Lugupeetud advokaat, Palun Teie õiguslikku selgitust järgmises küsimuses. Kas autor peab oma testamendis nimeliselt määrama isiku, kellele jääb autoriõigus pärast tema surma, juhul kui hiljem võivad DNA-testi alusel ilmneda teised lapsed või pärijad? Teisisõnu: kas ja kuidas on võimalik testamendiga tagada, et autoriõigus läheks ainult ühele konkreetsele pärijale, sõltumata võimalikest hiljem ilmnevatest seadusjärgsetest pärijatest? Palun selgitust kehtiva Eesti õiguse alusel ning vajadusel viidet asjakohastele seadusesätetele või kohtupraktikale. Lugupidamisega, 

Kui isik soovib, et tema lahkumisel mingi konkreetne õigus läheks konkreetsele isikule, siis tuleb teha vastava isiku kasuks testament või sõlmida vastava isikuga pärimisleping. Kui ei ole kehtivat testamenti või sõlmitud pärimislepingut, siis isiku surma korral lahendatakse pärimine vastavalt pärimisseadusele, ehk pärijateks on seadusjärgsed pärijad (autoriõigusseadus §-d 36, 37, 74 lg 3 ning pärimisseadus § 10 ja 11). Kui inimesel on soov kindlustada kedagi kindlat saama konkreetset hüve tema surma korral, siis soovitan leida endale sobiva notari (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri) ning pöörduda julgelt tema poole ning kindlasti annab notar nõu, kuidas antud juhul parimal viisil testament või pärimisleping vormistada. 

Meil elukaaslasega on mõlemal eelnevast suhtest lapsed - ühiseid lapsi pole. Abielus pole. Soov jagada kinnisvara 1/2 ja 1/2, aga nii, et oleks tulevikus kindlus, et ekskaaslased ei hakkaks probleeme tekitama, kui emba-kumbaga meist midagi juhtub. Kas on variant, et teeme mõlemad elukindlustuse poole kinnisvara väärtuse suuruses ja saajaks teise kaaslase, ehk kui ühega meist midagi juhtub, saab teine piisava summa raha, et teine majapool tema lastelt välja osta? Muidugi kinnitaksime kõik ka notariaalselt notari juures.

Kui te soovite reguleerida, et kuidas vara liiguks teie emma-kumma surma korral, siis seni kuni te ei ole abielus on teil võimalik teha, et kumbki teeb teise kasuks testamendi või sõlmite vastastikku pärimislepingu. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle konkreetse eseme või õiguse. Seega testamendi puhul tuleb arvestada, et seda saab muuta või tühistada ilma, et testamendis nimetatud isik sellest teada saab. Pärimislepingut ei saa muuta või tühistada ilma teist osapoolt teavitamata.
Kui testament võib olla notariaalne või kodune, siis pärimisleping sõlmitakse üksnes notariaalselt. 
Nii testamendis kui ka pärimislepingus nimetatud isik ei omanda õigusi pärandaja varale pärandaja eluajal. 
Selleks, et te saaksite otsustada kumb teile enam sobib ning kuidas paremini reguleerida korraldusi teie surma puhuks soovitan teil kindlasti võtta ühendust mõne teile sobiva notariga. Kõikide notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri  

Tere! Kaks küsimust testamendi koostamise kohta. Kinnistust kuulub lähiajal abikaasaga mõlemale 1/2 (hetkel minu omand, 1/2 läheb kinkelepinguga abikaasale). Et abikaasal ei ole lapsi, samuti on vanemad surnud, on meie jaoks oluline, et kinnistu päriks peale meie mõlema surma minu tütar. Testamendid on hetkel koostatud mõlemal täies mahus teineteisele. Saan ma õigesti aru, et saame sinna mõlemad lisada asepärijana minu tütre, ehk et peale meie mõlema surma päriks tema lõpuks kinnistu? Lisaks, ilmselt ei ole see testamendi puhul võimalik, aga küsiks siiski. Kas on võimalik kuidagi määratleda, et abikaasa minu vara pärijana ei saaks peale minu surma oma osa kinnistust kellelegi teisele päranda/kinkida/müüa, kui ainult minu tütrele? Kas järgmised pärimisseaduse paragrahvid annaks selle võimaluse?: "Testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega." "Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi." Sama küsimus ka kinkelepingu kohta. Kas sinna on võimalik lisada analoogne klausel? Ette tänades!

Olukorras, kus abikaasad soovivad pärandada vara vastastikku ja määrata kindlaks ka isiku, kes pärib peale üleelanud abikaasa surma, soovitan koostada hoopis abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaasa surma korral. Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha (uut testamenti teha ega pärimislepingut sõlmida). Juhul kui soovitakse määrata pärijat üleelanud abikaasale, tuleks mõelda ja sätestada, kas üleelanud abikaasalt peaks pärand pärijale üle minema varem surnud abikaasa surma päeva koosseisus või võib üleelanud abikaasa seda vara oma eluajal vabalt käsutada. Abikaasade vastastikune testamendi tegemiseks peate pöörduma notari poole.

Tere! Kui on tehtud notaris testament ja inimene teeb kodus uue siis kumb testament kehtib !

Kui tehtud on notariaalne testament ja pärandaja on hiljem koostanud koduse testamendi, mis vastab kodusele testamendile kehtestatud nõuetele ja selle tegemise päevast on möödunud pärandaja surma ajaks vähem kui kuus kuud, kehtib viimati koostatud ehk kodune testament.

Tere, Vanematel on tehtud vastastikune notariaalne testament, kus hiljem mõlema surma puhul läheb kogu vara ühele tütrele. Isa on nüüd surnud ja kogu vara läks emale. Emal on veel kaks tütart (kasulapsed isale). Küsimus: kui testamendi järgne pärija - tütar peaks enne ema surema, kas siis ema pärand läheb edasi tütre lapsele või teistele tütartele jagamiseks? Aitäh!

Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase (oma lapse) kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased (lapsed), eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti (PärS § 31).

Testamendi tegemine Emal kolm last neist tahab ta ainult jätta testamenti tütre lapse ja tütre selles osas, et poeg ei saaks kinnisvara osas teha rahalisi tehinguid, võtta laenu. Millised oleksid klauslid/paragraafid, mis testamendis peaksid kindlasti olema? Mistagab, et kolmest lapsest kaks jäävad pärijatena välja? Nende lapsed samuti? Mis paragraaf selle kohta oleks toetav? Mõte on teha testament ema tütre pojale aga et ka tütar poja ema saaks seal kinnisvaral toimetada ja elada elupäevade lõpuni. Milline oleks seda totetav paragraaf ja lausestus? 

Testament on isiku korraldus tema vara kohta surma puhuks ja see on täitmiseks kohustuslik. Kui isik on testamendiga määranud kellegi kogu oma vara pärijaks, toimub pärimine ainult testamendi järgi ja seadusjärgsed pärijad (sealhulgas lapsed) pärida ei saa. Siiski tuleb arvestada, et teatud juhtudel võib lastel olla õigus sundosale. Nimelt, kui pärandaja on jätnud oma lapsed, vanemad või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda sundosa. Sundosale tekib õigus näiteks siis, kui testamendist on jäänud välja laps, kes puude või töövõimetuse tõttu ise end üleval pidada ei suuda. Sellisel lapsel on õigus testamendijärgselt pärijalt nõuda sundosa.

Sundosa on pool sellest väärtusest, mida pärija oleks saanud seadusjärgse pärimise korral. Sundosa saajal on õigus nõuda pärijatelt rahasumma, mis vastab sundosa väärtusele.

Samuti on võimalik testamendis anda korraldus, et kinnisasja pärija peab seadma teise isiku kasuks isikliku kasutusõiguse. 

Kuivõrd testament on soovitatav vormistada notariaalselt, soovitan selgitada vabas sõnastuses tulemust, mida soovite saavutada, tehingut tõestavale notarile, kes aitab leida parima sõnastuse selle saavutamiseks. Samuti nõustab notar testamendi tegijat toimingu piires õigusalaselt.

Tere…on kodune testament, kus on juuli 2025 parandatud juuniks 2025, kui ta reaalselt testamendi allkirjastas. Kodanik suri 01.07.2025. Kas pärijal tekib probleeme seoses kuupäeva parandusega? Ette tänades

Kodune omakäeline testament kaotab kehtivuse, kui selle koostamisest on möödunud kuus kuud ja testamendi tegija veel elab. Samuti on testament kehtetu, kui see ei vasta seaduses kirjeldatud vorminõuetele. Omakäeline testament tuleb kirjutada algusest lõpuni oma käega, lisada kuupäev ja aasta ning allkirjastada. Kogu testament peab olema kirja pandud ka ajaliselt lähestikku – üldjuhul samal päeval. Need nõuded muudavad testamendi võltsimise raskemaks ja annavad kindlust, et inimene oli oma viimse tahte vormistamise ajal teo- ja otsusevõimeline. Kuupäev testamendis omab eriti tähtsust selle kehtivuse kindlaks tegemisel. Kuupäeva parandus võib probleeme tekitada, kui keegi testamendi peaks vaidlustama. Kui testament ei ole kehtiv, toimub pärimine seaduse järgi.

Soovin notariaalse testamendiga jätta pärijate hulgast välja ühe oma lastest, kuna ta on krooniline pettur, võlgu nii laenufirmadele kui eraisikutele. Ma ei soovi, et abikaasa või teised lapsed peaks hakkama tegelema tema kaasomandi probleemidega. Tema elab Eestis, teised lapsed püsivalt välismaal, kõik on täisealised. Samas tahaks jätta testamenti ka võimaluse, et teised pärijad saaksid omavahel kokkuleppel osta talle elamispinna, kus ta saaks üürnikuna elada, tasudes ainult kommunaal- ja korrashoiukulude eest.

Testament on selle koostaja viimase tahte avaldus, millega testaatoril on õigus jätta oma vara just neile isikutele, kellele Ta seda soovib. Samuti on testamendiga võimalik näha ette vara või selle osa kasutamine teatud otstarbeks. 

Kõik notarid nõustavad kliente nende poolt tõestatavate tehingute osas. Seega saab soovitada valida välja notar, kes testamendi tõestaks, selgitada talle, millise olukorra saabumist Te oma surma järgselt oma vara osas soovite ja paluda notaril soovitada eesmärgi saavutamiseks otstarbekaimat lahendust.

Kas omakäelise testamendi uuendamiseks võib ka eelnevalt loodud omakäelisele testamendile panna alla uue kuupäeva ja allkirja, a la “uuesti kinnitatud dd.mm.yyy /allkiri/“ või tuleb iga poole aasta tagant kogu testamendi tekst uuesti kirja panna uuele eksemplarile?

Omakäelise testamendi uuendamiseks piisab, kui isik kirjutab omakäelisele testamendile alla taas oma allkirja ja kuupäeva. Siiski tuleks selguse huvides lisada ka täiendus, et “testament sama sisuga uuendatud” või “soovin, et testament kehtiks sama sisuga edasi”. Koduste testamentide puhul on lisandunud uus võimalus esitada selle kohta teade portaalis Eesti.ee. Sellise teate võib saata ka arvutiasjadega paremini kursis olev sugulane või tuttav. Teates saab ära märkida koduse testamendi täpse asukoha ja tellida ka e-kirjaga meeldetuletuse, kui kuus kuud mööda saama hakkab. Loomulikult on need andmed kuni isiku surmani salajased. Koduse testamendi kehtivuse pikendamiseks on võimalik testament notarile hoiule anda. Kui kodune testament viia notari juurde hoiule, kehtib see tähtajatult kuni testamenditegija surmani.