Kirjutan seoses minu juhtumiga, kus minu sõidukist leiti 01.05.2026 väike kogus kanepit. Kõik leitud esemed on antud ekspertiisi. Soovin saada selgitust, millised on minu võimalused olukorra parandamiseks ja millised on minu õigused ning võimalikud tagajärjed minu jaoks, arvestades, et mul on tingimisi kriminaalkaristus suure kogusega, mille lõpuni on loetud kuud ja mis määrati 3a tagasi. Soovin rõhutada, et olen valmis igasugusteks koostöödeks. Soovin teha kõik endast oleneva, et olukorda lahendada vastutustundlikult ja seaduskuulekalt. Palun andke teada, kuidas saan edasises protsessis oma õigusi ja võimalusi kõige paremini kasutada.

Väikese koguse kanepi puhul võib tegemist olla väärteoga või kuriteoga sõltuvalt kogusest, asjaoludest ja sellest, kas on viiteid käitlemisele. Kui Teil on kehtiv tingimisi vangistus, siis uus kuritegu võib kaasa tuua varem mõistetud karistuse täitmisele pööramise; väärtegu seda kaasa ei too. Kui on tegemist kuriteoga, siis kohus hindab rikkumise raskust, Teie käitumist pärast eelmist otsust, koostöövalmidust, töö- ja pereelu, rehabilitatsiooni jne. Sellises olukorras soovitame kindlasti kaitsjaga nõu pidada.

Tere. Kas teil on sellist juristi kes aitaks määrata uurija või ma ei tea. Mind koguaeg terroriseerib keegi. Na ei jõua enam kannatada. Täna oli veel hullem. Seisin Rahu tänava peatuses ootasin bussi ja jäi seisma auto ja kaks meest irvitasid ja midagi rääkisid vaatasid mind. Mõne aja pärast sõitis väga suurt müra tekitav baiker mööda. Ja sellised terrorit toimuvad koguseg. Olen seotud Tartu vaimsetervise keskusega. Sealt käib juhendama vanglast välja tulnud naine. Ei tea kas need terrorit tulevad sealt keskuse poolt. Palun aidake. Kuhu ma peaks pöörduma murega?

Esialgsel hinnagul ei ole tegu selgelt õigusliku küsimusega. Siiski selgitame, et kui tunned, et sind tänaval ahistatakse, on tegemist soovimatu käitumisega, mida ei pea taluma. Ahistamine võib olla verbaalne (kommentaarid, jultunud küsimused), mitteverbaalne (jälitamine, siivutu viibutamine) või füüsiline (puudutamine, tee blokeerimine). Sellisel juhul võid lahkuda sulle ebamugavast olukorrast kuid võid alati pöörduda ka politsei poole, sest see ei tähenda kohe uurimist või kohtuasja. Politseinik oskab nõu anda ning aidata sul sobiva lahenduseni jõuda. Võta ühendust oma piirkonnapolitseinikuga, kelle kontakti leiad siit, kuid võid helistada ka numbril 112 

Tere, soovin küsida juriidilist nõu seoses varguse juhtumiga minu ettevõttes. Minu ettevõttest varastati mitmekümne tuhande euro väärtuses tööriistu (sh kokku 5 keevitusseadet). Isik, kes varguse toime pani, on tuvastatud ning on oma süüd tunnistanud. Minu küsimused on järgmised: Varastatud tööriistad viidi pandimajja. Arvestades, et tegemist oli suure koguse professionaalsete seadmetega (mitu keevitusseadet korraga või lühikese perioodi jooksul), kas pandimajal on seadusest tulenev kohustus kontrollida selliste esemete päritolu põhjalikumalt? Kas neil oleks pidanud tekkima kahtlus ning kohustus teavitada politseid või võtta ühendust seadmetel olevate kontaktide (nt müüja/omaniku kleebised) kaudu? Milline on pandimaja vastutus sellises olukorras – kas ja millises ulatuses võib pandimaja olla vastutav, kui nad võtavad vastu ilmselgelt kahtlase päritoluga suuremahulise vara? Pandimaja müüs hiljem need seadmed edasi (nt läbi osta.ee keskkonna). Kui mul õnnestub saada info uute ostjate kohta: kas mul on õigus nõuda vara tagastamist uue omaniku käest? või käsitletakse sellist ostjat heauskse omandajana, kelle puhul minul enam tagasinõude õigust ei ole? Kuidas Eesti seadus üldiselt käsitleb selliseid olukordi, kus varastatud asi liigub edasi läbi kolmanda isiku (pandimaja) ja müüakse edasi järgmisele ostjale? Oleksin väga tänulik, kui saaksite selgitada minu õigusi ja võimalikke edasisi samme sellises olukorras. Lugupidamisega

Tere!

Vastan küsimustele punkthaaval:

1. Pantijal ei ole otsest kohustust kontrollida panti toodud eseme päritolu, kuid kirjeldatud asjaolude pinnalt (äratuntavad kleebised, spetsiifilised esemed, ostudokumentide puudumine ka ilmselt) pidanuks pandipidajal tõepoolest tekkima kahtlus esemete päritolus ning heauskseks käitumiseks sellise pandieseme vastuvõtmist ja edasimüümist pidada ei saa. Pigem on tegu pahauskse käitumisega: Pandipidaja on pahauskne, kui ta eseme pandiõigusega koormamisel teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud eseme pandiga koormamise õigust (asjaõigusseaduse (AÕS) § 282¹ lg 1). Sama sätte lg 2 on spetsiifilisemgi: Pandiõiguse heauskset omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
2. Sellest olenemata ei ole pandipidajal  kohustust teavitada politseid võimalikust vargusest - seadus sellist koormust pandimajade pidajale pannud ei ole. Küll aga soovitan teha seda Teil endil, kui see veel tegemata;
3. Küll aga tähendab p-s 1 väljatoodu, et Teil on  õigus esitada pandipidaja vastu kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 alusel. Kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb põhjendada pandipidaja teadmapidamist (et pandipidaja võttis vastu eseme isikult, kel äratuntavalt ei olnud pandiga koormamise õigust), ja seda vajadusel tõendada (nt kui on alles pandipidaja poolt tehtud fotod esemetest, kus on Teie ettevõtte kleebised näha); 
4. Ka uue omaniku käest on õigus nõuda vara tagastamist AÕS § 80 alusel, sest heauskset omandamist ei ole toimunud. Ükskõik, mitu korda varastatud ese omanikku vahetab, ei ole võimalik sellist asja heauskselt omandada ilma tegeliku omaniku heakskiiduta (AÕS § 95 lg 3 ning Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-2-1-170-16 p 11 viimane lõik: Kolleegium leiab, et kord tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinud asjade heauskne omandamine on jäädavalt välistatud. Seega kui AÕS § 95 lg 3 rakendamist välistavad erandid ei kohaldu, ei saa kord omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asja omandiõigus ka heauskse omandamise kaudu kehtivalt üle minna. Seda sõltumata asjaolust, kaua aega tagasi omanik valduse kaotas või kui mitu korda asja vahepealse aja jooksul heausksetele isikutele edasi võõrandati.
5. Kokkuvõttes on Teil kolm valikut - kas (i) nõuate pandimajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043+1045 alusel või (ii) nõuate esemed välja uuelt omanikult AÕS § 80 alusel või, (iii) kui soovite kolmanda variandina nõuate kahju hüvitamist tsiviilhagiga kriminaalmenetluses varguse toimepanijalt - eeldusel, et toimepanijal muidugi on piisavalt vara, mille arvelt sellist nõuet täita. Igal juhul aga soovitan enne valiku tegemist koos juristiga läbi analüüsida kõikide esiletoodud võimalike nõuete riskid konkreetsetel juhtudel (nt kas kriminaalmenetlust viiakse läbi, mis staadiumis see on; kui maksevõimeline on toimepanija; kas esemed asuvad veel Eestis jnt).

Tere! Nimelt mure järgmine, Sain alkoholijoobes ja lubadetta sõidu eest karistada,1a tingimisi,enne lõppu juhtus sama,sain 2a tingimisi,ja 650h ükt,karistus kantud,võtsin ennast kokku ja loobusin alkoholist,ja hakkasin lube tegema,autokool läbitud,tahtsin transpordiametisse eksami aegu panna,näitab kehtiv karistus,ja aegub ca 2a pärast,kas on mingigi võimalus,seda aega vähendada,et kohe saaks eksamitele!!??

Küsimuse kohaselt on isikut kahel korral karistatud juhilubadeta ja alkoholijoobe seisundis sõiduki juhtimise eest. Küsimusele täpsem vastuse andmine eeldaks küsija suhtes tehtud kohtuotsuse analüüsi. 

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohus kohustatud kohtuotsuse kuulutamisel (või sellele vahetult järgnevalt) selgitama süüdlasele (süüdimõistetule) kohtuotsuse sisu, selle põhjendusi ning kaebetähtaega ja -korda. See tagab menetlusosaliste arusaamise otsusest ja nende õiguse kaitsele. Juhul, kui kehtivate piirangute osas on ebaselgus, soovitame pöörduda otsuse teinud kohtu poole sellekohase selgitustaotlusega. Kohtu poolt antav selgitus peaks andma küsijale selguse talle kehtivate piirangute osas. 

Samuti on võimalik kehtivate piirangute osas juhiloa saamiseks kehtivate piirangute osas esitada järelepärimine Transpordiametisse.

Juba jõustunud kohtuotsuse korral tavaliselt süüalusele mõistetud karistust ei vähendata.

Emotsionaalse konflikti käigus lõin inimest kõhtu/rinda. Ta esitas politseisse avalduse ja tal on arstitõend, mis kinnitab, et minu tegude tagajärjel luumurde ei tekkinud, kuid ma põhjustasin valu. Kas see juhtum jõuab kohtusse ja milline karistus mind ootab?

Tegemist võib olla teoga, mis on karistatav Karistusseadustiku § 121 lg 1 alusel (kehaline väärkohtlemine). Selle eest võimaldab seadus karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Kui Teil varasemaid karistusi ei ole, siis on karistamine reaalse vangistusega väga ebatõenäoline. Tõenäoline on kas rahaline karistus või tingimisi vabadusekaotuslik karistus. Samuti on võimalik määrata vangistus, kuid asendada see üldkasuliku tööga. Samuti on võimalik ka see, et kriminaalmenetlus lõpetatakse ilma, et see üldse kohtusse jõuaks. Seda reguleerib Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 1, mis ütleb, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

 Olen langenud kelmuse ohvriks. Minu isikuandmeid kasutades sõlmiti  järelmaksuleping ja esitati pankalaenutaotlus, mida ma ise ei ole teinud. Kuid lepingutes olemas minu digiallkiri Selle juhtumi põhjal on alustatud kriminaalasi, mida uurib Politsei- ja Piirivalveamet. Lisaks sellele on üks nõue juba kohtus ja olen esitanud kaja menetluse taastamiseks. Samuti on teine nõue inkassos, mille puhul iga päev lisanduvad viivised ja intressid. Olen selles olukorras täiesti süütu ja vajan abi, kuidas õigesti edasi tegutseda, et vältida ebaõiglast vastutust ja kaitsta oma õigusi. Palun määrata mulle tasuta jurist või advokaat, kes aitaks mind nõu ja esindamisega seoses käimasoleva kohtumenetluse ja inkasso nõudega. 

Kui oled langenud kelmuse ohvriks ja sinu isikuandmeid on kuritarvitatud ja selle kohta on alustatud kriminaalasi, on menetleja kohustatud hindama, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset, sealhulgas ohvriabiteenuseid. Kaitsja määratakse riigi kulul. Tsiviilkohtumenetluses (kaja menetluses ja inkasso nõude puhul on teatud juhtumitel võimalik saada  riigi õigusabi, mille saamiseks tuleb esitada eraldi taotlus. Taotluse vormi ja juhised leiad riigi õigusabi portaalis https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi.
Kui isikuandmeid on kuritarvitatud, teavita Andmekaitse Inspektsiooni, et sinu andmeid on kasutatud ilma loata. Inspektsioonile tuleb esitada teave rikkumise kohta, selle tagajärjed ja võetud meetmed. 
Kui inkasso nõue on seotud kelmusega, teavita inkassot ja kohut, et oled kelmuse ohver ning vaidlusta nõue. Esita tõendid, et lepingud on sõlmitud sinu teadmata ja algatatud on kriminaalasi.

Tere! Soovin küsida konkreetse olukorra kohta (isikuandmeid nimetamata). Kas on võimalik piirata juurdepääsu Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsusele, kui tegemist on KarS § 184 alusel mõistetud tingimisi vangistusega, mille katseaeg on nüüdseks täielikult lõppenud (3 aastat), isik ei ole toime pannud uusi õigusrikkumisi ning asub tööle finants- ja majandussektoris, kus taustakontrollid on kohustuslikud? Kas sellisel juhul saab taotleda juurdepääsupiirangut põhjusel, et: – karistusõiguslikud tagajärjed on lõppenud, – avalik huvi konkreetse isiku suhtes on lõppenud, – otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid (GDPR art 10), – otsuse igavene avalikkus takistab tööle asumist regulatsioonitud ametikohtadel ning põhjustab ebaproportsionaalset kahju? Küsin, milline asutus on pädev sellist taotlust menetlema ja kas Riigi Teataja saab sellisel juhul juurdepääsu piirata.

Avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Riigi Teatajas avaldatud jõustunud kohtuotsusele saab juurdepääsu piirata eelkõige isikuandmete kaitse eesmärgil (KrMS § 408¹ lg 2, 3), kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või muud seadusega ettenähtud juurdepääsupiiranguga teavet (KrMS § 408¹ lg 3, 4). Sellisel juhul avalikustatakse ainult kohtulahendi sissejuhatus ja resolutiiv- või lõpposa (KrMS § 408¹ lg 3, 4). Samuti ei avaldata Riigi Teatajas juurdepääsupiirangut sisaldavat akti (RTS § 4 lg 1 p 2).

Isikuandmete asendamist initsiaalide või tähemärgiga Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsuses kriminaalasjas saab taotleda enne kohtulahendi tegemist (KrMS § 408¹ lg 5). Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui on möödunud Karistusregistri seaduses sätestatud tähtajad (KarRS § 24 lg 1, 2), sealhulgas kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat (KarRS § 24 lg 1 p 6). Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga (KarRS § 28). Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud Karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 118¹, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143¹ lõike 2 punktis 1, §-s 143², §-s 145–146, 175–179, 184, 185, 187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest (KarRS § 28).