Tere Korter hetkel ainuomandis ja mehe nimel. Soetasime tegelikult vara koos ja soovime selle nüüd ka registris korda saada. Mida täpsemalt peab tegema, kuhu pöörduma ning mis kulud kaasnevad?

Kui Teie eesmärk on, et mõlemast saaks korteri kaasomanikud, saab seda teha notariaalse korteri mõttelise osa võõrandamistehingu sõlmimise teel. Tehing võib olla nii tasuline (müügileping) kui tasuta (kinkeleping). Selleks tuleb pöörduda vabalt valitus notaribüroosse ja anda notarile teada kui suurt osa korterist soovitakse võõrandada (kui võrdselt, siis 1/2 mõttelist osa) ning kas võõrandamine toimub tasuta või tasu eest. Muudatuse registrisse kandmise eest hoolitseb notar. Tasuda tuleb notaritasu, mis sõltub tehingu väärtusest. Täpse tasu suuruse saab Teile enne tehingu tegemist öelda notar peale kõigi vajalike andmete saamist.

Linnas asuval eraomandis oleval väikeelamu maa kinnistul on kaks ehitist - elumaja ja majandushoone (garaaž, saun/pesuruumid). Individuaalelamu projekti alusel ehitatud mõlemad aastal 1961. On olemas sellest ajast kehtiv kasutusluba. Abihoone (ehitusalune pind 45.8rm) seisab aastaid kasutamata ja soov on see renoveerida ning koos renoveerimisega laiendada umbes 10 ruutmeetrit pikendades hoonet ühest otsast (hetkel asus seal eelmise omaniku poolt ehitatud kuurialune mille soovime lammutada). Soov on vahetada ka katus (katuse tüüp, kõrgus ja kaldenurk ei muutuks) ning muuta akende/ uste asukohta välisseintes. Kas see projekt aastast 1958 on tänapäeval veel kehtiv? Kas selline renoveerimine nõuab eraldi projekti, ehitusteatist või luba? Naabrite nõusolek on olemas, kuigi majandushoone on ehitatud omal ajal naabrite krundi piirist alla 1,5m kaugusele. Millele peaks renoveerimistöid plaanides tähelepanu pöörama ning mis võivad olla kitsaskohad? Ruumide kasutus otstarve jääks samaks (saun/pesuruum ning renoveeritud garaaži kasutaks hoiuruumina, kuna see tänapäeva autot ei mahuta). Lugupidamisega

Ehitusseadustiku Lisas 1 olevas tabelis sisalduvad andmed  ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Elamute all mõeldakse hooneid, mis on mõeldud elamiseks, näiteks ühe ja mitme korteriga elamud, ühiselamud, hoolekandeasutused. Elamute teenindamiseks vajalike hoonete alla kuuluvad näiteks puukuur, saun, garaaž jt. elamu abihooned. Tabelist nähtub, et elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge ümberehitamiseks ja laiendamiseks kuni 33% on vajalik ehitusteatise esitamine, sama hoone osa asendamisel samaväärsega ei ole vaja projekti, ehitusteatist ega ehitusluba ja ehitise laiendamiseks üle 33% on vaja nii ehitusteatis kui ka ehitusprojekti.

Tere!Tahtsime osta maja,aga ta registreritud ärimaaks,kohalik maavalitsus ütleb et ei saa teha elamumaks kui sull pole 1 hektar maa.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele vastavasisulise avalduse.

Linna- või vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud. Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.

Katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linna- või vallavalitsus oma korraldusega.

Tere Mida peab teadma sellise korteri ostul, kui kinnistusraamatus on kirjas: Sihtotstarve Elamumaa 50% Ärimaa 50% Kas see klausel seab korterile mingid piirangud? Minu eesmärk on osta korter eraisikuna ja seal ise elada ning võib-olla kunagi 5-10 aasta pärast see välja üürida. Kas korterisse on võimalik teha ka elukohajärgne sissekirjutus? Teie vastust ootama jäädes 

Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel. Seega puudutab kasutusotstarve kogu kinnisasja kasutamist. On võimalik, et maal paikneb veel ehitisi, mida kasutatakse ärieesmärkidel või et Teie majas on korteriomandeid, mis ei ole eluruumid. Eluruumide eluruumina kasutamist katastriüksuse sihtotstarve ei takista. Kuna eelduslikult on tegemist korteriühistuga, soovitan pöörduda selguse saamiseks KÜ juhatuse poole.

Paarismaja soojustamisel jääb üks maja fassaadi osa naabri aeda. Seal töid teostada ta ei luba. Tööd tehti ära oma krundi piires. Soojustamata jäi üks külg. Sellest küljest jooksis ühisesse vihmavee renni nii renoveeritava kui naabermaja vihmavesi reno eeritava maja vee ärajuhtimis torustikku. Need ühendati lahti, kaasajastati -> vana toru uuega kokku ei sobitub ja jäi naabrite aeda, renoveeritava maja seina lähedale. Sadevedi imbub pinassesse ja sealt maja keldri seinast imbub läbi ning märga seina ja põrandat, kus imbub pinnasesse. Kas on võimalik naabrit kohustada renoveerimistöid lubama? Kuidas kohustada sadevee juhtimist renoveeritava elamu vundamendist eemale viima/korraldada drenaaži vmt?

Esmalt on oluline, kas paarismaja on kaasomandis või on kaks erinevat kinnisasja. Kui kinnisasi on kaasomandis, saab kaasomanikult nõuda kaasoamandi säilimiseks ja korrashoiuks vajalike tööde teostamist ja nõusolekute andmist. Kui tegemist on kahe eraldi kinnisasjaga, reguleerivad olukorda asjaõigusseaduse naabrusõiguse sätted. Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine (AÕS § 147). Naabri katuselt Teie kinnisasjale valguv sadevesi, mis Teie kinnisasja kahjustab, on käsitletav kahju tekitamisena võlaõigusseaduse mõttes. Isik, kellele kahju tekitatakse, saab nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist ja tekkinud kahju hüvitamist.

Kas eesti riiis on võimalik saada toimetulekutoetust ka ilma sissekirjutuse olemasoluta? Millised võimalused on eesti kodanikul sotsiaalabi saamiseks ilma sissekirjutuseta?

Toimetulekutoetuse määramisel ei ole oluline, kus on inimese elukoht rahvastikuregistri kohaselt vaid suhelda tuleb valla- või linnavalitsusega, kus on inimese tegelik elukoht. Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse summa maksab valla- või linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Siiski soovitan korrastada enda elukohaandmed rahvastikuregistris sest paljud teenused osutatakse kohaliku omavalitsuse poolt rahavastikuregistrijärgses elukohas. Kui Teil on õigus kasutada eluruumi (sealhulgas üürilepingu alusel), on Teil õigus see eluruum ka oma elukohana registreerida.

Tere. Mul tekkis küsimus seoses haljasalal parkimisega. Kui mul on kohustus minu maja krundist väljaspool olevat muru niita ja hooldada siis kas see teeb minust selle haljasala valdaja?

Valdus on tegelik võim asja üle ja valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus võib olla tekkinud omandiõiguse alusel aga ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab valdajale õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Kui nimetatud haljasala ei kuulu Teile ja Teil ei ole selle valdamiseks ka ühtegi valduse aluseks olevat õigussuhet, ei ole Teie asja valdaja. Seaduse järgi ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega, kui kinnisasja omanik on andnud Teile mingis vormis korralduse muru niita ja haljasala korras hoida, ei ole tegemist veel Teile asja üle valduse andmisega.

Kas koera kuut/majake, mis on alla 20 m2 ehitise aluse pinnaga, on elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone või mitteelamu ? Kas selle jaoks on tarvis esitada ehitusteatis Ehitisregistrile või KOV`le ? Tegemist on konkreetse juhtumi/vaidlusega. Kinnistu 2 ha, elamumaa, nn talukoht, DP puudub. Selliseid nn koerte majakesi koos seda ümbritseva jalutusaiaga on kinnistul kokku 3. Ning kas olukorda muudab see, kui neid nn koerte majakesi kasutatakse osaliselt ka koerte hoiu/hotelli teenuse osutamiseks. PS. Maa sihtotstarbe osalise muutmise protsess on hetkel pooleli.

Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse. Pädevaks asutuseks ehitusseadustiku mõttes on kohalik omavalitsus.

Ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 on välja toodud, millisel juhul on vaja milliseid teatisi või lubasid taotleda. Kas tegemist on siis mitteelamuga, rajatisega või elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoonega. Elamute all mõeldakse hooneid, mis on mõeldud elamiseks, näiteks ühe ja mitme korteriga elamud, ühiselamud, hoolekandeasutused. Elamute teenindamiseks vajalike hoonete alla kuuluvad näiteks puukuur, saun, garaaž jt. elamu abihooned. Mitteelamute alla kuuluvad kõik ülejäänud hooned, mis ei ole elamud, näiteks äri- ja tööstushooned, avalikkusele suunatud hooned, põllumajandushooned, laudad jne. Kui koerte majad on on seotud ettevõtlusega (koerte hotell), on pigem tegemist mitteelamuga.

Konkreetsele olukorrale hinnangu andmise lihtsustamiseks on Kliimaministeerium oma veebilehel avaldanud Ehitusgiidi, mis on kättesaadav https://www.ehitusgiid.ee/?65572c484732210c06a9657c=655737ba4732210c06a9658f 

Kortermaja on siiani kaasomandis ja nüüd soovitakse jagada korteriomanditeks. Aastate eest on kaks väikest korterit kokku ehitatud üheks korteriks. Muudatuste käigus konsulteeriti vastavate ametiasutustega, kuid tol ajal sellisel kujul ehitisregister ei toiminud ja praegult on ehitisregistris andmed arhiividokumentide alusel. Omanike plaan on praegult teha mõõtmised ja korteriomandid moodustada vastavalt praegult ehitisregistris olevatele andmetele. Omanikud, kelle pindadel on tehtud muudatusi, peaksid need legaliseerima peale seda kui korteriomandid on moodustatud. Maja kelder kuulub ostumüügi lepingute alusel kahele omanikule, kuid kaardistamise käigus on hetke plaan vormistada kelder keldrina ja omanikud peaksin hiljem ostumüügi lepingute alusel omandi ümber vormistama. Kui erinev on juriidiliselt asjaajamine, kas plaan moodustada korteriomandid ehitusregistri praeguste andmete alusel on juriidiliselt mõistlik ja kas hiljem ei teki takistusi reaalse olukorra legaliseerimisel?

Kuivõrd korteriomandite moodustamisel ja korteriühistu loomisel on oluline, kui suur on iga korteriomaniku mõtteline osa kogu hoonest, soovitan esmalt ebaseaduslikud ehitustegevused seadustada ja korteriomandite moodustamise, eriomandi kokkulepe sõlmimise ja korteriühistu loomisega alustada peale seda. Vastasel korral saavad kinnistusregistrisse ebaõiged andmed ja peale legaliseerimisprotsessi lõpetamist tuleb ka kinnistusregistris olevad andmed uuesti muuta. 

Tere. Minu hoovis naabri piiri lähedal kasvab suur kreeka pähkli puu. Puu ei ole ohtlik. Naabril on täpselt piiril puu all garaaž. Kui naaber soovib, siis pean puu oksad, mis ulatuvad üle piiri, maha võtma. Kui kaugelt seda tegema peab? Naaber kurdab, et puult tulevad lehed ummistavad tema vihmaveerenni ja pähklid lõhuvad kuuri katust. Kas naabril on õigus nõuda puu mahavõtmist? Teine probleem, mis naabril mulle ette heita on, on see, et ma pidavat mürgitama tema elupuuhekki, mis asub tema maal meievahelise eterniitaia taga. Mis sellise süüdistuse puhul teha, kuidas end kaitsta? Ähvardatakse kohtu ja politseiga. Suur tänu kaasa mõtlemast!

Kinnisomandi ulatus on määratud vertikaalselt ja horisontaalselt. Horisontaalselt on see piiritletud piiripunktidega kaardil ja looduses. Vertikaalses mõttes ei ole omandi lage ega sügavust meetritega määratud. Seadus jätab selle lahtiseks ja ütleb, et igaühe omandiõigus ulatub sellise kõrguse või sügavuseni, kuhu ulatub omaniku huvi oma omandit teostada. Seega, kui naabri huvi omandit teostada ulatub maad mööda kulgevast piirist vertikaalselt üles, on tal õigus nõuda, et tema kinnisasja kohal ei oleks piirist arvates ühtegi Teie puult kasvavat oksa. Oksad tuleb eemaldada piirist vertikaalselt üles.

Heki mittemürgitamist on võimatu tõendada. Millegi mittetegemine on negatiivne asjaolu, mida tõendada ei saagi. Kui naaber arvab, et Teie tema taimi mürgitate, on selle asjaolu tõendamine tema kohustus. Kuulujuttude ja laimu levitamine (mis alusetu süüdistus on) ei ole õiguspärane tegevus.