Tere, Tegemist on kahe eaka (90 ja 88) abikaasaga. Kui üks abikaasa soovib oma kinkelepinguga saadud kinnisvara edasi kinkida lastelastele, kas selleks on vaja ka teise abikaasa nõusolek tehingu tegemiseks? Kinnisvara on momendil mõlema abikaasa ainus elukoht. Teisel abikaasal, kellele kinnisvara EI kuulu, on diagnoositud raske dementsus. Kui tema nõusolek on vajalik, kas talle tuleks seada eestkoste?

Kui abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, milles on määratud, et abikaasade varalistele suhetele kohaldub varalahusus, siis on abikaasal, kes ei ole kinnisvara omanik, õigus elukoha kaitsele. See tähendab, et kui üks abikaasa soovib talle kingitud või pärimise teel saadud kinnisvara käsutada (nt kinkida), siis on vajalik ka teise abikaasa, s.t. omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Kui omanikuks mitteolev abikaasa on dementne, siis tuleb pöörduda kohtusse taotlusega määrata abikaasale eestkoste ning taotleda kohtult nõusolek tehingu tegemiseks omanikuks mitteoleva abikaasa nimel.  
Ülalnimetatud elukoha kaitse kehtestati perekonnaseaduses 01.01.2015, mis tähendab, et kui kinnisvara omandati kinke või pärimise teel enne 01.01.2015, siis olenemata abikaasade varalisest suhtest, edasisel käsutamisel ei ole vajalik omanikuks mitteolevalt abikaasalt nõusolekut, isegi kui tegemist on abikaasade ühise elukohaga.

Saamaks selgust, kas tehingusse on vajalik kaasata ka omanikuks mitteolevat abikaasat, on soovitav registreerida ennast teile sobiva notari juurde konsultatsioonile, notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Oman kinnisvara kaasomandis. Kuna elukaaslasega pole oma vaimse tervise huvides võimalik enam koos elada, kavatsen välja kolida. Teine kinnistu omanik (ehk endine elukaaslane jääb esialgu sinna elama). Tema väidab, et peaksin kõik oma asjad kinnistu territooriumilt ära viima, kuna minu väljakolimisel pole see enam minu kodu ja mul pole õigust seal käia ega oma asju isegi mitte pooleks tehtud garaazis hoiustada. Samuti väidab, et kui tema hakkab majas ümberehitusi tegema a la köögi asukohta muutma või remonti, paneb selle kõik kuskile kirja ning tulevikus maja müügi korral, arvestab selle minu maja müügist saadavast summast maha. Kas ta saab nii teha ning kas mul pole õigust oma kinnistul asju hoida või käia seal, kuna ma ei ela seal enam? Kas ma pean tõesti hiljem mittehädavajaliku remondi kinni maksma? Mainin ära, et maja on hiljuti remonditud.

Küsimus puudutab kaasomandisse kuuluva kinnisasja valdamist ja kasutamist, neid küsimusi reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 71-79. Kui elukaaslased ei ole kinnisasja müügilepingus kokku leppinud teisiti, siis valdavad ja kasutavad nad ühist kinnisasja kokkuleppel. Seadus ei näe ette kaasomaniku kohustust kasutada kaasomandit isiklikult, seega kui üks kaasomanik kolib elumajast välja, säilitab ta teise kaasomaniku ees temale kuuluva omaniku õiguse. Välja kolimine ei mõjuta tema kui kaasomaniku õigust vallata ja kasutada kinnisasja.  Seadus määratleb kasutusõiguse kriteeriumi nähes ette, et üks kaasomanik saab ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust.

Kuna kaasomanikud peavad kaasomandisse kuuluva kinnisasja küsimusi lahendama vaid kokkuleppel, ei või üks kaasomanik ilma teise kaasomaniku nõusolekuta teha kinnisasjal olulisi muudatusi (näiteks elumajas köögi asukoha muutmine on oluline muudatus). Juhul, kui ta siiski teeb ilma nõusolekuta neid muudatusi, ei teki tal õigust nõuda teiselt kaasomanikult kantud kulude hüvitamist. Üks kaasomanik võib ilma teise kaasomaniku nõusolekuta teha üksnes asja säilitamiseks vajalikke kulutusi, millised peavad mõlemad kaasomanikud kandma vastavalt nende kaasomandi suurusele.

Kui kaasomanikud näevad ette, et neil on kaasomandi edasise valdamise ja kasutamise osas erimeelsused, siis on otstarbekohane asuda probleemi lahendama eesmärgiga lõpetada kaasomand. Selleks võib elumajast välja kolinud kaasomanik esitada teisele kaasomanikule igal ajal kaasomandi lõpetamise nõude (AÕS § 76), kaasomandi lõpetamisel kaasomand jagatakse (AÕS § 77). Kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tere! Aastal 2022 oli tehing notari juures. Mina(eraisik) andsin üle korteri oma firmale(OÜ). Tegu oli "Korteromandi tasuta võõrandamise lepinguga". Lepingus oli ka pandud korteri turuväärtus 90000eur. Kas praegu on olemas seaduslik/juriidiliselt korrektne variant, et minu firma(OÜ) maksab minule(eraisikule) korteri eest 90000eur? Kui saab, siis mis seaduse alust võib kasutada? Ette tänades

Juhul kui oli tegemist tasuta võõrandamisega, siis on see õiguslikult käsitletav kinkena. See tähendab, et tasuta võõrandajal (kinkijal) ei teki nõuet saada saajalt (kingisaajalt) tasuta üleandmise eest tasu. Tasuta võõrandamine tähendab, et te andsite teile kuuluva vara tasuta äriühingule, ehk te rikastasite äriühingut ilma vastutasuta. Seega ei ole äriühingul õiguslikku alust teha teile selle tehingu eest väljamakseid. Juhul kui äriühing siiski teeb väljamakse, käsitletakse seda maksustamisel tõenäoliselt muu alusena (nt dividendina).

Kolme maja peale on ühine suur kuur. Üks maja soovib lammutada ja uut kuuride rajamist. Jama on selles, et minevikus on boksid läinud vahetusse. Minu kuur on nende kinnistul. Kinnistud jooksevad nii et nende maa läheb meie maja juurest. See pilt mis avaneb kuuridest on jube sest ollakse hooletud pluss kogutakse asja ning saame alati sõimata. Minu jaoks on kinnistute muutmine ainuke lahendus sest siis oleks igal ühel maja ees oma kuur ja probleemid tulevikus jääks igal majal omavahel lahendada, mitte lennatakse kõrvalmaja sõimama.

Kinnistute piiride muutmine on võimalik, kui kõik asjaosalised on nõus ja järgitakse seaduses sätestatud menetlust. Piiride muutmise eesmärk võib olla, et igal majal oleks oma kuur oma kinnistul, mis aitaks vältida tulevasi vaidlusi naabrite vahel.

Kinnistute piiride muutmiseks tuleb algatada maakorraldusmenetlus, mille käigus selgitatakse välja kõik osalised ja nende õigused ning huvid. Piiride muutmist saab algatada kas kinnisasja omanik, kohalik omavalitsus või Maa- ja Ruumiamet. Menetluse käigus tehakse kindlaks, millised kinnistud on vaja ümber kruntida, ning selgitatakse välja, kas muudatused on otstarbekad ja vastavad maakorralduse nõuetele. Piiride muutmise menetluse käigus on kõigil puudutatud isikutel õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning osaleda menetluses. Kui kinnistute piirid muudetakse, kantakse muudatused maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning iga kuur saab olla vastava maja kinnistul, mis lahendab omavahelised vaidlused tulevikus. Piiride muutmisega seotud kulud kannab üldjuhul see, kes muudatust soovib.
Kui tegemist on mitme kinnisasjaga, tuleb maakorralduspiirkonda moodustada vähemalt kolme kinnisasja ulatuses ning arvestada, et piiride muutmiseks on vaja kõigi osaliste nõusolekut ja kohaliku omavalitsuse aktiivset rolli menetluses. Kui kinnistute piiride muutmine puudutab avalikku huvi või riigile/kohalikule omavalitsusele kuuluvat maad, on vaja ka vastava ameti nõusolekut.
 

Kuidas müüa korterit, mis on saadud kinkelepinguga ja on laste nimel. Saan aru, et kohtu kaudu, aga kuidas neid asju ajada?

Perekonnaseaduse (PKS) kohaselt valitsevad vanemad laste vara varahoolduse korras, mis hõlmab õigust ja kohustust vara valitseda ning lapsi esindada (PKS § 127). Kui alaealistele lastele on kingitud korteriomand, siis kuulub see korteriomand laste omandisse ning vanemad ei saa seda kinnisvara käsutada (müüa) nagu enda vara. Kinnisvara müük võib toimuda üksnes seaduses sätestatud eeltingimuste täitmisel, sealhulgas peab olema laste kinnisvara müügiks kohtu eelnev nõusolek (PKS § 131). Kinnisvara müügileping tuleb notari juures tõestada. Notar kontrollib tehingu tõestamisel kohtu loa olemasolu ja selle täpset järgimist, ilma kohtu nõusolekuta ei tohi notar tehingut tõestada.

Kohtu nõusoleku saamiseks tuleb kohtule esitada põhjendatud taotlus, milles selgitada müügi vajalikkust ja kasulikkust lastele, juurde lisada tõendid, näiteks kinnisvara hindamisakt, mis kinnitab müügihinna õiglust. Kohus võib seada müügile tingimusi, sealhulgas nõuda, et müügist saadud raha kantakse laste nimelisele kontole, kasutatakse lapse vajaduste rahuldamiseks jne.

Kohus võib jätta loa andmata, kui müük ei ole laste parimates huvides või kui müügist saadav tulemus ei taga laste vara säilimist ja kaitset. Loa andmisest võib kohus keelduda näiteks siis, kui müügihind ei vasta turuväärtusele, kui müügist saadav raha ei jää laste kasuks või kui vanemate põhjendused ei näita, et müük parandaks laste varalist või elulist olukorda või ei ole müügist saadud raha kasutamise plaan piisavalt läbipaistev jne. Kui kinkelepingus on sätestatud piirangud, mis välistavad korteriomandi müügi või nõuavad täiendavaid nõusolekuid, võib kohus samuti jätta loa andmata, kuni kinkelepingu tingimused on täidetud.

Tere, Teemaks puuküürnik. Jonnib, ei vabasta eluruumi. Kaheosaline küsimus : 1. olen korteri omanik ja sissekirjutusega. Andsin aasta tagasi rendile (lepinguga) ja lasin isikul ja tema lastel ennast ka sinna registreerida). Kuna aasta jooksul lepingukohustusi ei täitnud, lõpetasin tähtajalise lepingu lepingu lõpupäeval. Välja ta ei läinud. Ja hetkel jonnib, teab oma õigusi ja välja ei lähe. Nüüd on loobunud ka maksmisest. Tuleb välja , et mind jätab Eesti riik antud olukorras hätta. Nimelt on see korter ka minu ainuke elukoht kuhu praegu sisenedes oleksin kriminaal. Olen sunnitud praegu ise korterit rentima. Olen nüüd käivitanud üürikomisjoni teema. Nemad ütlesid , et neil puhkuseajad ees ja saavad tegeleda augustis. Tore. Samas kui kohtusse pöördun, siis nemad katkestavad menetluse ja kohtu menetlus võib olla veel pikem. Seni ei saa ma oma elupinda kasutada , ega müüa, olen sunnitud rentima omale eluruumi. Müüma olen nüüd sunnitud, sest puuküürnik on põhjustanud nii suure koormuse , et ma ei suuda pangalaenu enam maksta. Vbl on siiski juriidikas mõni klausel, mis ütleb, et kui korter on ka minu ainuke eluase, siis sellise ülekohtu osas on Eesti õigusel mulle mingitki õigeaegset ja kohest abi pakkuda 2. Ehk oskate soovitada mõnda juristi või bürood kes on väljatõstmisega varasemalt teglenud ja saab mind ses küsimuses kogemuslikult ja koheselet aidata ?

Kehtivas eesti õiguses ei ole eriklauslit, milline võimaldaks üürniku viivitamatult välja tõsta, seetõttu, et üürniku ainus registreeritud elukoht ongi üürile antud korter. Ka sellises olukorras on õiguspärane väljatõstmise võimalus üürikomisjoni/kohtu ning sealt postiivse otsuse saamisel edasi kohtutäituri kaudu. Kirjelduse kohaselt on käesoleval juhul tegu tähtajalise üürilepinguga, milline lõppes tähtaja saabumisega. Pärast lepingu lõppemist on üürnikul kohustus üüritud eluase vabastada ja korter üürileandjale tagastada. Juhul kui üürnik oma lepingulist/seadusest tulenevat  kohustust ei täida, on võimalik pöörduda kohase nõudega üürikomisjoni või kohtusse. Üürivõla nõudes on võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust, kuid selle menetluse kaudu saab vaid nõuda võlgnetava raha tasumist, mitte üürniku väljatõstmist. Vaidluses vajaliku oskusteavet omava advokaadi/juristi leidmiseks soovitame tutvuda advokaadibüroode ja õigusbüroode veebilehtedega. Eestis tegutseb mitmeid advokaate/juriste, kes on spetsialiseerunud kinnisvara/üürivaidluste lahendamisele.

Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi (nt kahjustab vara või takistab omaniku õiguste teostamist), siis on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamise nõudmine, kuid see on pigem erandlik ja eeldab tõsiseid rikkumisi. Kui ta vabatahtlikult rikkumist ei lõpeta, siis on sul õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Tere. Kas kinkelepingut on võimalik tagasi pöörata, kui kinkijad oli vanemad, kuna üks on surnud, ning teine vanem päris teise osa .Tänan 

Kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. 
Antud juhul ei ole täpselt aru saada, kas kinkeleping on juba täidetud või mitte ning kas ja kes soovib kinkelepingust taganeda. Kui kinkeleping on täidetud, siis saab kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme kingisaajalt alusetu rikastumise alusel tagasi nõuda, kui 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelmises lauses nimetatud tähtaja möödumist, lähevad nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. 

Tere. Teemaks servituut. Hajaasustus. Naabri maal asub ainus ligipääs meie kinnistule. Tegu on ajaloolise teega, mida on meie pere kasutanud vähemalt aastakümneid, samuti hooldanud, parendanud ,kuid siiski omandireformiga mõõdeti tee naabri kinnistu koosseisu.Vanadel naabritel kõik need aastad pretensioone pole olnud. Uus naaber soovib nüüd,et me tema maalt enam läbi ei sõidaks ja teeks endale avalikult teelt uue juurdepääsu.Tegu on savise põllumaaga ,mida ka praegu põlluna kasutarakse meile tähendab see vähemalt esmase pakkumise järgi 7000 eurost,kui mitte suuremat kulu. Servituudiga ta nõus ei ole. Kas naabril on õigus keelduda mulle servituuti seadmast ja nõuda et peaksin uue tee tegema enda kuludega ? Kui võtta ette kohtutee,kas on võimalus,et kohus teebki otsuse,et pean oma kuludega uue tee tegema,kuna teoreetiliselt oleks see võimalik,kuigi väga ebaproportsionaalselt kulukas. Omavalitsus väidab,et muud võimalust peale kohtu ei ole ja nemad aidata ei saa.

Asjaõigusseaduse § 156 järgi on kinnisasja omanikul, kellele puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel, kuid kui kokkulepet ei saavutata, määrab need kohus. Kohus peab arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve, kuid samas ka juurdepääsu vajava kinnisasja omaniku vajadusi.
Naaber võib keelduda servituudi seadmast, kuid see ei tähenda, et tal on õigus nõuda, et te rajate uue tee enda kuludega, kui see oleks ebaproportsionaalselt kulukas. Kohtu ülesanne on hinnata, kas alternatiivne juurdepääs (nt uue tee rajamine) on mõistlik ja proportsionaalne. Kui see ei ole, võib kohus määrata juurdepääsu olemasoleva ajaloolise tee kaudu.
Kohtuotsus sõltub konkreetsetest asjaoludest, sh alternatiivse tee rajamise võimalusest ja kuludest. Kui alternatiivne tee oleks ebamõistlikult kallis või tehniliselt keeruline, on tõenäoline, et kohus määrab juurdepääsu naabri kinnistu kaudu.
Omavalitsus ei saa sellist vaidlust lahendada, see on tsiviilvaidlus, mille lahendab kohus. 

Tere! Mure naabri poolt minu krundi piirile istustatud mändidega.Männid on kasvanud u.6m kõrguseks müüriks, piiravad oluliselt vaadet minu krundilt ja varjavad päikest.Tõsiselt on häiritud aiapidamine.Naabripoolne koostöötahe puudub.Millised on minu võimalused leida lahendust juriidiliselt.

Kui naabri krundi piirile istutatud männid piiravad vaadet, varjavad päikest ja takistavad aiapidamist, on võimalik lahendust otsida naabrite omavahelise kokkuleppe kaudu. Kui kokkulepet ei saavutata, saab tugineda asjaõigusseaduse sätetele, mis reguleerivad piiril kasvavate puude ja piirirajatiste kasutamist ning üle piiri ulatuvate okste ja juurte kõrvaldamist. Vajadusel võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole või viimase sammuna kohtusse.

Piirirajatiste (nt hekk, müür) puhul on kasutus ja korrashoid naabrite ühine kohustus ning kasutamine ei tohi tekitada kahju naabrile (asjaõigusseadus § 151).
Kui vaidlus puudutab vaate või päikese varjamist, siis seadus otseselt ei reguleeri puude kõrgust ega vaate piiramist, kuid kui puude tõttu on oluliselt häiritud krundi kasutamine, võib see olla aluseks nõudele puude kärpimiseks või kõrvaldamiseks.
Kui naaber keeldub koostööst, võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes võib aidata lepitada või anda hinnangu, kas puud rikuvad heakorra või haljastuse nõudeid.
Viimase sammuna on võimalik esitada nõue kohtusse, kui puude tõttu on oluliselt häiritud teie kinnisasja kasutamine.