Naabrusõigused

Tere. Naabrid, (linnas), kahe krundi vahelise piirdeaia ehitamises kokkuleppele ei jõua. Piiriprotokoll on sõlmitud 1996.a. Kui suur peab olema kahe krundi vahel olev nö. eikellegimaa? Kas "eikellegimaa" kehtib ka muude ehitiste kohta? Kas ehitustegevus peab toimuma oma krundi peal/piirides? Kas kõik kokkulepped võib üks krundiomanikest nõuda taas esitamist võimaldavas vormis?

Tavapäraselt rajatakse piirdeaed kahe krundi piirile ja mingit "eikellegimaad" ei teki. Kui kokkulepet ei saavutata, on aia õigeim koht piiriprotokolli järgne kruntide piir.  Piirdeaia võib kokkuleppel rajada ka kummagi naabri maale, ent ka sel juhul on ju piirdeaia mõtteks eraldada kahte krunti ja kumbki toimetab omal pool kuni piideaiani. 

Kui lähedale krundi piirile tohib ehitada, sõltub planeeringust, tuleohutuse tagamiseks ette nähtud hoonetevahelisest kujast ja naabri õigustatud huvidest. Ehitustegevus peab toimuma ikka oma kinnisasja piires, kui naabriga ei ole kokku lepitud teisite (leping naabrile kuuluva maa kasutamisest näiteks). Kõik kokkulepped on soovitatav sõlmida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teatud kokkulepped on vajalik sõlmida notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse.