Tere! Soovin küsida õiguslikku nõu seoses kortermajas püstaku vahetamise ning sellega kaasnevate kulude kandmisega. Tegemist on viiekorruselise kortermajaga, kus minu kolmetoalises korteris paikneb kaks püstakut. Ühele neist, mis asub köögis, puudub juurdepääs, kuna see paikneb betoonseina sees ning seinal puuduvad kontroll- ja juurdepääsuluugid. Samuti ei ole püstaku täpne asukoht teada. Ma ei ole seina omal algatusel kinni ehitanud. Sein oli sellisel kujul juba korteri algse ehituse ajal ning püstakule juurdepääsu võimaldavat avaust ei ole algselt rajatud. Seoses püstakute vahetamisega on korteriomanikel kohustus võimaldada tööde teostamiseks juurdepääs püstakutele. Korteriühistu on juba nõudnud, et avaksin seina püstakule juurdepääsu võimaldamiseks oma kulul. Soovin teada, kas sellises olukorras peab püstakule juurdepääsu võimaldamiseks vajaliku seina lammutamise ning pärast tööde lõppu seina taastamise kulud kandma korteriühistu või korteriomanik.

Korteris asuvad  püstakud on maja ühine vee-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemi osad, need on kaasomandi esemed ka siis, kui need asuvad teie korteri seina sees. Te peate võimaldama vajalike tööde tegemiseks juurdepääsu, kuid sellest tingitud seina avamise ja mõistliku taastamise kulu ei peaks jääma üksnes teie kanda, kui te ei ole ise seina kinni ehitanud ega juurdepääsu takistust põhjustanud.

Korteriomanik võib vastutada kulude eest, kui ta on ise või tema õiguseellane teinud ümberehituse, millega püstak suleti või tavapärane juurdepääs eemaldati.

Korteriühistu võib nõuda juurdepääsu üksnes vajalikus ulatuses ning tööde korraldus peab võimalikult vähe kahjustama korteri kasutamist.
Enne tööde algust on mõistlik paluda kirjalikult tööde kirjeldust, püstaku asukoha tuvastamise viisi, seina avamise ulatust, taastamise standardit ning kinnitust, kes tellib ja tasub taastamistööd.

Korteriühistu elamu kanalisatsiooni ühes püstikus tekkis ummistus, mille tõttu reovesi tõusis ja väljus WC poti kaudu esimese korruse korterisse. Korter sai ulatuslikke kahjustusi. Kahjustatud korteri omanik esitas ühistule rahalise kahjunõude. Küsimus: Mida peab korteriühistu juhatus kahjunõude lahendamiseks ette võtma?

Juhatus peab viivitamatult korraldama ummistuse kõrvaldamise ja kahju suurenemise vältimise, seejärel selgitama kiiresti välja ummistuse tehnilise põhjuse ning dokumenteerima nii põhjuse kui kahju. Kui ummistus tekkis korteriomanike ühises kanalisatsioonipüstikus, on tegemist üldjuhul kaasomandi esemega ning kahjustatud korteri omanik võib esitada nõude korteriühistu vastu. Juhatus ei pea kahjunõude lahendamiseks igal juhul  ära ootama üldkoosolekut, kuid suurema väljamakse või eelarve muutmise vajadusel tuleb üldkoosolek kokku kutsuda.

Juhatusel tuleb juhtumist viivitamata teavitada korteriühistu hoone- või vastutuskindlustusandjale ja järgida kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandjale tuleb anda juhtumi asjaolude ja kahju kohta täielik teave ning säilitada tõendid.

Samuti tuleb juhatusel saata korteriomanikule põhjendatud kirjalik vastus. Vastuses tuleb näidata, milline kahju on tõendatud, milline osa on põhjuslikus seoses reoveeavariiga ning kas kahju kuulub hüvitamisele korteriühistu, kindlustusandja või võimaliku kahju põhjustanud korteriomaniku poolt.
Kui selgub, et kahju põhjustas ühe korteriomaniku või tema korteri kasutaja tegevus, võib korteriühistul pärast kannatanule hüvitamist olla õigus nõuda vastutavalt isikult hüvitatud summa tagasi.

Kui  majanduskavas ei ole ette nähtud avariitööde, kahjuhüvitise või edasise torustikuremondi kulude kandmine, peab juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku.

Tere. Elan vanas 5krt puumaja 1.sel korrusel ja mag.toa all on väike kelder. Selle aasta juunis tegid maja meeselanikud keldris kaevetöid. Pinnast süvendati u40-50 cm. 2 nädalat hiljem kaeti pinnas u8cm betooniga. Korteris on ahjuküte, ahi toetub osaliselt kivivundamendile, mis asub keldris ja on kandevsein. Sept.varises minu ahju kolle sisse, lisandunud on ka praod ahjul, vajumisjäljed seina ja lae ühenuduskohtades. Ka keldri kivimüüris on vajumisjäljed. Kindlustus kahju ei hüvita, vastus- tegu on konstrt.kaldumise ja ehitusveaga. Saatsin KÜ-le kirja palvega tellida pädeva ehituseksperdi hinnang ja anda teada edasised tööd. Hetkel veel ootan vastust. Lisan, et kaevetöid tehti riske hindamata, omavoliliselt, koosolekul sellise töö teema arutlusel pole olnud. Minu küsimus - kuidas on õigem edasi minna ja kuidas jagada kulud (ahju ehitus, seinad, lagi ja osaliselt põranda taastamine, keldri toestamine). Kas elektriküttega kütmine, mille vajadus hetkel on tekkinud, võin ka paluda ühistu liikmetel aidata tasuda? Ette tänades!

Teie küsimuses toodud asjaolud viitavad kiiret tegutsemist nõudvale võimalikule konstruktsioonikahjustusele. Ärge ahju enne pädeva spetsialisti hinnangut kasutage; kui praod, vajumine või varisemisoht suureneb, kutsuge viivitamata abi numbrilt 112.
Keldri vundamendi ja muude kaasomandi osade toestamise ning taastamise peab üldjuhul korraldama korteriühistu. Ahju, seinte, lae ja põranda taastamise kulud võivad olla hüvitatavad, kui ekspertiis kinnitab põhjusliku seose keldris tehtud tööde ja kahjustuste vahel.

Kelder, vundament ja kandekonstruktsioonid on tavaliselt kaasomandi osad. Kaasomandi eset valitsetakse korteriühistu kaudu ning korteriomanikud peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab teisi korteriomanikke või ületab tavakasutusest tulenevad mõjud. Keldris pinnase olulist väljakaevamist ei saa pidada tavapäraseks kasutamiseks, eriti kui see võib mõjutada vundamenti või kandvaid konstruktsioone.

Saatke korteriühistule kirjalik korduv nõue konkreetse lühikese tähtajaga, näiteks 3–5 tööpäeva, et juhatus korraldaks viivitamata konstruktsioonide ohutuse hindamise ja vajalikud avariitööd. Kui viivitamine võib tekitada kaasomandile olulist kahju, võib juhatus otsustada vajalikud säilitustööd ka ilma üldkoosoleku eelneva otsuseta.
Kui ekspertiis kinnitab, et kahju tekkis kaevetöödest, saab nõuda kahjustatud olukorra mõistlike taastamiskulude hüvitamist.  Kaasomandist lähtunud kahjustuse korral võib korteriomanik esitada nõude korteriühistu vastu; ühistul võib hiljem olla tagasinõue tegelikult vastutavate isikute vastu, nendeks võivad olla korteriomanikud või nende tellitud töötegijad.

Elektrikütte lisakulu ei ole automaatselt kõigi korteriomanike ühine kulu, kuid seda võib nõuda kahjuna, kui ahju kasutamise takistus ja lisakulu on kaevetöödest tingitud kahjustuse vajalik tagajärg. Hoidke alles elektriarved ning võimaluse korral võrrelge neid varasema sama perioodi tarbimisega. Võiksite nõuda eelkõige tavapärase elektrikulu ja ajutisest elektriküttest tekkinud lisakulu vahe hüvitamist.

Korteriühistu põhikirjas on punkt, et KÜ juhatuses olevate liikmete ülempiir on 5 inimest. Kas KÜ üldkoosolek võib KÜ üldkoosoleku otsuse punktiga vähendada juhatuse liikmete ülempiiri KÜ põhikirja muutmata? Ehk otsustavad, et maksimaalne KÜ Juhatuse liikmete arv on 3 mitte 5?

Korteriühistu juhatuse liikmete arvu reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille § 24 lg 2 kohaselt võib juhatusel olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära.

Küsimuse kohaselt on ühistu põhikirjas toodud juhatuse liikmete arvu ülemmäär kuni viis liiget. Seega antud juhul on § 24 lg 2 järgi juhatuse liikmete arvu alammääraks üks liige ja põhikirja järgi ülemmääraks viis liiget.

Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on üldkoosoleku pädevuses. Kuna põhikirjas ei ole toodud juhatuse liikmete täpset arvu, vaid ainult liikmete arvu ülemmäär, siis on põhikiri jätnud juhatuse liikmete arvu määramise üldkoosoleku otsustada. Kui üldkoosolek asub uut juhatust valima, peab üldkoosolek esmalt otsustama, mitu liiget ta juhatusse valib. Antud juhul üldkoosolek otsustas, et valitakse kolm liiget. Kuna kolm liiget on vähem kui põhikirjas toodud ülemmäär viis liiget, on selline juhatuse liikmete arv põhikirjaga kooskõlas ning üldkoosoleku liikmete arvu määramise otsus on õige. Üldkoosoleku liikmete arvu määramise otsus ei muuda põhikirjas toodud liikmete arvu ülemäära, see otsus kehtib vaid sellele juhatusele, milline valiti pärast liikmete arvu otsustamist. Järgmise juhatuse koosseisu valimisel peab üldkoosolek uuesti otsustama juhatuse liikmete arvu. 

Korteris tekkis katuse kaudu sisse tunginud sademevee tõttu veekahjustus, mille tagajärjel said kahjustada esiku lagi, seinad ja põrand. Nii korteriühistu kui ka korteriomaniku kindlustus keeldusid kahju hüvitamisest, kuna kindlustuslepingud ei kata sademevee tungimist läbi hoone konstruktsioonide. Korteriühistu ei nõustu hüvitama esiku taastamistööde kulusid täies ulatuses vastavalt esitatud hinnapakkumisele. Sooviksin teada, kas korteriomanikul on õigus nõuda korteriühistult kogu kahju hüvitamist ning kas kohtusse pöördumine oleks sellises olukorras põhjendatud. Kui kaua võiks kohtumenetlus ligikaudu kesta ja milliste kuludega tuleks arvestada? Samuti sooviksin teada, kas korteriomanik võib alustada kahjustatud esiku remondiga juba enne kohtusse pöördumist või kohtuotsuse tegemist, kui kahjustused on fotodega dokumenteeritud ja remonditööde hinnapakkumine olemas. Kas remontimine enne kohtumenetlust võib mõjutada hilisemat kahju hüvitamise nõuet?

Katuse kaudu sisse tunginud sademeveest tekkinud kahju korral võib korteriomanikul olla õigus nõuda korteriühistult esiku mõistlike taastamiskulude hüvitamist. See ei sõltu iseenesest sellest, et kindlustus kahju ei hüvita.
Hüvitise suurus ei pea võrduma ühe hinnapakkumise kogusummaga: hüvitatavad on kahju tagajärjel senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud. Kui korteriühistu keeldub põhjendamatult, võib kohtusse pöördumine olla põhjendatud. Selline korteriomaniku kahjunõue lahendatakse üldjuhul hagita menetluses.
Remondiga võib üldjuhul alustada enne menetlust, kuid enne tuleb kahju ja selle põhjus võimalikult põhjalikult tõendada ning anda korteriühistule võimalus kahjustusi üle vaadata.

Korteriühistu võib vaidlustada hinnapakkumise põhjendatust, tööde mahtu või väita, et töödega parandataks korterit varasemast paremale tasemele. Seetõttu on kasulik võtta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist või tellida sõltumatu ehitusspetsialisti kahjuakt. Ainult fotod ja hinnapakkumine võivad vaidluse korral jääda kahju ulatuse tõendamiseks väheseks; eriti tugevad tõendid on lekkepõhjuse akt, korteriühistu või halduri kirjavahetus, ülevaatusprotokoll, töövõtja arved, maksetõendid ning enne–pärast fotod.

Kohtumenetluse kestust ei saa täpselt ette ennustada. Selge asja ja kokkuleppevalmiduse korral võib esimese astme menetlus piirduda ligikaudu kuude kuni umbes aastaga. Kui vaja on ekspertiisi, mitu istungit või esitatakse edasikaebus, võib vaidlus kesta umbes 1–3 aastat või kauem.
Kulud koosnevad riigilõivust, võimaliku esindaja tasust, ehitusspetsialisti või eksperdi kulust ning muudest tõendite kogumise kuludest. Riigilõivu suurus sõltub nõude summast ja menetlusliigist. Hagita menetluses võib juhtuda, et avalduse rahuldamisel kõik esindajakulu automaatselt teiselt poolelt välja ei mõisteta; kulude jaotus sõltub kohtu hinnangust.
 

Küsimus korteriühistu elektrikulu jaotamise kohta Tere Soovin küsida õiguslikku hinnangut korteriühistus kasutatava elektrikulu arvestamise ja jagamise kohta. Meie korteriühistus võetakse korterite elektrinäidud korteriomanikelt erinevatel aegadel, kuid elektritarnija arvestab kogu maja tarbimise kuu viimase kuupäeva seisuga. KÜ juhatuse selgituse kohaselt tekib sellest korterite näitude ja tarnija näidu vahe ning kuna ei ole võimalik kindlaks teha, millisest korterist erinevus tekkis, jagatakse see elektrivahe kõikide korterite vahel. Näiteks minu korteri arvel oli tarbimine 20 kWh, mille eest arvestati: * elektrienergia 3,11 €; * võrguteenus 1,82 €; * lisaks „elektri vahe Elektum“ 5,43 €; * lisaks „elektri vahe Enefit“ 3,18 €. Seega lisandus minu tegelikule 20 kWh tarbimisele 8,61 € ulatuses kogu korteriühistu elektrinäitude erinevusest tulenev kulu. Olen oma elektrinäidu esitanud õigel ajal ja korrektselt. Sellest hoolimata pean tasuma ka teiste korterite näitude esitamise ajast või võimalikest erinevustest tuleneva summa. KÜ juhatus on mulle selgitanud, et „nii on meie KÜ-s kogu aeg olnud“ ning et selline elektrivahe jagatakse kõikide korterite vahel, sealhulgas tühjade korterite vahel. Minu teada ei ole meie korteriühistul põhikirja, milles oleks selline elektrikulu jaotamise kord sätestatud. Palun selgitada: 1. Kas korteriühistul on õigus jagada sellisel viisil elektrinäitude ja elektritarnija tegeliku näidu erinevus kõikide korteriomanike vahel? 2. Kas selliseks kulude jaotamiseks peab olema konkreetne säte korteriühistu põhikirjas või piisab senisest praktikast või üldkoosoleku/juhatuse otsusest? 3. Kui põhikirjas sellist kulude jaotamise korda sätestatud ei ole, siis millisel õiguslikul alusel võib KÜ sellise elektrivahe korteriomanikelt sisse nõuda? 4. Kas korteriomanikul on õigus nõuda talle selliselt arvestatud summa korrigeerimist või tagastamist, kui ta on oma näidu nõuetekohaselt ja õigel ajal esitanud? Soovin eelkõige teada, kas KÜ kasutatav elektrikulu arvestamise ja jagamise meetod on seadusega kooskõlas ning millised võimalused on mul korteriomanikuna selle vaidlustamiseks.

Küsimuse kohaselt jagab korteriühistu juhatus tarbitud elektrienergia korterite näitude ja elektri müüja näitude vahe kõigi korterite vahel, tuginedes senisele praktikale. Korteriühistu liikmele ei ole näitude vahe tekkimise põhjusi selgitatud, ta ei ole nõus seda vahet maksma, kuna see ületab tema tegeliku tarbimise kulu.

Esitatud küsimuste vastused küsimustele sõltuvad majanduskavas sisalduvatest kuludest ning põhikirja sätest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) reguleerib kohustuste jaotust korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel. Esmane kulude jaotuse viis on kulude avaldamine majanduskavas ja nende omanike vahel jaotamine vastavalt kaasomandi suurusele (KrtS § 40 lg 1). Majanduskavas peavad olema kajastatud korteriomanike kohustuste jaotus ning elektri prognoositav kogus ja maksumus (KrtS § 41 lg 1 p 3 ja 5), majanduskava kehtestab üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3). Küsimusest ei nähtu, kas juhatus jaotab omanike vahel elektrinäitude vahe vastavalt kaasomandi suurusele või jaotab igale korterile ühesuuruse summa. Juhul, kui juhatus jagab näitude vahesumma korterite arvuga või mõne muu kriteeriumi alusel, siis sellist kulude jaotust saab juhatus teha siis, kui selline jaotus on korteriühitus põhikirjas ette nähtud (KrtS § 40 lg 2). Kui asjaolude täpsustamisel selgub, et korteriomanik on kulusid maksnud enam, kui ta oleks pidanud, siis saab korteriomanik eelkõige taotleda liigselt makstud summa jätmist tulevaste kulude ettemaksuks.

Isegi kui juhatus jaotab omanike vahel kulusid vastavalt pädevusele, ei saa juhatus kõiki kulusid automaatselt omanike vahel jaotada, vaid ta peab välja selgitama, milline asjaolu põhjustab korterite tegeliku tarbimise näitude ja elektri müüja näitude vahe. Kui tegemist on kaasomandi elektri kadudega, tuleb need esitada eraldi ja jagada kaasomandi osade alusel. Kui tegemist on näitude võtmise aja erinevusest tuleneva arvestusliku vahega, peaks see perioodide lõikes tasakaalustuma ning ei tohiks püsivalt koormata neid omanikke, kes on näidu õigel ajal esitanud. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (KrtS § 12 lg 2), ning korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3).

Korteriühistus kerkinud probleemid tuleb lahendada esmalt ühistus, selle ebaõnnestumisel saab nõude olemasolul pöörduda kohtu poole. Liige saab esitada juhatusele kirjaliku teabenõude (KrtS § 45) ja nõuda teavet ja näiteks tutvumist kehtiva majanduskavaga, elektrikulu puudutavad otsuste ja protokollidega,  elektrimüüjate arvetega, korterite ja üldarvesti näitudega perioodide kaupa ning vahe arvutuskäike. Juhatuse keeldumisel  saab liige  nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek või liige võib pöörduda kohtusse hagita menetluses kahe nädala jooksul keeldumisest (KrtS § 45 lg 3).

Tere, mul on selline küsimus - Elan korterelamus, olen siiani rõdul suitsetanud aga peale seda kui meie maja kolisid uued elanikud ja üks neist kuulub ka korteriühistu juhtkonda. Teatasid uued elanikud, et rõdu peal suitsetamine on keelatud. Peale asja uurimist selgus, et u 5 aastat tagasi korteriühistu oli vastu võtnud otsuse - rõdudel suitsetamine on keelatud. Enne otsuse vastuvõtmist eraldi ei teavitatud korteri omanikke, et plaanis on vastu võtta selline otsus ja see otsus sai arvatavasti vastu võetud enamushäältega, sest mina oma nõusolekut sellele otsusele ei ole andnud. Kuidas saab sellega edasi minna, kui mina ei ole nõus selle otsusega? Uurisin ka alt naabri käest kas minu suitsetamine häirib, sain vastuseks, et eriti ei häiri.

Iga otsuse vastuvõtmiseks ei ole vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Tavapärase valitsemise küsimused saab üldjuhul otsustada häälteenamusega. Kas rõdul suitsetamise keelamist sai otsustada häälteenamusega, sõltub sellest, kas rõdu on kaasomandi ese või selle kasutamine mõjutab teiste korteriomanike õigustatud huve. KUi rõdu kuulub korteriomaniku eriomandisse, saab suitsetamise keelamine toimuda vaid kõikide korteriomanike nõusolekul. Korteriomanike otsust saab vaidlustada üldjuhul 60 päeva jooksul, seega on vaidlustamise tähtaeg möödunud. Kui aga koosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt ja te ei ole otsust hiljem heaks kiitnud, võib kõne alla tulla otsuse tühisus ja seega teil on võimalus veel see otsus vaidlustada. 

Küsige juhatuselt koosoleku kokkukutsumise teadet ja protokolli, samuti korteriühistu põhikirja. Kui dokumentidest ilmneb, et otsus tehti üldkoosolekul, kontrollige eelkõige, kas koosoleku kutse saadeti nõuetekohaselt ja kas rõdudel suitsetamise keeld oli päevakorras.

Teil on võimalust teha juhatusele ettepanek panna teema uue üldkoosoleku päevakorda: näiteks arutada, kas keeld jääb täielikult kehtima või saab kehtestada vähem piirava korra. Kehtiv otsus on siiski üldjuhul täitmiseks kohustuslik, kuni see on muudetud või kohus on selle kehtetuks tunnistanud või tühisuse tuvastanud.

Olen korteriomanik kortermajas. Minu korter ei olnud kindlustatud, kuid alumisel korrusel asuv korter oli kindlustatud. 2026. aasta mais tekkis alumises korteris veekahju. Alumise korteri kindlustusandja maksis omanikule kindlustushüvitise ning esitab nüüd mulle umbes 2650 euro suuruse tagasinõude, väites, et vesi pärines minu korterist. Juhtumi ajal ei viibinud ma korteris ega ela seal alaliselt. Korteri võtmed olid antud korteriühistu esindajale, kuna majas olid kavandatud torustiku/püstikute tööd ja korterisse oli vaja juurdepääsu. KÜ esimees ütles, et minu korteri põrandal oli vett ja ühest torust tilkus, samal ajal kui alumises korteris tuli vett laest. Minu teada ei kutsutud avariiteenistust ega tehnilist spetsialisti lekke põhjuse kindlakstegemiseks. Minuga ei koostatud ega allkirjastatud akti lekke põhjuse kohta ning ma ei ole oma vastutust tunnistanud. Hiljem vaatas minu korteri üle kindlustusandja esindaja, kuid selleks ajaks oli põrand kuiv ja minu juuresolekul aktiivset leket ei tuvastatud. Mulle ei ole teada, millisest konkreetsest torust või ühendusest vesi pärines, mis oli lekke tehniline põhjus ning kas see torustiku osa kuulus minu eriomandi või korteriomanike kaasomandi hulka. Enne juhtumit olid majas kavandatud ka veetorustikuga seotud tööd. Olen tagasinõude kirjalikult vaidlustanud ja palunud kindlustusandjal esitada tõendid. Mida peab kindlustusandja tõendama, et minult see summa välja nõuda? Kas KÜ esimehe/naabrite ütlustest või fotodest veest ja tilkuvast torust piisab, kui puudub tehniline akt või torumehe hinnang lekke põhjuse kohta? Kes peab tõendama lekke täpse allika ja põhjuse, toru kuuluvuse ning minu kohustuse rikkumise? Kas minu vastutuse tõendamiseks piisab sellest, et minu korteris nähti vett, kui lekke täpset põhjust ei tuvastanud spetsialist? Kas kindlustusandja peab tõendama ka konkreetse lekkeallika, toru kuuluvuse, minu kohustuse rikkumise ja põhjusliku seose kahjuga? Milline tähendus on sellel, et hilisema kindlustusandja ülevaatuse ajal oli korter kuiv ja aktiivset leket ei tuvastatud?

Kindlustusandja peab tagasinõude esitamisel tõendama, et rikkusite korteriomaniku korrashoiu- või hoolsuskohustust,  Kui on tõendatud, et vesi pääses alumisse korterisse teie korteri eriomandi esemest või teie kasutuse tõttu, võib teie kohustuse rikkumine olla eeldatav. Siis peate omakorda esitama asjaolud ja tõendid, mis näitavad, et rikkumine oli vabandatav või et kahju tekkis muul põhjusel.
Torustiku paiknemine teie korteris ei tee seda veel automaatselt teie eriomandiks. Hoone ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, näiteks püstikud ja ühtse vee-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemi osad, võivad olla kaasomandi ese ka siis, kui need paiknevad teie korteris. Kui lekkis kaasomandi osa ning teie ega teie kaudu korterit kasutanud isik ei rikkunud kohustust, ei tähenda see iseenesest teie isiklikku vastutust. Sellisel juhul võib vastutus puudutada korteriühistu valitsemis- või korrashoiukohustust või kaasomandiga seotud vastutust.
Seega on teie kirjeldatud asjaoludel oluline, kas kindlustusandja suudab eristada: milline toru või ühendus lekkis; kas see teenindas ainult teie korterit või oli maja ühissüsteemi osa; mis oli rikke tehniline põhjus; kellel oli tegelik kontroll lekke tekkimise ajal; ning kas kavandatud või tehtud torutööd võisid lekke põhjustada või sellele kaasa aidata.

Hiljem kuivaks osutunud põrand ja aktiivse lekke mittetuvastamine ei välista, et varem esines ajutine leke. Samas ei kinnita hilisem ülevaatus ka kindlustusandja väidet lekke täpse allika, põhjuse ega teie vastutuse kohta. Selle tõenduslik kaal sõltub ülevaatuse ajast, kontrollitud torudest ja sellest, kas enne ülevaatust tehti parandusi või kuivatustöid.

KÜ esimehe, naabrite ütlused ja fotod on lubatud tõendid. Need võivad tõendada, et konkreetsel ajal oli teie korteris vett, kus oli nähtav tilkumine ja millises ulatuses tekkis alumises korteris kahju. Need ei pruugi siiski ilma lisatõenditeta usaldusväärselt tõendada lekke täpset tehnilist põhjust, konkreetse toru kuuluvust ega teie kohustuse rikkumist. Tehniline akt või torumehe hinnang ei ole seaduse järgi alati vältimatu, kuid niisuguses vaidluses võib selle puudumine olla oluline, eriti kui on mitu võimalikku lekkeallikat.

Teilt ei saa nõuda rohkem, kui oli alumise korteri omaniku põhjendatud kahju ning kui palju kindlustusandja tegelikult hüvitas. Seetõttu on oluline nõuda kahjuarvestust, remonttööde kalkulatsiooni, arveid, väljamakse tõendit ja omavastutuse arvestust.

Mõistlik on paluda kindlustusandjalt kirjalikult kogu nõude alusmaterjal: kahjuavaldus, ülevaatusprotokollid, fotod, tunnistajate seletused, tehnilised hinnangud, remondiarved ja hüvitise väljamakse arvestus. Samuti võib KÜ-lt küsida tööde otsuseid, töövõtja andmeid, tööde ajakava ning infot selle kohta, kes ja millal teie korterisse sisenes.

 

Kiire küsimus olen varasemalt kirjutanud ja vastust pole saanud. Abi vaja korteriga et saaks abi ja nõu kuidas edasi et ühistu parandaks kiiresti akna ümbrused ja asendaks plekid aga ühistu ainult lubab ja lubab

Seaduse kohaselt peab korteriühistu korraldama hoone välispiirde akende ümbruse ja välisplekkide korrashoiu ja remondi.  
Saatke juhatusele e-kiri, milles kirjeldage puudusi, lisage fotod ja märkige, kas esineb vee sisseimbumist, hallitust, külmasilda, varisemisohtu või muud kahju. Paluge juhatusel korraldada ülevaatus ning teatada kirjalikult, millal ja kuidas puudus kõrvaldatakse.
Andke vastamiseks mõistlik tähtaeg, näiteks 7–14 päeva.
Kui juhatus ei tegutse, nõudke küsimuse lisamist üldkoosoleku päevakorda. Tavapärase kaasomandi korrashoiu ja remondi üle saab üldjuhul otsustada häälteenamusega.
Kui vihmavesi pääseb konstruktsioonidesse või olukord võib kiiresti halveneda, võib olla tegemist kaasomandi säilitamiseks vajaliku toiminguga. Sellisel juhul võib korteriomanik teha hädavajalikud ajutised tööd ka ühistu eelneva nõusolekuta ning nõuda vajalikud kulud ühistult tagasi, kuid enne säilitage tõendid: fotod, kirjavahetus, tööde kirjeldus ja arved.

Tere Soovin õigusnõu seoses korterist kostva korduva karjumise, lärmi ja öörahu rikkumisega. Häiringuid põhjustab korteriomaniku täisealine poeg. Kõrvalkorter kuulub mulle, kuid seal elab üürnik, kelle magamine, puhkamine ja korteri tavapärane kasutamine on oluliselt häiritud. Probleem on kestnud pikemat aega ja alates 2026. aasta septembrist taas süvenenud. Noormehega on silmast silma räägitud. Pärast vestlust olukord ajutiselt paraneb, kuid häiringud algavad alati uuesti. Politseile on varem esitatud avaldus ning nende soovitusel pöörduti kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes teatas, et ei saa olukorras midagi ette võtta. Pöördumised on edastatud ka korteriühistule, et neist jääks ametlik jälg. Palun selgitada: Kas tegemist on üksnes naabritevahelise vaidlusega või saab ja peab sekkuma ka korteriühistu? Kas juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta saata omanikule ametliku hoiatuse ja rikkumise lõpetamise nõude? Milliseid tõendeid peaksid koguma üürnik, korteriomanik ja korteriühistu? Millal tuleb küsimus võtta üldkoosoleku päevakorda? Kes saab vajadusel esitada kohtusse häiriva tegevuse lõpetamise nõude? Millistel tingimustel võiks kaaluda korteriomandi võõrandamise nõuet? 

See ei ole üksnes naabritevaheline vaidlus. Korduv karjumine, tugev müra ja öörahu häirimine võib ületada korteri tavakasutusest tuleneva mõju piiri ning korteriomanik peab tagama, et ka tema täisealine poeg ja muud korterit kasutavad isikud neid kohustusi järgivad.
Korteriühistu juhatus võib üldjuhul juba ilma üldkoosoleku otsuseta saata korteriomanikule kirjaliku hoiatuse ja nõuda rikkumise lõpetamist. Korteriomandi võõrandamise nõude üle otsustamiseks on aga vaja korteriomanike häälteenamusega otsust.
Üldkoosolek tuleks päevakorda võtta, kui rikkumised jätkuvad pärast juhatuse kirjalikku hoiatust või kui soovitakse otsustada edasiste sammude üle, näiteks volitada ühistut kohtusse pöörduma või esitada korteriomandi võõrandamise nõue. Vähemalt kümnendik korteriomanikest võib kirjalikult ja põhjendatult nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist; väiksema esindatuse võib ette näha põhikiri. Päevakorda saab lisaküsimusi nõuda vähemalt viiendik liikmetest või alla 30 liikmega ühistus vähemalt kuus liiget.
Häiriva tegevuse lõpetamist võivad nõuda korteriomanik, häiritud korteri üürnik kui korteriomandit kasutav isik ning korteriühistu. Praktikas on mõistlik, et esmalt esitab kirjaliku nõude juhatus. Kui häiringut tekitav käitumine jätkub, võib nõude kohtusse esitada korteriomanik või korteriühistu; ka üürnikul on seadusest tulenev õigus nõuda korteri kasutamist seaduse kohaselt.
Tõendite kogumiseks tuleks fikseerida kirjalikult: kuupäev, algus- ja lõppaeg, häiringu kirjeldus, selle mõju ning võimalikud tunnistajad. Säilitada tuleks politseisse tehtud pöördumiste andmed ja vastused, juhatusele saadetud teated, omaniku vastused, tunnistajate kirjalikud seletused ning seaduslikult tehtud helisalvestised. Salvestis peaks võimaluse korral jäädvustama häiringu Teie või üürniku korteris; ühiskasutatavatesse ruumidesse ei tohiks omal algatusel paigaldada heli või pilti salvestavaid seadmeid.
Korteriühistu võiks eraldi koguda kõik vajalikud tõendid:  elanike teated, juhatuse protokollid, hoiatused, kättetoimetamise tõendid, politsei pöördumiste andmed ning üldkoosoleku otsused. Tõendite eesmärk on näidata rikkumise korduvust, intensiivsust, omaniku teadlikkust ja seda, et leebemad meetmed ei ole tulemust andnud.

Võõrandamise nõuet saab kaaluda, kui omanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi või kui tema korteris toimuv tegevus häirib oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. See on äärmuslik meede ning eeldab tavaliselt kestvat, hästi tõendatud ja piisavalt rasket rikkumist.
Võõrandamisnõude esitamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Korteriomandiga seotud häält sellise otsuse tegemisel ei arvestata.
Kui omanik ei võõranda korteriomandit kolme kuu jooksul nõude esitamisest, võib vähemalt üks korteriomanik või korteriühistu esitada kohtusse hagi. Hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul nõude esitamisest, välja arvatud juhul, kui omanik on juba teatanud, et keeldub võõrandamisest.
Võimalikku vägivalla, ähvarduste või öise avaliku korra raskel rikkumisel tuleb juhul tuleb veelkord pöörduda viivitamata politsei poole.