Tere! Soovin nõu pärimise küsimuses. Minu vanatädil (minu vanaema õel) ei ole lapsi. Tema abikaasa on surnud ning ka temal lapsi ei olnud. Vanatädi abikaasal oli vend, kes on samuti surnud, kuid vennal oli üks laps. Minu vanatädi on teinud testamendi, millega jätab oma korteri minu vanaemale. Minu vanaemal ei ole abikaasat ja tal on ainult üks laps – minu ema. Mis saab juhul, kui minu vanaema sureb enne minu vanatädi? Kes sellisel juhul pärib vanatädi korteri? Kui testament on tehtud minu vanaemale? Kas pärijaks oleks minu ema või võib korteri pärida vanatädi abikaasa venna laps?

Pärimise alused on seadus, testament või pärimisleping ning testament läheb seadusest ettepoole (PärS § 9). Kui testamendijärgne pärija sureb enne pärandajat ning testamendis nimetatud pärija ei ole pärandaja alaneja sugulane, siis testamendis nimetatud pärija (teie vanaema) surma korral ei ole automaatselt pärijateks pärija alanejad sugulased (teie ema), vaid pärimine toimub seaduse alusel. Seega juhul kui testamendis on nimetatud üksnes pärija, kes ei ole pärandaja alaenaja sugulane ning testamendis ei ole asepärijat nimetatud, siis juhul kui pärija sureb enne pärandajat ning pärandaja ei ole teinud uut testamendi, siis tema surma korral lahendatakse pärimine seaduse alusel. Seega sellisel juhul notar vaatab kas on olemas esimese järjekorra pärijaid (teie vanatädi lapsed ning nende lapselapsed). Kui neid ei ole või nad kõik on pärandist loobunud vaadatakse kas on olemas teise järjekorra pärijaid (teie vanatädi vanemad ning alanejad sugulased. Siin tuleb pärijate ringi ka teie ema kui teie vanatädi õelaps). Kuigi teie ema tuleb pärijate ringi läbi teise järjekorra pärijate, siis siin tuleb arvestada, kui keegi teise järjekorra pärijate ringist on surnud, siis nende pärimisosade ulatuses astuvad pärijatena nende asemel pärimisringi nende alanejad sugulased, mis tähendab, et kui teie vanatädi vanematel on olnud veel lapsi ning nendel omakorda lapsi, siis teie ema ei pruugi olla ainupärija, kuna surnud pärija asemel astuvad pärimisringi sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega juhul kui vanatädi soovib, et kindlasti oleks pärimise järjekord selline, et esmalt on pärijaks teie vanaema ning tema surma korral teie ema, siis tuleks testament vormistada selliselt, et lisaks pärija nimetamisele kajastub testamendis ka asepärija. Endale sobiva notari testamendi tegemiseks või muutmiseks leiad siit.

Vanatädi enda pärandi osas vanatädi abikaasa vennalaps ei päri. Kuid korteri omandi küsimus võib olla keerulisem. Nimelt, kui korter soetati abielu ajal ja kuulus abikaasadele ühisvarana, siis kuulus pool korterist vanatädi abikaasale (PKS § 25). See pool läks vanatädi abikaasa surma korral vanatädi abikaasa pärandvarasse. Kui vanatädi abikaasa pärand pole lahendatud (pärimismenetlust pole läbi viidud ja pärijaid pole kindlaks tehtud), siis ei pruugi kogu korter praegu vanatädile kuuluda, isegi kui kinnistusregistrist nähtub üksnes vanatädi nimi. Osa võib kuuluda vanatädi abikaasa pärijatele. Kui abikaasa tegi testamendi, siis sõltub testamendis kajastatust. Kui abikaasa testamenti ei teinud, pärivad seaduse järgi lapsed (neid pole), seejärel teise järjekorra pärijad, ehk tema vanemad ja nende alanejad sugulased. Vanemad ja vend on surnud, seega astub venna asemele vennalaps. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib ka abikaasa (vanatädi) poole pärandvarast, teise poole saab vennalaps (PärS § 16 lg 1 p 2). Pärimise teel konsultatsiooni saamiseks soovitan pöörduda notari poole. Üldjuhul on pärimise konsultatsioon tasuta. 
 

Tere! Kirjutan seoses pärandiga.Ema tegi testamendi õele ja vennale.Mina olen majja sisse kirjutatud.Kas nad võivad mind majast välja visata? Kas mul on mõtet teha notari juures avaldus,et ma sooviks ka pärandist osa võtta?

Kui ema oli maja omanik, saavad selle testamendijärgsed pärijad ehk teie õde ja vend. Elukoha registreering rahvastikuregistris ei anna omandit ega kasutusõigust. Kui teil on majale kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (AÕS § 227), ei saa pärijad teid välja saata, sest õigus kehtib edasi olenemata, kes on omanik. Saate selle üle kontrollida kinnistusraamatust. Kui sellist õigust teie kasuks seatud ei ole, võivad uued omanikud nõuda teie välja kolimist. 
Pärimisel on kolm alust ja nende tähtsuse järjekord on: esimesena pärimisleping, seejärel testament ja alles viimasena seadus (PärS § 9 lg 2). Ehk kui ema on teinud testamendi õele ja vennale ning kui testament on kehtiv, siis toimub pärimine testamendi alusel ning kui teid ei ole testamendis nimetatud, siis teie pärija ei ole. Kuid teil võib olla sundosa nõue (PärS § 104). Sundosa on raha, mitte maja ega osa majast, ja see on: 1) pool sellest, mida te oleksite saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105). Sundosa nõue on testamendijärgsete pärijate vastu, mitte pärijaks olemine. Siin peab arvestama, et sundosa saab nõuda ainult siis, kui emal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus teie suhtes (PärS § 104 lg 1). Täisealise lapse puhul on selline kohustus erandlik, näiteks kui te õpite või olete töövõimetu (PKS § 97). Kui seda tingimust pole, siis sundosa ei kehti. Lisaks peab arvestama sundosa nõude puhul tähtajaga, nimelt sundosa nõue aegub 3 aasta möödumisel hetkest, kui saite teada ema surmast ja testamendist, ja igal juhul 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (PärS § 109 lg-d 1 ja 2).
Lisaks kindasti soovitan teil pöörduda notari poole, et saada testamendiga tutvuda. Notar saab öelda, mis testamendis täpselt on kirjas, kes on pärijad ja kas testament on nõuetekohaselt vormistatud. See on vajalik ka selleks, et hinnata, kas teil on õigus sundosale või põhjust testamenti vaidlustada.
 

Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Isa suri juunis ja mõni aeg hiljem avaldas isa registreerimata elukaaslane koduse trükitud testamendi. Testamendi tunnistajateks on selle registreerimata elukaaslase poeg,poja registreerimata elukaaslane ja isa sõber. Kas selline testament on seaduslik ja kas poja registreerimata elukaaslane saab olla tunnistajaks koos pojaga? Lisaks on kahtlus,et testament ei ole üldse isa vaid tema elukaaslase poolt kirjutatud. Kuidas mina isa lapsena peaksin edasi käituma?

Kodune testament võib olla kas omakäeline (s.t testament on testaatori poolt algusest lõpuni käsitsi kirjutatud, koos kuupäeva, aasta ja käsikirjalise allkirjaga) või tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (s.t testamendi teksti võib kirjutada ka keegi teine ning see võib olla ka trükitud, kuid testaator peab selle ise allkirjastama vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul). Seejuures ei ole trükitud või kolmanda isiku poolt koostatud testamendi puhul iseenesest probleem see, et teksti ei kirjutanud testaator ise. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi puhul peab olema võimalik tuvastada, et testaator ise kirjutas testamendile alla ning avaldas tunnistajatele, et dokument sisaldab tema viimset tahet. Seega tuleb eristada küsimust, kes teksti tehniliselt koostas, küsimusest, kas testament väljendas tegelikult isa enda viimset tahet. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi puhul on oluline, et isa pidi testamendile ise alla kirjutama; kohal pidi olema vähemalt kaks teovõimelist tunnistajat üheaegselt; isa pidi tunnistajatele ütlema, et nad on kutsutud tunnistajateks ning et dokument sisaldab tema viimset tahet; tunnistajad pidid kohe pärast isa allkirjastamist testamendile alla kirjutama, kuna sellega nad kinnitavad, et isa kirjutas testamendile ise alla ning oli nende arusaamise kohaselt teo- ja otsustusvõimeline ning tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase, abikaasa või registreeritud elukaaslase või abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Kui seda keeldu rikutakse, ei tähenda, et kogu testament on automaatselt kehtetu, vaid testamendis on tühised vaid need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes. Seega tuleb vaadata testamendi täpset sisu. Ainuüksi asjaolu, et teine tunnistaja on esimese tunnistaja registreerimata elukaaslane, ei muuda seda isikut automaatselt sobimatuks tunnistajaks, sest seaduses nimetatakse abikaasat ja registreeritud elukaaslast, mitte registreerimata elukaaslast. Samas tuleb mõlema tunnistaja sobivust hinnata eraldi vastavalt sellele, kelle kasuks testament on tehtud või milliseid korraldusi sisaldas testament. Näiteks kui kogu vara on jäetud isa registreerimata elukaaslasele on poja tunnistajaks olemise küsimus väga oluline, kuna sellise korralduse tunnistajaks ei sobi poeg; kui midagi on jäetud pojale endale, ei või ta sellise korralduse puhul olla tunnistajaks ning tuleb hinnata, millist mõju avaldab see konkreetsele testamendi korraldusele; kui midagi on jäetud poja registreerimata elukaaslasele, tuleb tema staatust eraldi hinnata; kui testament sisaldab mitut korraldust erinevate isikute kasuks, võib tunnistajakeelu mõju olla erinev vastavalt eri korraldustele.
Pärimismenetluses kontrollib notar esitatud testamenti ja selle kehtivust seaduses sätestatud ulatuses, kuid notar ei lahenda pärijate vahelist sisulist vaidlust näiteks selle üle, kas kodune testament on ehtne või kas see väljendab tegelikult testaatori viimset tahet. Kui pärijate või teiste huvitatud isikute vahel tekib vaidlus testamendi kehtivuse üle, saab testamendi või selle osa kehtetuks tunnistada kohus pärijate või huvitatud isiku taotlusel. 
Kuna antud juhul ei ole teada, kas pärimismenetlus on juba algatatud või kas kõnealune kodune testament on üldse notarile esitatud, siis soovitan teil pöörduda teile sobiva notari poole pärimisasja puudutavale konsultatsioonile. Notar saab kontrollida, kas teie isa suhtes on pärimismenetlus algatatud ning selgitada kas pärimisregistris on andmeid isa tehtud testamentide kohta ja millised on teie kui võimaliku seadusjärgse pärija õigused. Kui pärimismenetlust ei ole veel algatatud, saab notar selgitada pärimismenetluse algatamise võimalust ning soovi korral saate esitada pärimismenetluse algatamise avalduse. Kui kõnealune kodune testament on teie valduses, tuleb selle originaal viivitamata notarile esitada. Kui originaal ei ole teie valduses, teatage notarile, kelle valduses see teie teada on ning võimalusel esitage notarile teile antud koopia. Samuti tuleks notarile teatada, et teil on kahtlusi testamendi ehtsuse ja kehtivuse suhtes ning anda teada testamendi tunnistajatest ja nende seostest testamendist kasu saavate isikutega. Kui testament on juba notarile esitatud ja pärimismenetlus algatatud, saab notar selgitada, millises etapis menetlus on ning kuidas saate oma vastuväited ja võimalikud tõendid menetluses esitada, ehk ka sellisel juhul pöörduge julgelt notari poole ja andke teada, et soovite konsultatsiooni.

Tere Küsimus pärandamise kohta. Soovin jagada vara kahe lapse vahel. Küsimus on selline 1. Kui pärandan lastele võrdsed osad kas üks lastest võib vara maha müüa juhul, kui teine laps on alaealine? 2. Kui jagan vara laste vahel mittevõrdsetes osades, kas üks laps peab teisele, alaealisele rahavahe juurde maksma? Kui jah, kas rahasumma tuleb anda koheselt või võib jaotada see mitme aasta peale? Tänan ette

1. Kui pärandate vara lastele võrdsetes osades ning üks lastest on teie surma ajal alaealine, siis ei saa teine laps pärandvara üksinda müüa. Pärandvara kuulub pärijatele ühiselt ning alaealise pärija huve esindab tema seaduslik esindaja. Pärandvara müümiseks või muul viisil käsutamiseks (nt pärandvara jagamiseks) on alaealise puhul vajalik kohtu nõusolek.

2. Kui pärandate vara lastele mittevõrdsetes osades, siis ei teki teisel lapsel automaatselt kohustust maksta alaealisele lapsele rahalist vahet. Vara jaguneb selliselt, nagu see on testamendis määratud. Küll aga tuleb arvestada, et alaealisel lapsel võib olla õigus nõuda sundosa, kui tema pärandiosa on testamendiga oluliselt vähendatud. Sundosa on rahaline nõue, mille suurus on pool sellest osast, millele lapsel oleks olnud õigus seadusjärgse pärimise korral. Sundosa nõude täitmise viis ja võimalik tasumise tähtaeg sõltuvad konkreetsetest asjaoludest ning poolte kokkuleppest. 

   Soovitan täpsema konsultatsiooni saamiseks pöörduda endale sobiva notari poole. Kontaktid on leitavad siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Tere! Testamendis on kolm last määratud võrdseteks pärijateks, ja testamendi lõpus on ühele lapsele määratud annakuga kinnisasi. Kas on õiguspärane, kui peale pärandaja surma on kogu pärandvara seesama kinniasi? Kaks pärijat jäävad tühjade pihkudega? Teine küsimus Meil on abikaasaga kaks poega ja me ei tea kas me peaks tegema abikaasade vahelise vastikuse testamendi või mitte? Tänan.

Testamendis võib pärandaja määrata pärijad ning teha ka annakuid. Kui testamendis on kolm last nimetatud võrdseteks pärijateks, siis pärand jaguneb üldjuhul nende vahel võrdsetes osades. Samas võib pärandaja testamendis määrata täiendavalt ühele isikule annakuna konkreetse kinnisasja. Annak ei tee annakusaajat automaatselt ainupärijaks, vaid annab talle õiguse nõuda annakuks määratud eseme või õiguse üleandmist pärijatelt. Kui kogu pärandvara koosneb ainult ühest kinnisasjast ning see kinnisasi on testamendis määratud annakuna ühele lapsele, siis annaku täitmise tulemusena võibki see kinnisasi minna sellele ühele lapsele ja teisted lapsed ei pruugi sellest pärandvarast midagi saada. Samas, kui testamendis on kolm last määratud võrdselt pärijateks, tuleb testamenti tõlgendada tervikuna. Üldjuhul tähendab võrdselt pärijaks määramine seda, et kõigil kolmel lapsel peaks olema õigus saada võrdne osa pärandist. Seetõttu võib sellises olukorras tekkida vastuolu testamendi kahe osa vahel: ühelt poolt on kõik kolm last nimetatud võrdseteks pärijateks, teiselt poolt on kogu vara moodustav kinnisasi määratud annakuna ainult ühele lapsele. Sellisel juhul tuleb välja selgitada pärandaja tegelik tahe. Kui testamendi sisu ei ole üheselt selge, võib tekkida vajadus testamendi tõlgendamiseks. Selle tulemus võib olla kas pärandi jagamine kõigi pärijate vahel või kogu vara jätmine ühele pärijale, sõltuvalt sellest, milline tõlgendus kõige paremini kajastab pärandaja tahet.
Teise küsimuse osas: abikaasade vastastikune testament võib olla mõistlik lahendus juhul, kui soovite ühiselt reguleerida vara pärimist ja tagada teineteise majanduslik kindlustatus pärast ühe abikaasa surma. Sellise testamendi eeliseks on õigusselgus ja see, et abikaasad saavad kokku leppida ühises pärimiskorras. Samas tuleb arvestada, et vastastikune testament piirab teatud juhtudel ühepoolset hilisemat muutmist ning võib mõjutada laste tulevasi pärimisõigusi. Kui peres on kaks poega ja soovite vältida hilisemaid vaidlusi, on mõistlik enne otsustamist arutada notariga läbi: 1) milline vara kuulub kummalegi abikaasale, 2) kas soovite kogu vara esmalt üle anda ellujäänud abikaasale, 3) millal ja kuidas peaksid lapsed pärima, 4) kas soovite sätestada eritingimusi (näiteks kasutusõigus, elamisõigus või annaku tegemine). Sobiva lahenduse valik sõltub teie perekonna ja vara konkreetsest olukorrast. Teile sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri 

Tere Abikaasade vastastikuses testamendis p3 Korraldus surma korral on selline sõnastus: "Peale viimase abikaasa surma jääb meie ühisomandis olev kinnistu, mis asub aadressil X pojale (nimi), kes on sündinud aastal... ." Mida sellisest sõnastusest välja lugeda. Kas tegemist on pärijaga või annaku saajaga?

Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.
Kui abikaasade vastastikuses testamendis on kirjas, et peale viimase abikaasa surma jääb meie ühisomandis olev kinnistu, mis asub aadressil X pojale (nimi), kes on sündinud aastal... , siis on abikaasad määranud annaku. 

Abikaasade vastastikuses testamendis (2008.a) peale viimase abikaasa surma on nende ühisomandis olev kinnistu jäetud pojale. Kas poeg on automaatselt pärija või peab välja selgitama teised võimalikud pärijad? Kas kinnistu on annak? Notar viitas seaduse muudatusele pärimismenetluse algatamisel.

Kui testamendis on pärast viimase abikaasa surma määratud ühisomandis olev kinnistu ühele isikule (pojale), tuleb selgitada, kas tegemist on pärija määramisega või annakuga. Kui kinnistu on jäetud pojale ilma pärijaks nimetamiseta, võib tegemist olla annakuga, mis ei muuda poega automaatselt pärijaks. Sellisel juhul tuleb välja selgitada ka teised võimalikud pärijad ning nende õigused. Kui poeg on testamendis määratud pärijaks, siis on ta pärimismenetluses pärija staatusega, kuid pärimismenetluse käigus tuleb ikkagi kontrollida, kas esineb ka teisi võimalikke pärijaid.
Notari viide seaduse muudatusele puudutab asjaolu, et enne 2009. aasta reformi kehtis Eestis pärimises vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärija pidi pärandi saamiseks olema aktiivne, ehk avaldama tahet pärand vastu võtta. Kehtiv pärimissüsteem on vastupidine ehk loobumissüsteem, s.t. pärijaks võib saada ilma, et sa oleksid aktiivne pärija. Nüüdse süsteemi puhul peab pärija olema aktiivne, kui ta ei taha pärandit vastu võtta.
Notar peab kontrollima pärijate ringi ja testamendi ulatust enne pärimistunnistuse väljastamist. Kui testamendis oli poeg nimetatud annakusaaja ning testamendis ei ole nimetatud annakutäitjat, siis pärimisseaduse kohuselt on annakutäitjaks pärija. Seega annaku üleandmist saabki teha alles peale seda, kui on selgunud, kes on pärijad ehk kui on väljastatud pärimistunnistus. 

Tere! Minu õel suri eelmine aasta sõber (enesetapp). Selgus, et õele tehti käsitsi kirjutatud testament. Asja teeb raskeks see, et surnud isiku teised sõbrad arvasid, et nemad saavad testamendi, kuid nad leidsid paberid ja pettusid, et kõik on minu õele. Nad läksid meie koju õelt allkirju nõudma võlts dokumentidele, millega nad oleks saanud omale kõik. Nad lasid õel lugeda testamenti, kuid nad võtsid need kõik talt käest ära. Kuna õde allkirju ei andnud, siis nad vihastasid ja hakkasid ähvardama igatepidi. Neil oli ka kaasas surnud isiku tädi ja tema mees. Nad on helistanud ja manipuleerivad, et viskavad kirjutatud testamendi minema ja me ei saa midagi teha, et las läheb siis riigile, kui nemad ei saa. Nad ähvardasid, et nende sõna õe sõna vastu, et keegi niikuinii ei usu ühte inimesest ja pole tõestus ka. Nad on õe ära blokeerinud ja mitte kuidagi ei saa nendega suhelda. Meil kodus on ka kaamera, kuid see ei tööta ja polegi ühtegi tõestust, et nad käisid. Mida me peaks tegema?

Inimene, kelle kätte on antud kodune testament hoiule või kelle kätte on kodune testament sattunud, on kohustatud koduse testamendi esitama notarile viivitamata pärast testamendi tegija surmast teada saamist. Pärijal või isikul, kellele on tekkinud kahju testamendi varjamise või hävitamise tõttu, on õigus esitada kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes on testamendi süüliselt kõrvaldanud või seda varjanud.
Soovitan pöörduda esimesel võimalusel politsei poole seoses ähvarduste ja võimaliku pettusekatsega ning samuti kui on alust arvata, et testamenti varjatakse või võidakse hävitada. 

Minu kadunud isa jättis talu minu emale. Tänaseks on ema talu maha müünud ja ostnud korteri. Ema pärijateks on kaks last. Kas ema peab tegema testamendi ümber ostetud korteri pärimiseks lastele või kehtib automaatslet edasi olemasolev isa poolt tehtud pärand emale ja ema praegune vara ehk korter läheb automaatselt lastele edasi ema surma korral? Maja müügist on emal veel natuke raha järgi, kas selle kohta on vaja tal teha muudatus olemasolevas isa testamendis oma lastele? Isa poolt tehtud testament oli tehtud KOGU MINU VARA jääb emale. Kas see kehtib ka nüüd latsele ema surma korral tema korteri ja raha kohta? Üks laps on emalt juba osa talu müügi rahast omale kaubelnud. Kuidas ja kas seda peaks ema nüüd oma testamendis kajastama?

Hetkel ei ole aru saada, kas teie ema päris vastastikuse testamendi alusel või oli isa üksi teinud testamendi, kus nimetas kogu oma vara pärijaks oma abikaasa ehk teie ema. Kui tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga, siis oleneb kas abikaasad määrasid kohe ka üleelanud abikaasa osas pärijad võ mitte. Juhul kui abikaasade vastastikuses testamendis oli määratud, kes on pärijad, kui enam kumbagi abikaasat ei ole, siis ema enam uusi pärimise korraldusi teha ei saa, s.t. ema ei saa määrata pärijateks kedagi teist, kui abikaasad olid koos testamendis määranud. Seega vara, mis ema surma päeval on olemas, pärijateks saavad peale ema surma abikaasade vastastikuses testamendis nimetatud isikud. Küll aga kui testamendiga ei ole piiratud vara käsutusõigust, siis on emal õigus oma elu ajal olemasolevat vara müüja, kinkida, koormata. Kui isa oli üksi teinud testamendi, kus ta määras, et kogu vara pärijaks on tema abikaasa, siis teie emal on õigus teha testament ning määrata, kes on tema vara pärijad või konkreetsete esemete või õiguste saajad. Kui teie ema antud juhul testamenti ei tee, siis tema lahkumisel toimub seadusjärgne pärimine https://parimine.notar.ee/parimine/kes-parib/