Küsimus on haldusmenetluse seaduse § 27 lõige 2 punkti 3 kohta. Kas dokumenti saab lugeda edastatuks, kui äriregistrisse kantud e-posti aadressi enam ei eksisteeri? § 27. Elektrooniline kättetoimetamine (1) Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. (2) Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Teate  saab lugeda äriühingule kätte toimetatuks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua enam temani. 

Varasemalt on kohtupraktikas selgitatud, et seadusandja tahe, muuta elektronposti aadressi esitamine äriregistrisse alates 15.01.2018 kohustuslikuks, oli kantud eesmärgist muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks ja tänapäeval ei erine elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti vastuvõtmise kohustusest. Kui juriidiline isik  oli hooletu oma asjaajamises ja ka posti kättesaamise korraldamisel ning jättis äriregistris elektronposti aadressi ajakohastamata, lasub vastutus selle eest üksnes juriidilisel isikul endal.  

Tere, küsimus järgnev: Laps saab oktoobri lõpus 3 aastaseks ning vald on taganud lapsele sõimerühma koha. Enamus lapsi rühmas on 1,5-2 aastased. Sõimerühmas hakatakse õppima oskusi nagu näiteks riidesse panek, käte pesu, potil käimine jm tegevused, mis on aga minu lapsel selged. Samuti on rühmas väiksematele lastele mõeldud mänguasjad nagu näiteks kahe jupilised pusled, nupupusled, millega minu laps mängis samuti 1,5 aastaselt. 3 aastasena oskab ta end ise riietada, paneb kokku 50 jupilisi puslesid jpm. Võin tuua näiteid lõpmatuseni. Lasteaed ise väidab, et nad pakuvad lapsele eakohaseid tegevusi, kuid selgelt on näha kasvõi mänguasjade näol, et tegevusi ja eakohast arengut ei suudeta minu lapsele tagada ega pakkuda. Soovisin, et minu laps viiakse üle aia rühma, kus käivad 3-4 aastased lapsed, kuid minu lapse vanus ei olevat piisav ja kohti pakkuda pole. Millised ja kas mul on üldse mingeid õigusi antud olukorras, sest mul on tõsiselt suur mure lapse pärast. Laused, et minu laps kinnistab veelgi rohkem oma teadmisi ja oskusi ning aitab ka väiksematel uusi oskusi õppida ei rahulda mind antud olukorras absoluutselt, sest kust minu laps peaks õppima uusi oskusi? Aitäh!

Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) järgi moodustab lasteasutuse direktor (edaspidi direktor) vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad (KELS § 6 lg 1).

• Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.
• Lasteaiarühmad jagunevad vanuseliselt:

               1) kolme- kuni kuueaastased lapsed;

  2) kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.

Seega on lasteaia direktor Teie alla kolmeaastasele lapsele sõimerühma kohta pakkudes käitunud õiguspäraselt.

Laste areng on väga erinev ja individuaalne, kõike ei ole last lasteaeda võttes võimalik objektiivselt hinnata. Vastaja usub, et õpetaja leiab lastele tegevust vastavalt nende arengutasemele ja alati võib oma last kodus edasi õpetada ja arendada, kui lapse arengutase seda nõuab ja võimaldab.

Kas KOV järelevalveametnik, kui on ebaseadusliku ehitise kahtlus, peab oma kontrollkäigust ja/või paikvaatluse teostamisest teavitama ette kinnistu omanikku ja mis on see miinimum etteteatamise aeg? Kui kinnistu omanik ei saa osaleda eelpool mainitud toimingutes ja/või ei ole ta kätte saanud KOV-i teadet, kas KOV järelevalveametnik võib siis teostada oma toiminguid (vaadelda, teha fotosid vms) ilma kinnistu omanikuta või peab ta ootama kinnistu omaniku nõusolekut?

Ehitusseadustiku kohaselt teostab ehitamise üle riiklikku järelvalvet muude asutuste hulgas ka kohalik omavalitsus. Riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Seega on võimalik järelvalve teostajal, kui esinevad seda õigustavad asjaolud, siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, võtta valduse läbivaatusel proove, teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.

Vallavolikogu revisjonikomisjoni liige on ühtlasi vallas tegutseva mittetulundusühingu juhatuse liige. See tähendab, et ta on ju sama valla valitseva mõju all. Aga revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid. Kas revisjonikomisjoni liikme kohalt peab ta siis tagasi astuma? Mida tähendab valla valitseva mõju all olemine täpsemalt?

Et mittetulundusühing tegutseb mingi omavalitsuse territooriumil, et tähenda veel, et see oleks selle omavalitsuse valitseva mõju all. Valitseva mõju all on ettevõtted ja organisatsioonid, mille juhtimises kohalik omavalitsus osaleb või mille liige seesama omavalitsus on. 

Kui aga revisjonikomisjoni valitakse isik, kes juhib sellist valitseva mõju all olevat ühingut, peab isik esitama 10 tööpäeva jooksul avalduse ühingu juhi kohalt tagasi astumiseks ja teavitab sellest viivitamatult valla- või linnasekretäri. Kui sellist avaldust ei esitada, loetakse, et ta on revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunud.

Tere! KOV ei võimaldanud minu lapsele munitsipaallaseaia kohta. Läksin kohtusse nende vastu ning sain võidu. (Tallinna halduskohtus) Mida ma ei saanud on lasteaia koht. Mida peaksin järgmiseks tegema? Kuhu või kellele kaebama, et antud kohtuotsus ei ole täidetud? Aitäh.

Esmalt on oluline, kas lahend on jõustunud ja milline täpselt oli lahendi resolutsiooni sõnastus. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lg 1 esimene lause). Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmisest hoidumise vältimiseks sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 rahatrahvi kohaldamise võimaluse. HKMS § 248 lõike 1 järgi määrab kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Riigikohus on öelnud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni. Selleks tuleb esitada haldusasja lahendanud kohtule samas haldusasjas taotlus  määrata KOV-le rahatrahv kohtulahendi täitmata jätmise eest.