Osaühingu põhikirjas on ette nähtud vabatahtlik reserv (ÄS § 155 lg 2 p 1 „muu põhikirjas ettenähtudreserv"), mis moodustatakse ainult osaniku täiendavatest sissemaksetest, sealhulgas osaniku laenunõudelõpetamisega. Põhikirja järgi võib reservist teha väljamakseid osanikule osanike otsusel, kui netovara jääb pärast väljamakset vähemalt osakapitali ja väljamaksmisele mittekuuluvate reservide suuruseks (ÄS § 157 lg3). 1. Kas äriseadustiku järgi on selline väljamakse osanikule vabatahtlikust reservist lubatud, arvestades et §157 lg 1 räägib kasumi jaotamisest? 2. Kas osaniku laenunõude lõpetamine sissemaksena sellesse reservi on ÄS § 176 p 1¹ kohane abinõu netovara taastamiseks?

Küsimus puudutab osaühingu reserve ja nende kasutamist. Reservide eesmärk on tagada osaühingu finantsstabiilsus ja katta võimalikke kahjumeid, mida ei ole võimalik katta vaba omakapitali (näiteks eelmiste perioodide jaotamata kasumi) arvelt.

Äriseadustik (ÄS) nimetab osaühingu osas kahte reservi: 1) reservkapital, milline moodustatakse seaduse või põhikirja alusel (ÄS § 160 lg 1 ja lg 2) iga-aastastest puhaskasumi ning muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali. Seadus keelab reservkapitalist osanikele väljamaksete tegemise; 2) muu põhikirjas ettenähtud reserv (ÄS § 155 lg 2 p 1). Seadus ei reguleeri muu reservi moodustamist ega selle kasutamist. Muu reserviga seonduvad küsimused tuleb lahendada põhikirjas. 

Põhikirjas ettenähtud muu reserv moodustatakse osanike täiendavate sissemaksete alusel. Kui osaühingu netovara langeb alla poole osakapitalist, peavad osanikud otsustama taastamismeetmete üle (ÄS § 176). Üks võimalus on osaniku täiendav sissemakse põhikirjas ettenähtud reservi, näiteks osaniku laenunõude lõpetamisega, ning hilisem väljamakse sellest reservist osanikule.

Põhikirjas ettenähtud muust reservist võib teha väljamakseid, kui: põhikirjas on toodud väljamakse lubatavus ja tingimused (millal, mis olukorras, kelle otsusel); väljamakstav reserv ei tohi olla reservkapital ega ülekurss; kinnitatud majandusaasta aruande järgi on netovara ka pärast väljamakset vähemalt osakapitali ja väljamaksmisele mittekuuluvate reservide suurune. Täiendavate sissemaksete tagastus ei ole kasumi jaotamine, vaid omakapitali väljamakse (RPS § 3 p 5).

Kas osaniku laenunõude loobumine võiks aidata osaühingu osakapitali taastada, sõltub osaühingu tegelikust majanduslikust olukorrast. Üldiselt võib olla nii, et kui laenusumma kaob, siis väheneb osaühingu võlg ja omakapital kasvab sama summa võrra. Kui osanikud soovivad sellel teel osakapitali taastada, peavad osanikud olukorrast täpselt aru saama ning vastu võtma osanike otsuse, kus on kirjas täpsed summad ja arvestused ning kinnitus, et see on omakapitali taastamise meede. Küsijal tuleb nõu küsida ka finantsala asjatundjatelt või audiitorilt.

Tere! On firma, mis ei tegutse ja kuulub võrdselt kahele osanikule (kapital 2556 eur). Varasid ei ole, reaalset raha ka mitte. Üks osanik soovib oma osa ära müüa. Kuidas tehing sooritada nii, et müüdava osa ostavad 3 osanikku ja lõpptulemusena on OÜ-l neli võrdset osanikku. Tegemist on perega, st sellest saaks pereettevõte, kus kõigil on 25% osalust.

Selleks, et edaspidi oleks osaühingul neil võrdset osanikku, peab 2556-eurone osakapital jagunema neljaks 639-euroseks osaks. Kui üks praegune osanik soovib täielikult lahkuda, ei piisa ainult tema 50% osa müügist kolmele inimesele: ka alles jääv praegune osanik peab võõrandama 25% osaluse ühele uuele osanikule.

Kui praegu on mõlemal osanikul 1278-eurone osa, saab tehingu teha järgmiselt:

Mõlemad praegused 1278-eurosed osad jagatakse kaheks 639-euroseks osaks. Osa jagamiseks on üldjuhul vaja osanike otsust, kui põhikiri ei näe ette muud korda.
Lahkuda sooviv osanik võõrandab oma kaks 639-eurost osa kahele uuele pereliikmele.
Teine praegune osanik võõrandab ühe oma 639-eurose osa kolmandale uuele pereliikmele ning jätab ühe 639-eurose osa endale.
Lõpptulemus on neli osanikku, igaühel üks 639-eurone osa ehk 25% osakapitalist.
OÜ ise ei pea osasid ostma ega osakapitali muutma. Tehing toimub osanike ja omandajate vahel ning osakapital jääb 2556 euroks.
Kuna osakapital on alla 10 000 euro, peab osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Praktiliselt on mõistlik korraldada osade jagamise otsus ja kõik kolm võõrandamist sama notariaalse tehinguga. Notar edastab teate osanike muutuse kohta äriregistrile ning võõrandamine loetakse toimunuks osanike nimekirja äriregistrisse kandmisel.

Enne tehingut kontrollige põhikirjast, kas osa võõrandamiseks on ette nähtud nõusoleku nõue või muu erikord.
Uued pereliikmed on kolmandad isikud. Seetõttu võib teistel osanikel olla ostueesõigus ühe kuu jooksul pärast võõrandamislepingu esitamist juhatusele, kui põhikiri ei näe ette teistsugust korda. Kui kõik asjaosalised osalevad tehingus ja on selle jaotusega nõus, saab notariga vormistada tehingud kooskõlastatult.
Kuigi ettevõttel ei ole vara ega raha, tasub enne ostu kontrollida, kas OÜ-l on kohustusi, maksuvõlgu, lepinguid või esitamata majandusaasta aruandeid. Osaluse omandamine ei kustuta ettevõtte võimalikke kohustusi.
Müügihind ei pea võrduma osa nimiväärtusega, kuid see tuleks selgelt kokku leppida. Kui osalus antakse tasuta, võib tegemist olla kinkega ning selle tagajärjed tasub enne tehingut notariga üle kontrollida.

2025 a majandusaasta aruandes oli Hooneühistu bilansis rida "sissemaksmata osakapital" -2500 eurot selle peale saime Määruse, et osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kuidas saaksime antud olukorra kõige paremini lahendada? Ühistu on väike, raha kogume vastavalt vajadusele, põhiliselt maksude tasumiseks ja remondiks.

Hooneühistuseaduse § 2¹ lg 1 kohaselt peab hooneühistu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Hooneühistu liikme osalus osakapitalis ehk osamaks vastab tema liikmemaksumäärale.

Kui majandusaasta aruande bilansis on osakapital 2500 eurot ja selle kõrval kirje „sissemaksmata osakapital“ –2500 eurot, tähendab see üldjuhul, et raamatupidamise andmetel ei ole liikmed oma osamakse tegelikult ühistule tasunud.

Esmalt tuleks kontrollida ühistu varasemaid raamatupidamisdokumente ja pangakonto väljavõtteid. Kui osakapital on tegelikult kunagi sisse makstud, kuid majandusaasta aruandes on see ekslikult kajastatud sissemaksmata osakapitalina, tuleb parandada raamatupidamisandmed ja vajaduse korral ka majandusaasta aruanne.

Kui osakapitali ei ole tegelikult sisse makstud, tuleks liikmetel osamaksud tasuda. Hooneühistu puhul peab iga liikme osamaks vastama tema liikmemaksumäärale. Seega tuleb 2500 eurot liikmete vahel vastavalt nende liikmemaksumääradele ära jaotada ning vastavad summad ühistule tasuda.

Oluline on, et osakapitali sissemaksmine ei tähenda, et 2500 eurot peab edaspidi kogu aeg ühistu pangakontol seisma. Pärast osamaksude tasumist on raha hooneühistu vara ning seda võib kasutada ühistu eesmärkide täitmiseks, näiteks hoone korrashoiuks, remondiks, maksude ja muude ühistu kulude tasumiseks. Seega ei takista osakapitali nõue väikese hooneühistu senist põhimõtet koguda liikmetelt edaspidi raha vastavalt tegelikele kuludele ja remondivajadusele.

Kui registri määruses on antud tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, tuleks enne tähtaja möödumist osakapitali küsimus korrastada ning esitada registrile nõutud andmed või selgitus. Kui ühistu põhikirjas või äriregistris on osakapitali suuruseks märgitud alla 2500 euro, tuleb lisaks muuta osakapitali suurust ja vajaduse korral põhikirja, sest hooneühistu osakapitali suurus peab olema vähemalt 2500 eurot ning see märgitakse põhikirjas ja kantakse äriregistrisse.

Tegelesin eraisikuna hobi korras veiste pidamisega. Nüüd tegin omale ettevõtte ning sooviks loomad kuidagi ettevõttele anda, nii et edasised toimingud loomadega toimuks ettevõtte alt. Müügitehingu välistaks, kuna ettevõttel pole sellist raha veel kusagilt võtta, et mu ettevõte saaks loomad mult nö ära osta. Kui sain õigesti aru, siis kõige mõistlikum oleks ilmselt loomad ettevõttesse kanda osakapitali suurendades, mitterahalise sissemaksena. (Loomade väärtus on hetkeseisuga ligikaudu 28 000). Mida peaksin tegema, kuhu ja kelle poole pöörduma ja mis see kõik mulle maksma minna võiks? Kust leida loomadega tegelev audiitor? Või piisab mingi muu loomaksavatusspetsialisti sõltumatust hinnangust, millega minna audiitori juurde? On veel mingeid osapooli siia juurde tarvis kaasata? Paluks võimalikult üksikasjalikku seletust, mida peaksin samm sammult tegema.

Küsimuse alusel võib eeldada, et see puudutab asutatud osaühinguga. Olukorras, kus osaühingul ei ole loomade eest tasumiseks rahalisi vahendeid, kuid osaühing soovib majandustegevuse raames tegeleda loomakasvatusega, võib osanik anda osaühingule temale kuuluvad loomad üle mitterahalise sissemaksena. Kuna küsimuses ei ole kõiki asjaolusid teatavaks tehtud, ei ole võimalik ammendavalt vastata, kuid saab anda üldistatud selgitused.

Osaühingu osakapitali mitterahalist sissemakset reguleerivad äriseadustiku §-d 142–143, neid sätteid kohaldatakse ka juba asutatud osaühingu osakapitali suurendamisel. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja äriühingule üleantav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõude. Loomad on vallasasjad, seega täidavad seda tingimust.

Küsimus mittevaralise sissemakse auditeerimise kohustuse kohta sõltub osakapitali suurusest. Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Omanik eeldab, et loomade väärtus on ca 28 000 eurot. Kui ka audiitor võiks kontrollimisel hinnata väärtuse sama kõrgeks, siis on sellisel juhul audiitori kontroll kohustuslik. Kui aga loomade tegelik väärtus kujuneks väiksemaks ja kui see väärtus koos praeguse osakapitali suurusega jääks alla 25 000 euro, siis ei ole audiitori kontroll kohustuslik. Osanik võib kaaluda ka ülekursi kasutamist.

Loomade väärtust võiks määrata kahes astmes: esmalt võiks sõltumatu ekspert (näiteks tõuaretusorganisatsiooni esindaja, hindaja, veterinaararst jne) koostada kirjaliku väärtuse hindamise akti ja anda hinnangu loomade turuväärtusele. Kui selle hinnangu kohaselt ületab loomade väärtus koos osakapitali praeguse suurusega 25 000 eurot, siis sellisel juhul tuleb hindamise akt esitada audiitorile arvamuse andmiseks. Kuna seadus näeb ette audiitori kontrolli, tuleb selle teostamine kokku leppida vandeaudiitorite kutseorganisatsiooni Audiitorkogu registrisse kantud vandeaudiitoriga.

Edasises sammud sõltuvad tegelikest asjaoludest ja dokumentidest, need võiksid olla järgmised: 1) kontrollida ja vajadusel muuta osaühingu põhikirja. Kui praegune põhikiri ei luba vaikimisi mitterahalist sissemakse või ka ülekurssi, peaks osanik muutma oma otsusega põhikirja ning lubama mitterahalise sissemakse ja ülekursi kasutamist. Põhikirja muutmise otsus koos uue põhikirja tekstiga tuleb ettevõtjaportaali kaudu esitada äriregistrile; 2) tellida sõltumatult eksperdilt loomade väärtuse kirjalik hindamisakt; 3) vajadusel kaasata audiitor; 4) hindamistulemuste alusel võtab osanik vastu otsuse osakapitali suurendamiseks mittevaralise sissemaksega, otsuse lisaks peaksid olema mitterahalise sissemakse üleandmise leping ning mitterahalise sissemakse hindamise akt koos vajaduse audiitori arvamusega; 5) äriregistrile esitada osakapitali suurendamise avaldus koos otsuse ja selle lisadega; 6) osaühing peab mitterahalise sissemaksena oleva vara vastu võtma ja raamatupidamises kajastama. Kui loomad olid registreeritud ka Põllumajandus- ja Toiduametis, siis tuleb omanikuvahetus ka seal teatavaks teha.

Konkreetsed toimingud sõltuvad tegelikest asjaoludest. Soovitame pöörduda ka juristi ja finantsala töötaja poole. 

Kas OÜ võib anda laenu oma osanikule ja juhatuse liikmele ning kuidas toimida, kui raha on juba välja makstud ja kohe täies ulatuses tagastamine pole võimalik?

Osaühing ei või üldjuhul anda laenu oma juhatuse liikmele. Äriseadustiku § 159 lg 1 p 4 kohaselt ei või OÜ anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Samuti ei või OÜ anda laenu osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5% osakapitalist (ÄS § 159 lg 1 p 1). Seega juhul, kui isik on ühtaegu OÜ osanik ja juhatuse liige, kehtib laenukeeld juba tema juhatuse liikme staatuse tõttu sõltumata talle kuuluva osa suurusest.

Laenukeeldu rikkuv tehing on ÄS § 159 lg 4 kohaselt tühine. Sama regulatsiooni kohaldatakse ka krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele. Seetõttu ei ole võimalik olukorda tagantjärele õiguspäraseks muuta üksnes sellega, et vormistatakse kirjalik laenuleping, määratakse intress või pikendatakse tagasimakse tähtaega.

Kui raha on juba juhatuse liikmele/osanikule välja makstud, tuleb lähtuda sellest, et saadud raha tuleb osaühingule tagastada. ÄS § 158 lg 2 järgi peab osanik talle kui osanikule ebaseaduslikult tehtud väljamakse tagastama viivitamata pärast seda, kui ta sai väljamakse ebaseaduslikkusest teada. Kui ebaseadusliku väljamakse tegemine toimus juhatuse liikme süül, võib tekkida ka juhatuse liikme vastutus.

Kui kogu summa kohene tagastamine ei ole faktiliselt võimalik, tuleks raha siiski hakata tagastama esimesel võimalusel ja võimalikult suures ulatuses. Ühingu raamatupidamises peab väljamakstud summa kajastuma nõudena raha saanud isiku vastu. Soovitav on kirjalikult fikseerida võla suurus ja tegelik tagastamise korraldus. Seejuures tuleb arvestada, et tagasimaksegraafik ei muuda esialgset keelatud laenu tagantjärele lubatavaks ega tohiks sisuliselt kujuneda uueks pikaajaliseks krediidiks juhatuse liikmele.

Kui ühingul on jaotatavat kasumit, võib eraldi hinnata, kas osanikule on võimalik seaduslikult dividendi maksta ning sellest tulenevaid nõudeid tasaarvestada. Samuti võib kõne alla tulla muu seaduslik väljamakse (näiteks juhatuse liikme tasu), kuid sellisel juhul peab väljamaksel olema tegelik õiguslik alus ning arvestada tuleb vastavate maksudega. Neid lahendusi ei tohiks kasutada üksnes näiliselt laenukeelust möödahiilimiseks.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata maksustamisele. Maksuhaldur võib hinnata äriühingust füüsilisele isikule tehtud väljamakse tegelikku majanduslikku sisu. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed võivad kuuluda tulumaksuga maksustamisele ning väljamakse tegelikust sisust sõltuvalt võib tekkida ka muu maksukohustus.

Seega on kõige õigem lahendus mitte vormistada olemasolevat olukorda tagantjärele tavapärase laenuna, vaid kajastada OÜ nõue korrektselt raamatupidamises ning tagastada raha võimalikult kiiresti. Kui summa on oluline ja kohene tagastamine ei ole võimalik, tasub konkreetne tagastamise viis enne vormistamist läbi arutada raamatupidaja või õigusnõustajaga

Ettevõttel on kaks osanikku, võrdse osalusega. Üks osanikest on surnud, juba mõned aastad. Pärija ei ole nõus pärimist algatama. Tean, et elus olev osanik võib ka ise pärimise algatada. Ettevõtte põhikiri ütleb, et surnud osaniku osa läheb üle pärijatele. Aga mis siis edasi saab, kui ka algatada pärimine olemasoleva osaniku poolt, osa läheb üle pärijatele ja tuleb teha muudatused äriregistris? et siis nagu teiseks osanikuks saab pärija/pärijad? Aga kui praegune osanik ei ole huvitatud uutest osanikest, st ei taha neid ettevõttesse osalisteks? Kui kaua need protsessid aega võtavad? praegu on olukord selline, et kõik on vaikselt tiksunud, nüüd keegi ärkas pangas ja nõuab kohe muudatusi ja elus osanikke, muidu pannakse ettevõtte konto kinni....

Pärimismenetluse algatamiseks ei pea ootama, kuni surnud osaniku laps, abikaasa või muu võimalik pärija ise notarisse läheb. Avalduse võib esitada ka muu isik, kellel on pärandvara suhtes õigusi. Pärimisregistrist saab ka kontrollida, kas menetlus on juba algatatud ja kes seda menetlust läbi viib. Pärimisregistri andmetega saab tutvuda elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee või Notarite Koja iseteenindusportaalis notar.ee. Päringu tegemiseks on vaja teada pärandaja isikukoodi ning ees- ja perekonnanime. Kui eelnimetatud portaalides pärandaja päringule vastust ei leitud ning ei ole teada, kas isiku pärimismenetlus on algatatud, võib teha päringu veebilehele Ametlikud teadaanded (valida teadaande liik „Pärimisteated“) ning kontrollida kas on avaldatud teade pärimismenetluse algatamise kohta. Kui on avaldatud teade, siis on teatest näha milline notar viib läbi antud isiku pärimismenetlust ning edasise info saamiseks saab pöörduda selle konkreetse notari poole. Kui menetlust ei ole algatatud, võib pöörduda ükskõik millise notari poole, et algatada pärimismenetlus. Seega praegune osanik võib minna notarisse ja algatada pärimismenetluse ka siis, kui võimalik pärija ise ei ole sellest huvitatud. 
Tavapärane pärimismenetlus kestab enamasti 1–3 kuud alates avalduse esitamisest, kui ei teki takistusi ega täiendavat selgitamist vajavaid asjaolusid. Pärimistunnistust saab väljastada kõige varem ühe kuu möödumisel menetluse algatamisest.  
Kui põhikirjas ei ole osaniku surma puhuks sätestatud teistsugust korda, läheb osa pärimise teel pärijatele ning pärast pärimistunnistuse väljastamist tuleb pärija/pärijad surnud osaniku asemel äriregistrisse kanda. Oluline on siin märkida, et surnud osaniku osa ei tähenda, et pärija saab osa ettevõtte rahast. Pärija saab osanikuna õigused OÜ suhtes. Kui surnud osanikule kuulus 50% OÜ-st, siis pärija pärib 50% osaluse ettevõttest, mitte 50% ettevõtte pangakontol olevast rahast, kinnisvarast, autodest jne. Need varad kuuluvad OÜ-le kui eraldi juriidilisele isikule. Mitme pärija puhul kuulub pärandvara neile ühiselt kuni pärandvara jagatakse. 
Praegune osanik ei saa üksnes enda soovist lähtudes otsustada, et pärija osanikuks ei saa. Kui pärija või pärijad on välja selgitatud ja nad ei soovi ettevõttes osanikena jätkata, saab pärast pärimise vormistamist lahendada osaluse võõrandamise näiteks praegusele osanikule.
Kui pank ütleb, et ettevõtte tegelikud osanikud/omanikud ei vasta registriandmetele ja seetõttu võidakse konto piirata või sulgeda, siis ma ei jääks ootama, kuni pärimismenetlus kuidagi iseenesest laheneb, vaid soovitaksin praegusel osanikul tegutseda kahes suunas paralleelselt: esiteks kontrollida, kas pärimismenetlus on juba algatatud, ja kui ei ole, algatada see enda poolt valitud notari juures; teiseks teavitada panka kirjalikult, et pärimismenetlus on algatatud ning äriregistri andmete korrastamine toimub pärast pärimistunnistuse väljastamist. 
 

Tere. Küsimus selline, et mul on ühisomand osaühingus. Küsimus selline, et ma tahaks oma osa maha müüa, aga ma ei tea mis hinda küsida. Tahaksingi nõu selle koha pealt.

Küsimus puudutab osaühingu osa võõrandamisel selle väärtuse määramist. Osaühingu osa väärtust ja selle määramise korda seadus detailselt ei reguleeri. Osa väärtus on müügilepingus müüja ja ostja vaheline läbiräägitav tingimus.

Osaühingu igal osal on nimiväärtus, milline näitab osa suhet osakapitali ning nimiväärtus võib tegutseva ja kasumliku ettevõtte tegelikust väärtusest oluliselt erineda. Osaühingu osa tegeliku väärtuse lähtekohaks on osa turuväärtus ehk hind, mida oleks osa müümisel tavapäraselt võimalik saada. Osaühingu osa väärtuse arvutamiseks on mitmeid võimalusi, üldjuhul leitakse kogu ettevõtte väärtus ning korrutatakse see müüdavale osale vastava osalusprotsendiga. Ettevõtte väärtuse arvutamisel võidakse arvesse võtta ettevõtte vara ja kohustusi, viimaste aastate käivet ning kasumlikkust, rahavooge, lepinguid, laene, kohtuvaidlusi, maksukohustusi, klientide püsivust ja tegevuse tulevikuväljavaateid jne. Osa väärtus sõltub osaühingu majanduslikust seisundist ja andmetest, müüjad võivad osa väärtuse arvutamiseks pöörduda eelkõige finantsala töötajate või audiitorite poole.

Osaühingu osa müümisel on selle omanikud kohustatud õiguslikult teadma, et kas neil on osaühingu põhikirja kohaselt õigus oma osa vabalt võõrandada. Tavaliselt lubatakse põhikirjades osa vabalt võõrandada teisele sama osaühingu osanikule. Kuid põhikiri võib piirata kolmandatele isikutele osa müümist ja lubada sellist müüki näiteks ainult juhatuse eelneval nõusolekul. Osa omanikud peavad kontrollima ka seda, et kas teistel osaühingu osade omanikel tekib osa müügi korral ostueesõigust.

Kui osa kuulub ühisomandisse, siis peavad mõlemad ühisomanikud osa müügiga nõustuma ja selles osalema. Kui üks ühisomanik ei soovi müüa, siis jääb müük ära. Üldjuhul peab osa müügileping olema notariaalselt tõestatud, osa omand läheb uuele omanikule üle äriregistri kande tegemisest, millega uus omanik kantakse osanike nimekirja.

JUHATUSE LIIKME TAGASIASTUMISE AVALDUS Mina, ............., isikukood ............, teatan, et astun tagasi juhatuse liikme kohalt ettevõttes: [A OÜ, B OÜ, C OÜ, D OÜ] Soovin, et minu juhatuse liikme volitused loetaks lõppenuks alates käesoleva avalduse kättesaamisest. Kuupäev: "   " / 07 / 2026

Tere avaldus on korrektne. Võite selle pealkirjastada teatena. Esitage teade juhatusest tagasiasutumise kohta Teid juhatusse määranud osaühingute organitele. Kui osaühingutel ei ole nõukogu, siis tuleb teatead adresseerida osanike koosolekule. 

Kuulun metsaühistusse ja tekkis küsimus kas metsaühistul on kohustus metsaomanikke nõustada ja abistada? Ning kui on, siis millisel moel? Palusin neilt abi metsa majandamisega seotud tööde planeerimiseks ja toetusteks. Toetuse kohta tuli paari lauseline lakooniline vastus, et toetust ei saa. Ei saanud aru miks ei saa ja millele siis saab. Soovile, et ühistu aitaks teha metsauuendustöid (mõnel eraldisel lageraie ja teistel harvendusraie) vastati, et nad ei tee 2026 ega 2027 aastal raietöid. Palusin planeerida siis tööd 2028. aastasse, millele ei vastatud. Nüüd tuli teade, milles on järgmine üldkoosoleku kutse koos lisadega. Koosolekul soovitakse muuta põhikirja. Kutses on punkt, et ühingu liige saab hääletada vaid siis kui ta on kohapeal. Põhikirja soovitakse lisada punkt liikme väljaarvamise kohta “igasugusel” põhjusel. Pole selge kui õiguspärane selline info on ja kas see on seadustega kooskõlas? ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL Üldkoosoleku toimumise aeg: 16.06.2026 Üldkoosoleku toimumise koht: x talu, Harjumaa Ühingu liikmete arv: ... (pole kirjas) Kuna põhikirja p. 6.5. tulenevalt on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata esindatud liikmete arvust, saab üldkoosolek otsuseid vastu võtta PÄEVAKORD: 1. Ühingu põhikirja muutmine 2. 2025 aastaaruande vastu võtmine 3. ................ VASTU VÕETUD OTSUSED JA HÄÄLETUSTULEMUSED 1. Ühingu põhikirja muutmine Üldkoosolek otsustas: 1.1. Muuta põhikirja p. 2.9. ja sõnastada see järgmiselt 2.9. Osutab liikmetele metsamajanduslikke teenuseid vastavalt Ühingu võimalustele 2. 1. Lisada põhikirja p. 3.6.5. järgmises sõnastuses: 3.6.5. liige on käitunud metsaomanikuna vääritult või esinevad muud mõjuvad põhjused tema väljaarvamiseks 3.1. Muuta põhikirja p. 3.16. ja sõnastada see järgmiselt 3.16. kasutada teenuseid, mida Ühing vastaval ajahetkel suudab konkreetsele liikmele pakkuda Hääletustulemus: Põhikirja muutmise poolt olid kõik üldkoosolekul kohal viibinud ühingu liikmed. Põhikirja uus tekst on lisatud üldkoosoleku protokollile. 2. 2025 aastaaruande kinnitamine Kas ja kuidas metsaühistu peaks liikmeid nõustama toetuste, metsatööde planeerimisel ja teostamisel? Kas on õiguspärane selline ühingu üldkoosolek, milles saab osaleda vaid kohapeal ning punktide 2.9, 3.6.5 ja 3.16 muudatused?

Metsaühistu  on mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
Metsaühistu kohustus liikmeid nõustada ja abistada sõltub eelkõige ühistu õiguslikust vormist, põhikirjast ja sellest, milliseid teenuseid ta liikmetele on lubanud pakkuda. Praktikas on paljud metsaühistud tulundusühistud. Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. See tähendab, et ühistu ei ole lihtsalt vabatahtlik juturing, vaid peab oma eesmärgi piires liikmete huve teenima. Samas ei tulene seadusest, et iga liige saab nõuda ükskõik millise töö tegemist just enda soovitud ajal või mahus.
Toetuste ja nõustamise osas on oluline, et kehtiv erametsanduse toetuse kord eeldab kvalifitseeruvalt metsaühistult võimet metsaomanikke teenindada, sh teatud juhtudel konsulendi olemasolu, teenuste avalikustamist veebilehel ja metsateemaliste rühmanõustamiste korraldamist. See näitab, et nõustamine ja teenuste osutamine on metsaühistu tavapärase tegevuse osa, kuid see ei tähenda automaatselt, et iga üksik toetus peab olema taotletav või iga töö kohe teostatav. Küll aga on liikmel põhjendatud ootus saada arusaadav vastus: millisele toetusele Teie metsamaa või kavandatud töö võiks vastata, miks konkreetne toetus ei sobi ja kas töö tegemine lükkub edasi ressursside puudumise, turuolukorra, tööde mahu või muu objektiivse põhjuse tõttu.
Ühistu liikmel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib liige nõuda, et küsimuse lahendaks üldkoosolek, või pöörduda hagita menetluses kohtusse. Lisaks võivad mittetulundusühingute seaduses või tulundusühistuseaduses toodud tingimustel liikmed nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ning samuti erikontrolli korraldamist, kui on kahtlus juhtimise või varalise seisu probleemides.
Üldkoosolekul ainult kohapeal osalemise kohta: kui ühistu välistab elektroonilise osalemise, ei pruugi see iseenesest olla õigusvastane, sest organi koosolekul elektrooniline osalemine on lubatud juhul, kui seadus või põhikiri ei näe ette teisiti. Kuid see ei tähenda, et saaks keelata esindaja kaudu osalemise. Seega kui kutse või põhikirjamuudatus tähendab sisuliselt, et hääletada saab ainult isiklikult kohale tulles ja volitada ei tohi kedagi, oleks see seadusega vastuolus.
Põhikirja muudatus „liige on käitunud metsaomanikuna vääritult või esinevad muud mõjuvad põhjused tema väljaarvamiseks” ei ole automaatselt tühine ainult sõnastuse pärast, kuid seda saab kohaldada üksnes kitsalt. Seadus nõuab mõjuvat põhjust. „Vääritu käitumine” on väga ebamäärane ja üksi sellisel kujul riskantne. Veel problemaatilisem oleks mõte, et liikme saaks välja arvata „igasugusel põhjusel” või lihtsalt juhatusele ebameeldiva käitumise tõttu. Selline suvaline väljaarvamine ei oleks seadusega kooskõlas.
Punktid 2.9 ja 3.16 sõnastusega „vastavalt Ühingu võimalustele” ja „teenuseid, mida Ühing vastaval ajahetkel suudab konkreetsele liikmele pakkuda” on üldjoontes võimalikud, kuid need vähendavad liikme konkreetseid nõudeõigusi. Selline põhikirjamuudatus ei tohi siiski muuta ühistu eesmärki sisutühjaks. Kui ühistu tegelikult liikmetele teenuseid peaaegu ei osuta ega selgita, mille alusel teenuseid jagatakse, võib tekkida küsimus, kas juhtimine vastab üldse ühistu eesmärgile.

Mittetulundusühingu põhikirjas on sätestatud: "Igal liikmel on üks hääl, seejuures võib koosolekul viibiv ühingu liige (eelistatud id-kaardiga allkirjastatud) kirjaliku volituse alusel esindada teist ühingu liiget." Küsimus - "Kas koosolekul viibib ühingu liige antud põhikirja alusel võib esindada volituse alusel ainult ühte teist ühingu liiget?"

Mittetulundusühingute seaduse järgi võib liikme esindaja üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, ning esindajal peab olema kirjalik volikiri. Seadus ise ei määra, mitu liiget üks esindaja võib esindada. Teie põhikirjas on öeldud, et koosolekul viibiv ühingu liige võib kirjaliku volituse alusel esindada teist ühingu liiget. Selline sõnastus kinnitab vähemalt seda, et esindamine on lubatud ja esindaja peab ise olema ühingu liige. Küsimus on selles, kas sõnaühendit „teist ühingu liiget” tuleb mõista piiranguna ainult ühele liikmele või lihtsalt üldise kirjeldusena. Kui soovite vältida vaidlusi otsuste kehtivuse üle, oleks vajalik põhikirja täpsustada.