Kindlustusandja tagasinõue korteriühistus
Olen korteriomanik kortermajas. Minu korter ei olnud kindlustatud, kuid alumisel korrusel asuv korter oli kindlustatud. 2026. aasta mais tekkis alumises korteris veekahju. Alumise korteri kindlustusandja maksis omanikule kindlustushüvitise ning esitab nüüd mulle umbes 2650 euro suuruse tagasinõude, väites, et vesi pärines minu korterist. Juhtumi ajal ei viibinud ma korteris ega ela seal alaliselt. Korteri võtmed olid antud korteriühistu esindajale, kuna majas olid kavandatud torustiku/püstikute tööd ja korterisse oli vaja juurdepääsu. KÜ esimees ütles, et minu korteri põrandal oli vett ja ühest torust tilkus, samal ajal kui alumises korteris tuli vett laest. Minu teada ei kutsutud avariiteenistust ega tehnilist spetsialisti lekke põhjuse kindlakstegemiseks. Minuga ei koostatud ega allkirjastatud akti lekke põhjuse kohta ning ma ei ole oma vastutust tunnistanud. Hiljem vaatas minu korteri üle kindlustusandja esindaja, kuid selleks ajaks oli põrand kuiv ja minu juuresolekul aktiivset leket ei tuvastatud. Mulle ei ole teada, millisest konkreetsest torust või ühendusest vesi pärines, mis oli lekke tehniline põhjus ning kas see torustiku osa kuulus minu eriomandi või korteriomanike kaasomandi hulka. Enne juhtumit olid majas kavandatud ka veetorustikuga seotud tööd. Olen tagasinõude kirjalikult vaidlustanud ja palunud kindlustusandjal esitada tõendid. Mida peab kindlustusandja tõendama, et minult see summa välja nõuda? Kas KÜ esimehe/naabrite ütlustest või fotodest veest ja tilkuvast torust piisab, kui puudub tehniline akt või torumehe hinnang lekke põhjuse kohta? Kes peab tõendama lekke täpse allika ja põhjuse, toru kuuluvuse ning minu kohustuse rikkumise? Kas minu vastutuse tõendamiseks piisab sellest, et minu korteris nähti vett, kui lekke täpset põhjust ei tuvastanud spetsialist? Kas kindlustusandja peab tõendama ka konkreetse lekkeallika, toru kuuluvuse, minu kohustuse rikkumise ja põhjusliku seose kahjuga? Milline tähendus on sellel, et hilisema kindlustusandja ülevaatuse ajal oli korter kuiv ja aktiivset leket ei tuvastatud?
Kindlustusandja peab tagasinõude esitamisel tõendama, et rikkusite korteriomaniku korrashoiu- või hoolsuskohustust, Kui on tõendatud, et vesi pääses alumisse korterisse teie korteri eriomandi esemest või teie kasutuse tõttu, võib teie kohustuse rikkumine olla eeldatav. Siis peate omakorda esitama asjaolud ja tõendid, mis näitavad, et rikkumine oli vabandatav või et kahju tekkis muul põhjusel.
Torustiku paiknemine teie korteris ei tee seda veel automaatselt teie eriomandiks. Hoone ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, näiteks püstikud ja ühtse vee-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemi osad, võivad olla kaasomandi ese ka siis, kui need paiknevad teie korteris. Kui lekkis kaasomandi osa ning teie ega teie kaudu korterit kasutanud isik ei rikkunud kohustust, ei tähenda see iseenesest teie isiklikku vastutust. Sellisel juhul võib vastutus puudutada korteriühistu valitsemis- või korrashoiukohustust või kaasomandiga seotud vastutust.
Seega on teie kirjeldatud asjaoludel oluline, kas kindlustusandja suudab eristada: milline toru või ühendus lekkis; kas see teenindas ainult teie korterit või oli maja ühissüsteemi osa; mis oli rikke tehniline põhjus; kellel oli tegelik kontroll lekke tekkimise ajal; ning kas kavandatud või tehtud torutööd võisid lekke põhjustada või sellele kaasa aidata.
Hiljem kuivaks osutunud põrand ja aktiivse lekke mittetuvastamine ei välista, et varem esines ajutine leke. Samas ei kinnita hilisem ülevaatus ka kindlustusandja väidet lekke täpse allika, põhjuse ega teie vastutuse kohta. Selle tõenduslik kaal sõltub ülevaatuse ajast, kontrollitud torudest ja sellest, kas enne ülevaatust tehti parandusi või kuivatustöid.
KÜ esimehe, naabrite ütlused ja fotod on lubatud tõendid. Need võivad tõendada, et konkreetsel ajal oli teie korteris vett, kus oli nähtav tilkumine ja millises ulatuses tekkis alumises korteris kahju. Need ei pruugi siiski ilma lisatõenditeta usaldusväärselt tõendada lekke täpset tehnilist põhjust, konkreetse toru kuuluvust ega teie kohustuse rikkumist. Tehniline akt või torumehe hinnang ei ole seaduse järgi alati vältimatu, kuid niisuguses vaidluses võib selle puudumine olla oluline, eriti kui on mitu võimalikku lekkeallikat.
Teilt ei saa nõuda rohkem, kui oli alumise korteri omaniku põhjendatud kahju ning kui palju kindlustusandja tegelikult hüvitas. Seetõttu on oluline nõuda kahjuarvestust, remonttööde kalkulatsiooni, arveid, väljamakse tõendit ja omavastutuse arvestust.
Mõistlik on paluda kindlustusandjalt kirjalikult kogu nõude alusmaterjal: kahjuavaldus, ülevaatusprotokollid, fotod, tunnistajate seletused, tehnilised hinnangud, remondiarved ja hüvitise väljamakse arvestus. Samuti võib KÜ-lt küsida tööde otsuseid, töövõtja andmeid, tööde ajakava ning infot selle kohta, kes ja millal teie korterisse sisenes.