Koer haugub pidevalt naaberkorteris

Tere Soovin õiguslikku nõu korteriühistu ja naaberkorterist lähtuva korduva koera haukumise kohta. Olen Pirital korteriomanik. Minu üürnikku häirib pikemat aega naaberkorterist kostuv pidev ja korduv koera haukumine. KÜ on korteriomanikku teavitanud ning omanik on lubanud probleemiga tegeleda, kuid probleem jätkub. Politseid, Mupot ning ka Tallinna kesklinna tugipunkti on teavitatud. Lõpuks on meile öeldud, et tegemist on eraomandiga ning probleemi lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Samas sätestab KÜ enda kodukord: * p 4.1 – korteriomandit tuleb kasutada viisil, mis ei häiri teisi elanikke; * p 6.3.3 – koduloomad ei tohi teisi elanikke häirida ega tekitada liigset müra, sh koerte pidevat või korduvat haukumist; * p 8.2 – kodukorra rikkumise eest vastutab korteriomanik. Soovin teada: 1. Kas KÜ on sellises olukorras kohustatud või õigustatud rakendama veel meetmeid peale korteriomaniku teavitamise? 2. Kui probleem jätkub, siis kelle vastu tuleks kohtusse pöörduda – korteriomaniku või korteris elava üürniku vastu? 3. Kui KÜ ei anna meile korteriomaniku nime ega kontaktandmeid isikuandmete kaitsele viidates, siis kuidas on mul võimalik oma õigusi kohtus kaitsta ja õige isik kostjana kindlaks teha? 4. Milline oleks minu jaoks õiguslikult õige järgmine samm? Soovin eelkõige praktilist nõu, kuidas antud olukorras edasi tegutseda. Korteris viibimine on häritud juba kevadest saadik.

Pidev või korduv koera haukumine, mis ületab korterelamu tavapärase elumüra piiri, võib rikkuda korteriomaniku kohustust hoiduda teiste korteriomanike jaoks ülemäärasest häiringust. Korteriühistul on õigus nõuda rikkumise lõpetamist, sest ta võib esitada nõude korteriomanike kokkuleppe, põhikirja ja seaduse järgimiseks. Esmane kohtuväline samm oleks nõuda KÜ-lt kirjalikult konkreetset tegutsemist ja teema otsustamist korteriomanike üldkoosolekul.
Kohtusse pöördumisel on peamine kostja üldjuhul häiringut põhjustava korteri omanik, sest ta vastutab ka selle eest, et tema korterit kasutav üürnik järgib korteriomaniku kohustusi.
Allpool lisan täpsema selgituse konkreetse olukorra vaates:

1. KÜ ei pea piirduma pelga teavitamisega. KrtS § 30 lg 4 lubab KÜ-l nõuda, et korteriomandit kasutataks seaduse, korteriomanike kokkulepete ja põhikirja kohaselt. Teie kirjeldatud kodukorra punktid toetavad seda: nende järgi vastutab rikkumise eest korteriomanik ning pidev või korduv haukumine on sõnaselgelt keelatud.
   KÜ juhatus võiks anda omanikule kirjaliku tähtajalise nõude rikkumine lõpetada, koguda rikkumise kohta teavet ning esitada küsimuse üldkoosolekule. Üldkoosolek saab otsustada, kas volitada KÜ-d esitama rikkumise lõpetamise nõue. Rasketel ja korduvalt jätkuvatel juhtudel võivad korteriomanikud kaaluda ka seaduses ette nähtud rangemaid abinõusid, kuid need eeldavad rikkumise põhjalikku tõendamist ning on erandlikud.
2. Omaniku vastu esitatud nõue on kõige selgem, sest korteriomanik peab tagama, et tema korterit kasutavad inimesed järgivad teiste korteriomanike suhtes kehtivaid kohustusi. See kehtib ka siis, kui tegelik müra tuleb omaniku üürnikult või üürniku koeralt. Kui on teada, et korteris elav üürnik põhjustab häiringut ise, võib tema roll olla vaidluses samuti oluline, kuid teie kui teise korteri omanikuna on otstarbekas suunata rikkumise lõpetamise nõue eeskätt korteriomaniku vastu.
3. Isikuandmete kaitse ei tähenda, et teil puuduks võimalus omanik kindlaks teha. Korteriomandi omanikku saab kontrollida kinnistusraamatust korteri aadressi või katastritunnuse järgi. KÜ-lt saate korteriomanikuna küsida ka teavet KÜ tegevuse ja dokumentide kohta. Juhatus võib teabe andmisest keelduda vaid siis, kui avaldamine võiks oluliselt kahjustada teise isiku õigustatud huve; sellise keeldumise õiguspärasust saab lasta hinnata üldkoosolekul või seaduses ette nähtud korras kohtul.
   Praktiliselt võib KÜ-l paluda vähemalt edastada teie kirjalik nõue omanikule. Kui omanik on kinnistusraamatust tuvastatav, kuid tema sideandmeid ei ole, saab nõude saata kinnistusraamatus nähtavale aadressile.
4. Järgmise sammuna saatke KÜ juhatusele kirjalik ja tõendatav pöördumine. Paluge võtta küsimus üldkoosoleku päevakorda ning otsustada, milliseid meetmeid KÜ rakendab. Ärge piirduge üldise kaebusega: lisage kuupäevade, kellaaegade ja kestustega häiringupäevik ning võimaluse korral teiste elanike või üürniku kirjalikud kinnitused.
   Kui müra jätkub pärast omaniku ja KÜ selget kirjalikku hoiatamist, võib kõne alla tulla nõue kohustada korteriomanikku tagama häiringu lõpetamine. Kui soovite nõuda ka rahalist hüvitist, tuleb eraldi tõendada teile tekkinud konkreetne kahju ja selle seos rikkumisega.