Pärimise teel saadud osaühingu osa

Pärimise teel on saadud 4 inimese OÜ kaasomand, nendest 1 isik alaealine.(omavahel suguluses olevad inimesed (vend, 2 õde ja õe laps). Hooldusõigus alaealise suhtes on vaid emal, kes samuti kaasomandis. On vaja kohtult taotleda luba OÜ suhtes alaealise eest otsuste tegemiseks. Ema taotleb poja suhtes. Mis siin on oluline ja millele tähelepanu osutada? Kas kohus annab üldise loa erinevate OÜ otsuste suhtes? Või soovivad nad täpselt piiritletud tegevusi ja nende suhtes luba? Noormees saab 01.aprill 2027 18-aastaseks.

Eristada tuleb kahte olukorda. Kui neli pärijat omavad ühte osaühingu osa ühiselt, tuleb sellest osast tulenevaid osanikuõigusi üldjuhul teostada ühiselt ning praktiliselt on oluline määrata ühine esindaja. Kui aga iga pärija sai eraldi osa, on igaüks iseseisev osanik oma osa ulatuses. Seda tuleb kontrollida pärimistunnistuselt, osaühingu põhikirjast ja osanike nimekirjast.
Kohtu nõusolekut vajavad lapse nimel eelkõige seaduses loetletud olulised varatehingud. Osaühinguga seoses võivad sellised olla näiteks lapse osa omandamine, osa võõrandamine, lapse nimel laenu või tagatiskohustuse võtmine, lapse nõudest loobumine, ettevõtte võõrandamisega seotud tehing või pikaajaline leping, mis ulatub üle aasta pärast lapse täisealiseks saamist.
Tavaline osanikuõiguse teostamine, näiteks teabe küsimine osaühingu juhatuselt või hääletamine tavapärases küsimuses, ei tähenda iseenesest alati kohtu nõusolekut vajavat tehingut. Siiski tuleb iga kavandatavat otsust hinnata eraldi: näiteks osakapitali suurendamine, uute osade märkimine, põhikirja muutmine, dividendi jaotamine, juhatuse liikme tasu või tehing ema või teiste sugulastega võivad lapse varalisi huve oluliselt mõjutada.

Kohus ei anna üldjuhul emale piiramatut õigust teha poja nimel kõiki osaühingut puudutavaid otsuseid. Avalduses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, milliseid tehinguid või otsuseliike taotletakse, miks need on lapse huvides ning kuidas välditakse ema ja lapse varaliste huvide konflikti.
Ema ainuhooldusõigus tähendab küll, et ta on lapse seaduslik esindaja, kuid see ei kõrvalda huvide konflikti. Kui otsus puudutab tehingut ema ja lapse vahel või nende huvid on oluliselt vastandlikud, võib olla vajalik erieestkostja määramine.
Noormees saab 1. aprillil 2027 täisealiseks; sellest päevast otsustab ta oma osa või osast tulenevate õiguste üle ise. Seetõttu tasub taotlus ajaliselt ja sisuliselt piiritleda täisealiseks saamiseni. Noormehe arvamus tuleb tema vanust ja arengutaset arvestades välja selgitada. Kuna täisealiseks saamiseni on jäänud piiratud aeg, tuleb selgitada ka seda, miks otsust ei saa mõistlikult edasi lükata 1. aprillini 2027.
Perekonnaseadus lubab erandjuhul anda üldise nõusoleku kõigi või teatavat liiki selliste tehingute tegemiseks, milleks seadus nõuab kohtu nõusolekut. See ei ole siiski piiramatu üldvolitus „kõigi osaühingu otsuste“ jaoks. Mõistlikum on taotleda selgelt määratletud otsuseliigi või konkreetse tegevuse tegemise õigust, näiteks osalemist kindlas osanike otsuses, hääletamist konkreetselt kirjeldatud osakapitali toimingus või konkreetse osa võõrandamist kindlatel tingimustel.

Ema ei saa last esindada tehingus, mille teiseks pooleks on ema ise, ema abikaasa või registreeritud elukaaslane, ema otsejoones sugulane, õde või vend, kui tehing tekitab lapsele otseseid tsiviilkohustusi.
Ka siis, kui formaalselt ei ole tegemist ema ja lapse vahelise tehinguga, tuleb hinnata olulist huvide konflikti. Ema isiklik majanduslik huvi osanikuna võib erineda lapse huvist näiteks osa hinna, dividendi, osakapitali suurendamise, laenu, tagatise või vara müügi küsimuses.
Huvide konflikti korral tuleb kohtult taotleda lapsele erieestkostja määramist asjaomaseks toiminguks või otsuste ringiks. Kohtu nõusolek üksi ei pruugi asendada erieestkostjat, kui ema esindusõigus on huvide konflikti tõttu välistatud.
Avalduses on oluline esitada: osaühingu andmed; pärimise alus; lapse osa või ühise osa suurus; kavandatavad otsused; põhikirja asjakohased sätted; viimased majandusnäitajad ja võimalusel väärtuse hinnang; põhjendus lapse kasu kohta; ema enda osaluse suurus; teiste osanike osalused; võimalikud seotud isikute tehingud; ning põhjendus, miks lapse huvid on ema huvidest eristatult kaitstud.
Kui eesmärk on üks konkreetne tehing, tuleks kirjeldada selle põhitingimused võimalikult täpselt: ese, hind või hinnastamise viis, tähtajad, lapse osa tagajärg ja alternatiivid.
Kohtu loata tehtud tehing võib olla tühine või vajada hilisemat heakskiitu; seetõttu ei ole mõistlik teha nõusolekut nõudev tehing enne kohtulahendit.