Tere, Korteriühistus põhikiri ütleb: 3.5 Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. 3.6 Üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustastakse temaga tehingu tegemist või tema vastu nõude esitamist. 3.7 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole ühistu liikmete (51%) üldarvust. Majas on 19 korterit, millest rohkem kui pool kuulub kü juhatajale ning tema poegadele. Kokku on ühistus üheksa liiget. Koosoleku protokolli on märgitud, et kü koosolekul oli kohal 4 ühistu liiget ning üldkoosolek on otsustusvõimeline. Kas eelnevale tuginedes on kõnealune üldkoosolek otsustusvõimeline ning seal tehtud otsused õiguslikud? Veel ühel koosoleku protokollil on märgitud, et kohal oli 15 kü liiget, kuigi nii palju ei ole kü-s liikmeid. Kas vigaselt koostatud üldkoosoleku protokollis olevad otsused on üldse seaduspärased?

Kui põhikirja kohaselt annab üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, on kokku hääli 19 (vastavalt korteriomandite arvule). Põhikirja kohaselt on koosolek otsustusvõimeline, kui osalevad enam kui pooled võimalikest häältest ja osalejatele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Seega peab otsustusvõimelisuse tekkimiseks osalema vähemalt 10 korteri omanikud ja neile peab kuuluma üle poole kaasomandi osadest. Põhikirja punkt 3.7 räägib aga korteriühistu liikmetest, mis ei ole sama kui 3.5 ja 3.6 "hääl".  Iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub. Seega tuleb Teie põhilirja mõista selliselt, et üldkoosolek on otsustusvõimeline kui seal osaleb vähemalt 10 häält ja otsus on vastu võetud, kui poolthääli on vähemalt 5 häält (enam kui pooled 9-st liikmest).

Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, on tühine sellisel koosolekul vastu võetud otsus ja kui otsus ei ole saanud piisavalt poolthääli, ei ole seda vastu võetud.

Meie KÜ põhikirja punkt 6. sõna-sõnalt: Teade üldkoosoleku toimumise kohta saadetakse korteriomanikele elektronpostiga või selle puudumisel kirja teel. Kas saan meie KÜ põhikirjast õigesti aru, et kirja teel saatmise all mõeldakse, igale korteriomanikule kellel e-posti ei ole, tuleb tema postkasti panna teade üldkoosoleku toimumise kohta? Meie juhatus teavitab üldkoosoleku toimumisest elektronpostiga ja neile kellel e-post puudub, pannakse teade trepikoja stendile. Kui nii, siis saab põhikirjaga vastuolus üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete eiramise tõttu, üldkoosoleku otsuse kohtus vaidlustada. Kas on nii? MTÜS §20(6) Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 24. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida (KrtS § 29 lg 1). Riigikohus on 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 punktis 37 selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-22-08, p 11).

Tere! KÜ tegutses aastaid juhatus 1 juhatuseliikmega. Hetkel see juhatuse liige ametist tagasi kutsutud. Uus juhatus võttis maja üle võlgades ning saades ligipääsu KÜ arvelduskontole avastas, et endine juhatuse liige ei teostanud aastaid kommunaalmakseid. Esitades võlanõude isikule, sai uus juhatus vastuseks üldkoosoleku protokolli milles otsus, et juhatuseliikme palga asemel ei arvestata isikule kuuluva äripinna pealt kommunaalmakseid. Protokollile lisatud osalejate nimekirja ei ole olemas, ainult protokoll (käsitsi allkirjutatud). Palun selgitust, kas üldine koosolek saab otsustada ühistuliikmete maksetest vabastamise? Eriti kui see on ühistule kahju tekitav. Märgin selle asjaolu, et isikule kuuluva äripinna suurus on pool maja suurusest, seega kommunaaltasu selle pindala pealt ja kasutatud teenuste eest on meeletult suur, mis omakorda viib ühisti võlgadesse, kuna teised ühisti liikmed ei jõua selle äripinna kulutusi kanda. Need on mõeldamatult suured. Kahjuks väidetava koosoleku otsustajatest majas enam keegi ei ela, kes saaks kinnitada või ümber lükata selle koosoleku toimumist. Täiendavalt saan aru ka seda, et protokoll osalejate nimekirjata on tühine. Ette tänades!

Ühistu üldkoosolek võib otsustada juhatuse liikmele tasu maksmise. Kui üldkoosolek on otsuse vastu võtnud seadusega kooskõlas ja otsus ei ole tühine või tühiseks tunnistatav või kui on möödunud otsuse vaidlustamise tähtaeg, on otsus kehtiv. Siiski soovitan Teil kogu olukorrale õigusliku hinnangu saamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Fakt, et protokolli juurest puudub osalejate registreerimise leht võib viidata asjaolule, et koosolek ei olnud otsustusvõimeline või et seda ehk ei toimunudki. 

Tere, mul jäid sissetulekute puudumise tõttu koroona aja kandis ca 3a korteri kommunaalid maksmata ja arvetel jooksis viivis, mis on ka arusaadav ja olin sellest teadlik. Olen saanud neid kommunaalide arveid nüüd tagantjärgi tasuda paari aasta jagu ära ja samuti jooksvalt esitatavad arved on viimased paar aastat tasutud õigeaegselt olnud. Viiviste arveid veel tasunud ei ole, kuna soovisin arved järjest maksimaalselt ära tasuda. Küsimus tekkis nüüd hiljuti sellest kui avastasin, et neid võlas olnud arveid, mida ma nüüd paari aasta jooksul ära tasunud olen, ei olegi viiviste arvestuses maha arvatud ja isegi neid viimase kahe aasta arveid mida olen tasunud õigeaegselt, on lisatud viiviste listi ja viivis jookseb ka nende pealt. Kas saan õigesti aru, et ühistul on õigus mitte lugeda mu tasutud arveid tasutuks ja ainult kogunevat viivist maha arvata? Kui nad ühtegi arvet ei loe tasutuks ja viivis muudkui koguneb, kuigi tasun iga kuu 2-3x suuremat summat kui jooksev kommunaalarve, siis mul pole lootuski jõuda arvete maksmiseni vaid tasun kogu aeg iga kuu kogunevaid ja seni kogunenud viiviseid, mis on enamus arvete korral juba kordades suuremad kui arved ise? Kas selline asi enam ei kehti, et viivised ei tohi ületada põhisummat? Kas on mingi lahendus? Maksan praegu nagu õhku, isegi õigeaegselt tasutud arvete pealt, mis on ikka nende arvates tasumata. Kõikide arvete maksmisel olen selgitusse pannud arve numbri, millise eest tasun. Ainult viivisarveid ei ole tasunud, va mõne, kuna arvanud, et ennem oleks vaja põhiarve ära tasuda ja siis viivis enam ei jookse selle pealt. Praeguseks aga viivis nii suur kogunenud kõikide pealt, sh õigeaegselt tasutud arved, ja iga kuu esitatakse uus viivisarve otsa, et pole lootuski seda saada tasutud, et arvete tasumiseni uuesti jõuda. Kas ainus variant on tõesti tarbimislaen võtta, et kõik korraga ära tasuda, et viivistest lahti saada? 

Kui korteriomanik peab korteriühistule tasuma mitmeid erinevaid kohustusi (nt. majandamiskulud, remondifond, viivised jne) ja tasutud summast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, siis on esmalt korteriomanikul (võlgnikul) õigus määrata, millise kohustuse katteks makse läheb (VÕS § 88 lg 1).Kui korteriomanik ei ole määranud, millise kohustuse katteks makse arvestada, on korteriühistul (võlausaldajal) õigus seda teha, teatades sellest korteriomanikule mõistliku aja jooksul pärast makse tegemist, kui kohustus on sissenõutavaks muutunud ja seda ei ole vaidlustatud (VÕS § 88 lg 4).

Tere! Palun, kas KÜ-l on õigus kinnitada aastaaruanne koosolekut kokku kutsumata, kui aruanne on eelnevalt saadetud igale korteriomanikule elektroonilisel teel? Tänan.

Tulenevalt korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 21 on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Selleks saadab Juhatus otsuse eelnõu ja vajalikud lisad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.  Kui juhatus on edastanud liikmetele hääletamiseks üldkoosolekut kokku kutsumata otsuse projekti, saab korteriühistu liige olla otsuse projektis sõnastatud otsuse vastu võtmise poolt või vastu. Kui vastatud on viisil, et liige on otsuse poolt, ent mingi lisatingimuse täitmisel, mida otsuses ei kajastu, tulebki lugeda, et ta oli edastatud sõnastuses otsuse vastu võtmise vastu. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele.

Kui juhatus toimib eelkirjeldatud viisil, täidetud on nii kvoorumi kui vajalike poolthäälte arvu nõue, koostatakse protokoll ja saadetakse see tutvumiseks, on käitutud igati õiguspäraselt ja selliselt võib kinnitada ka aastaaruande.

Ostsin hiljuti korteri majas, mille sihtotstarve on 75% elamumaa ning 25% ärimaa. Otse minu korteri all on toitlustuspinnana määratletud äripind, millel tegutseb baar. Baar korraldab nädalavahetustel üritusi, kus esineb DJ ning reklaamib ennast kohana, kus saab muusikat nautida ja tantsida. Kahjuks nende ürituste toimumine häirib majaelanikke. Sain korteriühistu esindaja käest infot, et selle baariga on juba ammu probleeme olnud, korduvalt on kutsutud politsei ning pöördutud linnavalitsuse poole. Lisaks tehti ühes korteris (mitte minu omas) mürataseme hindamine, mis näitas, et baarist tuleva madalasagedusliku heli tase oli kõrge ning ületas madalasagedusliku võrdluskõvera müratasemeid. Kuna äripind ei kuulu korteriühistule, ei ole ühistul võimalik olukorda lahendada. Enamik teisi kortereid, mida probleem puudutab, on ühe firma hallatavad üürikorterid. Rääkisin selle firma esindajaga, kes väitis, et viimasel ajal ei ole neile kaebusi laekunud. Samas kinnitas üks selle firma üürnik mulle, et baari müra on tema korteris kuulda. Lisaks ei maininud minu korteri eelmine omanik kordagi, et ürituste ajal on tunda tugevat bassiheli. Tõsi, nad ei elanud seal viimasel ajal, kuna kolisid välismaale. Kuigi baar peab formaalselt öörahust kinni, häirivad ka öörahuvälised regulaarsed peod elanikke ning mõjutavad negatiivselt kinnisvara väärtust. Võttes arvesse eeltoodut, on mul kaks küsimust: 1) Kas baari tegevus rikub äripinna kasutusotstarvet? Kui toitlustuspind on mõeldud toidu ja joogi pakkumiseks, kuid nädalavahetustel tegutseb baar sisuliselt meelelahutusasutusena (korraldades DJ-õhtuid, reklaamides muusika nautimist ja tantsuvõimalust jms), siis kas on võimalik ametlikult nõuda, et baar lõpetaks selliste ürituste korraldamise? 2) Kas tegemist võiks olla varjatud puudusega? Baari tegevus häirib mind ja vähendab korteri väärtust. Samas ei olnud mul ostuhetkel võimalik seda asjaolu teada saada, kuna korteriga tutvumine toimus ajal, kui baaris ei toimunud üritust. Maakler kinnitas, et heliisolatsioon on väga hea ja probleeme ei esine. Seetõttu ei olnud meil võimalik aimata, et probleem võiks ilmneda. Kas mul on alust küsida kompensatsiooni ning kui suur see võiks olla?

Kirjeldate oma küsimuses, et majas on nii eluruumid kui mitteeluruum ja moodustatud on korteriühistu. Korteriomanditeks on nii majas asuvad eluruumid kui mitteeluruumid ja kõigi ruumide omanikud on korteriühistu liikmed. Seega on ka baarina tegutseva mitteeluruumi omanik korteriühistu liige kes peab järgima seadusega kehtestatud kohustusi teiste omanike ees. Minu hinnangul tuleks probleemi lahendamist alustada ikkagi korteriühistust. Esmalt tasuks tutvuda üldkoosoleku otsustega, et veenduda, kas korteriomanikud on andnud nõusoleku mitteeluruumi kasutamiseks. Seejärel tuleks korteriomanike üldkoosolekul olukorda arutada, pidades silmas, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on kehtestatud korteriomanikule kohustus hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Öine lärm ja rahurikkumised ületavad eelduslikult tavakasutusest tekkivad mõjud. Mõjude hindamisel tuleks lähtuda asjaõigusseaduses sätestatust, mille kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kui nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.

Tegemist võib olla ka korteriomandi varjatud puudusega kui Te ostes baari olemasolust ei teadnud või kui müüja väitis, et baari tegutsemine ei häiri eluruumi kasutajate rahu ega kahjusta oluliselt selle eesmärgipärast kasutamist.

Kas KÜ liikmel on õigus KÜ üldkoosoleku toimingut salvestada, eelnevalt teatades koosolekust osavõtjaid?

Ühistu koosolekut mõistetakse kui piiratud osalejate ringiga arutlusvormi. Heaks tavaks ja erinevate probleemide ennetamiseks on mõistlik kõiki osalejaid salvestamisest teavitada ja asetada salvestav seade koosoleku ruumis nähtavasse kohta, et ka teised teavad salvestamise faktist. Kui aga kehtib kokkulepe, et salvestada ei tohi, kehtib see ka korteriühistu iga liikme mistahes seadmetele.

Kui keeld puudub ja ka konkreetsel koosolekul osalejad keeldu ei väljenda, on üldiseks põhimõtteks, et kui salvestada ainult isiklikuks otstarbeks, on salvestamine lubatud.
Ilma teavitamata salvestamisel tuleb arvestada, et koosoleku sisu reprodutseerimist iseenda tarbeks ei saa kindlasti ükski seadus küll keelata, kuid salvestise jõudmisel kolmandate isikuteni võib kaasa tulla probleeme, sest enam ei ole tegemist isiklikuks otstarbeks salvestamisega ja kõik olukorrad, kuhu on kaasatud teised inimesed, ei ole enamasti enam salvestaja kontrolli all.
See tähendab, et ka salvestise jagamises ka vaid ühele usaldusväärsele inimesele on suur oht rikkuda kellegi õigusi või põhjustada talle kahju.

Kas KÜ liikmel on õigus KÜ üldkoosolekut salvestada, eelnevalt teatades koosolekust osavõtjaid?

Üldkoosolekul salvestamine saab toimuda vaid koosolekust osavõtjate nõusolekul. Kui osalejad luba ei anna, ei tohi ka salvestada.

Probleem kortermajas elava naabriga. Nimelt on viimasel ajal kõrval korteris elav naaber oma pideva kõva muusika kuulamisega ja öiste sõpradega koosviibimiste ja muusikaga tekitanud olukorra, kus pidevalt kuuleme läbi seina muusikast tulenevat bassitümpsu ja valju muusikat ning valju jutustamist, naermist, mis häirib meie igapäevategevusi kodus ja öösel segab magamist. Kuigi päevasel ajal proovime olla mõistlikud. Siiski kui muusika läheb ikka liiga tugevaks ka päeval, siis seinale koputamine on vahel aidanud ja muusika keeratakse vaiksemaks (aga ei panda kinni). Aga ikka ja jälle see muusika keeratakse liiga tugevaks, et meie oma korteris peame elama nagu ööklubi kõrval, et kuidas naaber ei mõista, et kortermajas elades võtab ta vastutuse arvestada ka teiste elanikega majas. Kuna meil linnas oma politseijaoskonda ei ole, siis pole veel öörahu ajal lärmi tõttu politseile helistanud. Naaberkorteris on toimunud ümberehitus, et köök on seal, kus meie kodus on vanemate magamistuba, et ema kuuleb mul kõike, mis seal köögis toimub, sest öösel ongi kõik helid palju paremini kuulda. Tal on kõrgevererõhutõbi, et need unetud ööd mõjuvad talle väga rängalt. Oleme ühendust võtnud korteri endise omanikuga, kes ütles, et korter on maha müüdud umbes 8 kuud tagasi. Saime teada ka uue omaniku nime endiselt omanikult. Antud probleem on tekkinud märtsist alates. Plaan on võtta ühendust ka korteriühistuga seoses selle murega, enne kui tahaks politseid asjasse segada. Aga tahaks küsida nõu, et millised on üldse meie õigused, kui naaber ei pea kinni elementaarsetest kortermajas elamise reeglitest või on neil õigus päevasel ajal teha nii palju müra kui nad ise tahavad, et teised ümberringi peavad lihtsalt taluma, sest tegemist ei ole öörahuga? Öörahu rikkumise osas on küsimus, kui suur on see lärm, mida võib lugeda öörahu rikkumiseks. Mu vanemad elavad siin korteris üle 40 aasta ja sellist muret selle naaberkorteriga (seal on elanud erinevad inimesed) pole kunagi olnud. Teid juba ette tänades!

Soovitan esmalt naabritega suhelda ja vajadusel välja selgitada täpsed asjaolud, et leida sobiv lahendus. Naaber ei pruugi ise teadagi, et tema tegevus teistesse korteritesse kostub. Kui sõbralik suhtlus naabriga tulemust ei anna, võiks probleemi käsitleda korteriühistus. Kui kokkulepet siiski ei saavutata, aitab politsei. Politsei sekkumine tulenevalt korrakaitseseadusest on eeskätt ette nähtud siis, kui teiste rahu rikutakse õhtul kella kümnest hommikul kella kuueni või puhkepäevale eelneval ööl keskööst kella seitsmeni hommikul. Samuti võib paluda politsei abi pahatahtlike lärmajate korrale kutsumiseks ka muul ajal. Iga väljakutse, mille politsei saab, jääb registrisse alles ning kui rahurikkumisi on kogunenud mitu, arvestab politsei seda ka iga järgmise väljakutse saamisel. Seega, probleemide korral tuleks esmalt rääkida naabri endaga, seejärel pöörduda korteriühistu poole. Edasiste probleemide korral konsulteerige politseiga, helistades infotelefonile 612 3000 või hädaabinumbrile 112.

Kui aga ühestki eelpoolkirjeldatud meetmest ei ole abi olnud ja politsei väljakutseid on juba kogunenud, võib olla võimalik nõuda rahu rikkuvalt korteriomanikult korteri võõrandamist.

Tere! Küsimus seoses korteriühistu korteriomanike üldkoosolekuga. Juhatus saatis korteriomanikele kutsed kuhu oli lisatud päevakorrapunktid. Samal päeval edastasin juhatusele soovi, et juhatus lisaks veel olulisi päevakorrapunkte, mida arutada ja hääletada antud koosolekul. Need on tõesti olulised teemad, mida tuleks hääletada.Juhatus ei reageerinud antud kirjale. Täiendavalt soovisin, et KÜ juhatus edastaks enne koosolekut arved ja pangaväljavõtte, et saaksin sellega tutvuda enne majandusaasta aruande vastuvõtmist, kuna juhatus on teinud meeletus koguses väljaminekuid. Summad on suures ca 10 000 EUR, aga juhatus ei reageerinud sellele ka. Majanduskava puudub ja seda ei ole alates 2022 aastast tehtud, kui tuli uus juhatus ( üks juhatuse liige). Avastasime, et juhatus on sõlminud kindlustuslepingu kaks päeva varem, kui selle küsimuse hääletusele pani. Protokolli ja hääletustulemust keeldub näitamast. Kortermajal ei ole ühtegi projekti ega mitte midagi ei ole renoveeritud. Kas kindlustus üldse korvab midagi? Kui hääletus läbi ei läinud ja juhatus seda varjab, siis kas kindlustuslepingu tohtis juhatus allkirjastada. Arvame, ET juhatus soovis pangast laenu võtta ja pank nõudis kindlustust. Sest juhatus tuli ettepanekuga, et tema abikaasa ettevõte, mis on registeeritud kaks kuud peale juhatuse valimist võiks vahetada kortermaja eterniidi. Korteriomanikud lükkasid pakkumise tagasi ja rohkem pole sellest juttu tehtud, kuid teame, et juhatus jõudis juba pangaga suhelda. Kas juhatus ei pea lisa päevakorra punkte lisama? Kas juhatus ei pea eelnevalt dokumente/arveid ja pangaväljavõtet edastama? Kas juhatus saab koosolekul dokumentide, arvete ja pangaväljavõtte näitamisest keelduda? Aitäh!

Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisele kohaldatakse Mittetulundusühingute seaduse sätteid. Nimetatud seaduse kohaselt (§ 20 lg 6) tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Peale kutse välja saatmist päevakorda enam muuta ei tohi. 

Küll aga on korteriomanikul õigus KrtS § 45 lg 1 järgi saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.