Vajan Teie hinnangut olukorras, kus minu lihane tütar (pärija) nõuab minu väljakolimist kinnistult. Olen 90 aastane ning käesoleval juhulm esindab mind minu teine tütar. 1. Ajajoon (oluline õiguslik küsimus) • Pärandaja suri 22.01.2026. • Pärija esitas vabastamise nõude 23.03.2026. • Pärand sulgus 30.04.2026. • Avaldus kinnistusraamatusse esitati 05.05.2026. • Pärija kanti omanikuks alles 20.05.2026. Küsin, kas 23.03.2026 esitatud nõue oli enneaegne ja kas sellel oli üldse õiguslikku alust. 2. Minu võimalik kasutusõigus Olen elanud kinnistul üle 40 aasta. Palun hinnata, kas pärimismenetluses oleks tulnud arvestada minu võimalikku eluruumi kasutusõigust või õigustatud ootust mõistlikule etteteatamisele. 3. Surve ja ähvardused Tütar on esitanud järgmised survemeetmed: • ähvardus katkestada elekter 08.06.2026, • keeld kasutada küttekoldeid, • nõue tasuda 50 € leppetrahvi päevas, • 3 päevased ultimaatumid dokumentide allkirjastamiseks. Palun hinnata, kas selline käitumine võib olla käsitatav eaka inimese väärkohtlemisena või õigusvastase survena. 4. Elektrikulude tasaarveldamise vaidlus • Oleme esitanud tasaarvestuse avalduse koos dokumentidega seoses käesoleval talvel teostatud kinnistu säilimiseks vajalike elektritööde maksumuse tasumisega. • Pärija ei ole vastanud. • Pärija ei ole esitanud elektritarbimise dokumente, mis on vajalikud tasaarvelduse kontrollimiseks. • Märtsi ja aprilli arved esitati alles mai lõpus ja nõuti nende tasumist. Palun hinnata, kas tasaarvestus loetakse kehtivaks ja kas pärija on kohustatud esitama tarbimisandmeid enne nõuete esitamist. 5. Tähtaeg 30.06.2026 Olen nõus kinnistu vabastama 30.06.2026, kuid ei nõustu leppetrahvi ega täiendavate tingimuslike kohustustega. Palun hinnangut, kas see tähtaeg on minu olukorda arvestades piisav ja turvaline. 6. Küsimused, millele palun vastust • Kas 23.03.2026 nõue oli õiguslikult kehtiv? • Kas mul võib olla kasutusõigus või õigus pikemale üleminekuajale? • Kas elektri katkestamise ähvardus on seaduslik? • Kas leppetrahvi nõue on kehtiv ilma kokkuleppeta? • Kas tasaarvestus on kehtiv ja millised on minu õigused, kui tarbimisandmeid ei esitata? • Kas pärija käitumises võib olla eaka väärkohtlemise tunnuseid? • Kas pärimismenetlus vajab kontrolli? Tänud

1.    23.03.2026 esitatud kinnistu vabastamise nõude puhul tekib küsimus, kas nõue oli esitatud enneaegselt, kuna pärimistunnistus väljastati alles 30.04.2026 ning pärija kanti kinnistusraamatusse omanikuna 20.05.2026. Samas lähevad pärandaja õigused ja kohustused pärijale üle juba pärandaja surma hetkest. Seetõttu võib pärijal olla õigus nõudeid esitada ka enne kinnistusraamatu kannet, kui hiljem tuvastatakse, et ta oli tegelikult pärija. Nõude õiguspärasus sõltub siiski kõigist asjaoludest tervikuna.
2.    Arvestades, et isik on elanud kinnistul üle 40 aasta ning kasutanud seda oma koduna, vajab hindamist küsimus, kas tema ja senise omaniku vahel võis olla kujunenud tähtajatu üürisuhe, tasuta kasutamise kokkulepe või muu pikaajaline kasutusõiguslik suhe. Isegi kui formaalset lepingut ei ole, ei tähenda see automaatselt, et tegemist oleks olnud loata kasutamisega. Sellise suhte lõpetamisel tuleb üldjuhul arvestada mõistliku etteteatamise aja ning hea usu põhimõttega.
3.    Elektri katkestamise ähvardus, kütte kasutamise keelamine, väga lühikesed tähtajad dokumentide allkirjastamiseks ning leppetrahvi nõuded võivad olla käsitatavad lubamatu survemeetmena. Leppetrahvi saab üldjuhul nõuda üksnes juhul, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Kui sellist kokkulepet ei ole, on leppetrahvi nõude õiguslik alus küsitav.
4.    Tasaarvestuse osas sõltub selle kehtivus konkreetsetest asjaoludest ja esitatud dokumentidest. Kui tasaarvestuse avaldus on nõuetekohaselt esitatud ning sellele on lisatud kuludokumendid, tuleb selle mõju hinnata õiguslikult. Samuti võib olla põhjendatud ootus, et elektrikulude nõudja esitab tarbimisandmed ja muud dokumendid, mis võimaldavad nõude suurust kontrollida.
5.    Valmisolek vabastada kinnistu 30.06.2026 näitab koostöövalmidust. Arvestades isiku vanust, pikaaegset elamist kinnistul ning vajadust leida uus elukoht, võib sellist tähtaega pidada mõistlikuks, kuid lõplik hinnang sõltub kõigist konkreetsetest asjaoludest.
6.    Kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt võivad rakendatud survemeetmed sisaldada eaka inimese väärkohtlemise või ebakohase mõjutamise tunnuseid, kuid selle lõplik hindamine eeldab täiendavate asjaolude väljaselgitamist.
Kokkuvõttes ei saa esitatud andmete põhjal järeldada, et kõik pärija nõuded oleksid õiguspärased. Täiendavat hindamist vajavad eelkõige nõude esitamise aeg, võimalik kasutusõigus, tasaarvestuse kehtivus ning rakendatud survemeetmete õiguspärasus. 

Tere, tekkib selline küsimus. on soov ära anda korteri oma õele. KIuidas tehing on õigeks vormistada ja mis maksud tuleb maksta.

Juhul kui soovite korteri õele tasuta üle anda, on tegemist kinkelepinguga. Kui soovite, et õde tasub korteri eest kokkulepitud summa, on tegemist müügilepinguga. Kinnisvara võõrandamise lepingu (nii müügi- kui kinkelepingu) sõlmimiseks tuleb pöörduda notarisse, kes koostab ja tõestab lepingu ning edastab selle Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omandiõiguse kande muutmiseks. Lepingu sõlmimisel tuleb tasuda notari tasu ja riigilõiv, mis arvutatakse korteri väärtuselt.
Kinkelepingu sõlmimisel ei teki üldjuhul tulumaksukohustust ei kinkijal ega kingisaajal. Samas tuleb arvestada, et kui kingisaaja müüb korteri tulevikus edasi, võib tal tekkida tulumaksukohustus, kui müügile ei kohaldu tulumaksuvabastus.
Müügilepingu puhul võib müüjal tekkida tulumaksukohustus müügist saadud kasult. Tulumaksu ei pea tasuma juhul, kui võõrandatakse eluruum, mida müüja kasutas kuni müügini oma elukohana, ning maksuvabastust ei ole sama maksuvabastuse alusel kasutatud rohkem kui üks kord kahe aasta jooksul. Endale sobiva notarite saate leida siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Tere Soovin küsida nõu korteri omandiõiguse ümbervormistamise kohta. Olukord on järgmine: Umbes 13 aastat tagasi müüsid minu vanemad oma vana korteri ja ostsid uue korteri. Uus korter oli kallim ning osa summast tuli katta eluasemelaenuga. Pank ei väljastanud laenu minu emale ja isale, mistõttu vormistati laen minu õe nimele. Seoses sellega kanti ka õde kinnistusraamatus korteri omanikuna. Tegelikult on kogu selle aja jooksul korter olnud vanemate kasutuses ja nende omandina käsitletud ning ka laenumaksed tasusid vanemad ise. Nüüd soovivad vanemad vormistada korteri omandi nii, et ema ja isa oleksid ainuisikulised omanikud. Õde on sellega täielikult nõus. Palun selgitage: Milline oleks sellises olukorras õige juriidiline lahendus? Kas piisab notariaalsest kinkelepingust või ostu-müügilepingust? Millised dokumendid ja toimingud on selleks vajalikud? Kas sellise ümbervormistamisega võivad kaasneda maksukohustused või muud riskid?

Kui õde on korteri omanik ja soovib omandiõiguse üle anda vanematele, saab seda teha kas kinkelepingu (tasuta üleandmine) või ostu-müügilepingu (tasuline üleandmine) alusel. Mõlemad lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud, sest kinnisomandi üleandmiseks on see nõutav.
Päranduseks või kingituseks saadud vara (näiteks Eestis või välisriigis asuv maa, maja, korter vms) selle saamisel tulumaksuga ei maksustata. Ostu-müügilepingu puhul võib müüjal (õel) tekkida tulumaksukohustus, kui korter ei olnud tema elukoht.
Kui korteril on laenuga seotud hüpoteek, tuleb laenuandjaga kooskõlastada omandiõiguse üleandmine, sest pank võib nõuda laenu jäämist õe nimele või laenu ülevõtmist vanemate poolt.
Notar kontrollib tehingu seaduslikkust ja selgitab vajalikke dokumente.

Tere Kas ja mis ulatuses on tegemist abikaasade ühisvaraga? Üks abikaasa kasutas kinnistut enne 1979. a. sõlmitud abielu. Kinnistut olid kasutanud tema sugulased juba ka varasemalt alates ca 1940. Ei oska öelda, et mis õiguslikel alustel või mis dokumendist lähtuvalt. Abiellumise hetkeks oli see osapool alustanud kinnistul maja ehitamist ja müürid olid juba püsti. Abielu kestel kinnistu privatiseeriti ning ka maja valmis lõplikult (majale ehitati ka veel juurdeosa). Maja sai kasutusloa alles ca 1998-2000. a. Kinnistusraamatus on hetkel omanikuks ainult see üks abikaasa. Kas see kinnistu koos majaga on ühisvara?

Tuvastamaks, kas kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka või on tegemist ühe abikaasa lahusvaraga, tuleb hinnata vara omandamise aega ja õiguslikku alust.
Ainuüksi asjaolu, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üksnes üks abikaasa, ei tähenda iseenesest, et tegemist oleks tema lahusvaraga. Kui kinnistu omandati abielu kestel ajal, mil abikaasade vahel kehtis varaühisuse varasuhe, siis kuulub ostu-müügilepingu alusel omandatud kinnistu üldjuhul abikaasade ühisvara hulka ka juhul, kui leping sõlmiti vaid ühe abikaasa nimele või maa erastamise eesõigus oli seotud ühe abikaasaga.
Kirjeldatud asjaoludel võib enne abielu alustatud ehitustegevus omada tähendust üksnes võimalike hüvitus- või tasaarvestusnõuete seisukohalt. Kui enne abielu olemas olnud ehitis või selle väärtus kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka, võib sellel abikaasal olla vastavas ulatuses nõudeõigus ühisvara jagamisel. Samas ei muuda see asjaolu iseenesest abielu ajal omandatud kinnistut lahusvaraks.

Abikaasa surma korral saime koos kahe pojaga päranduseks õigusjärgselt tagastatud maa,mille omakorda abikaasa päris oma emalt.Üks poeg loobus pärandist minu kasuks ja teine kinkis oma osa mulle. Kui nüüd tekib mul soov seda maad müüa,kas siis tuleb saadud tulult maksta tulumaksu?

Vastuvõetud pärandvara ei ole tulumaksuga maksustatav. Kui te aga müüte pärandvarana saadud kinnisvara, mida te ei ole kasutanud oma elukohana või kinnistut, mis on teie nimel olnud küll vähemalt 2 aastat, kuid mille olulise osaks ei ole suvila või aiamaja ning kinnistu suurus on vähemalt 0,26 hektarit, siis tuleb müümisel tasuda tulumaksu kasu pealt. Kasu on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasust on õigus maha arvata müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

Tere! Olen saanud pärandvara suure kinnistu koos kaasomanikuga, kelleks on alaealine laps. Alaealise lapse eestkostjal on kohtumäärus tema nimel kinnistu müügiks. Lisaks on meil omavaheline kokkulepe, et kinnistu müügist saan mina 2/3 ja teine kaasomanik 1/3, kuid mitte vähem kui 50 000 eurot, mis on ka märgitud kohtu määruses. Kinnistu väärtus on 155 000 eurot. Mul siit küsimus, kuna kinnistu on juba aasta müügis olnud ja huvilisi ei ole, kuid vajab edasi hooldamist ja sealseid hooneid parendada, kas mina võin osta ära teise poole osa 50 000 eest nagu kohtumääruses on öeldud?

Kohtumäärust nägemata vastust anda ei saa. Soovitan teil pöörduda teile sobiva notari poole ning broneerida aeg konsultatsiooniks. Saate notarile näidata kohtumäärust ja saate vastuse, kas nimetatud määruse alusel saate ise osta alaealisele kuuluva kaasomandi osa või kas nimetatud kohtumäärus lubab kaasomandi lõpetamist selliselt, et tasute teisele kaasomanikule kaasomandi lõpetamise eest hüvitist. Notarid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Meie korteriühistu vahetus naabruses on kõrvalkorteriühistu territooriumi garaazis hakanud tegutsema mopeedide ümberehitamisega tegutsevad noored. Antud mopeedid tekitavad väga suurt müra ja ei vasta kindlasti tehase tehnilistele tingimustele. Oleme nendega rääkinud, kuid vastavad selle peale, et ei riku öörahu. Häiriv on see. et sõidetakse täis gaasiga meie korteriühistu akende all (ca 5m) Mis oleks esimesed sammud, et saada naabrite müra tekitamine kontrolli alla.

Kui naabruses tekitatakse häirivat müra, mis ületab lubatud piirtasemeid või põhjustab häirivust, on võimalik rakendada müra vähendamise meetmeid. Esmalt tuleks koguda tõendeid müra kohta ja pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes saab algatada mürahinnangu või müra mõõtmise ning vajadusel nõuda müra vähendamist.

Salvestage müra (audio/video), dokumenteerige müra esinemise aeg, kestus ja iseloom.
Kontrollige, kas müra ületab kehtestatud piirtasemeid. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on müra piirtasemed sätestatud ning nende ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid (nt tehnoseadmete, liikluse või mopeedide müra). (Sotsiaalministri 12.11.2025 määrust nr 61 "Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid").  
Esitage kaebus kohaliku omavalitsuse keskkonna- või ehitusspetsialistile, kirjeldades olukorda ja lisades tõendid. Omavalitsus võib korraldada müra mõõtmise ja hinnata, kas müra ületab normtasemeid.
Omavalitsus võib rakendada täiendavaid piiranguid või nõuda müra tekitamise lõpetamist.

Tere. Me elukaaslasega soovime meie maamaja kirjutada minu nimele. Ostes 4 aastat tagasi sai see teatud põhjustel kaasa nimele. Kuidas oleks juriidiliselt kõige mõistlikum seda teha? Kas kinkelepinguna või on veel midagi? Head

Kui te kinnisvara omandamisel elukaaslasele midagi tasuma ei pea, siis on tegemist kinkelepinguga. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VõS § 259 lg 1).Kinkelepingu puhul tuleb silmas pidada, et kinkelepingust on võimalik jämeda tänamatuse korral taganeda. 
Kui on tegemist müügilepinguga, siis ei ole võimalik lepingust taganeda jämeda tänamatuse alusel. Müügilepinguga on tegemist, kui üks osapool kohustub omandamisel tasuma teisele osapoole ostuhinna rahas. Antud juhul ei tule välja, et kuidas toimus maamaja ostu finantseerimine – s.t. kas võis olla, et te andsite ostuks laenu? Juhul kui jah ning laenu tagastamise tähtaeg on käes, siis on võimalik sõlmida müügileping, kus müügihinna tasumine toimub laenu tasaarvestamisega. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VõS§ 197 lg 1). 

Tere, Tegemist on kahe eaka (90 ja 88) abikaasaga. Kui üks abikaasa soovib oma kinkelepinguga saadud kinnisvara edasi kinkida lastelastele, kas selleks on vaja ka teise abikaasa nõusolek tehingu tegemiseks? Kinnisvara on momendil mõlema abikaasa ainus elukoht. Teisel abikaasal, kellele kinnisvara EI kuulu, on diagnoositud raske dementsus. Kui tema nõusolek on vajalik, kas talle tuleks seada eestkoste?

Kui abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, milles on määratud, et abikaasade varalistele suhetele kohaldub varalahusus, siis on abikaasal, kes ei ole kinnisvara omanik, õigus elukoha kaitsele. See tähendab, et kui üks abikaasa soovib talle kingitud või pärimise teel saadud kinnisvara käsutada (nt kinkida), siis on vajalik ka teise abikaasa, s.t. omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Kui omanikuks mitteolev abikaasa on dementne, siis tuleb pöörduda kohtusse taotlusega määrata abikaasale eestkoste ning taotleda kohtult nõusolek tehingu tegemiseks omanikuks mitteoleva abikaasa nimel.  
Ülalnimetatud elukoha kaitse kehtestati perekonnaseaduses 01.01.2015, mis tähendab, et kui kinnisvara omandati kinke või pärimise teel enne 01.01.2015, siis olenemata abikaasade varalisest suhtest, edasisel käsutamisel ei ole vajalik omanikuks mitteolevalt abikaasalt nõusolekut, isegi kui tegemist on abikaasade ühise elukohaga.

Saamaks selgust, kas tehingusse on vajalik kaasata ka omanikuks mitteolevat abikaasat, on soovitav registreerida ennast teile sobiva notari juurde konsultatsioonile, notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Oman kinnisvara kaasomandis. Kuna elukaaslasega pole oma vaimse tervise huvides võimalik enam koos elada, kavatsen välja kolida. Teine kinnistu omanik (ehk endine elukaaslane jääb esialgu sinna elama). Tema väidab, et peaksin kõik oma asjad kinnistu territooriumilt ära viima, kuna minu väljakolimisel pole see enam minu kodu ja mul pole õigust seal käia ega oma asju isegi mitte pooleks tehtud garaazis hoiustada. Samuti väidab, et kui tema hakkab majas ümberehitusi tegema a la köögi asukohta muutma või remonti, paneb selle kõik kuskile kirja ning tulevikus maja müügi korral, arvestab selle minu maja müügist saadavast summast maha. Kas ta saab nii teha ning kas mul pole õigust oma kinnistul asju hoida või käia seal, kuna ma ei ela seal enam? Kas ma pean tõesti hiljem mittehädavajaliku remondi kinni maksma? Mainin ära, et maja on hiljuti remonditud.

Küsimus puudutab kaasomandisse kuuluva kinnisasja valdamist ja kasutamist, neid küsimusi reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 71-79. Kui elukaaslased ei ole kinnisasja müügilepingus kokku leppinud teisiti, siis valdavad ja kasutavad nad ühist kinnisasja kokkuleppel. Seadus ei näe ette kaasomaniku kohustust kasutada kaasomandit isiklikult, seega kui üks kaasomanik kolib elumajast välja, säilitab ta teise kaasomaniku ees temale kuuluva omaniku õiguse. Välja kolimine ei mõjuta tema kui kaasomaniku õigust vallata ja kasutada kinnisasja.  Seadus määratleb kasutusõiguse kriteeriumi nähes ette, et üks kaasomanik saab ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust.

Kuna kaasomanikud peavad kaasomandisse kuuluva kinnisasja küsimusi lahendama vaid kokkuleppel, ei või üks kaasomanik ilma teise kaasomaniku nõusolekuta teha kinnisasjal olulisi muudatusi (näiteks elumajas köögi asukoha muutmine on oluline muudatus). Juhul, kui ta siiski teeb ilma nõusolekuta neid muudatusi, ei teki tal õigust nõuda teiselt kaasomanikult kantud kulude hüvitamist. Üks kaasomanik võib ilma teise kaasomaniku nõusolekuta teha üksnes asja säilitamiseks vajalikke kulutusi, millised peavad mõlemad kaasomanikud kandma vastavalt nende kaasomandi suurusele.

Kui kaasomanikud näevad ette, et neil on kaasomandi edasise valdamise ja kasutamise osas erimeelsused, siis on otstarbekohane asuda probleemi lahendama eesmärgiga lõpetada kaasomand. Selleks võib elumajast välja kolinud kaasomanik esitada teisele kaasomanikule igal ajal kaasomandi lõpetamise nõude (AÕS § 76), kaasomandi lõpetamisel kaasomand jagatakse (AÕS § 77). Kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.