Tere! Aastal 2022 oli tehing notari juures. Mina(eraisik) andsin üle korteri oma firmale(OÜ). Tegu oli "Korteromandi tasuta võõrandamise lepinguga". Lepingus oli ka pandud korteri turuväärtus 90000eur. Kas praegu on olemas seaduslik/juriidiliselt korrektne variant, et minu firma(OÜ) maksab minule(eraisikule) korteri eest 90000eur? Kui saab, siis mis seaduse alust võib kasutada? Ette tänades

Juhul kui oli tegemist tasuta võõrandamisega, siis on see õiguslikult käsitletav kinkena. See tähendab, et tasuta võõrandajal (kinkijal) ei teki nõuet saada saajalt (kingisaajalt) tasuta üleandmise eest tasu. Tasuta võõrandamine tähendab, et te andsite teile kuuluva vara tasuta äriühingule, ehk te rikastasite äriühingut ilma vastutasuta. Seega ei ole äriühingul õiguslikku alust teha teile selle tehingu eest väljamakseid. Juhul kui äriühing siiski teeb väljamakse, käsitletakse seda maksustamisel tõenäoliselt muu alusena (nt dividendina).

Kolme maja peale on ühine suur kuur. Üks maja soovib lammutada ja uut kuuride rajamist. Jama on selles, et minevikus on boksid läinud vahetusse. Minu kuur on nende kinnistul. Kinnistud jooksevad nii et nende maa läheb meie maja juurest. See pilt mis avaneb kuuridest on jube sest ollakse hooletud pluss kogutakse asja ning saame alati sõimata. Minu jaoks on kinnistute muutmine ainuke lahendus sest siis oleks igal ühel maja ees oma kuur ja probleemid tulevikus jääks igal majal omavahel lahendada, mitte lennatakse kõrvalmaja sõimama.

Kinnistute piiride muutmine on võimalik, kui kõik asjaosalised on nõus ja järgitakse seaduses sätestatud menetlust. Piiride muutmise eesmärk võib olla, et igal majal oleks oma kuur oma kinnistul, mis aitaks vältida tulevasi vaidlusi naabrite vahel.

Kinnistute piiride muutmiseks tuleb algatada maakorraldusmenetlus, mille käigus selgitatakse välja kõik osalised ja nende õigused ning huvid. Piiride muutmist saab algatada kas kinnisasja omanik, kohalik omavalitsus või Maa- ja Ruumiamet. Menetluse käigus tehakse kindlaks, millised kinnistud on vaja ümber kruntida, ning selgitatakse välja, kas muudatused on otstarbekad ja vastavad maakorralduse nõuetele. Piiride muutmise menetluse käigus on kõigil puudutatud isikutel õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning osaleda menetluses. Kui kinnistute piirid muudetakse, kantakse muudatused maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning iga kuur saab olla vastava maja kinnistul, mis lahendab omavahelised vaidlused tulevikus. Piiride muutmisega seotud kulud kannab üldjuhul see, kes muudatust soovib.
Kui tegemist on mitme kinnisasjaga, tuleb maakorralduspiirkonda moodustada vähemalt kolme kinnisasja ulatuses ning arvestada, et piiride muutmiseks on vaja kõigi osaliste nõusolekut ja kohaliku omavalitsuse aktiivset rolli menetluses. Kui kinnistute piiride muutmine puudutab avalikku huvi või riigile/kohalikule omavalitsusele kuuluvat maad, on vaja ka vastava ameti nõusolekut.
 

Kuidas müüa korterit, mis on saadud kinkelepinguga ja on laste nimel. Saan aru, et kohtu kaudu, aga kuidas neid asju ajada?

Perekonnaseaduse (PKS) kohaselt valitsevad vanemad laste vara varahoolduse korras, mis hõlmab õigust ja kohustust vara valitseda ning lapsi esindada (PKS § 127). Kui alaealistele lastele on kingitud korteriomand, siis kuulub see korteriomand laste omandisse ning vanemad ei saa seda kinnisvara käsutada (müüa) nagu enda vara. Kinnisvara müük võib toimuda üksnes seaduses sätestatud eeltingimuste täitmisel, sealhulgas peab olema laste kinnisvara müügiks kohtu eelnev nõusolek (PKS § 131). Kinnisvara müügileping tuleb notari juures tõestada. Notar kontrollib tehingu tõestamisel kohtu loa olemasolu ja selle täpset järgimist, ilma kohtu nõusolekuta ei tohi notar tehingut tõestada.

Kohtu nõusoleku saamiseks tuleb kohtule esitada põhjendatud taotlus, milles selgitada müügi vajalikkust ja kasulikkust lastele, juurde lisada tõendid, näiteks kinnisvara hindamisakt, mis kinnitab müügihinna õiglust. Kohus võib seada müügile tingimusi, sealhulgas nõuda, et müügist saadud raha kantakse laste nimelisele kontole, kasutatakse lapse vajaduste rahuldamiseks jne.

Kohus võib jätta loa andmata, kui müük ei ole laste parimates huvides või kui müügist saadav tulemus ei taga laste vara säilimist ja kaitset. Loa andmisest võib kohus keelduda näiteks siis, kui müügihind ei vasta turuväärtusele, kui müügist saadav raha ei jää laste kasuks või kui vanemate põhjendused ei näita, et müük parandaks laste varalist või elulist olukorda või ei ole müügist saadud raha kasutamise plaan piisavalt läbipaistev jne. Kui kinkelepingus on sätestatud piirangud, mis välistavad korteriomandi müügi või nõuavad täiendavaid nõusolekuid, võib kohus samuti jätta loa andmata, kuni kinkelepingu tingimused on täidetud.

Tere, Teemaks puuküürnik. Jonnib, ei vabasta eluruumi. Kaheosaline küsimus : 1. olen korteri omanik ja sissekirjutusega. Andsin aasta tagasi rendile (lepinguga) ja lasin isikul ja tema lastel ennast ka sinna registreerida). Kuna aasta jooksul lepingukohustusi ei täitnud, lõpetasin tähtajalise lepingu lepingu lõpupäeval. Välja ta ei läinud. Ja hetkel jonnib, teab oma õigusi ja välja ei lähe. Nüüd on loobunud ka maksmisest. Tuleb välja , et mind jätab Eesti riik antud olukorras hätta. Nimelt on see korter ka minu ainuke elukoht kuhu praegu sisenedes oleksin kriminaal. Olen sunnitud praegu ise korterit rentima. Olen nüüd käivitanud üürikomisjoni teema. Nemad ütlesid , et neil puhkuseajad ees ja saavad tegeleda augustis. Tore. Samas kui kohtusse pöördun, siis nemad katkestavad menetluse ja kohtu menetlus võib olla veel pikem. Seni ei saa ma oma elupinda kasutada , ega müüa, olen sunnitud rentima omale eluruumi. Müüma olen nüüd sunnitud, sest puuküürnik on põhjustanud nii suure koormuse , et ma ei suuda pangalaenu enam maksta. Vbl on siiski juriidikas mõni klausel, mis ütleb, et kui korter on ka minu ainuke eluase, siis sellise ülekohtu osas on Eesti õigusel mulle mingitki õigeaegset ja kohest abi pakkuda 2. Ehk oskate soovitada mõnda juristi või bürood kes on väljatõstmisega varasemalt teglenud ja saab mind ses küsimuses kogemuslikult ja koheselet aidata ?

Kehtivas eesti õiguses ei ole eriklauslit, milline võimaldaks üürniku viivitamatult välja tõsta, seetõttu, et üürniku ainus registreeritud elukoht ongi üürile antud korter. Ka sellises olukorras on õiguspärane väljatõstmise võimalus üürikomisjoni/kohtu ning sealt postiivse otsuse saamisel edasi kohtutäituri kaudu. Kirjelduse kohaselt on käesoleval juhul tegu tähtajalise üürilepinguga, milline lõppes tähtaja saabumisega. Pärast lepingu lõppemist on üürnikul kohustus üüritud eluase vabastada ja korter üürileandjale tagastada. Juhul kui üürnik oma lepingulist/seadusest tulenevat  kohustust ei täida, on võimalik pöörduda kohase nõudega üürikomisjoni või kohtusse. Üürivõla nõudes on võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust, kuid selle menetluse kaudu saab vaid nõuda võlgnetava raha tasumist, mitte üürniku väljatõstmist. Vaidluses vajaliku oskusteavet omava advokaadi/juristi leidmiseks soovitame tutvuda advokaadibüroode ja õigusbüroode veebilehtedega. Eestis tegutseb mitmeid advokaate/juriste, kes on spetsialiseerunud kinnisvara/üürivaidluste lahendamisele. Otstarbekas oleks hilisema võimaliku kahju hüvitamise nõude tarvis koguda tõendid lepingu lõppemise, tekkinud üürivõla ja omaniku poolt kantud võimalike lisakulude tarvis.

Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi, näiteks kahjustab kinnistut või takistab omaniku õiguste teostamist, on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib teatud juhtudel kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamine, kuid selle võimalikkus sõltub kasutusõiguse täpsest sisust ja õiguslikust vormist, mistõttu on oluline üle vaadata sõlmitud kinkeleping ja kasutusõiguse seadmise kokkulepped ning kinnistusraamatu kanne.
Kasutusõiguse omajal on õigus kinnistut kasutada ulatuses, milles kasutusõigus on talle seatud. Samas ei anna kasutusõigus talle õigust omanikku põhjendamatult kinnistu kasutamisest kõrvale jätta. Seega ei ole kasutusõiguse omajal üldjuhul õigust vahetada lukku nii, et omanik ei pääse enam kinnistule või ei saa oma õigusi teostada. Samuti ei tohiks omanik ise lukke vahetada viisil, mis muudaks kasutusõiguse omaja õiguse kasutuks. Konkreetne hinnang sõltub sellest, kas kasutusõigus hõlmab kogu elamut või ainult selle kindlat osa.
Kui kasutusõiguse omaja on lõhkunud ukse või muul viisil kinnistut kahjustanud, suitsetamisega tekitanud kahjustusi või tuleohu või jätnud kinnistu tahtlikult hooletusse, võib tegemist olla kasutusõiguse tingimuste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Kui kasutusõiguse suhtes kohaldub kasutusvalduse regulatsioon, peab kasutusõiguse omaja asja kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult ning seda korras hoidma. Tekitatud kahju eest võib nõuda hüvitist ning jätkuva rikkumise korral rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist.
Kui kasutusõiguse omaja on sinu asjad kõrvalhoonest välja visanud, sõltub nõue sellest, mis asjadest edasi sai. Alles olevate asjade puhul võib olla võimalik nõuda nende tagastamist, hävitatud või kahjustatud asjade puhul aga kahju hüvitamist. Oluline on tõendada, millised asjad ära visati ja milline oli nende väärtus.
Internetis sinu kohta avaldatud väidete puhul tuleb eristada arvamusi faktilistest väidetest. Kui sinu kohta on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid faktilisi väiteid, võib olla võimalik nõuda nende ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sõltuvalt asjaoludest ka kahju hüvitamist. Alles tuleks hoida postitused, kuvatõmmised, videod, lingid ja muu tõendusmaterjal.
Mis puudutab üle 8400 euro suurust võlga, siis on tegemist eraldi rahalise nõudega, mida tuleb hinnata selle aluseks oleva suhte järgi – näiteks kas tegemist oli laenu, kokkulepitud tagasimakse või muu rahalise kohustusega. Kui võlg on sissenõutav ja selle tekkimist saab tõendada, võib nõuda põhivõla tasumist ja sõltuvalt asjaoludest ka viivist. Üle aasta kestnud võlgnevuse tõttu ei ole mõistlik nõudega enam viivitada. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kuid täpne aegumistähtaja algus sõltub võlasuhte asjaoludest. Siin soovitaks esitada esmalt kirjaliku maksenõude, milles näitad ära võla tekkimise aluse, summa, sissenõutavuse ning annad mõistliku tähtaja tasumiseks. Kui võlgnik ei maksa, võib sõltuvalt nõude dokumentaalsest tõendatavusest olla võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi kohtusse. 
Sinu poolt välja toodud olukorras võib kõne alla tulla mitu erinevat nõuet: kasutusõiguse rikkumise lõpetamine, kasutusõiguse lõpetamine, kinnistu või muu vara kahjustamise eest kahju hüvitamine, sinu asjade tagastamine või nende väärtuse hüvitamine, internetis avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamine ning 8400-eurose võla sissenõudmine.
Enne konkreetsete nõuete esitamist tuleks üle vaadata kinkeleping, kasutusõiguse kokkulepped ja kinnistusraamatu kanne ning koguda kokku tõendid kahjustuste, asjade äraviskamise, internetis avaldatud väidete ja võlgnevuse kohta.
 

Tere. Kas kinkelepingut on võimalik tagasi pöörata, kui kinkijad oli vanemad, kuna üks on surnud, ning teine vanem päris teise osa .Tänan 

Kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. 
Antud juhul ei ole täpselt aru saada, kas kinkeleping on juba täidetud või mitte ning kas ja kes soovib kinkelepingust taganeda. Kui kinkeleping on täidetud, siis saab kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme kingisaajalt alusetu rikastumise alusel tagasi nõuda, kui 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelmises lauses nimetatud tähtaja möödumist, lähevad nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. 

Tere. Teemaks servituut. Hajaasustus. Naabri maal asub ainus ligipääs meie kinnistule. Tegu on ajaloolise teega, mida on meie pere kasutanud vähemalt aastakümneid, samuti hooldanud, parendanud ,kuid siiski omandireformiga mõõdeti tee naabri kinnistu koosseisu.Vanadel naabritel kõik need aastad pretensioone pole olnud. Uus naaber soovib nüüd,et me tema maalt enam läbi ei sõidaks ja teeks endale avalikult teelt uue juurdepääsu.Tegu on savise põllumaaga ,mida ka praegu põlluna kasutarakse meile tähendab see vähemalt esmase pakkumise järgi 7000 eurost,kui mitte suuremat kulu. Servituudiga ta nõus ei ole. Kas naabril on õigus keelduda mulle servituuti seadmast ja nõuda et peaksin uue tee tegema enda kuludega ? Kui võtta ette kohtutee,kas on võimalus,et kohus teebki otsuse,et pean oma kuludega uue tee tegema,kuna teoreetiliselt oleks see võimalik,kuigi väga ebaproportsionaalselt kulukas. Omavalitsus väidab,et muud võimalust peale kohtu ei ole ja nemad aidata ei saa.

Asjaõigusseaduse § 156 järgi on kinnisasja omanikul, kellele puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel, kuid kui kokkulepet ei saavutata, määrab need kohus. Kohus peab arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve, kuid samas ka juurdepääsu vajava kinnisasja omaniku vajadusi.
Naaber võib keelduda servituudi seadmast, kuid see ei tähenda, et tal on õigus nõuda, et te rajate uue tee enda kuludega, kui see oleks ebaproportsionaalselt kulukas. Kohtu ülesanne on hinnata, kas alternatiivne juurdepääs (nt uue tee rajamine) on mõistlik ja proportsionaalne. Kui see ei ole, võib kohus määrata juurdepääsu olemasoleva ajaloolise tee kaudu.
Kohtuotsus sõltub konkreetsetest asjaoludest, sh alternatiivse tee rajamise võimalusest ja kuludest. Kui alternatiivne tee oleks ebamõistlikult kallis või tehniliselt keeruline, on tõenäoline, et kohus määrab juurdepääsu naabri kinnistu kaudu.
Omavalitsus ei saa sellist vaidlust lahendada, see on tsiviilvaidlus, mille lahendab kohus. 

Tere! Mure naabri poolt minu krundi piirile istustatud mändidega.Männid on kasvanud u.6m kõrguseks müüriks, piiravad oluliselt vaadet minu krundilt ja varjavad päikest.Tõsiselt on häiritud aiapidamine.Naabripoolne koostöötahe puudub.Millised on minu võimalused leida lahendust juriidiliselt.

Kui naabri krundi piirile istutatud männid piiravad vaadet, varjavad päikest ja takistavad aiapidamist, on võimalik lahendust otsida naabrite omavahelise kokkuleppe kaudu. Kui kokkulepet ei saavutata, saab tugineda asjaõigusseaduse sätetele, mis reguleerivad piiril kasvavate puude ja piirirajatiste kasutamist ning üle piiri ulatuvate okste ja juurte kõrvaldamist. Vajadusel võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole või viimase sammuna kohtusse.

Piirirajatiste (nt hekk, müür) puhul on kasutus ja korrashoid naabrite ühine kohustus ning kasutamine ei tohi tekitada kahju naabrile (asjaõigusseadus § 151).
Kui vaidlus puudutab vaate või päikese varjamist, siis seadus otseselt ei reguleeri puude kõrgust ega vaate piiramist, kuid kui puude tõttu on oluliselt häiritud krundi kasutamine, võib see olla aluseks nõudele puude kärpimiseks või kõrvaldamiseks.
Kui naaber keeldub koostööst, võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes võib aidata lepitada või anda hinnangu, kas puud rikuvad heakorra või haljastuse nõudeid.
Viimase sammuna on võimalik esitada nõue kohtusse, kui puude tõttu on oluliselt häiritud teie kinnisasja kasutamine.

Soovin õigusabi reaalservituudi seadmiseks, kuna naaberkinnistu omanik ei ole koostööks valmis. Kinnistu omanik on surnud juba 6 aastat ja pärijad pole pärandit vastu võtnud. Meie kinnistult puudub õiguslikult tagatud juurdepääs avalikult teelt. Notariaalset kokkulepet naabritega ei ole õnnestunud saavutada. Palun infot meie võimaluste ja vajalike sammude kohta.

Asjaõigusseaduse § 158 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal ehitatavaid teede ja tehnovõrkude rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud ning muul viisil juurdepääsu ei ole võimalik tagada või see põhjustaks ülemääraseid kulutusi.
Kui kokkulepet naaberkinnistu omanikuga ei saavutata, võib servituudi sisu, vajaduse korral tähtaeg ja tasu määrata kohus, arvestades koormatava kinnisasja omaniku huve.
Kui naaberkinnistu omanik on surnud ja pärijad pole pärandit vastu võtnud, on kinnistu omanikuks endiselt pärandvara, mille suhtes võib olla vajalik pöörduda kohtu poole pärandvara hooldaja määramiseks. 
 

§ 126. Kinnisomandist loobumine Tere, Sooviks loobuda kinnistu KOV kasuks. See on transpordimaa ja millel on realservituut Elektilevi ja Eesti Energia kasuks, Isiklik kasutusõigus KOV ettevõte kasuks. Kas on võimalik loobuda ?

Kui kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega, siis ei saa loobuda kinnisomandist. Asjaõigusseaduse § 126 lg 11 p 3 kohaselt ei ole isikul õigust kinnisomandist loobuda, kui kinnistu kohta on kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantud isiklik kasutusõigus. 
Küll aga on teil võimalus esitada kohalikule omavalitsusele avaldus, et te soovite neile kinnistu tasuta võõrandada. Kui kohalik omavalitsus on nõus omandama, siis antakse nende poolt välja vastav otsus või korraldus ning selle alusel saate notaris sõlmida lepingu kinnistu tasuta võõrandamiseks kohalikule omavalitsusele.