Mul on kriminaalhooldus ja määratud alkoholikeeld ja politsei pani mind puhuma ning ma puhusin välja joobe, kuid mulle ei antud joobe protokolli ega ma ka ei allkirjastanud midagi. Kas see on siis fikseeritud rikkumine?

Joobe tuvastamine võib olla fikseeritud ja teave kriminaalhooldajale edastatud ka ilma Teie allkirjata ja protokolliga tutvumiseta, eeldusel, et joove mõõdeti tõendusliku alkomeetriga (nt puhumisreididel kasutatakse tavapäraselt tõenduslikku alkomeetrit). Ka see, et  kohapeal protokolli koopiat ei antud, ei nulli automaatselt kontrolli tulemust. Küll aga võib menetluskorra rikkumine või ebapiisav tõendamine olla oluline, kui selle rikkumise tõttu hakatakse näiteks taotlema KarS § 74 alusel käitumiskontrolli tingimuste muutmist või tingimisi karistuse täitmisele pööramist. Kui tegemist oli vähese joobega ja esmakordse rikkumisega, siis võib kriminaalhooldaja piirduda hoiatusega ning mitte rakendada kohe kõige karmimat meedet, st karistuse täitmisele pööramist.

Soovin nõu ja abi seoses minu ema pangakontolt 2025. aasta septembris ja oktoobris välja võetud suurem summa sularaha minu vanema venna poolt. Minu ema on dementne ja viibib hooldekodus alates detsember 2025. 2025. aasta veebruarist olin mina ema pangakonto volitatud isik. Minu vend ei olnud pangas volitatud isik, kuid tema kätte usaldasin ema pangakaardi ja id kaardi septembrikuust alates, kuna ema peitis asju ja haigus progresseerus. Vend elas emale lähedal ja aitas teda igapäevaselt, tundus see loogilisena. Mina elan alaliselt Soomes viimased 15a. Ema tavapärane sularaha väljavõtt pangast oli umbes 600 €, kuna talle sobis poe arvete ja kommunaalmaksete eest tasuda sularahas. Septembris, kui pangakaart oli venna käes, suurenes sularaha väljavõtmine umbes 1200 euroni. Oktoober 2025, tulin Soomest Eestisse, et emaga taas arstide juures käia. Sellel ajal oli pangakaart minu käes ning ma ei osanud vaadata ja sel hetkel ei tuvastanud ebatavalisi sularaha väljavõtteid. Pärast minu Eestist lahkumist ja kaardi vennale tagasi andmist hakati ema kontolt tegema 500 € suuruseid sularahaväljavõtteid. Kokku võeti välja ligi 5000 €. Lisaks on makstud kaardiga ka makseid erinevates poodides. Avastasin raha kadumise novembris 2025. ning sulgesin pangakaardi koheselt. Kontole oli selleks ajaks jäänud 200 €. Mul on olemas pangaväljavõtted,kuupäevad, kellaajad ja ATM-ide asukohad ning Messengeris tehtud vestlustest kuvatõmmised, mis puudutavad raha võtmist. Vend väidab, et ema olevat suvel palunud tal võtta „matuseraha“ ja mitte mulle sellest rääkida. Samas tekkisid suuremad väljavõtmised alles pärast minu oktoobrikuist Eestis käimist ja samal päeval kui ma Eestist lahkusin. Kuidas ma peaksin nüüd seda asja ajama hakkama, kuna tänase päevani ei ole saanud me vennaga mingit kooskõla ja ta ei soostu raha ka tagasi maksma ema arvele? 

Teie kirjeldatud asjaoludel soovitame esmalt esitada politseile kuriteoteate. Kuriteoteates tuleks võimalikult täpselt kirjeldada, millal pangakaart venna valdusesse anti, millisteks toiminguteks tal seda kasutada lubati, millal ja millistes summades raha välja võeti ning miks Te leiate, et need väljamaksed ei olnud ema soovitud ega tehtud tema huvides. Kuriteoteatele tasub lisada pangakonto väljavõtted ja Messengeri vestluste kuvatõmmised. Samuti tuleks ära märkida sularahaautomaatide asukohad ning väljamaksete täpsed kellaajad.

Asjaolu, et Te andsite pangakaardi vabatahtlikult vennale, ei tähenda iseenesest, et vennal oli õigus ema kontol olevat raha enda kasuks kasutada. Riigikohtu praktika kohaselt võib ka olukord, kus isikule on pangakaart usaldatud, kuid ta võtab selle abil välja rohkem raha, kui talle oli lubatud, vastata omastamise tunnustele. Millise kuriteokoosseisuga konkreetsel juhul tegemist võib olla, otsustab siiski menetleja pärast asjaolude kontrollimist.

Venna väide, et ema palus tal võtta välja „matuseraha“, on tõendamise küsimus. Oluline võib olla muu hulgas ema tervislik seisund ja otsustusvõime raha väljavõtmise ajal, raha väljavõtmise viis ja sagedus, varasem tavapärane sularahakasutus ning see, mis väljavõetud rahast tegelikult sai. Kui vend väidab, et raha võeti ema korraldusel ja ema jaoks, tuleb hinnata ka seda, kas raha on säilinud või milleks seda kasutati.

Lisaks kriminaalmenetlusele võib vennalt olla võimalik nõuda ema raha tagastamist tsiviilõiguslikult. Siin tuleb aga arvestada, et nõue kuulub emale, mitte Teile. Pangakonto kasutamise volitus ei pruugi anda Teile õigust ema nimel kohtusse pöörduda.

Kui ema dementsuse tõttu ei ole enam võimeline oma varalisi õigusi ise kaitsma ja asju ajama, tuleks kaaluda kohtult talle eestkostja määramise taotlemist. Eestkostja saab talle kohtu poolt antud ülesannete piires ema seadusliku esindajana muu hulgas nõuda ema vara tagastamist ja vajaduse korral esitada tema nimel nõude kohtusse.

Seega soovitame praegu:

1. säilitada kõik pangaväljavõtted, kirjavahetus ja muud tõendid;
2. esitada politseile võimalikult üksikasjalik kuriteoteade;
3. kui ema ei ole enam võimeline oma varalisi küsimusi ise korraldama, pöörduda kohtusse eestkoste seadmiseks;
4. pärast asjaolude täpsustumist hinnata, kas venna vastu tuleb esitada ka eraldi tsiviilnõue raha tagastamiseks.

Politseile tasub kuriteoteade esitada ka siis, kui vend väidab, et raha võeti ema nõusolekul. Just menetluse käigus on võimalik kontrollida poolte erinevaid väiteid ja koguda nende kohta tõendeid.

Nimelt mind on määratud sunniviisiliselt riigitempliga ametniku poolt situatsiooni kus mind väärkoheldakse,ahistatakse,pannakse toime füüsiliselt seksuaalkuritegusid ähvardatakse minult elu võtta jne . Kuidas või kuhu peaksin pöörduma et saada täpsemat informatsiooni mis võibolla on seotud riigi salajase informatsiooniga ja mis infot tavainimesel pole õigus küsidagi. Nimelt kuritarvitatakse minupeal windowsi poolt väljatöödeldud programmi millel on ligipääs(programmi tellida)ainult riigitempliga isikul. Kuidas ja kuhu peaksin oma murega pöörduma et abi saada kuna mind on väärkoheldud juba üle 10a ja leian et oleks õige aeg abi otsida ennem kui hilja kuna ähvardatakse minult minu elu võtta..

Füüsiline vägivald, seksuaalkuriteod ja tapmisähvardused on võimalikud kuriteod ning neid tuleb uurida sõltumata sellest, kes nende toimepanija väidetavalt on. Samas ei ole võimalik järeldada, et tegemist on riikliku salajase programmi või Windowsi spetsiaalse riigile mõeldud tarkvara kasutamisega. Selliste väidete kohta oleks vaja objektiivseid tõendeid ning neid saavad hinnata üksnes pädevad uurimisasutused.

Soovitaksin teha järgmist.

• Kui tunnete, et Teie elu või tervis on vahetus ohus, helistage 112. 
• Esitage kirjalik avaldus Politsei- ja Piirivalveamet-ile. Kirjeldage võimalikult täpselt: 
  • mis on juhtunud; 
  • millal ja kus see toimus; 
  • kes võis olla seotud (kui tead); 
  • millised tõendid või tunnistajad on olemas (sõnumid, salvestised, fotod, videod, arstitõendid jne). 
• Kui leiate, et politsei ei reageeri õiguspäraselt, võite pöörduda Õiguskantsleri Kantselei või Riigiprokuratuur poole, kirjeldades oma muret ja seda, miks peate senist menetlust ebapiisavaks. 

Mind rünnati tanklas, löödi peaga vastu nina: ninaluumurd, põrutus, hiljem tuvastas kõrva-nina-kurguarst nina deformatsiooni ja suunas rinoseptoplastika otsustamiseks. Avaldus politseile on esitatud, vastust pole. Kuidas saada infot menetluse käigu kohta ja mida teha nüüd: oodata politsei otsust või esitada kulude tõttu hagi?

Te ei pea lihtsalt ootama. Üldjuhul on mõistlik kõigepealt küsida kirjalikult menetluse seisu uurijalt. Kui uurija kontakti või kiriminaalasja numbri infot pole, siis kirjutada PPA üldmeilile ja küsida see info sealt ning ühtlasi anda teada, et soovite esitada kahjunõude kriminaalmenetluses. Praktikas ongi  otstarbekaim esitada ravi- ja muud kahjunõuded uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu kriminaalmenetluses, sest tsiviilõiguslik nõue seotakse samas süüteomenetluses kogutud tõenditega. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses on ka riigilõivuvaba, erinevalt tsiviilkohtumenetlusest.

Kahjunõude koostamiseks tuleks välja arvutada nõutava kahju summa (nii juba tekkinud kui ka tulevikus tekkiv kahju, lisaks ka mõistlik mittevaralise kahju hüvitis, mille suurus on hinnanguline ja sõltub mh tekitatud kahjustuste iseloomust) ja nõuda süüteo toimepanijalt selle hüvitamist. Nõude alusena võite viidata võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja täiendavalt ka § 130 lg-le 1 ja §-le 127, 128. Tõenditena tuleb juurde lisada meditsiinidokumendid ja kulutõendid: traumapunkti, EMO, kõrva-nina-kurguarsti ja võimaliku operatsiooni kohta käivad dokumendid ning kõik kuludokumendid. Sh vajadusel palgalehed, tervisekassa otsused jmt. 

Eraldi tsiviilasjaga kohtusse pöördumist tasub enamasti kaaluda alles siis, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse, seda ei alustata, tsiviilhagi jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata või on muu konkreetne põhjus, miks kahjunõuet ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kriminaalmenetluses lahendada. 

Mul küsimus ,et kui sain alguses krimkaristuse ja tingimisi 3 aastat liitkaristusena (purjus sõitmine sealhulgas 1 juhul), ja nüüd sain ka juurde natuke. Aga purjuspeaga sõitmise eest karistus ära kantud aga katseaeg on jäänud liitkaristusena teiste asjade eest mis pole seotud sõitmisega üldse. Kas on võimalus kuidagi taodelda juhilube tegema enne katseaja lõppu ,kuna purjus peaga sõitmise eest on karistus ära täidetud ja järelkoolitus ka tehtud!

Tavaliselt on otsuses kirjas, kui pikaks ajaks juhtimisõigus ära võetakse. Kui see aeg on möödas ning kõik juhtimisõiguse taastamise tingimused on täidetud (needki on otsuses kirjas), saab teooria- ja /või liikluseksami uuesti sooritada ja load uuesti taotleda. Te ei pea ootama kogu liitkaristuse katseaja lõppu.

Kirjutan seoses minu juhtumiga, kus minu sõidukist leiti 01.05.2026 väike kogus kanepit. Kõik leitud esemed on antud ekspertiisi. Soovin saada selgitust, millised on minu võimalused olukorra parandamiseks ja millised on minu õigused ning võimalikud tagajärjed minu jaoks, arvestades, et mul on tingimisi kriminaalkaristus suure kogusega, mille lõpuni on loetud kuud ja mis määrati 3a tagasi. Soovin rõhutada, et olen valmis igasugusteks koostöödeks. Soovin teha kõik endast oleneva, et olukorda lahendada vastutustundlikult ja seaduskuulekalt. Palun andke teada, kuidas saan edasises protsessis oma õigusi ja võimalusi kõige paremini kasutada.

Väikese koguse kanepi puhul võib tegemist olla väärteoga või kuriteoga sõltuvalt kogusest, asjaoludest ja sellest, kas on viiteid käitlemisele. Kui Teil on kehtiv tingimisi vangistus, siis uus kuritegu võib kaasa tuua varem mõistetud karistuse täitmisele pööramise; väärtegu seda kaasa ei too. Kui on tegemist kuriteoga, siis kohus hindab rikkumise raskust, Teie käitumist pärast eelmist otsust, koostöövalmidust, töö- ja pereelu, rehabilitatsiooni jne. Sellises olukorras soovitame kindlasti kaitsjaga nõu pidada.

Tere. Kas teil on sellist juristi kes aitaks määrata uurija või ma ei tea. Mind koguaeg terroriseerib keegi. Na ei jõua enam kannatada. Täna oli veel hullem. Seisin Rahu tänava peatuses ootasin bussi ja jäi seisma auto ja kaks meest irvitasid ja midagi rääkisid vaatasid mind. Mõne aja pärast sõitis väga suurt müra tekitav baiker mööda. Ja sellised terrorit toimuvad koguseg. Olen seotud Tartu vaimsetervise keskusega. Sealt käib juhendama vanglast välja tulnud naine. Ei tea kas need terrorit tulevad sealt keskuse poolt. Palun aidake. Kuhu ma peaks pöörduma murega?

Esialgsel hinnagul ei ole tegu selgelt õigusliku küsimusega. Siiski selgitame, et kui tunned, et sind tänaval ahistatakse, on tegemist soovimatu käitumisega, mida ei pea taluma. Ahistamine võib olla verbaalne (kommentaarid, jultunud küsimused), mitteverbaalne (jälitamine, siivutu viibutamine) või füüsiline (puudutamine, tee blokeerimine). Sellisel juhul võid lahkuda sulle ebamugavast olukorrast kuid võid alati pöörduda ka politsei poole, sest see ei tähenda kohe uurimist või kohtuasja. Politseinik oskab nõu anda ning aidata sul sobiva lahenduseni jõuda. Võta ühendust oma piirkonnapolitseinikuga, kelle kontakti leiad siit, kuid võid helistada ka numbril 112 

Tere, soovin küsida juriidilist nõu seoses varguse juhtumiga minu ettevõttes. Minu ettevõttest varastati mitmekümne tuhande euro väärtuses tööriistu (sh kokku 5 keevitusseadet). Isik, kes varguse toime pani, on tuvastatud ning on oma süüd tunnistanud. Minu küsimused on järgmised: Varastatud tööriistad viidi pandimajja. Arvestades, et tegemist oli suure koguse professionaalsete seadmetega (mitu keevitusseadet korraga või lühikese perioodi jooksul), kas pandimajal on seadusest tulenev kohustus kontrollida selliste esemete päritolu põhjalikumalt? Kas neil oleks pidanud tekkima kahtlus ning kohustus teavitada politseid või võtta ühendust seadmetel olevate kontaktide (nt müüja/omaniku kleebised) kaudu? Milline on pandimaja vastutus sellises olukorras – kas ja millises ulatuses võib pandimaja olla vastutav, kui nad võtavad vastu ilmselgelt kahtlase päritoluga suuremahulise vara? Pandimaja müüs hiljem need seadmed edasi (nt läbi osta.ee keskkonna). Kui mul õnnestub saada info uute ostjate kohta: kas mul on õigus nõuda vara tagastamist uue omaniku käest? või käsitletakse sellist ostjat heauskse omandajana, kelle puhul minul enam tagasinõude õigust ei ole? Kuidas Eesti seadus üldiselt käsitleb selliseid olukordi, kus varastatud asi liigub edasi läbi kolmanda isiku (pandimaja) ja müüakse edasi järgmisele ostjale? Oleksin väga tänulik, kui saaksite selgitada minu õigusi ja võimalikke edasisi samme sellises olukorras. Lugupidamisega

Tere!

Vastan küsimustele punkthaaval:

1. Pantijal ei ole otsest kohustust kontrollida panti toodud eseme päritolu, kuid kirjeldatud asjaolude pinnalt (äratuntavad kleebised, spetsiifilised esemed, ostudokumentide puudumine ka ilmselt) pidanuks pandipidajal tõepoolest tekkima kahtlus esemete päritolus ning heauskseks käitumiseks sellise pandieseme vastuvõtmist ja edasimüümist pidada ei saa. Pigem on tegu pahauskse käitumisega: Pandipidaja on pahauskne, kui ta eseme pandiõigusega koormamisel teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud eseme pandiga koormamise õigust (asjaõigusseaduse (AÕS) § 282¹ lg 1). Sama sätte lg 2 on spetsiifilisemgi: Pandiõiguse heauskset omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
2. Sellest olenemata ei ole pandipidajal  kohustust teavitada politseid võimalikust vargusest - seadus sellist koormust pandimajade pidajale pannud ei ole. Küll aga soovitan teha seda Teil endil, kui see veel tegemata;
3. Küll aga tähendab p-s 1 väljatoodu, et Teil on  õigus esitada pandipidaja vastu kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 alusel. Kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb põhjendada pandipidaja teadmapidamist (et pandipidaja võttis vastu eseme isikult, kel äratuntavalt ei olnud pandiga koormamise õigust), ja seda vajadusel tõendada (nt kui on alles pandipidaja poolt tehtud fotod esemetest, kus on Teie ettevõtte kleebised näha); 
4. Ka uue omaniku käest on õigus nõuda vara tagastamist AÕS § 80 alusel, sest heauskset omandamist ei ole toimunud. Ükskõik, mitu korda varastatud ese omanikku vahetab, ei ole võimalik sellist asja heauskselt omandada ilma tegeliku omaniku heakskiiduta (AÕS § 95 lg 3 ning Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-2-1-170-16 p 11 viimane lõik: Kolleegium leiab, et kord tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinud asjade heauskne omandamine on jäädavalt välistatud. Seega kui AÕS § 95 lg 3 rakendamist välistavad erandid ei kohaldu, ei saa kord omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asja omandiõigus ka heauskse omandamise kaudu kehtivalt üle minna. Seda sõltumata asjaolust, kaua aega tagasi omanik valduse kaotas või kui mitu korda asja vahepealse aja jooksul heausksetele isikutele edasi võõrandati.
5. Kokkuvõttes on Teil kolm valikut - kas (i) nõuate pandimajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043+1045 alusel või (ii) nõuate esemed välja uuelt omanikult AÕS § 80 alusel või, (iii) kui soovite kolmanda variandina nõuate kahju hüvitamist tsiviilhagiga kriminaalmenetluses varguse toimepanijalt - eeldusel, et toimepanijal muidugi on piisavalt vara, mille arvelt sellist nõuet täita. Igal juhul aga soovitan enne valiku tegemist koos juristiga läbi analüüsida kõikide esiletoodud võimalike nõuete riskid konkreetsetel juhtudel (nt kas kriminaalmenetlust viiakse läbi, mis staadiumis see on; kui maksevõimeline on toimepanija; kas esemed asuvad veel Eestis jnt).

Tere! Nimelt mure järgmine, Sain alkoholijoobes ja lubadetta sõidu eest karistada,1a tingimisi,enne lõppu juhtus sama,sain 2a tingimisi,ja 650h ükt,karistus kantud,võtsin ennast kokku ja loobusin alkoholist,ja hakkasin lube tegema,autokool läbitud,tahtsin transpordiametisse eksami aegu panna,näitab kehtiv karistus,ja aegub ca 2a pärast,kas on mingigi võimalus,seda aega vähendada,et kohe saaks eksamitele!!??

Küsimuse kohaselt on isikut kahel korral karistatud juhilubadeta ja alkoholijoobe seisundis sõiduki juhtimise eest. Küsimusele täpsem vastuse andmine eeldaks küsija suhtes tehtud kohtuotsuse analüüsi. 

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohus kohustatud kohtuotsuse kuulutamisel (või sellele vahetult järgnevalt) selgitama süüdlasele (süüdimõistetule) kohtuotsuse sisu, selle põhjendusi ning kaebetähtaega ja -korda. See tagab menetlusosaliste arusaamise otsusest ja nende õiguse kaitsele. Juhul, kui kehtivate piirangute osas on ebaselgus, soovitame pöörduda otsuse teinud kohtu poole sellekohase selgitustaotlusega. Kohtu poolt antav selgitus peaks andma küsijale selguse talle kehtivate piirangute osas. 

Samuti on võimalik kehtivate piirangute osas juhiloa saamiseks kehtivate piirangute osas esitada järelepärimine Transpordiametisse.

Juba jõustunud kohtuotsuse korral tavaliselt süüalusele mõistetud karistust ei vähendata.

Emotsionaalse konflikti käigus lõin inimest kõhtu/rinda. Ta esitas politseisse avalduse ja tal on arstitõend, mis kinnitab, et minu tegude tagajärjel luumurde ei tekkinud, kuid ma põhjustasin valu. Kas see juhtum jõuab kohtusse ja milline karistus mind ootab?

Tegemist võib olla teoga, mis on karistatav Karistusseadustiku § 121 lg 1 alusel (kehaline väärkohtlemine). Selle eest võimaldab seadus karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Kui Teil varasemaid karistusi ei ole, siis on karistamine reaalse vangistusega väga ebatõenäoline. Tõenäoline on kas rahaline karistus või tingimisi vabadusekaotuslik karistus. Samuti on võimalik määrata vangistus, kuid asendada see üldkasuliku tööga. Samuti on võimalik ka see, et kriminaalmenetlus lõpetatakse ilma, et see üldse kohtusse jõuaks. Seda reguleerib Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 1, mis ütleb, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.