Kaasomanike vahelised suhted (rahalised) kinnisasja (korter) puhul ja võimalikud nõuded omanike vahel

Tere, 20 aastat tagasi kaasomandisse ostetud korteri üks osapooltest võttis ainuisikuliselt kohustuse maksta laen tagasi pangale. Kui ta välja kolis, jäin mina, kui teine kaasomandi osapooltest sinna edasi elama. Nüüd, kus kõik need 18 aastat olen ma üksi maksnud maksud, mis on seotud korteriühistule kogutavate summadega (haldustasud, remondireserv). Kuna korteri ostu tehing toimus kroonide ajal, aga pank väljastas tol ajal maksugraafiku eurodes, siis pangale tagadimastav summa oli koos intressidega kuskil alla 9000 euro. Umbes sama summa kokku olen ma maksnud korteriühistu haldustasudesse ja remondireservi. Olen ka kõik need aastad hoidnud korras ja parendamud korteri väärtust seda remontides. Kuna elu on nii kalliks läinud, siis palusin teisel osapoolel hakata maksma pooleks neid ühistule kuuluvaid summasid, aga ta keeldub, väites, et tema on oma osa korteri ostuga kõik kinni maksnud. Pakkusin veel varianti, et ta kingiks oma osa pojale, kui ta pole nõus makse maksma, kuid sellega ta polnud ka nõus. Kuidas edasi toimida? Tänud ette!

Üldreeglina ei ole teisel kaasomanikul õigus öelda, et ta „maksis oma osa kunagi ära” ja seetõttu ei pea enam korteriga seotud jooksvaid kulusid kandma. Kaasomanikud peavad ühisel asjal lasuvaid koormatisi ja kulutusi kandma üldjuhul vastavalt oma osa suurusele. Edasi on teil sisuliselt kaks realistlikku suunda: 1) nõuda temalt vähemalt tema osa tasumist tõendatavate kulude eest või 2) kui koostöö ei toimi, nõuda kaasomandi lõpetamist. Kõige nõrgem osa teie loos on tavaliselt vanade nõuete aegumine ja see, et kõik remondi- või parenduskulud ei ole automaatselt teiselt kaasomanikult sissenõutavad.

Asjaõigusseaduse järgi kannab kaasomanik vastavalt oma osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi ning asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. See tähendab, et korteriühistu haldustasud ja remondifondi maksed ei jää üksnes sellele, kes parasjagu korteris elab, vaid üldjuhul tuleb neid kanda mõtteliste osade järgi. Kui teie olete neid makseid aastaid üksi tasunud, võib teil olla teise kaasomaniku vastu hüvitamisnõue vähemalt selle osa ulatuses, mis oleks pidanud langema temale. Sama loogika kehtib asja säilitamiseks vajalike kulutuste puhul. Kui aga tegu oli korteri väärtust tõstvate paranduste, mugavusremondi või muude kasulike kulutustega, siis nende eest ei saa teiselt kaasomanikult raha nõuda sama lihtsalt. Nende puhul on tavaliselt vaja tõendada, et kulutus oli korteri säilitamiseks vajalik või et selleks oli kokkulepe, nõusolek või hilisem heakskiit. See, et teine pool kunagi kandis laenukoormust või võttis pangaga seotud kohustuse enda peale, ei lõpeta automaatselt tema kaasomaniku kohustusi tulevaste korteriga seotud kulude osas. Küll aga võib see olla vaidluses tema võimalik vastuväide, kui ta väidab, et poolte vahel oli teistsugune sisemine kokkulepe. Kui sellist kokkulepet kirjalikult ei ole, muutub määravaks see, mida on võimalik tõendada. Kui kokkulepet ei sünni, on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus saab seejärel valida lahenduse: jätta korteri ühele kaasomanikule rahalise väljamakse kohustusega, jagada asi viisil, mis on võimalik, või müüa korter ning jagada raha osade järgi. Kui soovite korterit endale jätta, tuleb arvestada, et teise poole osa tuleb üldjuhul õiglaselt välja maksta.