Olen üle 10 a iga talv helistanud ja rääkinud korteriühistule oma murest, et korter külm, niiske ja tekkinud hallitus. Ükski kord ei ole asjaga tegeletud ega käidud minu olukorda vaatamas. Selle aasta talvel saatsin ametliku kirja korteriühistule ja linnavalitsusse. Selle tulemusena lõpuks tuli korterit vaatama ehitusspetsialist. Tuvastas majas mitu viga mis tuleb korteriühistul likvideerida. Nende probleemide tulemusena läheb korterist soe välja, niiskus sees mis tekitab hallitust. Minu küsimus sellega seoses, et kas minul on õigus nõuda ühistult hüvitist vms, sest selle tulemusena on minu korter elamiskõlbmatu( hallitus igalpool), peres juba 2 asmaatikut, olen aastaid maksnud suuri kütte kulusid aga sooja max 17 kraadi. Kütan lisaks elektriradikaga. Kas on õigus nõuda näiteks ka, et teevad minu korteri korda, st likvideerivad tekkinud hallituse, kompenseerivad aastaid maksnud suuri kütte arveid? Olen probleemist teavitanud juba aastaid aga ühistu ei ole reageerinud.

Korteriomanikul on kohustus hoida oma eriomandi eset korras, kuid kaasomandi eseme (nt hoone konstruktsioonid, ventilatsioon) korrashoid on korteriühistu ülesanne. Kui ühistu ei täida oma kohustusi, võib korteriomanik nõuda vajalike kulutuste hüvitamist ja probleemide kõrvaldamist,
Kui ühistu tegevusetus või viivitamine on põhjustanud olulist kahju (nt hallitus, terviseriskid, suurenenud küttekulud), on korteriomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada ühistule ning vajadusel saab pöörduda hagita menetluses kohtusse.
Korteriühistu peab tagama, et hoone oleks elamiskõlblik ja vastaks tervisenõuetele. Kui ühistu ei reageeri korduvatele probleemidele, võib korteriomanik nõuda nii hallituse likvideerimist kui ka kahju (nt suurenenud küttekulud, tervisekahjustused) kompenseerimist.
Kui ühistu ei täida kohustusi, võib korteriomanik ise teha vajalikud toimingud kaasomandi eseme säilitamiseks ja nõuda korteriühistult kulude hüvitamist. 

Kui ehitusettevõttega on sõlminud lepingu tellijana KÜ, kuid üks KÜ liige jätab oma osa tasumata, kes selle siis tasuma peab? Kuidas kaitsta KÜ teisi liikmeid sellise asja eest, kas sõlmida leping hoopis iga KÜ liikmega eraldi, mitte KÜ endaga? PS. KÜ-l puudub põhikiri ja juhatus.

KÜ on juriidiline isik, kes esindab kõiki korteriomanikke ja vastutab lepingu täitmise eest ehitusettevõtte ees. Kui üks liige ei maksa oma osa, peab KÜ tasuma kogu arve ning hiljem nõudma võlgu jäänud liikmelt tema osa tagasi. See on KÜ sisemine küsimus, mis ei mõjuta ehitusettevõtte õigusi KÜ vastu .
Kui KÜ-l puudub juhatus, juhivad ja esindavad ühistut korteriomanikud ühiselt. KÜ-l ei pea olema juhatust, kui korteriomanike arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. KÜ-l ei pea olema põhikirja, kui see puudub, kohaldatakse seadusest tulenevaid reegleid .
Lepingu sõlmimine iga korteriomanikuga eraldi võib vähendada riski, et teiste liikmete eest tuleb maksta, kuid see muudab haldamise ja vastutuse keerulisemaks ning ehitusettevõte peab arvestama mitme lepingupartneriga.
KÜ liikmete kaitseks võib kehtestada majanduskava, milles on selgelt määratud iga liikme kohustused ja maksed, ning vajadusel kasutada pandiõigust võlgu jäänud liikme vastu.

Tere, Oleme hädas lärmaka naabriga. Elame kortermajas ning meie üleval elav naaber paneb igapäevaselt oma muusika karjuma. Justkui koguaeg oleks kuskil kontsert. Pidevalt algab muusika juba hommikuti 9-10ajal ja vahepeal on pisemad pausid, kuid muusika käib enamasti õhtul kella 22-23ni. Seega öörahu ei rikuta. Meil peaks ka ju olema õigus peale tööpäeva kodus puhata ja rahu nautida, mitte lõpmatult muusikat kuulata? Eelnevalt elas antud naaber samuti kortermajas ja seal olid täpselt samad probleemid muusikaga. Olen mõelnud mitmel korral, et kutsuda politsei, kuid kuna politsei tuleb meil siia üpris kaua siis ei ole seda veel teinud. Muuhulgas elab antud korteris veel 4-5aastane laps, kes peab ka taluma seda müra päevad läbi. See ju ei mõju lapse tervisele hästi? Naabriga otsene rääkimine on mõttetu, kuna naaber on arvamusel, et kui sa tahad rahu ja vaikust siis mine osta endale metsa maja ning, et korteris elades ei saa eeldada, et saab vaikust ja rahu.

Kortermajas elades ei pea taluma lõpmatut müra – kõigil on õigus kodurahule ja puhkusele. Naabri väide, et korteris ei saa vaikust eeldada, ei ole õiguslikult korrektne.
Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud ning müra taset mõõdetakse kindlate metoodikate alusel. Müra hinnatud tase arvutatakse eraldi päevase, õhtuse ja öise ajavahemiku suhtes (päev: 7.00–19.00, õhtu: 19.00–23.00, öö: 23.00–7.00). Kuigi öörahu ei rikuta, ei tohi ka päevasel ja õhtusel ajal müra ületada normtasemeid ega olla pidevalt häiriv .
Müra kahjulikku mõju hinnatakse vastavalt kehtestatud metoodikale, arvestades tundlikke elanikerühmi, sh lapsi. Laste tervisele võib pidev müra mõjuda negatiivselt, mistõttu tuleb arvestada ka nende kaitsega.
Kui müra ületab normtasemeid või on pidevalt häiriv, on võimalik pöörduda politsei poole, kes saab hinnata olukorda ja vajadusel rakendada meetmeid. Samuti võib pöörduda kohaliku omavalitsuse ja korteriühistu juhatuse poole, kes saab algatada müra hindamise ja vajadusel rakendada müra vähendamise meetmeid.
 

Millised on vastastikused kohustused ja õigused, kui korteriühistuga majas on äri- ja eluruumid. Äriruumidele on algselt määratud kasutuskord, mis on ka EHR kirjas kauplus. Uued äripinna omanikud soovivad avada toitlustusasutust. Äripinna omanik ei ole KÜ kirjadele vastanud, ei osalenud üldkoosolekul, kus oli teemaks võimalik äriruumi kasutuskorra muutmine. KÜ hääletas ühehäälselt kasutuskorra muutmise vastu. Kuidas edasi?

Korteriomanikel (sh äripinna omanikul) on õigus kasutada oma eriomandi eset (äripinda) oma äranägemise järgi, kui see ei ole vastuolus seaduse või teiste korteriomanike õigustatud huvidega. Korteriomanike kokkulepet (kasutusel ka mõistena "kasutuskord") saab muuta (nt kauplus → toitlustusasutus)  vaid asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel. Kui üldkoosolek hääletas ühehäälselt muutmise vastu ja äripinna omanik ei osalenud ega vastanud, on kasutuskorra muutmine hetkel takistatud.
Kui kasutuskorra kokkulepe on notariaalselt tõestatud ja kinnistusraamatusse kantud, on see kõigile korteriomanikele siduv. Eriomandi kokkuleppe (sh kasutuskorra) muutmiseks on vaja asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepet. Kui muudatus kahjustab ülemäära mõne korteriomaniku õigustatud huve, ei saa seda teha.
Kui üldkoosolek hääletas kasutuskorra muutmise vastu, eeldatakse, et muudatus oleks vastuolus hea usu põhimõttega või kahjustaks teiste õigustatud huve.
Kui äripinna omanik ei osale ega vasta, ei saa tema nõusolekuta kokkulepet muuta. Korteriomanikud võivad nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks kokkulepete ja põhikirja kohaselt.
Kui vaidlus jätkub, võib korteriühistu või korteriomanik pöörduda hagita menetluses kohtusse, et lahendada vaidlus, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (TsMS § 613).  

Tere! Küsimus KÜ parkimiskorra kohta. Oleme mitmekümne korteriga kortermaja, kus on ka äripindu. Kinnistul on parkla, mis on kaasomandis ja piiratud GSM autoväravaga. Kuna äripindade külalised on oma sõidukite parkimisega hakanud oluliselt häirima elanike parkimist, soovib KÜ juhatus parkimist reguleerima hakata. Mis võimalused meil on? Tõenäosus parkimiskorra kehtestamiseks 100% heakskiidu saamiseks korteri- ja üüripindade omanike poolt on olematu, sest äripindade omanikud ei soovi parkimist piirata. Kas KÜ üldkoosoleku enamusel on õigust piirata näiteks mitmelt numbrilt saab iga korteri- ja äripinnaomanik autoväravat avada? Kas KÜ üldkoosoleku enamusel on õigust piirata, mis numbrimärkidega autod saavad parklas parkida? Nt igale korterile ja äripinnale määrata 1 numbrimärk.

Kaasomandis oleva parkla kasutamise õiguse piiramine eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut. KÜ saab häälteenamusega vastu võtta vaid parkimiskorda lihtsustavaid ja korraldavaid reegleid, mis ei riiva ühegi omaniku põhiõigust parklat kasutada võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.

Kui parkimiskorra kehtestamine on pelgalt korralduslik (nt teenusepakkuja palkamine, GSM autovärava paigaldamine), piisab üldkoosolekul osalevate korteriomanike häälteenamusest. Kui aga parkimiskord piirab korteriomanike põhiõigust kaasomandit kasutada (nt muutes parkimise üldkoosoleku otsusega antavast loast sõltuvaks), on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet, ja häälteenamusega tehtud otsus on tühine. Põhjus on selles, et selline otsus piirab korteriomaniku seadusest tulenevat õigust kaasomandi eset (parkimisala) otstarbekohaselt kasutada (KrtS § 30 lg 1 p 2; Asjaõigusseadus § 72 lg 3) ja ei taga korteriomanike võrdset kohtlemist (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-22-100795/12, p 13.3).

Juhul kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, on selline otsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõike 2 esimese lause kohaselt tühine.
 

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus alusel tekkinud lahkarvamus, § 23. Uue üldkoosoleku kokkukutsumine - ja selle teatamiskohustus erinevus. "kokku tulemimisest" Sooviga sisestada K.Ü. uude põhikirja punkt, mis reguleeriks, et korduskoosolek ei toimuks liigselt hilja (tagasilükatud sooviavaldusel oli see 3nädalat peale luhtunud koosolekut) ning muus osas vastavalt sedusele (sama päevakord jne.) Kohtunik tugines § 23 Lg(2) sätestusele: Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Seaduses kirjeldatu puudutab allakirjutanu arvates, "Koosoleku Teadet" ning mitte toimumise aega. Meil on aga tekkinud olukordi kus, ka teatises korrektselt (seadusejärgselt) esitatud tähtaegade vahemikul. Ei tule korduskoosolekule ühtegi liiget. Kas selline olukord nõuab uut Korduskoosolekut või mitte ja kas siis jätkub tavapärane Üldkoosoleku "kord"? Sest ühegi liikmeta kordus-koosolek (sealhulgas protokollijat pole võtta) ei ole ka õiguspärane vaatamata osalejate arvust sõltumatu olukorra võimaldamisest. Lühidalt kuidas käituda juhatusel peale kahe järjestikuselt luhtunud üldkoosoleku ilmsiks tulemist?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 lg 2 sätestab uue koosoleku (korduskoosoleku) kokkukutsumise teate saatmise tähtajad, mitte aga nõuded koosoleku toimumise aja kohta. Üldkoosoleku toimumisest peab mittetulundusühingute seaduse § 20 lg 5 kohaselt ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 

KrtS § 23 lg 1 sätestab, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata, kuid see eeldab, et vähemalt üks korteriomanik (või tema esindaja) ja protokollija on kohal, et koosolek saaks toimuda ja otsused protokollitud .Kui korduskoosolekul ei ilmu ühtegi liiget, ei saa koosolekut läbi viia ega otsuseid vastu võtta, sest puudub protokollija ja otsuste tegemise võimalus.
Seadus ei reguleeri otseselt, kas tuleb kutsuda veel üks korduskoosolek, kui kohale ei ilmunud ühtegi korteriomanikku või tema esindajat, kuid juhatusel on kohustus tagada ühistu juhtimine ja otsuste tegemine. Praktikas võib juhatus kutsuda uue koosoleku, järgides taas KrtS § 23 lg 2 teate saatmise tähtaegu.
Põhikirja muudatusena võib kehtestada, et korduskoosolek tuleb kokku kutsuda kindla aja jooksul (nt 1 nädal) pärast eelmist luhtunud koosolekut, et vältida liigset viivitust, kuid see ei tohi olla vastuolus KrtS § 23 lg1 sätestatud teate saatmise tähtaegadega.

Kortermaja küttesüsteem on kaasomandis ( ühine katel ja küttetorud). Üks korteriomanik, kes on ostnud ilma radiaatoriteta korteri, ei taha sinna radiaatoreid paigaldada, kuigi küttesüsteem on kaasomand ja kõigi korteriomanike kasutuses (tema korteris on ainult küttetorud. Ta põhjendab radiaatorite mittepaigaldamist ajanappusega. Oleme sellele juhtinud tähelepanu üldkoosolekutel aga tulutult. 1. Millised on teiste korteriomanike õigused ja võimalused selles olukorras. 2. Kas on võimalik nõuda temalt radiaatorite paigaldamist. 3. Kas ja kuidas peab ta maksma kütmisega seotud kulud 4. Kas antud asjaga on mõtet kohtusse pöörduda

1. Teiste korteriomanike õigused ja võimalused
Kaasomanikud peavad ühist asja (küttesüsteemi) kasutama kokkuleppel ning üksteise huve arvestades. Kui üks omanik takistab ühist kasutust (nt ei paigalda radiaatoreid, mis mõjutab küttesüsteemi toimimist), võivad teised nõuda, et kasutus toimuks kõigi huvides ja omanik ei kahjustaks teiste õigusi. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtteid ja arvestama üksteise õigustatud huve. käituma hea usu põhimõttest lähtudes, eelkõige hoiduma teiste õiguste kahjustamisest (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg 2 ) 

2. Radiaatorite paigaldamise nõue. Kui radiaatorite puudumine takistab küttesüsteemi normaalset toimimist või kahjustab teiste korteriomanike õigusi, võivad teised omanikud nõuda, et kaasomandit kasutatakse kõigi huvides. Otsuse tegemiseks võib kasutada hääleenamust, kui see jääb tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kui omanik keeldub, võib korteriomanike üldkoosolek teha otsuse ja vajadusel pöörduda kohtusse, kui hea usu põhimõtet rikutakse.
3. Kütmisega seotud kulude maksmine
Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga võib ette näha teistsuguse jaotuse, nt tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud. Kui omanik keeldub kulude kandmisest, millega ta ei ole nõustunud, saab ta keelduda ainult juhul, kui nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40 lg 3).
4. Kohtusse pöördumine
Kui omanik rikub korteriomanike kokkulepet või kahjustab teiste õigusi, võib pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumine on mõistlik, kui omavahelised kokkulepped ei toimi ja omanik takistab ühist küttesüsteemi kasutamist või keeldub kulude kandmisest, mis on majanduskavas ette nähtud.

Otsuse tegemiseks on vajalik korteriomanike häälteenamus, kui see jääb tavapärase valitsemise piiridesse ja kui korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud rangeimaid nõudeid. 
Kulude jaotust võib muuta põhikirjaga, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi omaniku õigustatud huve (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40).

Tere. KÜ teostab küttepüstakute vahetust. Ei ole näinud tehnilise ekspertiisi akti, kus oleks kirjas, et mitte midagi muud, enam ei aita kui ainult vahetamine. Kuna korteris on küttepüstakud ehitatud kinni, siis KÜ lammutab laiali ja ütleb, et on omavoliliselt kinni ehitatud ja kõik kahjud tulevad korteri omanikule. Kas on üldse see väide õige, et omavoliliselt kinni ehitatud? Korter osteti omal ajal juba kinni ehitatud torudega. Lisaks oma kuludega on vahetatud ca 9 aastat tagasi radiaatorid välja. Nüüd käsib KÜ uuesti radiaatorid välja vahetada nende poolt valitud radiaatorite vastu. Peale püstakute vahetust tekitati kahju, kus omanik peab tegelema lisa remonditöödega., Seinapaled lõhuti ära, augud sees. Lakke on tekitatud tugevad kriipsud.. Kas on mingit juriidilist alust nõuda KÜ-lt et nad taastaksid püstaku vahetusele eelnenud seisu? Kindlasti ei soovi lubada korterisse enam neid samu "tegijaid". Saan aru et KrtS § 31 ja § 34 kohaselt ei saa korteriomanik kanda ühistu algatatud tööde kõrvalkulutus. On see nii? Kas ja kuidas peaks edasi käituma, sest antud ehitajaid ei soovi ma oma korteris enam näha. 

Korteriomanik peab taluma hoone tehnosüsteemide (nt küttepüstakute) vahetust, kui see on vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks või korrashoiuks ning otsustatud korteriomanike üldkoosolekul või juhatuse poolt, kui viivitamine tekitaks olulist kahju. Samas peab tööde teostamine olema mõistlik ja mitte põhjustama ülemäärast kahju korteriomanikule. Kui tööde käigus tekitatakse korterile kahju, tuleb see hüvitada ja korteri eelnev seis taastada. See tuleneb heausksuse ja õigustatud huvide arvestamise põhimõttest ning KrtS § 12 ja § 37.

Kui korter osteti juba kinni ehitatud torudega, ei saa omanikule automaatselt ette heita omavolilist ehitamist, kui puuduvad tõendid, et omanik ise on ehitanud torud kinni vastu ühistu või seaduse nõudeid. Kui ühistu väidab omavolilisust, peab ta seda tõendama.

Korteriomanik ei pea kandma kõrvalkulutusi, mis tekivad ühistu algatatud tööde käigus, kui need ei ole tema süül tekkinud. KrtS § 31 ja § 34 reguleerivad talumiskohustust ja kõrvalkulutusi, kuid need ei laiene olukorrale, kus ühistu tekitab tööde käigus korterile kahju, mis ei ole korteriomaniku süül tekkinud. Sellisel juhul tuleb kahju hüvitada ja korteri eelnev seis taastada.

Kui korteriomanik ei soovi lubada samu tööde tegijaid korterisse, võib ta põhjendatult keelduda, kui usaldus on rikutud või on tekkinud kahju. Soovitav on esitada ühistule kirjalik nõue kahju hüvitamiseks ja korteri eelneva seisundi taastamiseks ning paluda tööde teostamiseks teisi tegijaid.

Tere Palun anda õiguslik selgitus korteriühistu (KÜ) kohustuste ja vastutuse kohta olukorras, kus korteriomanik tuvastab talvisel ajal külmasillad/õhulekked ning sellest tulenevalt tekib ja süveneb korteris varaline kahju (viimistluse ja konstruktsioonide kahjustused). Olukorra lühikirjeldus - korteriühistu valduses olev korterelamu. Pärast hoones teostatud fassaadi/vuukide ja seotud tööde perioodi on korteris tuvastatud külmasillad, pindade madalad temperatuurid ja külma õhu liikumine mitmes konstruktiivses sõlmes (sh akende ja rõduuste alumised sõlmed). Kahjustused korteris süvenevad ajas (nt aknalaua/aknaaluse piirkonna paisumine ja pinnakatte irdumine). Fotod “varem vs praegu” on olemas. KÜ/teised osapooled on arutanud diagnostilise avamise vajadust. Soovin, et avamise käigus fikseeritakse avatud konstruktsioonid foto ja kirjaliku protokolliga ning kirjeldatakse tuvastatud puudused, tõenäoline põhjus ja vajalikud meetmed. Küsimused Millised on KÜ kohustuslikud sammud (teavitamine, olukorra fikseerimine, tehniline uuring/diagnostika, ajutised meetmed, remont) juhul, kui defektid eelduslikult puudutavad hoone üldosi (nt fassaad, akende/rõduuste liite- ja alumised sõlmed) ja põhjustavad korteris kahju? Kuidas määratletakse praktikas, kas tegemist on KÜ vastutusalasse kuuluva üldosaga (ühistu kohustus) või korteriomaniku vastutusalasse kuuluva osaga? Millised kriteeriumid ja tüüpilised tõendid on määravad? Kui kahju põhjus on hoone üldosa puudus või remonditööde ebaõige teostus (sh töövõtja), siis: kellel lasub esmase kahju hüvitamise kohustus korteriomanikule (KÜ vs töövõtja), milline on mõistlik ja korrektne distsipliin: kahju fikseerimine, hinnang/ekspertiis, nõude esitamine, tähtaegade seadmine, võimalik regress KÜ poolt töövõtjale? Milliseid dokumente ja teavet on korteriomanikul õigus KÜ-lt nõuda seoses tööde ja võimalike puudustega (lepingud, aktid, projekt/tehnilised lahendused, garantiitingimused, järelevalve materjalid, otsused/protokollid) ning millistes tähtaegades? Kuidas vormistada diagnostilise avamise protokoll nii, et see oleks hiljem tõendina kasutatav (kes protokollib, kes allkirjastab, mida minimaalselt peab sisaldama: fotod, mõõtmised, kirjeldused, järeldused, soovitatud meetmed ja tähtajad)? Lisainfo Vajadusel saan edastada fotod, kirjavahetuse väljavõtted ning olemasoleva eksperthinnangu/aruande. Lugupidamisega Natallia Pruus

Kuna kortermaja fassaadi/vuukide ja seotud tööde tegemiseks sõlmis lepingu korteriühistu, siis saab  töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks nõudeid esitada korteriühistu. Osutatud teenus peab vastama kokkulepitud tingimustele ja mittevastavuse korral on tegemist puudusega teenusega, millest tulenevalt on korteriühistul õigus esitada nõue puuduse kõrvaldamiseks. Kui tegemist on äratuntava puudusega, peaks olema see fikseeritud juba tööde vastuvõtmisaktis. Kui tegemist on varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik töid vastu võttes ära tunda ja mis avastatakse hiljem, tuleb puudusest viivitamatult teada anda (kohtupraktika kohaselt 2 kuu jooksul) ja anda võimalus puuduse kõrvaldamiseks. Kõik tõendid puuduste olemasolu kohta on vajalikud, sh fotod, kirjavahetus, ekspertiisiaktid ja asjatundjate arvamused jms. 

Korteriomandi- ja korteriomandiseaduse § 4 lg 4 kohaselt on hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi korteriomandi eriomandi ese, korteromandi kaasomandi esemeks. Korteriomandi kaasomandisse kuuluvad seega kõik elamu kandekonstruktsioonid, põhiseadmed ja tehnossüsteemid, mis on vajalikud rohkem kui ühe korteri kasutamiseks.  Ka maja välisseinad nendes olevate akende ja rõdudega on korteriomanike kaasomandi esemeks. Kaasomandi korrashoiu ja remondi korraldab korteriühistu, kelle tegevust juhib juhatus. 

Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. 

Kokkuvõtvalt, palun pöörduge oma probleemi lahendamiseks korteriühistu juhatuse poole. 

Tere. Tekkis selline küsimus. Meil korter majas on kaks ühistu liiget, kui minu volitus lõppeb näiteks oktoobris 2026,kas see tähendab et ma ei pea enam olema ühistu liige, ja seda ei pikendata automaatselt? Ja kõik minu kohustused selles ühistus on lõpetatud??? Tänan vastuse eest.

Korteriühistu liikmelisus on seotud korteriomandi omamisega. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lõikele 4 on korteriühistu liikmeteks ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Seega kui isik omab korteriomandit, on ta automaatselt korteriühistu liige . See kehtib ka juhul kui korteriomandil on kaas-või ühisomanikud. 
Kui soovite lõpetada korteriühistu liikmelisuse, tuleb korteriomand võõrandada (müüa, kinkida vms). Alles siis lõpevad kõik liikme õigused ja kohustused korteriühistus.

Eeldan, et küsimus volituste lõppemise kohta puudutab ühe korteriomandi kaas- või ühisomaniku poolt teise omaniku esindamiseks välja antud volikirja kehtivuse lõppemist. Kui korteriomanike üldkoosolekule kehtivat volikirja esitada ei ole, ei saa selle korteriomandi omanik ilma teise kaasomaniku kohalviibimiseta hääletada.