Hagile vastamine

Kui Teie vastu on esitatud hagi (st olete kostja) ja kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, siis kohus toimetab kostjale kätte hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega.

MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE

Kohus võib menetlusdokumente kätte toimetada mitmel erineval moel. Alltoodud on mõned näited kättetoimetamise viisidest, täpsemalt vaata tsiviilkohtumenetluse seadustik, alates § 306.

Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine

Kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse:

• kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
• füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
• adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
• muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
• Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil isikukood@eesti.ee.

NB! Kohus võib teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. Kohus avaldab adressaadi oletataval virtuaalse sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel teavituse võimaluse korral viisil, mille kohaselt teavitus ei ole muule isikule peale adressaadi nähtav.

Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311¹.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel

Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib taotleda kohtult dokumendi kättetoimetamist enda korraldamisel. Menetlusosaline võib menetlusdokumendi kätte toimetada üksnes kohtutäituri vahendusel.

Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks edastab kohus kättetoimetamist korraldavale menetlusosalisele kättetoimetatava menetlusdokumendi kohtu pitseeritud ümbrikus ja kohtule tagastamisele kuuluva kättetoimetamisakti vormi ning selgitab kohtule teadvalt valeandmete esitamise tagajärgi.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 315¹.

Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine

Kohtu määruse alusel võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui kostja aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil (sellekohane teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, www.ametlikudteadaanded.ee). Kui kostjat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Menetlusdokumendi võib kostja asemel toimetada kätte seda kortermaja haldavalekorteriühistule, kus kosja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme valitsejale või kostja üürileandjale, samuti ka kostja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostjal on kohustus hagile kirjalikult vastata kohtu määratud tähtpäevaks.

Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama järgmist:

• kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud;
• kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid;
• esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks;
• kas ta soovib esitada vastuhagi;
• kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud;
• kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
• kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik esitada kirjalikku vastust määratud tähtpäevaks, siis võib avalduse edastada kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil, aga seda ainult tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul.

Kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt. Dokument peab siis olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada.

Nii hagejal kui kostjal on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Mõlemad määravad ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

ÕIGUSABI

Kui vajate kohtumenetluses õigusabi (nt hagile vastuse koostamiseks, esinduseks kohtus vms), tegutsege kiiresti - otsige endale usaldusväärne õigusnõustaja. Vähekindlustatud isikutel on võimalik pöörduda esialgsele õigusnõustamisele OÜ HUGO poole (täpsemalt tingimused Riigi toetusel pakutav esmane õigusnõu) või taotleda riigi õigusabi.

NB! Ka nõustamisele pöördumisel tuleb hagile vastamiseks ette nähtud tähtaega ikka järgida, õigusabi poole pöördumine ei tähenda tähtaja järgimist või selle automaatset pikenemist. Kui tähtaega ei ole mõjuval põhjusel võimalik järgida, tuleks esitada kohtule taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks koos põhjendusega.

Arvestada tuleks ka sellega, et aega kulub asjaolude selgitamiseks ning avalduste/taotluste koostamiseks, tõendite kogumiseks jne. Seetõttu tuleb kohtust menetlusdokumentide saamisel tegutseda aegsasti.

LISAKS

Hagi saamisel on oluline muuhulgas kontrollida, kas:

• esitatud nõue ei ole aegunud,
• põhinõue, võimalikud intressid/viivised/leppetrahvid on arvestatud õigesti ja esitatud nõudel on ka alus (nt kas ikka tuleneb lepingust ja neid ei ole juba tasutud),
• on võimalik taotleda viivise/leppetrahvi vähendamist.

Oma taotlused tuleb esitada kohtule õigeaegselt ja seejuures ka põhjendada ning tõendada. Vaata lisaks: https://www.juristaitab.ee/et/taitemenetluse-aluseks-olevate-nouete-aegumine

Otsuse täitmise aegumist väärteo ja kriminaalasjades reguleerib karistusseadustiku (KarS) § 82. KarS § 82 lõike 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:

1. viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
2. kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
3. üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.

Kui täitmise aegumine on vahepeal peatunud, pikeneb täitmine selle aja võrra.

Põhinõude aegumine ei too automaatselt kaasa täitemenetluse lõpetamist. Kui täitemenetluses on tekkinud täitekulud, siis nõude aegumine täitekulusid ei kustuta, need tuleb võlgnikul tasuda täies ulatuses.

01.04.2021 alates kehtima hakanud seadusemuudatus

Kohtutäituritele saab nüüd esitada avaldusi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldust esitades on võlgnikul aga oluline esmalt endale selgeks teha, millal aegumine algas ning kas täitmise aegumistähtaeg on avalduse esitamise ajaks eelduslikult möödunud.

Kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Kui kohtulahend esitati sundtäitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur alustas täitemenetlust, siis aegumistähtaeg katkes ja algas otsast peale täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega 10-aastast täitmise aegumise tähtaega tuleks lisaks kohtulahendile vaadata ka kohtutäituri poolt saadetud täitmisteatest. Infot oma täitemenetluse kohta saate riigiportaalis www.eesti.ee või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast kpkoda.ee.

Aegumistähtaja arvutamisel tuleb arvesse võtta, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ja lõpeb tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja korral saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Näide 1: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011 ja esitati kohtutäiturile täitmiseks samal päeval, siis 10-aastane täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 06.04.2011 ja aegumistähtaja viimane päev on 06.04.2021.

Näide 2: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011, aga esitati kohtutäiturile täitmiseks alles 01.02.2015, siis kohtulahendi jõustumisest alanud täitmise aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, so algas 02.02.2015 ja lõpeb 02.02.2025.

Kui sinu vastu esitatud nõude täitmine on aegunud, siis kõige lihtsam, kiirem ja odavam viis täitemenetluse lõpetamiseks on esitada allkirjastatud avaldus täiteasja menetlevale kohtutäiturile. Avalduse võib esitada kas elektrooniliselt või paberdokumendina.

Avalduses tuleb märkida:

• täiteasja number;
• võlgniku andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed);
• sissenõudja andmed (nimi, isiku- või registrikood);
• vabas vormis väljendatud palve lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu;
• võlgniku allkiri.

Kohtutäituri poole pöördumiseks võib kasutada ka eeltäidetud vormi, mis on leitav Kohtutäiturite ja Pankrothaldurite Koja lehelt kpkoda.ee. 

Avalduse saamisel kontrollib kohtutäitur, kas on möödunud vähemalt seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg. Kui see tähtaeg ehk kümme aastat on möödunud, edastab kohtutäitur võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha esitamiseks. Kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse.

Kui seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud või kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpeta kohtutäitur täitemenetlust, vaid teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest.
Sissenõudja võib täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielda eelkõige seetõttu, et tema hinnangul ei ole täitmise aegumistähtaeg veel möödunud, sest see on vahepeal peatunud või katkenud. Sel juhul on tekkinud võlgniku ja sissenõudja vahel vaidlus täitmise aegumise küsimuses, mida saab sisuliselt lahendada üksnes kohus. Kindlasti tuleks sissenõudjatel vältida täitemenetluse lõpetamisele põhjendamatute vastuväidete esitamist, kuna see toob kõikidele osapooltele kaasa üksnes täiendavaid menetluskulusid, mille kohus võib jätta menetluse põhjustanud isiku kanda.

Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, on võlgnikul õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtusse. Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevusele.

Lisainfot loe: https://kpkoda.ee/nouete-aegumine-kaitumisjuhis-volast-vabanemiseks/ 
 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED seoses NÕUDE AEGUMISEGA HUGO praktika baasil

Millal aeguvad jõustunud kohtuotsusest või- määrusest tulenevad nõuded?

-   5. aprillil 2011 jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 ja võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-s 4 tehtud seadusemuudatused. TsÜS (2002) § 157 lg 1 (alates 5. aprillist 2011 kehtivas sõnastuses) järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 (alates 5. aprillist 2011 kehtivas sõnastuses) järgi kohaldatakse TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lg-t 1. Riigikohtu Kolleegium on leidnud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.

Seega enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsused võ- määrused (mis varasemalt aegusid 30 aasta möödudes) aegusid 05.04.2021.a. Kuid arvestada tuleb ka sellega, millal on täitmisdokument kohtutäituri juures esimest korda täitmisele esitatud, sest jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.  Alates 05.04.2011 jõustunud seaduse kohaselt aeguvad kohtuotsused või -määrused 10 aasta möödudes. Aegumine algab sellest päevast kui sissenõudja esitab kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks ja lõpeb 10 aasta möödumisel.

Millal võib nõuda jõustunud kohtuotsusest või-määrusest tuleneva nõude aegumise kohaldamist?

- Täitemenetluse seadustik (TMS) § 2231 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg (10 aastat).   TMS § 48¹ lg 1 p 2 alusel kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg (10 aastat) ja lg 3 alusel sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu.      

Näiteks, kui täitedokumendist tulenev nõue on antud täitmiseks 22.01.2009.a. esimest korda ja on möödunud 10 aastat jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõudest, siis aegus see nõue 05.04.2021.a. TsÜS  142 lg 1 alusel õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kuhu pöörduda nõude aegumise kohaldamiseks?

Nõude aegumise kohaldamiseks võib pöörduda avaldusega kas kohtutäituri poole või otse kohtusse. Kui nõude aegumiseks pöörduda kohtutäituri poole, siis tuleb esitada kohtutäiturile vastav vormikohane avaldus ja tasuda avalduse läbivaatamise tasu 18 eurot. Kui avaldusega pöörduda otse kohtusse, siis tuleb tasuda avalduse läbivaatamisel riigilõivu 30 eurot. Mõlemal juhul tuleb põhjendada, miks võlgnik arvab, et tema täitedokumendist tulenev nõue on aegunud. Avalduse esitamisel küsib kohtutäitur sissenõudja arvamust nõude aegumise kohta. Kui sisssenõudjal ei ole vastuväiteid seoses nõude aegumisega, siis kohtutäitur  teeb otsuse täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kohta täitemenetluse lõpetamiseks. Selleks, et kohtutäitur saaks täitemnetluse täielikult lõpetada, tuleb võlgnikul tasuda kohtutäituri tasust pool ja seda tasu arvestatakse tasumata jäägilt. Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust aegumise tõttu täitedokumendidt tulenevalt, siis saab seda vaidlustada kohtus ja sel juhul ei pea tasuma riigilõivu. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumise korral lõpetab kohtutäitur täitemenetluse osaliselt ja teeb kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse.  Tulenevalt kohtutäituri seaduse § 412 võlgnikult kuulub väljamõistmisele kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu sissenõudmata jäänud summalt.