Nagu eelpool märgitud, tuleb kohtust hagiavalduse saamisel oma õiguste eest aktiivselt seista. Hagile vastamata jätmisel võivad olla negatiivsed tagajärjed – kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult), võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (ka siis, kui kostja oleks saanud näiteks tugineda aegumisele).

Kohtusse pöördudes tuleb alati arvestada tekkivate menetluskuludega, milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (näiteks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud jms) ning kohtuvälised kulud (näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega jms)

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. See ei välista elatise tagasiulatuvat nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses kohtus.

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi puhul tuleb arvestada, et see on samuti täitmiseks ja selle alusel saab algatada täitemenetluse.

Kui pooled on jõudnud kokkuleppele, siis peavad nad esitama kohtule allkirjastatuna kompromissilepingu või avaldama kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kui Teie vastu on esitatud hagi (st olete kostja) ja kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, siis kohus toimetab kostjale kätte hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostjal on kohustus hagile kirjalikult vastata kohtu määratud tähtpäevaks.

Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama järgmist:

Nõude aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10.ptk (TsÜS, Riigiteataja)

Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist  võib kohustatud isik keelduda  oma kohustuse täitmisest. Aegumine ei tähenda iseenesest kohustuse lõppemist, vaid annab isikule õiguse keelduda täitmisest.

Kui Teie vastu on algatatud kohtumenetlus, tuleb kindlasti menetluses osaleda ja kohtu määratud tähtaegadest kinni pidada. Vaid nii on tagatud, et kohus saab arvestada menetluses ka Teie seisukohti. Kohtumenetlus tsiviilkohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga TsMS

NB! Hageja on isik, kes esitab hagi kohtusse. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud

Jah, teatud juhtudel võib töötajal olla õigus saada Eesti Töötukassalt hüvitist ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Kui pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, kuna ettevõttel puudub piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotti välja ei kuulutata, esitab ajutine pankrotihaldur Eesti Töötukassale avalduse töötajatele maksejõuetuse hüvitise maksmiseks.

Hüvitist võib saada järgmiste tööandja maksmata jäetud nõuete eest:

Ettevõtte pankroti kuulutab välja kohus määrusega. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti avaldataks väljaandes Ametlikud Teadaanded teade eelmenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Avaldatavas teates märgitakse andmed pankrotihalduri kohta. Sisestage otsingulahtrisse „vali märksõnad“ ettevõtte nimi ning vajuta otsi, misjärel esitatakse Teile otsitava ettevõtte kohta väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldatud teave.

Võlausaldaja peab oma nõudest teatama pankrotihaldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes  "Ametlikud Teadaanded".

Pankrotihaldurile tuleb esitada kõik nõuded võlgniku vastu, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, sõltumata nõude tekkimise alusest või nõude täitmise tähtpäevast.

Kui pankrotiteade avaldatakse väljaandes  "Ametlikud Teadaanded" mitu korda, arvestatakse nõude esitamise tähtaega esimese teate avaldamise päevast.