Õigusabi tellimine korteriühistus

Olen korteriühistu juhatuse liige. Korteri registrijärgne omanik suri ligikaudu viis aastat tagasi. Pärast tema surma tasus korteri arveid omaniku õde, kuid kuna ta ei ole pärija, lõpetas ta maksmise 2025. aasta detsembris. Praeguseks on tekkinud ligikaudu 150 euro suurune võlg, mis suureneb iga kuu. Pärimistunnistuse järgi on kaks kaaspärijat ning korterile on määratud ka annakusaaja, kuid kinnistusraamatus on omanikuna endiselt surnud isik. Notarilt õnnestus korteriühistul saada ainult ühe pärija kaks aadressi: Eesti ja Itaalia aadress. Mõlemale aadressile saadeti tähitud ametlik võlanõue. Eesti aadressile saadetud kiri tuli tagasi, kuid Itaalia aadressile saadetud kiri võeti vastu. Nõudes oli märgitud täpne võlasumma, kindel maksetähtaeg ja hoiatus, et tasumata jätmisel võib korteriühistu pöörduda õigusnõustaja poole või kohtusse. Teise pärija aadress ei ole korteriühistule teada. Milline peaks olema korteriühistu järgmine konkreetne toiming, kui võlgnevust ei ole tähtajaks tasutud ja korteriühistuga ei ole ühendust võetud? Kas korteriühistu peaks võla sissenõudmiseks kasutama juristi ning kas tasulise õigusabi kasutamiseks on vaja üldkoosoleku otsust (majanduskavasse ei ole seda aasta algul arvestatud) või võib juhatus võla sissenõudmisega iseseisvalt edasi tegeleda ja vajaduse korral kohtusse pöörduda?

Juhatus esindab korteriühistut ja korraldab selle igapäevast juhtimist. Seetõttu võib juhatus üldjuhul algatada võla sissenõudmise ning esitada korteriühistu nimel nõude või hagi ilma iga üksikjuhtumi kohta üldkoosoleku otsust küsimata. Enne tegutsemist tuleb siiski kontrollida põhikirja ja võimalikke varasemaid üldkoosoleku otsuseid: neis võib olla juhatuse kulutustele või õigusabi tellimisele seatud piiranguid.
150-eurose põhinõude puhul tasub kulude ja tulemuse suhet kaaluda. Kuna üks pärija elab teadaolevalt Itaalias ja teise pärija aadress puudub, on vähemalt lühike juristi konsultatsioon põhjendatud, et nõue esitataks õigete isikute vastu ja kohtudokumentide kättetoimetamine oleks korraldatud nõuetekohaselt. Võimalikud põhjendatud menetluskulud võib võidu korral üldjuhul nõuda vastaspoolelt, kuid see ei taga kõigi tegelike õigusabikulude täielikku hüvitamist.

Vastatud:
29.07.2026