Maakohtusse pöördumise üldised eeldused
Tere mul on selline küsimus mis dokumente on vaja, et inimest kohtusse anda. Ja kus saaks täpsemalt infot kuidas edasi toimida ja kas on mõtet kohtusse esitada avaldus
Meil on kolme liiki kohtumenetlusi: tsiviil-, haldus- ja kriminaalkohtumenetlused, iga kohtumenetlus on reguleeritud vastava seadusega. Küsija soovib algatada kohtumenetlust teise inimese vastu, võib eeldada, et silmas on peetud tsiviilkohtumenetlust, seda reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Kohtutest ja kohtu poole pöördumisest saab juurde lugeda: https://www.kohus.ee/
Tsiviilasju menetlevad maakohtud, kohtule tuleb esitada hagiavaldus, tsiviilvaidluse pooled on hageja, kes esitab hagiavalduses nõude ja kostja, kelle vastu nõue esitatakse. Maakohtu poole pöördumisest saab juurde lugeda artiklist: https://www.juristaitab.ee/et/maakohtusse-poordumine
Kohtu poole on võimalik edukalt pöörduda siis, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: hagejal on kostja vastu nõue, see nõue on muutnud sissenõutavaks, hageja andis kostjale võimaluse täita kohustust, hageja tõendab oma nõuet tõenditega, hageja nõue ei ole aegunud, hageja valis õige kohtu, hagiavaldus vastab vorminõuetele, kostja isik on selgelt tuvastatav, riigilõiv on tasutud. Kohtusse pöördumine on põhjendatud siis, kui muud lahendused ei ole andnud tulemust või ei ole võimalikud. Seetõttu peab hageja enne hagi esitamist veenduma, et kõik eeltingimused on täidetud.
Kõige olulisem eeldus on hagejal nõude olemasolu. Kohus ei menetle iga hagiavaldust, vaid ainult sellist, mille hageja on esitanud oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Hageja selgitab kohtule oma õiguslikku huvi hagiavalduses kostja vastu esitatud konkreetse nõude kaudu. Nõue tähendab, et hageja kui võlausaldaja saab kostjalt kui võlgnikult midagi nõuda, nõue võib tuleneda kostja poolt lepingu rikkumisest (näiteks müügi-, laenu-, üüri-, töövõtuleping jne) või kostja poolt lepinguvälisest kahju tekitamisest, alusetust rikastumist ja muudest seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest.
Nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. See tähendab, et kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud. Näiteks kui võlgnik peab maksma üüri või laen tuli tagasi maksta 20.kuupäeval, siis võlausaldaja ei saa 18. või 19. kuupäeval veel maksmist nõuda, kuna täitmise tähtaeg veel kehtib. Kui aga raha jäi ka 20. kuupäeval maksmata, siis alates 21. kuupäevast on võlgnik kohustust rikkunud ja temale saab esitada kohustuse (raha maksmise) täitmise nõude. Kui pooled ei ole omavahel täitmise aega kokku leppinud, peab võlausaldaja esmalt andma kirjalikult (näiteks e-kirja teel) võlgnikule täitmise mõistliku tähtaja, ootama tähtaja saabumise ära. Kui võlgnik tähtaja lõpuks kohustust ei täida, muutub see nõue sissenõutavaks.
Võlausaldaja peab valima, mida ta võlgnikult nõuab. Kui võlgnik rikub oma kohustust, saab võlausaldaja kohaldada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, millised on loetletud VÕS §-s 101: kohustuse täitmine, kahju hüvitamine, lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine, hinna alandamine jne. Milline neist valida, sõltub nõude tekkimise alustest ja asjaoludest.
Soovitame küsijal esmalt välja selgitada, kas tal on tulevase kostja vastu olemas tegelik nõue. Hea abimees selleks on Jurist Aitab kodulehel olev juturobot (sinine mumm all paremas nurgas). Juturobotile tuleb juhtunust täpselt teada anda, näiteks lepingu või kokkuleppe korral selle sõlmimise aeg, milles kokku lepiti, mida üks lubas ja mida teine lubas ning kas lubadused täideti; kui lubadus jäi täitmata, siis kas täitmise tähtaeg oli kokku lepitud jne. Juturobot võib esitada juurde täpsustavaid küsimusi, ka neile oleks hea vastata, sest siis saaks juturobot anda esmase kontrollitud õigusliku arvamuse nõude olemasolu, selle tõendatuse ning edu väljavaadete kohta. Kui nõue tundub edukas, on seejärel hea pöörduda juristi poole, kes aitab kohtule esitatavad dokumendid ette valmistada.