma lisateavet.

Töövõimet hindab Töötukassa ning ta võib selleks kaasata tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamisel ei lähtuta ainult ühe arsti arvamusest, vaid tervikuna taotlusest, terviseandmetest ja vajadusel täiendavatest andmetest. Kui Teie vaie on “saadetud juristidele”, tähendab see tavaliselt, et vaie on menetluses. Oluline on, et selle menetluse tulemusel tehtaks Teile ametlik vaideotsus. Alles selle otsuse põhjal saab hinnata, kas on vaja kohtusse pöörduda. Riigikohtu järgi ei ole eksperdiarvamus haldusorganile pimesi ja otseselt siduv tõend. Kui inimene seab hinnangu põhjendatult kahtluse alla, ei pruugi piisata sellest, et sama hinnangu andja vaatab asja veel kord üle. Vajadusel tuleks kaaluda teise eksperdi või teise pädeva hindaja kaasamist. Kui vaie jäetakse rahuldamata, on järgmine tavapärane samm halduskohtule kaebuse esitamine, milles palutakse otsus ja vaideotsus tühistada ning asi uuesti läbi vaadata. Kohus ei pea piirduma ainult vormilise kontrolliga, vaid kontrollib ka seda, kas asjaolud olid piisavalt välja selgitatud ja kas hindamine toimus õigesti.

Tere, Esindan konsultandina ühe haldusmenetluse vaide raames vaide esitajat. Haldusorgan on vaide esitaja kutsunud ärakuulamisele ning asunud seisukohale, et esindaja osalemine (sõltumata esitatud kirjalikust volitusest) ärakuulamisel ei ole võimalik. Kas selline seisukoht pädeb? Mida tasuks edasi teha? Kas isik peaks ärakuulamisel osalema?

Üldreeglina ei päde haldusorgani seisukoht, et volitatud esindaja ei tohi ärakuulamisel osaleda lihtsalt põhimõtteliselt ja sõltumata volikirjast. Haldusmenetluse seadus annab menetlusosalisele õiguse kasutada esindajat ning esindaja võib osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tuleneb, et isik peab tegutsema isiklikult. Praktiliselt soovitaksin mitte jätta ärakuulamisele minemata. Kui haldusorgan esindajat siiski ei luba, võiks vaide esitaja osaleda ise, samal ajal kirjalikult protesteerida esindaja kõrvalejätmise vastu ja esitada esindaja kaudu või kõrval ka kirjalikud seisukohad.

HMS § 13 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Sama säte ütleb, et esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Seega lähtekoht on esindaja lubatavus, mitte keeld. Ärakuulamine HMS § 40 mõttes on menetlusosalisele antav võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Seadusest ei tulene üldist reeglit, et vaidemenetluse ärakuulamisel peaks isik alati ilmuma ilma esindajata. Kui haldusorgan soovib saada vaide esitajalt isiklikke selgitusi, võib isiku isiklik osalemine olla sisuliselt vajalik, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et esindaja osalemine oleks välistatud. Veel vähem näib põhjendatud blanketne seisukoht, et esindaja osalemine ei ole võimalik sõltumata kirjalikust volitusest. Riigikohtu üldised seisukohad toetavad seda, et ärakuulamisõigus on oluline menetlusgarantii ning menetlusõiguste piiramine peab tuginema selgele õiguslikule alusele. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kui isik soovib esindaja kaasamist, tuleb volitus ja esindaja andmed haldusorganile korrektselt esitada. Teie kirjelduse järgi on kirjalik volitus olemas, mistõttu peaks haldusorgan suutma oma keelu väga selgelt õiguslikult põhjendada. Kui haldusorgan siiski väidab, et tegemist on sellise toiminguga, kus vaide esitaja peab isiklikult kohal olema, tasub eristada kahte asja: kas isik peab ise vastama küsimustele ja kas esindaja võib samal ajal kohal olla, märkusi teha, küsimusi täpsustada ning menetluslikke vastuväiteid esitada. Üldjuhul on just teine osa see, mille täielikku välistamist esindaja osas on haldusorganiol suhteliselt raske põhjendada.

Tere! Olen 26-aastane kutsealune ja sain Kaitseressursside Ametilt (KRA) ametliku hoiatuse seoses terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmisega. Hoiatuses märgitakse, et kui ma määratud ajal kohale ei ilmu, taotleb KRA halduskohtult minu mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist vastavalt KVTS § 33¹ lõikele 5. Soovin juriidilist selgitust järgmistes küsimustes: 1) KVTS § 33¹ lg 9 sätestab, et õiguste peatamine kehtib kuni isiku poolt kohustuse täitmiseni. Kui kohus peatab minu juhtimisõiguse nüüd, aga ma saan vahepeal 28-aastaseks (mil lõpeb kutsealuse staatus ja mind ei saa enam ajateenistusse kutsuda), siis kas juhtimisõiguse peatamine lõpeb sel juhul automaatselt või jääb see kehtima seni, kuni ma siiski tagantjärele arstlikus komisjonis ära käin? 2) Kas on olemas kohtupraktikat olukordade kohta, kus isik on ületanud kutsealuse vanusepiiri, kuid tema juhtimisõigus on endiselt peatatud täitmata kohustuse tõttu? Kas sellisel juhul on lootust juhtimisõiguse taastamisele ilma komisjoni läbimata, tuginedes meetme ebamõistlikkusele? Ette tänades!

Kui halduskohus peatab kutsealuse isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse KVTS § 33-1 alusel, siis kehtib peatamine kuni kohustuse täitmiseni kutsealuse poolt, antud juhul siis terviseseisundi hindamiseni. Vanusepiiri saavutamine (28-aastaseks saamine) ei ole seaduse kohaselt automaatne alus juhtimisõiguse peatamise lõpetamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt lõpeb juhtimisõiguse peatamine kohustuse täitmisega või siis halduskohtu kohase otsuse alusel. Praktikas soovitaks 28-aastaseks saamisel pöörduda haldusorgani (KRA) või halduskohtu poole, taotledes juhtimisõiguse peatamise lõpetamist, osundades asjaolude äralangemisele ja edasise peatamise ilmsele ebamõistlikusele.

Kas Töötukassal on õigus lõpetada minu töötuna arvel olek põhjusel, et olen nende tõlgenduse kohaselt võlaõigusliku lepingu alusel tööl? Töötukassa otsuse alus: TöMS-i § 12 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek TöMS § 8 lg 4 p-s 3 loetletud juhul, v.a TöMS §-s 11 nimetatud ajutise töötamise korral. Ajutine töötamine TöMS § 11 lg 1 tähenduses on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. Tegemist on tegelikult koostöölepinguga, mis kestab aasta aega (lepingus ei ole isegi kirjas, et vastaspool oleks tööandja, vaid on lihtsalt osapool ehk koostööpartner). See on tudengitele mõeldud programm, kus saab teha aasta aega sotsiaalmeediat ühele ettevõttele ning selle najal koguda kogemusi. Vastu saab küll paar Apple'i toodet, kuid seda ainult tingimusel, kui oled aasta vastu pidanud. Koostöölepinguga ei kaasne registreeringut tööregistris ja ma ei saa lepingu alusel rahalist tasu. Tööturumeetmete seaduse kohaselt on näiteks äriühingu juhatuse liikmel, kes ei saa selle eest tasu, õigus töötuna arvele võtmiseks. Kuna juhatuse liikme leping on samuti võlaõiguslik leping, siis tundub ebaõiglane, et olen sarnases olukorras, aga minul töötuna arvel olek ei ole Töötukassa poolt aktsepteeritav. Töötukassa otsuse jõusse jäämisel kaotan tervisekindlustuse ja jään ilma töötuskindlustushüvitisest, millega saaksin oma elatuskulutusi tasuda, kuni töökoha leian.

Kui töötukassa on teinud Teie suhtes otsuse, millega Te nõustuda ei saa, saab esitada otsusele vaide. Vaide esitamise tähtaeg on ära toodud otsuses. Tavapäraselt on selleks 30 päeva. Vaides tuleb esile tuua kõik põhjused ja neid põhistada, mis võimaldavad asuda seisukohale, et tehtud otsus ei ole õige ja teha tuleks erinev otsus. Vaie tuleks esmalt teha vaidlustatava otsuse teinud asutusele. Vaide rahuldamata jätmise korral saab esitada kaebuse halduskohtusse.

Faktilistele asjaoludele ning vaide tulemuslikkuse väljavaadetele hinnangu saamiseks ning vaide õigeks koostamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Foorumis sellist hinnangut kahjuks anda ei saa.

Anti vallast ehitusluba kus pinda tõsteti 1m (loa järgi võib veel tõsta ) ja lubati ehitada minu ja naabri aia vastu 30cm aiast. Pinnase tõstmise tõttu minu krunt uputab, vesi tuleb keldrisse (naabri krundilt ja valla teelt). Ehitusloa andmisesse mind ei kaasatud sain teada ehitusloast kui ehitus algas nüüd 7päeva tagasi. Teavitati projekteerimistingimuste eelnõust ja ka seal on kirjas, et pinnast ei tohi oluliselt tõsta. Hetkel aluspind tehtud vundamenti pole . Mida teha? Lisaks on naabri ja minu kinnistu piiril minu maja keldri liigvee äravoolu vahekaev,mis toimib muidu aga olukorrast tulenevalt peale tormi liivast umbes. Kuidas kaevu probleem lahendada ?

Naabrile antud ehitusloa vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus halduskohtule, näidates ära, kuidas ehitusluba rikub kaebaja õigusi. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 44, millest võib tuleneda ka naabri kaebeõigus. Kaebuse esitamisel ja menetlemisel tuleb järgida HKMS-is sätestatud nõudeid ja tähtaegu.

Tere, vald saatis ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks kinnisvaral elektronposti teel. Minul aga polnud võimalik e-posti mitu kuud avada ja vaadata. Peale seda määras vald ka sunniraha, samuti e-posti teel ning asi jõudis juba kohtutäiturini. Kas ainuüksi e-posti teel teavitamist võib lugeda õiguspäraseks? Olen seisukohal et vald oleks pidanud teavitama mind kirjalikult kodusele registreeritud aadressile. Kas on mõtet hakata seda kohtus vaidlustama, põhjusel et ma ei olnud teadlik ettekirjutusest kuna teavitati ainult e-posti teel?

Adressaadi jaoks negatiivse toimega haldusaktide puhul näeb HMS akti teatavakstegemise kohustusliku viisina ette haldusakti adressaadile kättetoimetamise (HMS § 62 lg 2, lg 5). Haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel:

  1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise;

  2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist;

  3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil;

  4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Seega vaid e-postile saatmisega ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks kui Te ei ole selle kättesaamist kinnitanud. Seega võib olla põhjust vaidlustamiseks.

Tere! Mul on erivajadusega 40 aastane poeg, kellel on olnud üle 20 aasta puuduv töövõime ja raske puue. Tal on diagnoositud bipolaarne psüühikahäire ja skisoafektiivne häire. Kogu elu vältel on ta töötanud vaid poolteist aastat. Käesoleval hetkel on tal puue üldse ära võetud ja määratud osaline töövõime, võetud arvele töötukassas, mis tähendab, et ta peab hakkama otsima tööd, hakkama töötama või õppima. Võimekus selleks aga puudub. Vaidlustasime töötukassas otsuse, mis puudutab tema töövõimet ja puude raskusastet. Hetkel tuli töötukassast teade menetlustähtaja pikendamise kohta ja palutakse täiendavalt tuua välja, et mis on haldusakt või toiming, mis rikub tema õigusi. Vaja tuua välja põhjused, miks mu poeg vaide esitajana leiab, et antud haldusakt või toiming rikub tema õigusi ning selgelt väljendatud nõue (alus HMS § 76 lg 2 p 3, 4 ja 5). Oleme jäänud hätta, mis on juriidilisest aspektist selgelt sõnastatud nõue ja milline toiming rikub tema õigusi. Vajame selles abi. Lugupidamisega E.L.

Haldusaktiks on kirjeldatud juhul Töötukassa või SKA otsus, ehk otsus, mille vaidlustate. Põhjustena tulebki kirjeldada, miks on otsus tehtud Teie arvates valesti ehk mis on jäänud otsuse tegemisel arvesse võtmata ja mida on hinnatud valesti ning nõudeks saab olla töötukassa või SKA tehtud otsuse tühistamine ja uue otsuse tegemine, millega tuvastatakse puuduv töövõime või määratakse puue.

Loksa linnavara komisjoni tegi otsuse bussijaama üüripinna kirjaliku enampakkumise kohta,kus enampakkumise alghind oli 4 eur m2 ja tehti 1 pakkumine 4,35 eur m2. Enampakkumise võitja pakkumine lükati tagasi, tuues põhjenduseks halva enampakkumise aja, bussijaama hoone ajaloolise väärtuse, kesklinna asukoha ja olulisuse Loksa linnale. See kõik oli teada juba enne enampakkumise väljakuulutamist ega sobi kuidagi ju pakkumise tagasilükkamise põhjendusena. Loksa linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord sätestab, et kirjaliku enampakkumise võitjaks on pakkuja, kes teeb kõige kõrgema pakkumise. Kas linnavara komisjoni otsus on korrektne ja seaduslik?

Kahjuks ei ole kõigist faktilistest asjaoludest ülevaadet omamata võimalik komisjoni otsusele õiguslikku hinnangut anda. Teie viidatud Loksa Linnavolikogu määruse §16 lg 5 on sätestatud, et tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta. Kõiki enampakkumise nõudeid teadmata ei ole võimalik hinnata, kas ehk ei ole tegemist nimetatud põhjusega. Soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, et saada kõigist asjaoludest lähtuv õiguslik hinnang komisjoni otsusele.

Küsimus on haldusmenetluse seaduse § 27 lõige 2 punkti 3 kohta. Kas dokumenti saab lugeda edastatuks, kui äriregistrisse kantud e-posti aadressi enam ei eksisteeri? § 27. Elektrooniline kättetoimetamine (1) Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. (2) Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Teate  saab lugeda äriühingule kätte toimetatuks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua enam temani. 

Varasemalt on kohtupraktikas selgitatud, et seadusandja tahe, muuta elektronposti aadressi esitamine äriregistrisse alates 15.01.2018 kohustuslikuks, oli kantud eesmärgist muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks ja tänapäeval ei erine elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti vastuvõtmise kohustusest. Kui juriidiline isik  oli hooletu oma asjaajamises ja ka posti kättesaamise korraldamisel ning jättis äriregistris elektronposti aadressi ajakohastamata, lasub vastutus selle eest üksnes juriidilisel isikul endal.  

Tere, küsimus järgnev: Laps saab oktoobri lõpus 3 aastaseks ning vald on taganud lapsele sõimerühma koha. Enamus lapsi rühmas on 1,5-2 aastased. Sõimerühmas hakatakse õppima oskusi nagu näiteks riidesse panek, käte pesu, potil käimine jm tegevused, mis on aga minu lapsel selged. Samuti on rühmas väiksematele lastele mõeldud mänguasjad nagu näiteks kahe jupilised pusled, nupupusled, millega minu laps mängis samuti 1,5 aastaselt. 3 aastasena oskab ta end ise riietada, paneb kokku 50 jupilisi puslesid jpm. Võin tuua näiteid lõpmatuseni. Lasteaed ise väidab, et nad pakuvad lapsele eakohaseid tegevusi, kuid selgelt on näha kasvõi mänguasjade näol, et tegevusi ja eakohast arengut ei suudeta minu lapsele tagada ega pakkuda. Soovisin, et minu laps viiakse üle aia rühma, kus käivad 3-4 aastased lapsed, kuid minu lapse vanus ei olevat piisav ja kohti pakkuda pole. Millised ja kas mul on üldse mingeid õigusi antud olukorras, sest mul on tõsiselt suur mure lapse pärast. Laused, et minu laps kinnistab veelgi rohkem oma teadmisi ja oskusi ning aitab ka väiksematel uusi oskusi õppida ei rahulda mind antud olukorras absoluutselt, sest kust minu laps peaks õppima uusi oskusi? Aitäh!

Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) järgi moodustab lasteasutuse direktor (edaspidi direktor) vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad (KELS § 6 lg 1).

• Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.
• Lasteaiarühmad jagunevad vanuseliselt:

               1) kolme- kuni kuueaastased lapsed;

  2) kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.

Seega on lasteaia direktor Teie alla kolmeaastasele lapsele sõimerühma kohta pakkudes käitunud õiguspäraselt.

Laste areng on väga erinev ja individuaalne, kõike ei ole last lasteaeda võttes võimalik objektiivselt hinnata. Vastaja usub, et õpetaja leiab lastele tegevust vastavalt nende arengutasemele ja alati võib oma last kodus edasi õpetada ja arendada, kui lapse arengutase seda nõuab ja võimaldab.