Tere Mul on kokku kolm muret seoses KÜ korraldatud renoveerimisega. Vanade akende eemaldamise käigus kahjustati minu statsionaarset köögi tööpinda. Ennem tööde algust esitas ehitaja teatise, millega soovis 1m suurust töö ala, mida me tagada ei suutnud, kuna tööpind ja köögikapid koos veevärgiga ühendatud kraanikausiga on seinale fikseeritud ning osaliselt asuvad need ka aknaava ees. Ehitaja on kirjalikult keeldunud kahju tekitamise eest vastutust võtmast, kuid sooviks teada, kas antud tööpinna renoveerimise või väljavahetamise eest peaksime siis ise vastutama? Teine mure samal teemal on see, et sama aknaaugu juurde ei saa köögimööbli tõttu paigaldada standardset aknalauda, kuna köögikapp ja töötasapind jääb osaliselt aknaava ette. Varasemalt oli selles kohas erilahendus, kus eraldiseisvat aknalauda antud kohas ei olnud vaid aknalaua osa oli viimistletud sarnaselt aknapõskedele. Hetkel on aknalaua asemel suur inetu auk ja sooviks teada, kes peaks selle korda sättimisega nüüd tegelema? Viimane teema on see, et korterites hakatakse vahetama radiaatori torusid. Kahes ruumis, kus neid vahetatakse on meil pinglagi, mis nõuab eraldi spetsialistide palkamist, et pinglagi ajutiselt eemaldada ja hiljem vastavalt uutele torudele ümber teha ning taaspaigaldada. Korteriühistu on kirjalikult esitanud järgneva seisukoha: "Kuna teie korteris on vähemalt osades tubades ja köögis pinglagi, siis küttetorude paigaldamiseks on vajalik minna ka läbi pinglae. Ripplaed on sisuliselt korterite ümberehitus, mille käigus on korteriomanik ühissüsteemidele juurdepääsu takistanud." Lisaks on nii ehitaja kui ka KÜ esindaja suuliselt öelnud, et pinglae tegemised jäävad täielikult minu organiseerida ja tasuda ning KÜ esindaja soovitas ka kirjalikult spetsialistidega ühendust võtta. Veel täiendavaks asjaoluks lisan, et antud korterile on väljastatud kasutusluba pärast pinglagede paigaldamist, mida taotlesid müügi tarbeks korteri eelnevad omanikud, kes praegused probleemsed tingimused lõi. Sellega seoses soovikski teada, et kelle vastutus on nende lisatööde taga? Praegust on selline mulje, et mida iganes KÜ või ehitaja teeb ja ütleb, pean mina aktsepteerima ilma õiguseid omamata.

Te ei pea automaatselt ise kandma aknavahetuse või küttetorude tööde tõttu tekkinud kahjustuste ja vältimatute taastamistööde kulusid. Kui korteriomanik peab võimaldama ligipääsu kaasomandi eseme korrashoiuks, tuleb sellest tingitud kahju talle hüvitada. See, et köögimööbel või pinglagi raskendab tööde tegemist, võib mõjutada töökorraldust, kuid ei anna korteriühistule alust kõiki tagajärgi ühepoolselt teie kanda jätta.

Akende puhul tuleb esmalt eristada tööks vajaliku ligipääsu võimaldamist ja tööde käigus tekitatud kahju. Korteriomaniku kohustus on mõistlikus ulatuses võimaldada akende vahetust, kuid KÜ ning tema tellitud töövõtja pidid töö korraldama nii, et teie vara ei kahjustataks põhjendamatult. Kui tööpinna kahjustamine oli töö tegemise vältimatu tagajärg, on põhimõte, et kahjustus tuleb hüvitada. Kui aga kahjustus tekkis seetõttu, et te ei saanud või ei soovinud eemaldada tööpiirkonnas olevat mööblit, tuleb hinnata , mida KÜ teie teatas või nõudis, kahjustuse vältimise tegelikke võimalusi ning seda, kas pakuti realistlikku alternatiivi.
Ehitaja kirjalik keeldumine vastutusest ei otsusta küsimust lõplikult. Teie suhtes on oluline ka KÜ roll töö tellijana ja kaasomandi eseme valitsejana. Paluge KÜ-l kirjalikult selgitada, kas ta korraldab kahjustatud tööpinna taastamise või hüvitab selle mõistliku taastamiskulu. KÜ võib omakorda lahendada vastutuse töövõtjaga.
Aknalaua küsimuses ei pea lahenduseks tingimata olema standardne aknalaud, kui selline lahendus ei sobi olemasoleva köögimööbliga ega olnud ka enne olemas. Kui vana erilahendus eemaldati aknavahetuse käigus, tuleb töö tulemus viimistleda projektikohaselt ja kasutuskõlblikult. Kui projekt või kokkulepe ei näe ette standardset aknalauda, on põhjendatud nõuda aknaava ja palede viimistlemist vähemalt endise lahendusega võrreldaval tasemel, mitte jätta nähtavat auku.
Küttetorud on üldjuhul hoone ühise küttesüsteemi osa ning nende vahetamiseks peate võimaldama vajalikku ligipääsu. See ei tähenda siiski, et pinglae ajutise eemaldamise, ümbertegemise ja taastamise kulud jäävad tingimata teie kanda. Kui need kulud tekivad otseselt KÜ ühise süsteemi tööde tõttu, on need üldjuhul töödega seotud kulud. Samas ei pruugi teil olla õigust nõuda täpselt endise lahenduse taastamist, kui see muudaks torustikule tulevase ligipääsu ebamõistlikult keeruliseks. Mõistlikuks lahenduseks võib olla eemaldatav lagi, hooldusava või muu tehniliselt sobiv lahendus.
Korteri varasem kasutusluba pärast pinglagede paigaldamist ei määra üksinda kulude jaotust. See võib toetada seisukohta, et lagi ei olnud ilmselgelt lubamatu ehitis, kuid ei kõrvalda teie kohustust võimaldada juurdepääsu ühisele torustikule ega otsusta automaatselt, kes maksab taastamise eest. KÜ ei saa piirduda üldise väitega, et pinglagi on ümberehitus. Tuleb selgitada, milline töö on vältimatu, milline taastamine on tehniliselt võimalik ja millised kulud on tööde otsene tagajärg.
 

Kuidas edasi liikuda,kui meie maja korterid maksavad üüratuid arveid mingit remondi ette maksu aastaid aga majas midagi ei tehta.Juhatus tahtis tagasi astuda pidi olema enne Jaanipäeva siis uus koosolek mida pole siiani toimunud olen kortosse meili kirjutanud uurinud kuhu vastuseid ei saa. Ei soovi maksta kütte maksu kui maja katel enam ära ei toida maja ,kuna nii vana ja majas elavad kõik sellised kes siin lapsepõlvest saati teavad tunnevad üksteist ja ei julgeta otse sõna võtta,kui tõstatasid küsimuse,et kas ollakse rahul või siis oleks aeg muuta asja uus juhatus mida vaja juhatus eelmisel koosolekul ütlesidki ,et enne Jaanipäeva koosolekut(mida ei toimunud)oleks pidanud uue juhatuse valima ja selleks ajaks pidi vana juhatus siis tegema maja elektrisüsteemile hinnapakkumised mida ka seal oleks läbi arutatud. Hetkel olen juba nõutu ja väga kurb ,et kas tõesti peangi maksma selliseid summasid edasi aga vastu midagi ei saa maja laguneb käest ju. Kui maksan loodan ka ju selle raha eest saada maja korrashoidu

Teie küsimusele leiate vastuse veebilehelt Jurist Aitab https://www.juristaitab.ee/et/korteriuhistu-juhatus

Tere. Mure on selles, et korteriomanik on omavoliliselt kunagi eemaldanud radiaatorid ning on jäänud ainult toru et alumistel korteritel vesi läbi käiks. Siit tekib küsimus, kas korteriomanik on kohustatud maksma kütmise eest tasu ning küttepuid tooma kui radiaatorid on seinast eemaldatud.

Radiaatorite omavoliline eemaldamine ei vabasta korteriomanikku maja ühise küttesüsteemi kulude kandmisest. Kui maja köetakse ühiselt küttepuudega, tuleb ka radiaatorid eemaldanud korteriomanikul tasuda oma osa küttekuludest hoolimata sellest, et tema korteris radiaatoreid ei ole.

Korteri küttesüsteem on üldjuhul korteriomanike ühine osa ning seda ei saa üks omanik omal algatusel muuta viisil, mis võib mõjutada teiste korterite kütet või süsteemi toimimist. Läbiv torustik näitab ka, et korter on endiselt küttesüsteemiga tehniliselt seotud.
Küttekulud on majandamiskulud. Neid tasutakse tavaliselt kaasomandi osa suuruse järgi, kui korteriomanike kokkulepe või põhikiri ei näe ette muud mõistlikku jaotust. Seega võib ühistu või korteriomanike kokkuleppel tegutsev majandaja nõuda küttepuude ostmiseks vajalikku makset.
Riigikohus on selgitanud, et omavoliliselt eemaldatud radiaator ei anna iseenesest alust keelduda küttekulude tasumisest. 

tegemist on 4 korteriga korteriomanditeks jagatud kinnistuga, * garaaž on notariaalse kasutuskorra järgi antud kahe korteri kasutusse. Saunamaja ja garaazi üks sein ühine Katused erinevad Garaazi katus vaja vahetamist lekib Notaris kui seati kasutuskorda siis ei lisatud sinna kes remondib Vaid kes kasutab Kas ühistu peab remontima või see kes kasutab?

Kui garaaž ja selle katus kuuluvad korteriomanike kaasomandi hulka ning kasutuskord määrab ainult garaaži kasutajad, peab katuse remondi korraldama korteriühistu. Remondikulu kannavad üldjuhul kõik neli korteriomanikku oma kaasomandi osade suuruse järgi, mitte automaatselt ainult garaaži kasutajad.
Garaaži kasutusõigus kahele korterile ei muuda katust nende eriomandiks ega pane neile üksi remondikohustust, kui selle kohta puudub selge kokkulepe.

Notariaalne kasutuskord reguleerib Teie selgituste järgi vaid seda, kellel on õigus garaaži kasutada. See ei ole iseenesest kokkulepe, et kasutajad tasuvad ainsana katuse remondi või vastutavad selle eest.
Teistsugune tulemus võiks olla siis, kui notariaalaktis, korteriomanike eraldi kokkuleppes või põhikirjas on selgelt kokku lepitud, et garaaži korrashoiu- ja remondikulud jäävad ainult kahele kasutajale. Sellist erikokkulepet tuleb tõlgendada täpselt selle sõnastuse järgi.

Lekke korral tuleks võtta tarvitusele ajutised kahjustuste vältimise meetmed ja korraldada katuse seisukorra hindamine. Ühistu kaudu tehtava remondi kulude jaotust ei tohiks enne muuta, kui kõigi asjakohaste kokkulepete sõnastus on üle kontrollitud.

Tere Lühidalt, kü vahetas püstikud korteris, 1,5 aasta pärast esitas meile arve maksmiseks, see summa kü ei tule remondifondist, vaid kü koosoleku otsuse järgi, omanikud maksavad ise. Täpsustamiseks, tööd olid september 2024, otsus november 2025, arve jaanuar 2026. Me maksame kommunaalid kinni, nõutud summat ei maksa. Kü le esitasime oma pretensiooni, vastuseks, et küsimuse lahendab jällegi kü koosolek. Toimunud koosoleku päevakavas seda küsimust ei olnud, kuid kui kü esimees seda probleemi mainis, rahvas ütles, et see raske küsimus ning hetkel ei arutata seda.Ühesõnaga lahendus tänase päeva seisuga puudub. Mida pean tegema selles situatsioonis?

Korteriühistu peab korraldama kaasomandi eseme korrashoidu. Kui püstiku vahetus oli kaasomandi säilitamiseks vältimatult vajalik, näiteks avarii või olulise kahju vältimiseks, võis juhatus korraldada töö ka enne üldkoosoleku otsust. Kui majanduskavas selleks raha ei olnud, pidanuks juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku.
Ainuüksi asjaolu, et töö tehti 2024. aasta septembris, otsus tehti 2025. aasta novembris ning arve esitati 2026. aasta jaanuaris, ei tähenda automaatselt, et nõue on alusetu. Määrav on muu hulgas, kas tegemist oli vältimatu tööga, kelle tellimusel töö tehti, kas kulud olid mõistlikud, kuidas kulud põhikirja ja majanduskava järgi jaotatakse ning mida novembri otsusega täpselt otsustati.
Paluge juhatuselt kirjalikku põhjendust töö vältimatuse või avariilisuse kohta, tööde tegemiseks vastuvõetud otsust ja koosoleku protokolli, kus see otsus kajastub  ningteie korteri kohta koostatud arvutust.
Kirjas märkige selgelt, et tasute vaidlustamata kommunaal- ja muud jooksvad majandamiskulud, kuid vaidlustate eraldi esitatud püstikute vahetuse kulu õigusliku aluse, suuruse ja jaotuse. Paluge ühistul mitte käsitada vaidlusalust osa tunnustatud võlana ega arvestada sellelt viivist kuni dokumentide esitamise ja vaidluse sisulise lahendamiseni.
Koosoleku juhuslik arutelu ei asenda üldjuhul päevakorras oleva küsimuse kohta tehtud selget otsust. Kui teie pretensiooni ei olnud päevakorras ega otsust protokollitud, ei ole sellel koosolekul tõenäoliselt teie vaidlust lahendatud. Juhatus võib siiski kutsuda kokku uue koosoleku või võtta küsimuse järgmise koosoleku päevakorda.

11 korteriomandiga korteriühistus asub üks korteritest pööningul. See korter on EHRis hoone osana arvel ja ka eriomandi kokkuleppes korteriomandina arvel. Ülejäänud pööning on kaasomandis. Seda korterit on 90ndate alguses kaasomandis oleva pööningu arvelt laiendatud. Mis samme tuleb teha, et see korteriomand legaliseerida? Teiste korteriomandite omanikud on nõus pööningu osa laiendatud korterile loovutama. Tõenäoliselt nii eriomandi kokkuleppe muutmine kui ka ehitusteatise esitamine KOVile. Millises järjekorras neid tuleks teha?

Soovitan esmalt selgitada välja kortermaja pööningul asuva korteri tegelik ehituslik olukord ja kooskõlastada selle seadustamise viis kohaliku omavalitsusega, alles seejärel teha lõplik notariaalne eriomandi kokkuleppe muudatus ning kinnistusraamatu kanne. Kõikide korteriomanike nõusolek tuleb siiski vormistada juba menetluse alguses, sest kaasomandis oleva pööningu liitmine ühe korteri eriomandi hulka eeldab kokkulepet.
Kuna laiendus on juba 1990. aastatest valmis, ei pruugi menetlus tähendada tagantjärele ehitusteatist. Kohalik omavalitsus määrab tegelike tööde, hoone andmete ja ajalooliste dokumentide põhjal, kas vaja on ehitusluba või -teatist, kasutusluba või -teatist ning millist projekti ja ekspertiise nõutakse.

Soovitatav tegevuste järjekord on järgmine:

Tellige pädevalt projekteerijalt olemasoleva olukorra mõõdistamine ja seadustamisprojekt. Projekt peab näitama täpselt, milline osa pööningust on korteri kasutusse ja ehituslikult korteri koosseisu võetud, milline osa jääb kaasomandisse ning kas on muudetud kandekonstruktsioone, tuleohutust, evakuatsiooniteid, soojustust või tehnosüsteeme.
Võtke kõigilt 11 korteriomanikult kirjalik nõusolek, et pööningu konkreetne osa liidetakse pärast seadustamise menetlust selle korteri eriomandi hulka. Kui korteriomanditel on hüpoteegid või muud piiratud asjaõigused, tuleb varakult kontrollida ka pankade või teiste õiguste omajate nõusoleku vajadust.
Esitage projektiga kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistile eelnõustamise taotlus või pöörduge ehitisregistri kaudu. Selgitage, et tegemist on olemasoleva, 1990. aastate alguses tehtud ümberehitusega ja soovite viia kooskõlla nii ehitisregistri kui kinnistusraamatu andmed.
Läbige kohaliku omavalitsuse määratud ehitusõiguslik menetlus. 
Kui ehituslik lahendus, pindalad ja kasutusõiguslik staatus on selged, sõlmige notaris eriomandi kokkuleppe muudatus. Selles määratakse laiendatud korteri uus pindala ja piirid ning kaasomandi osa vähenemine; vajaduse korral muutuvad ka korteriomandite mõttelised osad ja majandamiskulude jaotus.
Notar esitab kinnistamisavalduse kinnistusraamatule. Pärast kande tegemist tuleb kontrollida, et ehitisregistri andmed, korteri plaanid ja kinnistusraamatu andmed oleksid omavahel kooskõlas.
Ehitustegevuse ja omandisuhete menetlused on eraldi: omavalitsuse luba ega ehitisregistri kanne ei anna iseenesest õigust võtta kaasomandis olevat pööningut ühe korteri eriomandi koosseisu. Samuti ei asenda korteriomanike kokkulepe ehitusõiguslikku seadustamist.

Korteriühistu võttis maja renoveerimiseks pangast laenu. Meie maksime oma korteri eest kohe vajamineva summa ära, nii et laenu makseid meil ei ole. Lugesin eelmise aasta aruandest, et2025.a.jooksul makstud laenu intress on ühistu hoolduskuludes, mida maksavad kõik vastavalt ruutmeetritele. Soovin teada, kui meil on maja renoveerimise eest kõik makstud, kas siis peame intressidest osa maksma?

Üldjuhul tuleb teil ka intresside tasumisest osa võtta. Kui korteriühistu võttis renoveerimiseks laenu, on selle intress ühistu kulu ja see jaguneb tavapäraselt kõigi korteriomanike vahel kaasomandi osa suuruse järgi. Ühekordne makse vabastab teid intressi tasumisest vaid siis, kui renoveerimise või laenu kohta tehtud otsuses, kokkuleppes või põhikirjas on see selgelt ette nähtud.

Teie tasutud summa võis katta teie osa renoveerimistööde maksumusest ehk laenu põhisummast. See ei tähenda iseenesest, et oleksite tasunud ka tulevased kulud, mis ühistul tekivad teiste omanike maksete rahastamiseks võetud laenult.
Laenu intress ei sõltu tavaliselt sellest, kes laenu kasutab, vaid sellest, et laen on võetud ühistu ühise renoveerimise rahastamiseks. Seetõttu võib intress kuuluda kõigi omanike majandamiskulude hulka ja olla jaotatud ruutmeetrite ehk kaasomandi osa järgi.
Kontrollige renoveerimislaenu võtmise üldkoosoleku otsust, teie ühekordse makse tingimusi ning 2025. aasta majanduskava. Kui neis on kirjas, et kohe tasunud omanik ei osale laenu intressi või muude finantseerimiskulude kandmises, ei peaks seda osa teilt nõudma.

Tere. Minul on küsimus, et kas minul on õigus korteriühistu juhatuse liige anda halduskohtusse, kui tema kasutab oma oletatavat võimu teise korteriühistu liikme vastu ähvardades hävitada minu kinnis vara väites, et see on paigaldatud ilma korteriühistu üldkoosoleku loata, kuigi see pikendusjuhe paigaldati 20 aastat tagasi ja siis korteriühistu juhatuse nõusolekul. Tema väidab, et see on ohtlik teistele elanikele, kuigi see kaabel ei ole kunagi pideva elektrivoolu all ja asub kaasomandis oleval territooriumil nagu ka teiste elanike elektrikaablid. Minule saadeti nõudekiri ähvardusega see kaabel omavoliliselt likvideerida ja tekitades sellega minule kahju sellega, kuna see kaabel varustab vajadusel ka minu varjumis kohta kortermaja keldris.

Üldjuhul ei kuulu korteriühistu juhatuse liikme ja korteriomaniku vaheline kaabli kasutamise või eemaldamise vaidlus halduskohtusse. Tegemist on eraõigusliku korteriomandi- ja kaasomandivaidlusega, mida lahendatakse vajaduse korral maakohtus tsiviilkohtumenetluses.
Juhatuse liige ei saa üksinda ning ilma selge õigusliku aluseta teie vara või teie kasutuses olevat kaablit omavoliliselt eemaldada. Kui kaabel kujutab tegelikku elektriohtu, tuleb oht enne kõrvaldada, kuid selleks peab tegevus olema põhjendatud, ohutu ja korteriühistu pädevuse kohane.

Korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt ning nõuda, et kaasomandit kasutataks seaduse, korteriomanike kokkulepete ja põhikirja järgi. Samal ajal tuleb hoiduda tegevusest, mis kahjustab teisi omanikke või ületab tavakasutusest tulenevaid mõjusid.
Kaabli paigaldamise varasem juhatuse nõusolek, selle 20-aastane olemasolu, kaabli tegelik tehniline seisukord ning see, kas see on teie eriomandi osa või kaasomandi ese, on vaidluses olulised asjaolud. Ainuüksi juhatuse liikme väitest ohtlikkuse kohta ei tulene automaatselt õigust kaabel eemaldada.
Kui juhatus leiab, et tegemist on tule- või elektriohuga, on mõistlik nõuda kirjalikult konkreetset põhjendust ja sõltumatu pädeva elektriala spetsialisti hinnangut. Kui reaalne ja vahetu oht on tõendatud, võivad vajalikud ohutustööd olla põhjendatud, kuid kahju tekitamist tuleb võimaluse korral vältida.
Hoidke alles nõudekiri, varasema nõusoleku tõendid, fotod kaabli asukohast ning võimalikud tunnistajate andmed. Vastake kirjalikult, et vaidlustate omavolilise eemaldamise, palute esitada kaabli ohtlikkuse kohta tõendid ning juhite tähelepanu võimalikule kahjule ja varjumiskoha elektrivarustusele.

Olen korteriühistu juhatuse liige. Korteri registrijärgne omanik suri ligikaudu viis aastat tagasi. Pärast tema surma tasus korteri arveid omaniku õde, kuid kuna ta ei ole pärija, lõpetas ta maksmise 2025. aasta detsembris. Praeguseks on tekkinud ligikaudu 150 euro suurune võlg, mis suureneb iga kuu. Pärimistunnistuse järgi on kaks kaaspärijat ning korterile on määratud ka annakusaaja, kuid kinnistusraamatus on omanikuna endiselt surnud isik. Notarilt õnnestus korteriühistul saada ainult ühe pärija kaks aadressi: Eesti ja Itaalia aadress. Mõlemale aadressile saadeti tähitud ametlik võlanõue. Eesti aadressile saadetud kiri tuli tagasi, kuid Itaalia aadressile saadetud kiri võeti vastu. Nõudes oli märgitud täpne võlasumma, kindel maksetähtaeg ja hoiatus, et tasumata jätmisel võib korteriühistu pöörduda õigusnõustaja poole või kohtusse. Teise pärija aadress ei ole korteriühistule teada. Milline peaks olema korteriühistu järgmine konkreetne toiming, kui võlgnevust ei ole tähtajaks tasutud ja korteriühistuga ei ole ühendust võetud? Kas korteriühistu peaks võla sissenõudmiseks kasutama juristi ning kas tasulise õigusabi kasutamiseks on vaja üldkoosoleku otsust (majanduskavasse ei ole seda aasta algul arvestatud) või võib juhatus võla sissenõudmisega iseseisvalt edasi tegeleda ja vajaduse korral kohtusse pöörduda?

Juhatus esindab korteriühistut ja korraldab selle igapäevast juhtimist. Seetõttu võib juhatus üldjuhul algatada võla sissenõudmise ning esitada korteriühistu nimel nõude või hagi ilma iga üksikjuhtumi kohta üldkoosoleku otsust küsimata. Enne tegutsemist tuleb siiski kontrollida põhikirja ja võimalikke varasemaid üldkoosoleku otsuseid: neis võib olla juhatuse kulutustele või õigusabi tellimisele seatud piiranguid.
150-eurose põhinõude puhul tasub kulude ja tulemuse suhet kaaluda. Kuna üks pärija elab teadaolevalt Itaalias ja teise pärija aadress puudub, on vähemalt lühike juristi konsultatsioon põhjendatud, et nõue esitataks õigete isikute vastu ja kohtudokumentide kättetoimetamine oleks korraldatud nõuetekohaselt. Võimalikud põhjendatud menetluskulud võib võidu korral üldjuhul nõuda vastaspoolelt, kuid see ei taga kõigi tegelike õigusabikulude täielikku hüvitamist.

Tere! Soovin küsida, kas haldur käitub seaduslikult. Meie kortermajal oli aastaid sama haldur. Eelmisel kuul otsustas korteriühistu üldkoosolekul haldurit vahetada. Kuigi paljud omanikud olid selle vastu, valiti häälteenamusega uus haldur. Vastu oldi, sest ettevõtte oli enda tegevuseks märkinud disaini ja nad omavad siin korterit, mille tõttu kahtlustati huvide konflikti. Esimese arvega tegi uus haldur muudatusi, millest ei olnud varem räägitud ei üldkoosolekul, protokollis, uues majanduskavas, mida ei ole kinnitatud ega e-kirjade teel. Suurim küsimus puudutab kütmispindala arvestust.Haldur väidab, et kuna kinnistusraamatus on kirjas ainult omatud üldpind ja põhikirjas puudub täpsustus(seal ei ole mitte midagi kütmisest räägitud ehk siis ei poolt ega vastu), tuleb küttekulu arvestada kogu pinna järgi, sh rõdud, terrassid, parkimiskohad ja panipaigad, mida ei köeta. Kütmispindala on alati arvestatud korteri eluruumi järgi. See on märgitud ehitusprojektidel,ehitusregistris ja minu notari lepingus on see samuti eraldi välja toodud - "Riikliku ehitisregistri andmetel on lepingu eseme 1 eriomandi esemeks oleva eluruumi(korteri) suuruseks 57,6 m² (köetav pind), välipindade pind 3,7 m²". Parkimiskoht on eraldi korteriomand. Muudatus seab osa omanikke ebavõrdsesse olukorda. Näiteks on ainult kahel korteril õues parkimiskoht, teistel maa-aluses garaažis ning väga vähestel on panipaigad. Rõdud ja terrassid on ka erinevate pindaladega. Korteriühistu esimees ütles, et tema selle küsimusega ei tegele ning kõik küsimused tuleb esitada haldurile. Aga haldur ei ole valitseja vaid peaks lihtsalt haldusteenuseid osutama. Samuti ei ole hetkel uut majanduskava kinnitatud, vaid peaks kehtima see, mis oli eelmise halduriga. Palun selgitage: Kas haldur võib ilma korteriühistu otsuseta muuta küttekulude arvestamise aluseid? Millised on korteriomanike õigused sellises olukorras? Kas korteriühistu esimehe tegevusetus võib kujutada endast tema kohustuste rikkumist? Kas haldur käitub seaduslikult ja kas on huvide konfilkt? Lugupidamisega

Halduri väide, et küttekulu tuleb jagada kogu kinnistusraamatus märgitud pinna, sh rõdude, terrasside, parkimiskohtade ja panipaikade järgi, sest põhikirjas täpsustusi ei ole., ei tulene seadusest. KrtS § 40 järgi tehakse majandamiskava alusel ettemakseid üldjuhul kaasomandi osa suuruse järgi, mitte automaatselt „kogu pinna” või köetava pinna järgi. Küttekulu tegelikust tarbimisest või köetavast pinnast sõltuvaks jagamiseks peab olema selge ja mõistlik alus korteriomanike kokkuleppes ning põhikirjas; haldur ei saa arvestusmeetodit üksi muuta.

Küttekulu saab põhikirjas eristada muudest kuludest ning ette näha, et see jagatakse näiteks mõõdetud tarbimise, köetava pinna või muu põhjendatud näitaja alusel. Selline kord peab arvestama korteriomanike kokkuleppe tingimusi, olema mõistlik ega tohi ülemäära kahjustada ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eriti oluline on selgitada, miks loetakse kütmata välipinda või eraldi korteriomandina olevat väliparkimiskohta soojusenergia arvestuse aluseks.

Kui senine majanduskava on vastu võetud, jääb see KrtS § 41 lg 5 järgi kehtima kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Uue halduri tööle asumine ei lõpeta vana majanduskava kehtivust ega anna haldurile õigust kulude jaotust ümber kujundada.

Juhatuse esimehe tegevusetus võib olla kohustuse rikkumine, kui ta jätab juhatuse pädevusse kuuluva küsimuse põhjendamatult lahendamata, ei taga dokumentidele juurdepääsu või lubab halduril tegutseda väljaspool volitusi. „Esimees” ei ole tavaliselt juhatusest eraldiseisev organ: määrav on, kas juhatus tervikuna täidab oma ülesandeid. Juhatuse liikme võimalik vastutus eeldab üldjuhul kohustuse rikkumist, kahju ja põhjuslikku seost.

Huvide konflikt ei tulene üksnes sellest, et halduri äriühing omab Teie majas korterit. osutab ühistule tasu eest haldusteenust, Huvide konflikt võib olla siis, kui haldur eelistab oma ettevõtte huve korteriühistu huvidele. Kuid haldur võib vaid tehniliselt koostada arveid ja teha arvestusi ainult korteriühistu antud volituse ning kehtiva põhikirja, majanduskava ja otsuste piires. Juhatus ei saa oma seadusest tulenevat teabe andmise ja ühistu juhtimise vastutust haldurile lihtsalt üle anda.