Oman Tartu miljööväärtuslikus piirkonnas pisikest maja, millele soovin paigaldada õhksoojuspumpa. Pump saab paigaldatud vastavalt kõigile nõuetele ja kaetakse majaga samas toonis ümbrisega. Probleem on selles, et üks naabritest ei anna paigaldamiseks luba. Keeldumise põhjuseks ütleb, et sademevee kanalisatsioon ei ole korraldatud. Minu pisike (40m2) umbes 1930a ehitatud maja asub keset mäenõlva ja kinnistu piiril. Majal on ühepoolne viilkatus suunaga oma hoovi poole. Maja ja tänava vahe on 30m ja kõrguste vahe on 5m. Naabri maja on samuti nõlval ja minust veel 2m madalamal (lang jätkub ka naabri majast) ja minu majast ca 35m kaugusel. Viis meetrit langu 30 meetri kohta on lühikese maa peale väga suur lang ja vesi peab ju ometigi kuhugi minema, loomulik viis on ikka mäest alla. Leian, et kui vesi tema maale koguneb, siis ta peab ise lahenduse leidma ja näiteks drenaaži paigaldama, mitte süüdistama kõrgemal asuvat naabrit, et tema valdusel sajab vihma. Minu küsimused on: 1. kas naaber saab mäe nõlval elaval naabrile öelda, et sinu maa kohal sadanud vesi ei tohi mäest alla voolata? 2. Kas naaber võib niimoodi täiesti teise teemaga blokeerida ja välja pressida, sest tegelikult menetletakse ju soojuspumba paigaldamist? 3. Mida peaksin tegema? 4. Kust saaksin selle teema kohta rohkem infot?

Kuivõrd tegemist on linnaruumiga ja lisaks miljööväärtusliku alaga, on kõik keelatud ja lubatud tegevused kindlasti kehtestatud planeeringutega. Soovitan Linnavalitsuse vastavate dokumentidega tutvuda või küsida nõu linnavalitsusest. Seadusandlikul tasemel ei ole kohustust õhksoojuspumba paigaldamiseks naaberkinnisasja omanikult nõusolekut küsida, nõue võib tulla konkreetse piirkonna planeeringust.

Asjaõigusseaduses on naabrusõiguste kohta sätestatud: Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Küll aga on keelatud mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale.

.

Tere, elan kortermajas ning selle aasta kütteperioodi algusest on ühe toa radiaator külm. KÜ-le teatasin. KÜ tellis remondifitma ning vahetati ära radiaatori kraan, maksis KÜ. Radikas soojaks ei läinud. Remondifirma tegi KÜ-le pakkumise radiaatori vahetuseks. Täna sain KÜ haldurilt kirja: Teie majas on korteriomanikud ise omal kulul vahetanud radiaatoreid vajadusel. Seega ühistu seda kulu ei tasu. Millised õigused mul on? See ei ole ju võimalik, et ma ise hakkan korteris radiaatorit vahetama? Selleks tuleb kogu püstakust vesi välja lasta jne Kütte arveid tasun KÜle m2 järgi, kuigi üks tuba on kütteta. Arved on tasutud. Narva mnt 2 KÜ Ootan vastust, 

Maja ühiskommmunikatsioonid nagu elaktri- kütte ja vee- ning kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad korteriomanikele kaasomandi alusel, seda sõltumata asjaolust, millise korteri piires need paiknevad. Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Seega on korteriühistul kohustus hoolitseda ka radiaatorite korrasoleku eest ning vajadusel need välja vahetada.

Tere Mul on pikalt olnud küsimused kuidas jõuda juriidiliselt korrektse lahendini, aga ei tea kust alustada. Antud koht tundub kõige õigem, et laiem probleem ära selgitada ja saada nõu kust üldse alustada.. Nimelt, tuleb välja, et mu elukaaslane süstemaatiliselt otsib naisi keda rahaliselt toetada "teenuste vastu" (olgu selleks ühine voodi või reisimine), tänaseks minu teada meie kooselu jooksul see realiseerunud ei ole ja kõik on jutu tasemele jäänud. Märts 2023 tegime broneeringu uuele kinnisvaraarendusele. Juuli 2023 oleme SEB ees võrdväärsed kodulaenu lepingukohustlased (sh tema on peamine lepingu-võtja), soetasime võrdväärse kulu-investeeringuga kinnisvara. Märtsis 2023 on olnud soovituslik sõlmida seltsinguleping, kaaslane ärritus kui mina selle põhja 2 nädala jooksul valmis ei teinud, ning kui selle talle saatin tutvumiseks, sh täiendusettepanekute esitamiseks, otsustas kodanik, et tal pole aega sellega tegeleda. Olen korduvalt küsinud, et palun tee ettepanekud või allkirjasta saadetud leping (viimati aprill 2023) - kuid vastuseta on teema siiani (see muuseas katab ära petmise punkti). Lisaks, on elukaaslasega sõlmitud eraisikulaenuleping, millega katsin enda osa sissemaksest. Sisu: laen 11 650€, min tagasimakse kuus 200€, tähtaeg 31.12.2025, tänase seisuga jääk 3265€. Teiseks, on olemas eraldi sisustus Excel, kus on kirjas kõik sisustus/tehnika kulud, mis on 50% jagatud (erandiks 2 lapse tuba, mille sisustuse on 100% ostnud elukaaslane) - tänane jääk minult temale maksta on 4158.96€ - sellele eraldi allkirjastatud lepingut ei ole. Minu esmane priotiteet on ära maksta fikseeritud eraisiku laenuleping. Ühistukulud (sh kommunaalid) katame samuti 50% põhimõttel, arvestamata, et aeg-ajalt elavad siin elukaaslase 2 last samuti (see ei oleks isegi teema minu jaoks, aga arvestades taustasoove elukaaslasel, siis on märkimist väärt tänases). Tulenevalt sellest, et elukaaslane ei ole nõus allkirjastama seltsingulepingut, kuid mul on kindlad tõendid tema kavatsustest pakkuda naistele raha "teenuste" eest (mis omakorda ei ole minu jaoks kõige eetilisem viis seda teada), siis kuidas saaks sellest kodanikust lahti võimalikult väikeste "kaotustega rahaliselt"? Ma tahaks ideaalis oma kodu endale, mille kodulaen on kahasse aga reaalselt olen mina kõik otsast lõpuni sisustanud/kõikide ehitajate/arendajate/jms spetsialistidega oma tööajast päevi kui mitte kuid koos veetnud et see kodu reaalsuseks saaks, ise veel lampe jms mööbilit lakke/kokku pannes. Ma tahan oma uude koju ise elama jääda ja teine pool mujale saata. Lisaks kõige moraalse kahju eest (kasvõi mainekahju) võiks talle jääda kohustus veel maksta oma osa laenust ja kommunaalidest üksjagu perioodi eest. Kuidas antud olukorras oleks tark edasi liikuda? Tema täna ei tea, et mina tema tegemistest tean, aga selline arrogantsus ja pealesülitamine ei saa täna enam nii edasi jätkuda ja ma tahan sellega väga tõsiselt auväärse lõpp-lahendini jõuda. Lugu on pikk, aga ma tahan ainult oma kodu endale saada. Loodan, et keegi saab siinkohal kaasa mõelda ja kasvõi suunata kuidas edasi saaks selle teemaga minna. Lugupidamisega E.

Kahjuks ei selgu küsimusest, kas ostetud kodu on kaasomandis või on ühine vaid laen ja kinnisasja omandiõigus kuulub elukaaslasele. Kui ka soetatud kinnisasi on kaasomandis, on igal ajal võimalik nõuda kummalgi kaasomanikul kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise viisideks on, et kinnisasi jääb ühele omanikest ja teisele hüvitatakse omandi kaotus rahas, viiakse läbi kaasomanikevaheline enampakkumine või müüa asi, katta laekunud summast laenujääk panga ees ja üle jäänud raha jagada vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Tavaliselt jääb laen sellele, kellele jääb kinnisasi. Selleks on aga vaja panga nõusolekut. Kaasomandi lõpetamisel on võimalik nõuda ka tehtud kulutuste hüvitamist, eeskätt kaasomandi eseme soetamisega seonduvalt ent ka kinnisasja korrashoidu ja kokkuleppel parendamisse tehtud kulutusi ja kulutatud töötunde, kui need on tõendatavad. Sisustus, välja arvatud sisse ehitatud sisseseade, ei ole kaasomandi osa ja kuulub sellele kes on esemed soetanud. Moraalse kahju nõue on kirjeldatud olukorras pigem ebatõenäoline.

Soovitan siiski pöörduda individuaalslee õigusnõustamisele ja arutada juristiga läbi kõik asjaolud ja asjaolude nüansid ning leida sobivaim viis toimimiseks.

Mida teha, kui mul on kehtiv pikaajaline üürileping ja üürileandja blokeerib mu korterile juurdepääsukoodi?

Kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada üürileandjast tulenevatel põhjustel, võib ta keelduda selle perioodi eest üüri tasumisest ja ka üürilepingu erakorraliselt üles öelda. Samuti on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt takistuse kõrvaldamist, sealhulgas kohtus või üürikomisjonis.

Tere! Sai eelnevalt küsida Korteri /korter majas oleva hallituse kohta. Kortermajas ei ole ühistut ,vaid maja kuulub Firmale ja firmal on 2 esindajat. Nemad süüdistavad lapsi selle tekitamises + üürnikud peavad maksma tagajärjed. Olen üürnik ja soov oleks teada ,kelle juurde tuleb selle murega pöörduda?

Kui üürileandja soovib kelleltki midagi nõuda, tuleb tal tõendada, et see kellelt nõutakse on kahju tekitanud. Asjakohaseim viis selle tõendamiseks on ehitusekspertiis. Soovitan anda üürileandjale teada, et üürnik on seisukohal, et tema tekkinud kahju eest ei vastuta ja on nõus kahju võimaliku hüvitamise üle arutama peale korrektse põhistatud ja põhjendatud nõudekirja saamist. Kirja saades soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, et selgitada välja kas nõudel on alust ja kuidas sellele vastata.

Tere! Kelle poole tuleb pöörduda kui korter majas on korterites hallitus? Majas kuulub firmale ja Firmal on 2 esindajat. Nemad süüdistavad lapsi hallituse tekitamises ja kui neile öeldud sai ,et hallitab siis öeldi vastu ,et lõpetavad lepingu ja nad väsinud seda kuulamast.

Kahjuks ei ole Te täpsustanud kas korterit kasutatakse üürilepingu alusel või ollakse korteri omanik. Kui korterit kasutatakse üürilepingu alusel, tuleb üürileandjal tagada selle vastavus eluruumi nõuetele. Kui ollakse korteri omanik, tuleb probleem lahendada korteriühistu üldkoosolekul. Hallituse teke korteris viitab ventilatsiooniprobleemidele. Viga võib olla nii korteripõhine asjatundmatu renoveerimine kui ka kogu maja ehituspraak. Üürnikul ei ole võimalik muud ette võtta kui nõuda üürileandjalt probleemi lahendamist. Omanik saab välja selgitada probleemi põhjuse ja selle kõrvaldada kas ise (kui peobleem on korteripõhine) või korteriühistu kaudu (kui probleem hõlmab kogu maja).

Suvel avastasime, et keegi on oma haagissuvila ja õnged parkinud meie erametsa. Isik teeb lõket, saeb lõkke jaoks puid, püüab kala. Tundub, et isik viibib püsivalt seal. Avastasime, et haagissuvila on siiani (talvel) sinna pargitud. Isikule peale pole õnnestunud sattuda. Eramaa tähist pole. Mida teha?

Kui eramaa on piiratud või tähistatud, on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vajalik omaniku luba. Piiramiseks ja tähistamiseks ei saa lugeda üksikut piirikivi või vana lagunenud aeda. Siltide vahekaugus peab olema selline, et nende vahelt ei saa neid märkamata mööduda. Märgistus peab olema igaühele nähtav. Kui märgistus on ebapiisav või puudub üldse, ei saa maal viibiv isik kuidagi teada, et ta viibib eramaal ja et seal viibimine ei ole lubatud. Sellisel eramaal võib telkida kuni 24 tundi, ent ei tohi teha lõket ega kahjustada metsa.  Seega saab soovitada esmalt oma maavaldus arusaadavalt tähistada, sel juhul on vajalik maatükil viibimiseks maaomaniku luba ja maaomanikul on õigus paluda isikul sealt lahkuda. Kui maatükil viibijad eiravad seadusest tulenevat keeldu viibida võõral maal ilma maaomaniku nõusolekuta ja ei kuula ka maaomaniku suulisi korraldusi maalt lahkuda, on maaomanikul õigus pöörduda politsei poole

Tere. Mul on selline küsimus , et kui korteri üürileping on 350 eurot + komunaalid ja siis mõne aja pärast omanik helistab Whatsappi kaudu mulle ja ütleb , et nüüd on korteri üür on 600 eurot plus komunaalid , aga uut lepingut ei soovi vormistada uue summa peale . Kas selline asi kehtib üldse ? Kui omanik ei soovi uut lepingut ja ütleb, et telefoni kõnest piisab? Kas see on tõsi või ikkagi mul on õigus, et kõik peab olema ametlikult vormistatud paberil ja ametlikult allkirjastatud ? Aidake palun vastusega .

Eeldatakse, et üüri võib tõsta mitte sagedamini kui üks kord aastas. Eluruumi üürilepingu puhul tuleb üürnikule üüri tõstmisest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada anda vähemalt 30 päeva ette, Teates tuleb kindlasti märkida üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; mis ajast üüri tõstetakse; üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; üüri tõstmise vaidlustamise kord. Kindlasti ei piisa eluruumi üüri tõstmiseks telefonikõnest.

Üüri tõstmine on tühine, kui üürileandja ei teata sellest ette eespoolkirjeldatud viisil või kui teade ei sisalda nimetatud informatsiooni või ka juhul kui üürileandja hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles.

Tere Vend erastas 1990- datel aastatel meie esivanematele kuuluva korteri.Aastal 1999 suri meie vanaema ja vend jäi sinna korterisse edasi elama.Samal aastal või aastal 2000 tegime vennaga suulise kokkuleppe,et ta elab seal korteris nii kaua kui tahab ja kui ükskord müügiks läheb siis 2/3 selle korteri väärtusest jääb temale ja 1/3 mulle. Kahjuks pole mul paberil ühtegi lepingut, ega kinnisturaamatus ühtegi märget(mul on küll olemas tunnistaja kes saab antud kokkulepet kinnitada) Aastal 2000 mu vend abiellus, aastal 2005 võttis ta koos abikaasaga laenu ning ostsid kahasse kinnistu(korter jäi tagatiseks).Aastal 2023 lõppes nende abielu inetu lahutusega, kogu vara läks jagamise ja antud korter jäi tema abikaasale(mulle hetkel küll arusaamatu kuidas muutus see korter ühisvaraks) Siit minu küsimused: Kuidas muutus notari juures laenulepingut sõlmides antud korter ühisvaraks? Kas ja kuidas ma saaksin kätte 1/3 selle korteri väärtusest(hetkel rahaline väärtus 40-50 tuhat eurot) Kas selle peaks tasuma võrdselt minu vend ja nüüdseks tema eksabikaasa või ainult minu vend? Kui kohtusse minna, kas on lootust see lahing üldse võita? Ette tänades

Küsimusest saab lugeda, et korteri erastas Teie vend. Enne erastamist ei kuulunud korter Teie esivanematele vaid kuulus riigile ja esivanemad kasutasid seda üürilepingu alusel. Omand sai tekkida alles erastamisega. Seega kuulus korter erastamise järgselt vennale lahusvarana. Kui korteri juurde kuuluv maa erastati hiljem, juba abielu ajal, muutus korter maatüki lahutamatuks osaks (kinnisasjaks), kinnisomand tekkis abielu ajal ja ongi abikaasade ühisvara. Kahjuks ei selgu küsimusest, millistel alustel põhineb Teie hüvitisenõue. Küsimusest ei nähtu, nagu oleks Teil õigus mingile osale sellest kinnisasjast. Kui siiski on, palun Teil küsimust täpsustada.

Tere Pöördun Teie poole, et paluda õigusabi seoses kahe olulise küsimusega – perekonnaõiguse ja asjaõiguse valdkonnas. Perekonnaõigus Elatise saaja ja elatise maksja suhted on halvenenud ning elatise maksja soovib lõpetada elatise maksmise, viidates sellele, et ta maksab maja laenu, kus lapsed koos elatise saajaga elavad (kinkeleping, kus kohustus laenu maksta on kinkijal). Seni on elatist makstud kahele lapsele lepingujärgselt (2 korda 350 eurot kuus), kuid kolmandat ühist last elatise maksja lepingusse lisada ei soovi (elatise lepingu sõlmimisel kolmas laps ei olnud sündinud). Kas elatise maksja saab seaduslikult lõpetada elatise maksmise, tuginedes eluasemelaenu kohustustele? Kas elatise maksja on kohustatud maksma kolmanda lapse eest elatist alammäära ulatuses? Asjaõigus Endine elukaaslane kinkis kinkelepinguga maja. Lepingujärgselt peab eluasemelaenu makseid jätkama kinkija ja lepingus ei ole isikliku kasutusõigust kinkijale seatud. Hiljuti on tekkinud probleeme, kus kinkija soovib omada maja võtmeid, käia majas endale sobival ajal ning piirata, kes kingisaaja juures külas käib. Kuidas ja kas saab kingisaaja seaduslikult piirata majas käimist ja käitumist? Kuidas saab kinkija mõjutada, kes kingisaaja juures külas käivad? Lisaks on tekkinud mure seoses võimalike meetoditega, mida kinkija on välja toonud seoses maja tagasi saamisega, näiteks jälgimine, ähvardamine sh elatise maksmata jätmine. Ootan Teie selgitusi ja juhiseid nende küsimuste lahendamiseks. Sooviksin leida rahumeelse lahenduse mõlema olukorra jaoks. 

Esmalt elatisest. Elatise saajaks on laps, lapsega koos elav vanem vaid esindab last. Seega on õigussuhte poolteks laps ja elatist maksma kohustatud vanem ja teine vanem ei ole suhtes pooleks. Kinkeleping on sõlmitud kahe vanema vahel, selles lepingus ei ole pooleks laps. Seega ei ole lubatud elatist tasaarvestada juba seetõttu, et suhete pooled on erinevad. Mitte mingi vanematevaheline kokkulepe ei võta lapselt õigust nõuda toimetulekuks elatist. Kui kohustatud vanem elatist ei maksa, on lapsel võimalik pöörduda elatise nõudega kohtusse.

Kinkelepinguga on antud üle omandiõigus kinnisasja suhtes. Lepingu sõlmimisest alates on kingi saajal kõik omaniku õigused ja kinkijal ei ole enam omaniku õigusi. Õigusi ja kohustusi võidakse laiendada või kitsendada vaid kinkelepingusse tingimusi sisse kirjutades. Seega on ka kirjeldatud juhtumil kingi saajal kõik omaniku õigused kinnisasja suhtes, sealhulgas seda kasutada, käsutada, üürile anda, määrata, kes kinnisasja kasutab ja kes seda külastab. Kinkijal seevastu on kohustus tasuda laen (kuna nii on lepingus) ent tal puuduvad mistahes õigused kinnisasja suhtes. Kui kinkija on asunud kingi saajat ahistama ja miski enam ei aita, saab piisava tõendusmaterjali olemasolu korral taotleda kohtus näiteks tsiviilõiguslikku lähenemiskeeldu.