Küsimus riigi õigusabi kohta juriidilisele isikule On teada, et ka juriidiline isik saab taotleda mõnel juhul (ülekaaluka avaliku huviga põhjendatud juhul) riigi õigusabi kohtusse pöördumisega seoses (https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/riigi-oigusabi/korduma-kippuvad-kusimused). Kas juriidilise isiku (jur. isiku) sobivus riigi õigusabi (RÕA) taotlemiseks ehk jur. isiku maksejõuetuse tõendiks on jur.isiku konto väljavõte ja kinnitus, et jur.isikul puuduvad mistahes muud varad? Mis kulud tuleb haldusasjas potsentsiaalselt (kõige halvemal juhul) kanda jur.isikul, kellele määratakse RÕA? Segadust tekitav oli taotlusvormi https://www.kohus.ee/en/node/4051 lõpuosas olev: · menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS-i § 190 lg 1, HKMS-i § 118 lg 1); · menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS-i § 190 lg 2, HKMS-i § 118 lg 1); · kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS-i § 190 lg 4); Soovime selgelt aru saada, kas haldusasjas (vastaspooleks KOV) tuleb RÕA saanud MTÜ-l mõnel juhul tasuda kulusid (menetluskulud, vastaspoole kulud jne)? Kui MTÜ selleks vahendeid (raha jm varasid) ei oma, mis täpsemalt edasi saab? Kas jur.isiku juhatuse liikmed on mõnel juhul kohustatud tasuma kohtumenetlusega seotud kulusid eraisikuna oma isiklikest vahenditest? On teada, et RÕA-d saab enne kaebuse esitamist taotleda. Kas peale RÕA taotluse rahuldamist ja RÕA advokaadiga koostöö alustamist saab vajadusel loobuda kaebuse esitamisest? Kas enne alustamist või kohtuasja algatamisel poole pealt katkestades tuleb RÕA kulud tasuda jur.isikul?
Siinses pöördumises on mitu erinevat küsimust. Vastan lühidalt, kuna täpse vastuse jaoks on vajalikud vaidlusaluse asja üksikasjad, mida antud juhul ei ole täpsustatud.
- Riigi õigusabi saab taotleda seaduse alusel. Riigi õigusabi seadus sätestab § -s 6 riigi õigusabi saama õigustatud isikud. Riigi õigusabi on mõeldud majanduslikult keerulises olukorras olevatele füüsilistele isikutele kuid erandina võivad riigi õigusabi saada ka osad juriidilised isikud.
Juriidilised isikud, kes saavad taotleda riigi õigusabi on:
- Mittetulundusühingud ja sihtasutused põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks või maksejõuetu mittetulundusühing või sihtasutus, kes taotleb riigi õigusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või esineb muu avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks;
- Kriminaalmenetluses saab kahtlustatavana või süüdistatavana riigi õigusabi juriidiline isik teatud juhtudel;
- Väärteomenetluses saab menetlusaluse isikuna riigi õigusabi juriidiline isik, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik.
Muudel juhtudel ei ole võimalik juriidilistel isikutel riigi õigusabi saada.
2. Kohus võib rahuldada juriidilise isiku riigi õigusabi taotluse mitmel viisil:
- selliselt, et riigi õigusabi tasumine jääb kogu ulatuses riigi kanda;
- selliselt, et riigi õigusabi tuleb ühekordse maksega taotlejal hüvitada täielikult või osaliselt;
- selliselt, et riigi õigusabi tuleb osamaksetega hüvitada täielikult või osaliselt.
Seega, riigi õigusabi andmise võimalused ja määra otsustab kohus konkreetsel juhul asjaoludest lähtuvalt.
3. Kohtuasja menetluskulud jäävad poole kanda, kelle taotlus jääb kohtus rahuldamata või kelle kahjuks tehakse otsus. Riigi õigusabi saamise korral võib riigi kanda jääda õigusabi kulud, mis on seotud riigi õigusabiga, küll aga vastaspoole menetluskulud (nt õigusabi kulud) tuleb tasuda poolel, kelle kahjuks tehakse otsus või kelle avaldus jäetakse rahuldamata. Õigusabikulude tasumise kohustus võib tulla ka siis, kui avaldus rahuldatakse ainult osaliselt.
4. Juhatuse liikme vastutus. Mittetulundusühingu (MTÜ) juhatuse liikmed vastutavad MTÜ-le tekitatud kahju eest, kui nad rikuvad oma kohustusi. Vastutus on solidaarselt ja kehtib ka juhul, kui MTÜ vara ei ole piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Juhatuse liikme vastu võib esitada kahju hüvitamise nõude, kui kahju on tekkinud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu.