Tere, Juhul kui sõidukile on otsa sõitnud elektritõukeratta juht (era, mitte renditud ratas) ja kahjustanud sellega autot, siis kui reaalne on kohtu kaudu saada tagasi auto remondiks kulunud summa? Kui kaua võtab keskmiselt aega kohtumenetlus ja mida selleks tegema peab?. Elektritõukeratta juht on oma süüd tunnistanud.

Iga isik, kes on teisele kahju põhjustanud ja selle põhjustamises süüdi, peab tekkinud kahju hüvitama. Kui elektritõukeratta juht oma süüd ei eita, tuleks esmalt talle esitada konkreetne kahju hüvitamise nõue koos kalkulatsiooniga auto kahjustuste kõrvaldamiseks. Kui vaatamata oma süü jaatamisele kahju hüvitamisest siiski keeldutakse, saab nõude maksma panna kohtu kaudu. Selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus ja lisada juurde kõik faktilisi asjaolusid tõendavad dokumendid. Oluline on tõendada, kes põhjustas kahju, kas kahju põhjustaja oli selles süüdi, kui suur on tekitatud kahju. Kohtumenetlusele kuluvat aega ei ole kahjuks võimalik prognoosida. See sõltub nii poolte käitumisest menetluses kui ka kohtu töökoormusest.

Tere.Kuidas pöörduda riigikohtusse avaldusega valimiskomsjoni otsuse vastu.14.05 .24 andis riigikohus esialgse õiguskaitse Eestimaa Rohelite Erakonna kandidaatidele europarlamenti registreerimiseks ilma kautsjonita.Kandideerisin üksikkandidaadina ja minu kandidatuur lükati tagasi kuna mul polnud sellist kautsjoniraha kusagilt võtta.Peale riigikohtu otsust pöördusin valimiskomisjoni poole et,ka mind ennistataks nimekirja vastus oli eitav.Nimelt väidetav otsus kehtivat vaid eestimaa roheliste erakonna liikmetele ja ei laiene kellelegi teisele.Hetkel tunnen et,minu põhiseaduslikku õigust kandideerida on sügavalt riivatud sellise erisuse tegemisega.Kuidas käituda?

Valimiste korraldusele kaebuse esitamine on detailselt reguleeritud Euroopa Parlamendi valimise seaduses alates § 67 Kahjuks ei saa vastaja Riigikohtu esmase õiguskaitse andmist eestimaa Roheliste Erakonna kandidaatidele kommenteerida, kuivõrd selleks on vajalik teada nii kaebuse täpset sisu kui Riigikohtu lahendi põhjendusi.

Menetluse seisund: lõpplahend kuulutatud. Tehti apellatsioonmenetlus, lõpetatud/lahendatud 01.04.2024. Dokumendi staatus: Jõustumise ootel. Siit küsimus, kuna jõustub kohtuotsus? E-toimikust ei näe mingeid tähtaegu.

Kohtuotsus jõustub edasikaebe tähtaja möödumisel, kui kumbki pool ei ole otsust edasi kaevanud. Edasikaebe tähtaeg hakkab kulgema otsuse kätte toimetamisest ja on tavaliselt 30 päeva kättetimetamisest arvates. Seega võib see olla iga menetusosalise jaoks erinev. Otsus jõustub, kui ka kõige hiljem otsuse vastu võtnud menetlusosalise jaoks on edasikaebe tähtaeg möödunud ja otsust ei ole edasi kaevatud.  Seega ei saagi täna, 23.04.2024 olla 01.04.2024 tehtud otsus veel jõustunud.

Saan aru, et kaasomandi lõpetamiseks on tarvis kokkulepet ning kui seda ei saavutata, tuleb pöörduda kohtusse. Kas siis otsin juristi ning räägin talle mure ära ning ta aitab koostada vastava nõude kohtusse?

Kohtule esitatavad dokumendid peavad vastama seadusega kehtestatud nõuetele vormi kui ka sisu poolest. Seega saab soovitada vajalike dokumentide koostamise tellimist juriidiliste teadmiste ning kohtumenetluses osalemise kogemusega isikult. Koostöö toimib seejuures viisil, et Teie kirjeldate juristile asjaolud, esitate oma nägemuse soovitavast tulemusest ja jurist annab hinnangu tulemuslikkuse perspektiivile, pakub alternatiivseid lahendusi, kui mõni neist tundub parem ning viimaks koostab, vormistab ja kui soovite, esitab ka kohtule vajalikud dokumendid ja tõendid.

1. Is it possible to go still with Pärnu County Court's "urgent procedure for a payment order" after they send the case to Harju County Court. ( Please note the debtor wants to pay the amount with in 2 years but I want it in one year. But now i convince myself i can go with 2 years. I have the sing contract by debtor where they mention they will pay with in two year) 2. How to file a lawsuit for demanding payment to Harju County Court? Do i need to fill any particular forms or i can just explain my case detail in word file then sing it and send to the court?

1. Kui Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on andnud asja lahendamiseks Harju Maakohtule, ei ole võimalik samas tsiviilasjas enam tagasi maksekäsu kiirmenetlusse minna. Menetlus jätkub hagimenetluses.

2. Hagiavaldus peab vastama nii seaduses sätestatud sisu- kui vorminõuetele. Hagiavalduses tuleb märkida hagihind, andmed hageja ja kostja kohta, hageja nõue, tõendid ja info selle kohta, kuidas soovitakse hagi menetleda. Abi võib olla kohtute veebilehel avaldatud vormist, ent kui puuduvad kogemused ja teadmised, soovitan hagiavalduse koostamiseks kasutada juriidiliste teadmistega ja kohtule dokumentide koostamise kogemusega isiku abi.

Tere! Mina olen KK, 22-aastane tartlane. Sooviksin Teilt uurida mõningaid asju seoses rünnakuga minu vastu. Nimelt täpselt kuu tagasi jälitati, karjuti homofoobseid väljendeid, oodati ning löödi mind. Selle tagajärjeks on mul täpselt näo keskel kaks armi ja tüsistustega nina. EMOs küll öeldi, et õnneks ninaluu on terve, kuid võrreldes pilte enne ja pärast on nina vormi muutnud. Politseisse olen avalduse juba andnud ja käinud ka kohapeal ütlusi andmas. Kannatada sai ka täitesüstid, mida olen varasemalt lasknud endale teha (täpselt nendes kohtades, kus sain kannatada). Lähtudes sellest kõigest sooviksingi uurida, mida ma peaksin tegema. Politseis räägiti, et esmalt läheb see prokurörile, sealt kohtuniku juurde ning kui sealt ei saa soovitud tulemust/kokkulepet siis tsiviilasjaga kohtusse. Kuid mulle jäi arusaamatuks, kuidas see protsess täpselt välja peaks nägema. Isiklikult tunnen, et olen saanud palju rohkem kannatada, kui täitesüstide kinnimaksmine (summa mis ma panin avalduses kahjustatud vara alla). Mõtlesingi, kas armide ja suurenenud kühmu tõttu ninal oleks üldse mõtet kohtusse pöörduda. Miski minus ei anna rahu, et sellise inimese poolt tekitatud armid mul elu lõpuni näos tasuta peaks olema.  

Kannatanul on õigus esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi ehk kuriteoga tekitatud tagajärje heastamise või tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille kohus lahendab kriminaalasja raames. Kui kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esita või kui kohus selle läbi vaatamata jätab, võib kannatanu esitada sama nõude tema õigusi rikkunud isiku vastu tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba, tsiviilkohtus tuleb tasuda riigilõiv. Rohkem kuritoohvri õigustest saab lugeda kuriteoohvri infolehelt.

Tere, austatud Jurist! Mina pöördusin rohkem kui 2 nädalat tagasi minu korteriühistu liikme poole, et ta näitaks mulle dokumendid 2023 aasta eest. Tema vastas, et ma pean nende eest maksma üldse, et vaadata. Nüüd aga ma tahan pöörduda kohtusse, et vaadata neid dokumente. Kas Teie saaksite aidata kuidas täpsemalt ma pean avalduse koostama, et nõuda oma korteriühistult dokumente vaatamiseks? Kõik kirjad on mul salveststud ja ma saan tõestada, millal ma kirjutasin talle ja mis palvega. Aitäh! 

Kui Te ise jääte kohtusse dokumentide koostamisel hätta, võite pöörduda juristi poole, kes Teile vastava avalduse koostab. Õigusabiteenust osutavad mitmed õigusbürood ja millisesse pöördute, saate ise otsustada.

Tere. Sooviksin nõu, kuida peaks antud olukorras asja käsitlema. Nimelt üks ettevõtte tellis minult elektri- ja nõrkvoolupaigaldise projektid. Töö on teostatud ning arve esitatud. Klient ise kirjutas, et esita arve. Nüüd, aga jant kestab juba 250 päeva ning arvele on teostatud ainut väikseid osamakseid. Arve kogusumma 6900Eur ning 250 päeva jooksul on klient tasunud 2260Eur. Minul isiklikult on tunne, et klient maksab arveid väikeste osamaksetega ainult eesmärgil, et ma ei pöörduks maksekäsu kiirmenetluse poole. Kahjuks olen väga väsinud ootamast raha mis peaks olema tasutud teostatud töö eest. Kas antud olukorras kus klient teeb suvaliseid osamakseid on võimalik asja lahendada läbe maksekäsu kiirkorralduse? Või jääksin antud olukorras kaotaja rolli kuna klient "annab endast parima" et arveid tasuda. Antud kliendiga on ka teine arve üleval, kus on maksekäitumine sisuliselt sama. Arve tähtaeg ületatud 135 päeva ning arve kogusummast tasutud 1000 euri. Ettevõtte käivet vaadates, siis neil ei tohiks olla raskusi arvete tasumisega. Seega siin tundub, et viivitamine on pigem meelega, kuid mis põhjusel, ei saa aru. Kuidas oleks siin võimalik kasutada maksekäsu kiirkorraldust ning kas see annaks soovitud efekti ( ehk arvete laekumine) Lugupidamisega, 

Maksekäsu kiirmenetlus on kohtumenetluse liik, mis võimaldab oma nõude maksma panna, saada maksekäsu näol täitedokumendi, mida saab kohtutäituri vahendusel sundtäita. Asjaolu, et võlgnevust tasutakse ilma kokkuleppeta võlgniku suva järgi väikeste osamaksetena ei mõjuta õigust kohtusse pöörduda, olgu siis hagimenetlusse või maksekäsu kiirmenetlusse.

Vastaja hinnangul võiks maksekäsu kiirmenetlus kui hagimenetlusest kiirem ja odavam menetluse liik olla kohane abinõu arve täieliku laekumise näol. Lisaks tuleb silmas pidada, et kohtusse pöördumiseks on aega 3 aastat arve maksetähtajast arvates, kuna 3 aastaga nõue aegub. Kohtulahendiga tunnustatud nõue aegub aga 10 aastaga lahendi jõustumisest.

Tere, Lubage palun paar küsimust: tulenevalt Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, § 45, lg 3, kavatsen esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks andma teavet ja korteriühistuga seonduvate dokumentidega tutvumiseks võimaldamist. Küsin – kas kuskil internetiavarustes on olemas hagita menetluse plankett, mida on võimalik alla laadida? Märkuseks – veebilehel https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid ma kahjuks ei leia hagita menetluse alusdokumendi vormi. Teine küsimus – kas antud Korteriomandi- ja korteriühistuseadus,§ 45, lg 3 hagita menetluse eest tuleb tasuda riigilõiv? Vastus palun edastada kirjalikult allpoololevale meiliaadressile Lugupidamisega ja ette tänades. 

Hagita menetluse planketti tõenäoliselt olemas ei ole, ehkki vastaja ei ole ilmselt kursis kogu internetis leiduva materjaliga. Hagita menetlusse esitatava avalduse ülesehitus võiks olla sarnane hagimenetlusega. Esmalt tuleks kirjeldada kõik faktilised asjaolud, mis asjas tähtsust omavad, sealhulgas milliste dokumentidega ja mis eesmärgil soovitakse tutvuda, millal on tutvumist juhatuselt nõutud ja mida on vastuseks saadud. Seejärel võiks olla nimetatud, millistele õiguslikele alustele esitatud nõue tugineb.

Avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjastasutakse riigilõivu 50 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 5).

Tere, Kirjeldan teile olukorda ja sooviks teada, kas mul on õigus kaaluda tsiviilkohtusse minekuks. Samuti, kas on eetiline õigus laste käest küsida nüüd tagantjärgi nende arvamust, kui on teada, justkui "salaluuraja" on meie huviringis. Olen üle võtnud noorte juhendamise tuletõrjespordi valdkonnas, kuna eelmine juhendaja ei soovinud jätkata. Messengeri grupp, mis varem kuulus seltsile, mille alt trennid toimusid, on siiani tema valduses ja keeldub neid juhatusele tagastamist. Seal suhtleb ta noortega endiselt ning õõnestab seltsi treeningutega tegevust. Info meieni jõuab läbi ühe noore, kes käib nüüd ka minu all trennis. Tuletõrje sporti harrastatakse Eestis peamiselt ühte liiki, mida kutsutakse klassikaliseks tuletõrjespordiks. Lisaks on olemas ka sakslaste stiil, nimetusega CTIF. Kui ma uuel aastal alustasin treeningutega, siis esmakohtumisel noortega, tutvustasin neile mõlemat stiili ning vabas vormis sai arutletud, kas noored soovivad mõlemat ega tegeleda(need ei erine üksteisest väga palju). Lapsed olid huvitatud ning mis minulgi selle vastu olla saab. Käisin Tuletõrjespordi liidu üldkoosolekul ning seal on eelnev juhendaja rääkinud valeinformatsiooni, justkui tema oleks esindaja ja peajuhendaja meie piirkonnas. Rääkisin seal kogu rahvale, kuidas olukord tegelikult on. Kuna ka liiduni oli jõudnud info et meie ei tegele enam klassikalise tuletõrje spordiga, siis valgustasin neid ka sellest, et viisin läbi küsitluse avatud arutlevas vormis ning kuna noored soovisid mõlemat(klassikalist ja CTIF formaati) harrastada, siis nii ka teeme. Nüüd aga üks noorsportlane jagas meiega eelmise juhendaja Messengeri salvestust, kus ta uuris oma grupist, kas mina olevat teinud küsitluse või uuringu. Sealt sai ta kahelt lapselt vastuseks "ei" ning mainis lastele seal samas, et järelikult mina valetaksin talle liidu koosolekul otse silma sisse. Olen olukorras, kus ta on mind kinnises grupis(ma ei tea veel kas ka kuskil mujal) nimetanud valetajaks, mida ma ometigi teinud ei ole. Suhted meie seltsi ja eelmise juhendaja vahel on niigi halvad ja mingeid vastuseid või arupärimisi me temalt ei saa, küll aga mustab ta minu nime ka tuletõrjespordi liidus selle valega. Minu tunnistajaks on kaasjuhendajaja üks lapsevanem, kes oli ka esmakohtumisel. Laste käest ei ole ma veel küsinud, kuna ei oska seisukohta võtta eetilisuse koha pealt. Ei tahaks lapsi sellesse kaasata omalt poolt. Noor, kes meile seda infot jagas, tegi seda ise vabatahtlikult, tulles meile seda heas usus rääkima. Kuna mul pole kuskil kirjalikku tõendit, et lastega sel teemal jutuajamise läbi viisin ning pole veel alevi vahel minu peale näpuga näidatud, kas mul on mingit õiguslikku alust tema vastu hagi esitada? 

Kui pöörduda kohtusse, saab lla tegemist nõudega õigusvastasest tegevusest hoidumiseks ja/või mittevaralise kahju välja mõstmiseks. Et tulemuslikkust hinnata, tuleks mõelda kahe küsimuse üle: 1) kas tegemist on õigusvastase teoga; 2) kas avaldatu tagajärjel on tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sh ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Seejuures peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Foormis konkreetsetele asjaoludele hinnangut anda kahjuks ei ole võimalik, seega tuleb tegevuse õigusvastasus selgitada välja individuaalsel õigusnõustamisel.

Kui teo õigusvastasus leiab kinnitust, tekib õigus nii õigusvastase teo keelamisele edaspidi kui mittevaralise kahju hüvitisele. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja 22. oktoobri 2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 14). Nii on ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu eest hüvitise määramisel varasema praktika kohaselt hüvitist vähendatud ja mõistetud välja näiteks 100 eurot. Siiski võib kohtusse pöördumine olla vajalik ja õige, kui tegu on õigusvastane ja kui sellega on tekitatud Teile mittesoovitavaid tagajärgi ka siis kui rahalise hüvitise saamine ei olegi esmärk. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-05 p 29 asunud seisukohale, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile, võib kolleegiumi arvates kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega.