Tere Soovin saada kiiret õigusabi seoses minu suhtes tehtud elatisraha tagaseljaotsusega ning lapse põlvnemise küsimusega. Olen lapse sünnitunnistusele märgitud isana. Lapse ema esitas minu vastu elatisraha nõude. Minu suhtes tehti asi tagaselja ning otsus jõustus 19.08.2026. Kohtult saadetud dokumente ei saanud ma telefonis avada ning ma ei saanud nende sisust aru ega saanud aru, et tegemist on minu vastu esitatud elatisraha hagiga. Seetõttu ei osalenud ma kohtumenetluses ega saanud enne otsuse tegemist oma vastuväiteid esitada. Pärast seda olen saanud teada asjaoludest, mis seavad minu isaduse tõsiselt kahtluse alla. Tegime koduse DNA-testi, mille tulemus näitas, et ma ei ole lapse bioloogiline isa. Soovin teada: 1. Kas mul on võimalik tagaseljaotsus vaidlustada või taotleda selle tühistamist, arvestades, et ma ei saanud kohtudokumentide sisust aru ega saanud menetluses osaleda? 2. Kas on võimalik taotleda täitemenetluse peatamist, kui elatisotsuse täitmist juba nõutakse või hakatakse nõudma? 3. Kuidas saan vaidlustada oma isaduse, kuna olen praegu lapse sünnitunnistusel isana märgitud? 4. Kas kodune DNA-test on piisav esmane tõend või tuleks kohe taotleda ametlikku DNA-ekspertiisi? 5. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi, kuna mul ei ole võimalik advokaadi kulusid ise tasuda? Palun hinnata minu olukorda kiiresti, kuna tagaseljaotsus jõustus alles 19.08.2026 ja ma ei soovi mööda lasta võimalikest tähtaegadest. Vajadusel saan esitada kohtulahendi, kohtult saadud teavitused ning DNA-testi tulemuse. 

Tere!

Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Tagaseljaotsuse peale apellatsiooni enam esitada ei saa, sest see on jõustunud. Ainsaks võimalikuks teoreetiliseks lahenduseks oleks kaja esitamine. Kaja on sisuliselt menetluse taastamise taotlus / vastuväide tagaseljaotsusele, mis esitatakse samale maakohtu kohtunikule, ja selle esitamise tähtaeg on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. 30 päeva pikkune tähtaeg hakkab seega kulgema alates sellest hetkest, mil olete kas (i) e-toimik.ee süsteemis tagaseljaotsuse avanud või (ii) kinnitanud muul moel kohtule, nt e-kirja teel, et olete tagaseljaotsuse kätte saanud. 
   
   Kuid kaja esitamisel peate esile tooma ja tõendama ka mõjuva põhjuse, miks varem ei ole saanud kohtudokumente avada või üldse kohtule teavitada, et miks menetlusest aktiivselt osa ei võeta. Lakooniline selgitus, et vaidluse sisu jäi arusaamatuks, mõjuvaks põhjuseks ei ole. Küll aga võib mõjuvaks põhjuseks olla tsiviikohtumenetluse seadustiku § 415 lg 1 p 1 järgi fakt, et Teil ei olnud võimalik kohtudokumente telefoni teel avada ja Te ei ole seega saanud kohtudokumente kätte, sest neid pole Teile nõutavalt elektroonselt või allkirja vastu kohale toimetatud. Kajas soovitan koheselt ka viidata, et olete teada saanud asjaoludest, mis võivad välistada elatisnõude rahuldamise.
    
2. Täitemenetluse peatamiseks tuleks Teil koos kajaga esitada ka taotlus täitemenetluse peatamiseks. Muud moodi, nt otse täituri poole pöördudes, täitemenetlust peatada üldreeglina ei saa.
    
3. Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Õigeks instrumendiks on isaduse vaidlustamise hagi lapse vastu. Seda saab teha ühe päeva jooksul alates päevast, mil Teil tekkis põhjus kahelda oma isaduses, mitte aga nt alates koduse DNA-testi tulemuse teadasaamisest. Näiteks - kui 01.02.2026 jõudis Teieni tekstisõnum, milles esmakordselt vihjati, et Te ei pruugi olla isa ja sellest lähtuvalt otsustasite mõni nädal hiljem koduse DNA-testi teha, tuleks isaduse vaidlustamise hagi esitada hiljemalt 2027 jaanuari lõpuks. 
    
4. Kodune DNA-ekspertiisi tulemus esitage tugeva tõendina isaduse vaidlustamise hagi  juurde, kuid kohtult tuleb koos isaduse vaidlustamise hagiga taotleda ka riikliku ekspertiisi määramist. Koduste DNA-testide pinnalt kohtud isaduse vaidlustamise hagisid ei rahulda, selleks peab isadus olema ümber lükatud riikliku ekspertiisiga.
    
5. Seda, kas olete riigi õigusabi -kõlbulik, on siinkirjutajal raske olemasolevate andmete pinnalt hinnata. Seda otsustab kohus pärast seda, kui olete esitanud kohtule täidetud riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Taotluste vormid on kättesaadavad siin: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-majandusliku-seisundi-teatis . 
    
6. Soovitan tegutseda kiiresti ning mitte seekord jääda passiivseks ega piirduda telefoniga. Palun kasutage raamatukogudes asuvaid avalikke internetipunkte või muid ligipääse, et enda menetluslikud küsimused lahendada.

Tere! Mul selline küsimus,et mul olid üldkasulikud tunnid ja ma ei jõudnud neid ära teha ja siis määrati mulle arest ja olen esitanud kaebused edasi,aga lükatakse tagasi ja kuna ma enam ei tööta,siis sooviksin ikkagi uut istungit ja soivin tunnid ikkagi ära teha,aga nad ei nõustu! Kas mul on võimalus riigi kaitsjale? Ja vajalikud dokumendid saan saata ka kui vaja! Lugupidamisega 

Riigi õigusabi saamiseks on alati võimalus kuid selgitame, et esmaseks ja oluliseks eelduseks on teie võimetus ise tasuda vajaliku õigusabi eest või kui suudate tasuda, aga tasumise järgselt oleksite olukorras, kus enda toimetulekut ei suudaks tagada. 
Riigi õigusabi saamise taotlus tuleb esitada kohtule ning kohus otsustab, kas olete õigustatud õigusabi saama. 

Tere! Vajan abi Võlgniku maksejõuetuseavaldause koostamisel. Kas saaks odavat juristi kontakti kes on nõus mind aitama. Olen pensionäär.

Raskustesse sattumisel võib abi olla võlanõustamisteenusest, mille kohta leiate infot https://www.juristaitab.ee/et/teised-oigusnoustajad  ja täpsemalt https://minuraha.ee/et/volgadest-vabanemine/volanoustamine

Võlgniku maksejõuetusavalduse saab esitada, kui isikul on makseraskused ja ta soovib pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetlust või võlgade ümberkujundamist. Avaldus tuleb koostada vastavalt kehtestatud vormile, mis on tasuta kättesaadav kohtu veebilehel  https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid  

Maksejõuetusavalduse esitamiseks tuleb:

Kasutada kehtestatud vormi.

Märkida, kas soovite pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetlust või võlgade ümberkujundamist.

Kirjeldada makseraskuste põhjused ja esitada põhjendus avalduse esitamise vajaduse kohta.
Esitada kinnitus, et puuduvad takistused võlgade ümberkujundamiseks või kohustustest vabastamiseks (vajadusel).
Lisada riigilõivu tasumise andmed - riigilõivu suurus on 10 eurot, maksekorraldus lisada.
Kui viie aasta jooksul on võõrandatud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja üle 3000 euro ulatuses, tuleb see varanimekirjas eraldi märkida.
Võlanimekirjas tuleb eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab ka teine abikaasa/elukaaslane. 

Kui abikaasad või registreeritud elukaaslased esitavad ühise avalduse, tuleb kasutada vastavat ühisavalduse vormi ning märkida teise abikaasa/elukaaslase andmed ja kohustused.

Vaesuses või toimetuleku piiril elaval inimesel on võimalik taotleda kohtus esindamise jaoks riigi õigusabi. Rohkem infot riigi õigusabi tingimuste ja taotlemise kohta leiate Eesti Advokatuuri veebilehelt https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi

Küsimus riigi õigusabi kohta juriidilisele isikule On teada, et ka juriidiline isik saab taotleda mõnel juhul (ülekaaluka avaliku huviga põhjendatud juhul) riigi õigusabi kohtusse pöördumisega seoses (https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi/korduma-kippuvad-kusimused). Kas juriidilise isiku (jur. isiku) sobivus riigi õigusabi (RÕA) taotlemiseks ehk jur. isiku maksejõuetuse tõendiks on jur.isiku konto väljavõte ja kinnitus, et jur.isikul puuduvad mistahes muud varad? Mis kulud tuleb haldusasjas potsentsiaalselt (kõige halvemal juhul) kanda jur.isikul, kellele määratakse RÕA? Segadust tekitav oli taotlusvormi https://www.kohus.ee/en/node/4051 lõpuosas olev: · menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS-i § 190 lg 1, HKMS-i § 118 lg 1); · menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS-i § 190 lg 2, HKMS-i § 118 lg 1); · kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS-i § 190 lg 4); Soovime selgelt aru saada, kas haldusasjas (vastaspooleks KOV) tuleb RÕA saanud MTÜ-l mõnel juhul tasuda kulusid (menetluskulud, vastaspoole kulud jne)? Kui MTÜ selleks vahendeid (raha jm varasid) ei oma, mis täpsemalt edasi saab? Kas jur.isiku juhatuse liikmed on mõnel juhul kohustatud tasuma kohtumenetlusega seotud kulusid eraisikuna oma isiklikest vahenditest? On teada, et RÕA-d saab enne kaebuse esitamist taotleda. Kas peale RÕA taotluse rahuldamist ja RÕA advokaadiga koostöö alustamist saab vajadusel loobuda kaebuse esitamisest? Kas enne alustamist või kohtuasja algatamisel poole pealt katkestades tuleb RÕA kulud tasuda jur.isikul?

Siinses pöördumises on mitu erinevat küsimust. Vastan lühidalt, kuna täpse vastuse jaoks on vajalikud vaidlusaluse asja üksikasjad, mida antud juhul ei ole täpsustatud.

1. Riigi õigusabi saab taotleda seaduse alusel. Riigi õigusabi seadus sätestab § -s 6 riigi õigusabi saama õigustatud isikud. Riigi õigusabi on mõeldud majanduslikult keerulises olukorras olevatele füüsilistele isikutele kuid erandina võivad riigi õigusabi saada ka osad juriidilised isikud.

Juriidilised isikud, kes saavad taotleda riigi õigusabi on:

• Mittetulundusühingud ja sihtasutused põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks või maksejõuetu mittetulundusühing või sihtasutus, kes taotleb riigi õigusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või esineb muu avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks;
• Kriminaalmenetluses saab kahtlustatavana või süüdistatavana riigi õigusabi juriidiline isik teatud juhtudel;
• Väärteomenetluses saab menetlusaluse isikuna riigi õigusabi juriidiline isik, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik.

Muudel juhtudel ei ole võimalik juriidilistel isikutel riigi õigusabi saada.

2. Kohus võib rahuldada juriidilise isiku riigi õigusabi taotluse mitmel viisil:

• selliselt, et riigi õigusabi tasumine jääb kogu ulatuses riigi kanda;
• selliselt, et riigi õigusabi tuleb ühekordse maksega taotlejal hüvitada täielikult või osaliselt;
• selliselt, et riigi õigusabi tuleb osamaksetega hüvitada täielikult või osaliselt.

Seega, riigi õigusabi andmise võimalused ja määra otsustab kohus konkreetsel juhul asjaoludest lähtuvalt.

3. Kohtuasja menetluskulud jäävad poole kanda, kelle taotlus jääb kohtus rahuldamata või kelle kahjuks tehakse otsus. Riigi õigusabi saamise korral võib riigi kanda jääda õigusabi kulud, mis on seotud riigi õigusabiga, küll aga vastaspoole menetluskulud (nt õigusabi kulud) tuleb tasuda poolel, kelle kahjuks tehakse otsus või kelle avaldus jäetakse rahuldamata. Õigusabikulude tasumise kohustus võib tulla ka siis, kui avaldus rahuldatakse ainult osaliselt.

4. Juhatuse liikme vastutus. Mittetulundusühingu (MTÜ) juhatuse liikmed vastutavad MTÜ-le tekitatud kahju eest, kui nad rikuvad oma kohustusi. Vastutus on solidaarselt ja kehtib ka juhul, kui MTÜ vara ei ole piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Juhatuse liikme vastu võib esitada kahju hüvitamise nõude, kui kahju on tekkinud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu.

I need a lawyer to assist me with administrative court submission

Kohtus esindamiseks võite sõlmida õigusabilepingu mistahes õigus- või advokaadibürooga. Kui Teie varanduslik seisund ei võimalda õigusabi eest turuhinna alusel tasuda, on võimalik taotleda riigilt Riigi õigusabi. Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine (RÕS § 4 lg 1). Riigi õigusabi antakse seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1).

Riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud RÕS § 6 lõikes 2 nimetatud juhul. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest (RÕS § 6 lg 1¹).

Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1). Taotlus esitatakse kohtumenetluses tsiviil-, haldus- või väärteoasjas: kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (RÕS § 10 lg 1). Taotlusele lisaks tuleb esitada ka majandusliku seisundi teatis.

Tere! Kuna mu naaber ei oska ise asju ajada,siis küsin nii: Kui operatsioonid on ebaõnnestunud,inimene on ratastoolis,aga et arst kohtusse anda,on vaja advokaati,kuid selleks pole raha.Naaber on pensionär.Mis võimalus on seda asja kohtusse anda?

Kui isiku õigusi on rikutud, talle on tekitatud kahju ja isikul ei ole varalise seisundi tõttu võimalik endale kohtumenetluses esindajat palgata, on võimalik esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Riigi õigusabi on isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Riigi õigusabi osutab advokaat ning õigusabi antakse:

• kohtueelses menetluses (tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjades)
• kohtumenetlustes (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasjades)
• täitemenetluses
• haldusmenetluses
• teistmismenetluses
• õigusdokumendi koostamises või muus õigusalases nõustamises või esindamises.

Riigi õigusabi tähendab, et õigusteenuse eest maksab esialgu riik, siiski võidakse õigusabi määramisel panna kohustus tasuda osaliselt ise või maksta õigusabikulud osaliselt või täielikult tagasi pärast kohtuvaidluse lõppu. Tasuta selgitusi riigi õigusabi võimaluste kohta annavad ka advokaadibürood.

Rohkem informatsiooni saab riigi õigusabi veebilehelt https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi

Tere, küsimus riigi õigusabi taotlemise kohta. Täisealine laps (ühe vanema poolt ülalpeetav, õppiv, 19-aastane) on kohtusse esitanud täisealise lapse elatise nõude ja soovib riigi õigusabi. Kas majandusliku seisundi teatises tuleb loetleda kõik teda ülalpidava vanema tulud, kulud ja varad? Kas ülalpidava vanema sissetulekute suurusest sõltub, kas ülalpeetav saab tasuta riigi õigusabi?

Kuivõrd täisealine laps esindab end ise, eelduslikult peab end ise ülal (kui ei esine asjaolusid, mis seda takistavad, näiteks õppimine täiskoormusega päevaõppes) ja ka tema elatise suuruse määramisel on oluline tema enda sissetuleku suurus, tuleb sellest lähtuda. Täisealise lapse sissetulekuks võib olla talle riigi poolt makstav toetus, stipendiumid, teenitud töötasu, ühelt vanemalt saadav elatis. Taotleja vara hulka kuulub vara, mis on registreeritud taotleja nimele ja vallasvara, mis kuulub taotlejale. Vanemale kuuluv vara ja vanema sissetulek, ei puutu minu hinnangul asjasse rohkem kui lapsele makstava elatise suuruses.

Kohtupaberite koostamine hagi vastu elatise nõudisel minu vastu

Riigi toel tasuta õigusabi või soodustingimustel esmase õigusnõu saamiseks on mitmeid võimalusi. Riigi toetatud esmase õigusnõu saamiseks võib abivajaja pöörduda otse teenuse pakkuja poole või taotleda riigi õigusabi, mida osutavad advokaadid. Erinevatest teenustest ja teenuse osutajatest saab rohkem informatsiooni Justiitsministeeriumi veebilehel https://www.just.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi#kui-mitu-tundi-ja-mi

Tere, vajame abi omaaegse garaaziühistu ümbervormistamiseks hooneühistuks. Tegelikult soovime saada teenust, kus meid juhatatakse läbi kogu protsessi ja meid aidatakse selle käiguse dokumentide ettevalmistamisel. Ühistu on üleüldiselt toimiv. Ühistule kuulub maa Tabasalus, Harku vallas. Ühistu esitab Äriregistrile iga-aastaselt majandusaruandeid. Suuremate asjade otsustamised tehakse üldkoosolekutel. 

Teie küsimusest võib järeldada, et soovite ühe juriidilise isiku teiseks ühinguvormiks ümberkujundamisel õigusabi. Eestis on võimalik õigusabi saada nii ise tasudes kui teatud tingimustel osaliselt või täielikult riigi toel. Riigi toel õigusabi saamise võimalustest saate lugeda eesti.ee veebilehel https://www.eesti.ee/et/oigusabi/oigusabi-jagamine/kes-jagavad-oigusabi