Olen langenud kelmuse ohvriks. Minu isikuandmeid kasutades sõlmiti  järelmaksuleping ja esitati pankalaenutaotlus, mida ma ise ei ole teinud. Kuid lepingutes olemas minu digiallkiri Selle juhtumi põhjal on alustatud kriminaalasi, mida uurib Politsei- ja Piirivalveamet. Lisaks sellele on üks nõue juba kohtus ja olen esitanud kaja menetluse taastamiseks. Samuti on teine nõue inkassos, mille puhul iga päev lisanduvad viivised ja intressid. Olen selles olukorras täiesti süütu ja vajan abi, kuidas õigesti edasi tegutseda, et vältida ebaõiglast vastutust ja kaitsta oma õigusi. Palun määrata mulle tasuta jurist või advokaat, kes aitaks mind nõu ja esindamisega seoses käimasoleva kohtumenetluse ja inkasso nõudega. 

Kui oled langenud kelmuse ohvriks ja sinu isikuandmeid on kuritarvitatud ja selle kohta on alustatud kriminaalasi, on menetleja kohustatud hindama, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset, sealhulgas ohvriabiteenuseid. Kaitsja määratakse riigi kulul. Tsiviilkohtumenetluses (kaja menetluses ja inkasso nõude puhul on teatud juhtumitel võimalik saada  riigi õigusabi, mille saamiseks tuleb esitada eraldi taotlus. Taotluse vormi ja juhised leiad riigi õigusabi portaalis https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi.
Kui isikuandmeid on kuritarvitatud, teavita Andmekaitse Inspektsiooni, et sinu andmeid on kasutatud ilma loata. Inspektsioonile tuleb esitada teave rikkumise kohta, selle tagajärjed ja võetud meetmed. 
Kui inkasso nõue on seotud kelmusega, teavita inkassot ja kohut, et oled kelmuse ohver ning vaidlusta nõue. Esita tõendid, et lepingud on sõlmitud sinu teadmata ja algatatud on kriminaalasi.

Tere! Soovin küsida konkreetse olukorra kohta (isikuandmeid nimetamata). Kas on võimalik piirata juurdepääsu Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsusele, kui tegemist on KarS § 184 alusel mõistetud tingimisi vangistusega, mille katseaeg on nüüdseks täielikult lõppenud (3 aastat), isik ei ole toime pannud uusi õigusrikkumisi ning asub tööle finants- ja majandussektoris, kus taustakontrollid on kohustuslikud? Kas sellisel juhul saab taotleda juurdepääsupiirangut põhjusel, et: – karistusõiguslikud tagajärjed on lõppenud, – avalik huvi konkreetse isiku suhtes on lõppenud, – otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid (GDPR art 10), – otsuse igavene avalikkus takistab tööle asumist regulatsioonitud ametikohtadel ning põhjustab ebaproportsionaalset kahju? Küsin, milline asutus on pädev sellist taotlust menetlema ja kas Riigi Teataja saab sellisel juhul juurdepääsu piirata.

Avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Riigi Teatajas avaldatud jõustunud kohtuotsusele saab juurdepääsu piirata eelkõige isikuandmete kaitse eesmärgil (KrMS § 408¹ lg 2, 3), kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või muud seadusega ettenähtud juurdepääsupiiranguga teavet (KrMS § 408¹ lg 3, 4). Sellisel juhul avalikustatakse ainult kohtulahendi sissejuhatus ja resolutiiv- või lõpposa (KrMS § 408¹ lg 3, 4). Samuti ei avaldata Riigi Teatajas juurdepääsupiirangut sisaldavat akti (RTS § 4 lg 1 p 2).

Isikuandmete asendamist initsiaalide või tähemärgiga Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsuses kriminaalasjas saab taotleda enne kohtulahendi tegemist (KrMS § 408¹ lg 5). Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui on möödunud Karistusregistri seaduses sätestatud tähtajad (KarRS § 24 lg 1, 2), sealhulgas kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat (KarRS § 24 lg 1 p 6). Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga (KarRS § 28). Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud Karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 118¹, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143¹ lõike 2 punktis 1, §-s 143², §-s 145–146, 175–179, 184, 185, 187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest (KarRS § 28).

Tere antud probleem on väga keeruline.Sõitsin joobesseisundis aastal 2019 november ja joove oli kriminaalne.Sain karistuseks 3 kuud ja 28 päeva tingimisi ja lubade keeld 3 kuuks.Kuid tekkis uus kriminaal süüdistus muus asjas,mille tõttu sain karistuseks 8 aastat ja kuhu liideti 3 kuud juurde eelmise karistuse eest.Nüüd tuleb välja , et lubade keeld on peaaegu 10 aastat , kuna karistused on liidetud ja kõik peab olema arhiivis.Olen juba ilma lubadeta olnud pea 6 aastat.Loodan äkki on võimalus , et see vaadatakse üle ja on võimalik midagi muuta,kuna elu on väga raske ilma autota.ole kõik võimalused läbi proovinud,ühesõnaga tuli mulle vastus selline,küsiks kui teie käest kes teate neid asju , kas mul on üldse mingi võimalus? saadan antud kirja edasi , mis saatis mulle kohus. Tere Antud olukorras on Teil võimalik vaidlustada halduskohtus Maanteeameti otsus juhiluba karistatuse tõttu mitte väljastada, tuues välja asjaolud miks piirang on konkreetsel juhul ebaproportsionaalne. Halduskohtusse võib esitada vabas vormis kaebuse, kuid saate kasutada ka näidisvormi, mis on leitav siit. Avaldust/kaebust saab esitada digitaalselt nii e-toimiku kaudu, kui ka e-posti teel (täpsed kohtute menetlusdokumentide saatmiseks mõeldud e-posti aadressid leiate kohtute veebilehelt vastava kohtu kontaktide alt). Avaldus/kaebus peab olema digitaalselt allkirjastatud. Paberkandjal saab avaldust esitada kohtu kantseleisse. Sisulise õigusnõu saamiseks soovitame Teil pöörduda mõne professionaalse õigusnõustaja või advokaadi poole, sest kohus õigusnõu ei anna. Täiendavat informatsiooni ja abi saate ka "Jurist aitab" koduleheküljelt või siis nende juristidele helistades 6880400 või samalt koduleheküljelt otse küsimusi esitades: https://www.juristaitab.ee/et/kusi-juristilt.

Nagu kohus on selgitanud, saate esitada kaebuse, kui esinevad asjaolud, mis lubavad asuda seisukohale, et piirang on konkreetsel juhul ebaproportsionaalne. 

Proportsionaalne tähendab nii karistuse kui ka piirangu puhul, et see peab olema proportsionaalne ehk karistuse raskuses peaks kajastuma toimepandud kuriteo raskus. Seaduses sätestatud karistus vastab PS § st 11 tulenevale proportsionaalsuse nõudele ja on kooskõlas inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtetega juhul, kui süüdlasele on mõistetud karistus, mis ei ole teo ebaõiguse määra ning uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise ja õiguskorra kaitsmise eesmärki silmas pidades ilmselgelt ülemäärane või ilmselgelt meelevaldne.

Kui Teile kohaldatav piirang seda on, on tegemist ebaproportsionaalse piiranguga ja kaebuses tuleb kõik konkreetse juhtumi üksikasjalised asjaolud, mis ebaproportsionaalsusele viitavad, esile tuua.

Kuna proportsionaalsust saab hinnata üksikjuhtumi detailide põhiselt, ei ole foorumis võimalik seda teha ja saab vaid soovitada pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Mis vahe on "Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusel" ja "Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrusel" ning mis see mulle annab kui taotlen menetlejalt "põhistatud määruse" mulle saatmist?

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus erineb põhistamata (lihtsustatud) määrusest järgmiste aspektide poolest:

1. Põhjenduse esitamine:
   • Põhistatud määruses esitatakse määruse põhjendus (KrMS § 145 lg 3 p 1).
   • Lihtsustatud määruses võib jätta põhjenduse esitamata (KrMS § 206 lg 1¹).

Kui kannatanu on esitanud taotluse põhistatud määruse saamiseks, koostab menetleja põhistatud määruse viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest (KrMS § 206 lg 1¹). Põhistatud määruse sissejuhatuses märgitakse koostamise kuupäev ja koht, koostaja ametinimetus ja nimi ning kriminaalasja nimetus (KrMS § 145 lg 2). Põhiosas esitatakse määruse põhjendus ja menetlusõiguslik alus (KrMS § 145 lg 3). Lõpposas esitatakse kriminaalasja või selle üksikküsimuse lahendamisel tehtud otsustus (KrMS § 145 lg 4). 

Kuivõrd põhistatud määrusest nähtuvad põhjused kriminaalmenetluse lõpetamiseks, võib see olla vajalik näiteks määrusele kaebuse esitamisel.

Tere! Võtan Teiega ühendust järgmise küsimusega: saatsin 5. märtsil 2025 politsei veebiportaali kaudu avalduse. Hetkel pole ma vastust saanud ja keegi pole minuga ühendust võtnud, nagu portaalis kirjas – „Pärast Teie avalduse saamist võtab meie töötaja Teiega ühendust.“ Kahjuks seda ei juhtunud ja pole selge, mis edasi saab ja kas algatatakse menetlus. Palun Teie abi ja teavet selle kohta, millised on Eesti kodanike esitatud avaldustele vastamise seadusandlikud regulatsioonid. Võimalusel palun Teil anda link seadusele või artiklile, kust ma selle kohta lugeda saan. Loodan ja ootan Teie abi väga, kuna olen keerulises olukorras. Ootan Teie kiiret vastust. Tänan

Tere

Täname pöördumast! 

Saate täpsemalt lugeda siin: Pöördumistele vastamine - Andmekaitsetingimused - Politsei- ja Piirivalveamet

Lugupidamisega

Kriminaalmenetlus. Vahistamine toimus november 2023, vahi all hoiti vähem kui ööpäev. Isiku taust on puhas, tegi vahistamisel koostööd. Prokuröriga nõustuti kokkuleppemenetluses, süüdistus esitati kohtule aprill 2025 paragraf 184 lg 1. Kas kohtupraktikas on see mõistliku aja jooksul toimunud menetlus? Kas antud juhul võiks kaaluda menetluse lõpetamist või karistuse kergemaks muutmist?

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kahtlustataval õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. Ka kohtumenetluses selgitab kohtunik välja, kas süüdistatav on kokkuleppega nõus. Kui kokkuleppega ollakse nõus, ei saa enam lisatingimusi esitada, kui menetleja nendega nõus ei ole. Kui soovite kokku lepitud karistust muuta, tuleb saavutada uus kokkulepe või ei saa kokkuleppemenetlust toimuda.