Kohtupoolt määratud ( toimiku number 2-23-13524 ) elatis summa määrati 225 eur aastal 2023.24.09. Olen tasunud igakuu elatisraha. Nüüd soovib lapse esindaja iga kuuselt suuremat summat 300 eur igakuiselt. Ja soovib tagant järgi aasta 76 eur . Ehk 9x76 eur kokku 766 eurot. Saates ise sellise kirja e-mailile. Mitte tasumisel lubab kohtutäituri juurde minna. Tasun 3 lapsele ( lapsed erinevates peredes ) elatsis raha 225 eur igakuiselt. Ja minu keskmine palk 1100-1300 eur. Igakuiselt erinev. Küsimus :kas pean kohtu otsusest olenevalt rohkem maksma ? Lugupidamisega 

Teie kohtulahend ei ole Riigi Teatajast kahjuks avalikult nähtav. Lähtume Teie küsimusest. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud elatisraha 300eur igakuuliselt ei saa Teie tahte vastaselt rohkem nõuda. Ka kohtutäituri vahendusel. Kui lapse ema põhjendus elatisraha tõusuks on põhjendatud laste vajadusest tulenevalt, peaks ema seda teile arusaadavalt ka põhjendama.

Tere! Olen pensionäär ja saan vanaduspensioni brutto 828,81. Palju võib kohtutäitur maha arvestatud võlga minu pensionist. Kuna on kahe kohtutäituri nõue siis sooviks teada palju tohib minu pensionist maha arvestada raha . Kas iga kohtutäituri nõuet arvestatakse eraldi, ehk maha arvestatud summa suureneb või maha arvestatud summa jääb samaks ja see oma korda jagatakse pooleks? Teine küsimus. Pension laekub välismaa panka.Kas kohtutäituril on õigus välismaa panga arveldusarvet arestida?

Üldreegeli kohaselt peab kohtutäitur vähemalt ühele arvelduskontole jätma võlgnikule igakuiseks kasutamiseks ühe palga alammäära. Hetkel kehtib palga alammäär suuruses 886eur. Kui laekumine on väiksem palga alammäärast nagu teil, võib kohtutäitur erireeglit rakendada, arestides kuni 20% sissetuleku osast, mis jääb palga alammäära ja arvestusliku elatusmiinimumi (361,40eur) vahele. Seega 20%’ga arestitavaks summaks on 524,60eur. Viidatud arvestuse kohaselt oleks igakuuliselt kinnipeetavaks summaks erisust rakendades 104,92eur.
Kinnipidamisi teostatakse järjekorras. Ehk, et kui varasem nõue saab täielikult rahuldatud, teostatakse kinnipidamisi järgneva kasuks. 
Eesti kohtutäitur võib arestida krediidiasutuste arvelduskontosid, mis tegutsevad Eestis (või nende filiaal).  

Lapse isaga on kokkulepe 50/50 arvete (lasteaeg, treeningud, apteek, riided jms) tasumise osas. Lapse isa ei tasu arveid (kõik dokumendid ja Excel olemas) ning ees on ootamas ka suurem ortodontia arve. Lapse isal on juba kohtutäituri poolt arestitud vara. Mis võimalused on emal saada raha eelnevalt tasumata jäänud kulude eest ning edaspidi nii elatist kui ka erakorraliste kulude katet kui lapse isa ei pea kinni oma 50% kohustusest.

Märgite, et isaga oli kokkulepe lapse kulude tasumise osas 50/50. Teie kirjast ei selgu, kas kokkulepe on notariaalselt tõestatud või vormistatud kokkuleppemenetluses kohtu kaudu. Selguse huvides märgime, et kohtutäituri vahendusel elatise maksma panemiseks peab olema täitedokument. Elatise puhul võib täitedokumendiks olla notariaalselt kinnitatud leping või kohtulahend. 
Kui teil puudub täitedokument, siis oma võimaluste kindlustamiseks, peaksite tegema lapse isale ettepaneku notariaalselt tõestatud kokkuleppe sõlmimiseks, selle võimatusel esitama hagi kohtusse. 
Kui lapse isa vara on arestitud kohtutäpituri poolt, tähendab, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Reeglina on täitemenetluses põhimõte, et varasem menetluse algataja omab nõude rahuldamisel teiste täitemenetluste ees eelist. Erisus on elatisraha, mille nõue, hoolimata menetluse alustamisest kohtutäituri juures on alati teistest nõetest ees. Seda ka võlgniku varale sissenõude pööramisel. 
 

Tere Kui alaealisele pärandada kinkelepinguga kinnistu, kelle vanemad pole abielus, kelle 1 lapsevanem on võlgades, peal kohtutäiturid, kas kohtutäiturid saavad kinnistule "käpa" peale panna, lapsel on vanemaga sama perekonnanimi.

Ei. Võlgnevuse eest vastutab täisealine võlgnik (vajadusel oma varaga), aga mitte laps.

Tere mure selles et mul elatisvõlg mis anti nüüd kohtutäituri kätte kas kohtutäitur tohib arvestada kogu perjoodi eest 12.2013-12.2025 sammuti on mul veel ka teine ülalpeetav kellega elan koos ja kohtutäitur jätis elatusmiinimumi 493 eur ei arvestanud teist ülalpeetavat, sissetulekuks on ainult töövõime toetus millest peetakse kinni 230 eur ehk kätte saan umbes 407 eur,algne võlgnevus on 13300 eur jaanuvaris saateti hoiatus oli summa koos täituri kuludega 14531,32 eurot jaanuvari teises kirjas saatetud 15213,32 eurot ja täna pandi kontod aresti ja kõik muud asjad ja summa kokku 15413,32 eurot.ja lisaks tänases saatetud kirjades on kirjas et summa pole lõpplik ja võib menetluse ajal suureneda viiviste tõttu,kui ma ei eksi siis elatise puhul ei arvestata viiviseid juurde.minu küsimus et kas mul on mingi võimalus midagi ette võtta ja midagi teha,ja kas mingil määral võib olla mingi osa summast aegunud+intressid kohtutäituri menetluskulud mis mulle tundub et on kuidagi liiga kõrged. hetke seisuga ei jää raha arvete maksmiseks ega lapse toimetuleku tagamiseks.

1.    Võlgnikul on õigus palga alammäärale ning lisaks iga ülalpeetava 1/3 palga alammäära ulatusele. Hetkel on palga alamäär 886eur, millest kohtutäitur tohib kinni pidada 443eur.
2.    Lapse elatisnõude puhul võib kohtutäitur arestida palga alammäärast kuni 50%. 
3.    Selleks, et teil tekiks ülevaade arestidest ja kinnipidamistest, edastage kohtutäiturile avaldus, palvega jätta ühele arvelduskontole ühes krediidiasutuses palga alammäär+ lisanduvate laste osa.
4.    Kui nõuet ei ole võimalik täita, tohib kohtutäitur arestida ka töövõimetoetust.
5.    Kui nõue on ebaselge võite küsida täiturilt selgitust nõude kujunemise kohta (millest koosneb).
6.    Viivise nõudmise õigus ja selle maksmapanemine täitemenetluses peab ilmnema täitedokumendist (nt kohtulahend).

Küsimus puudutab täitemenetlust ja selleni viinud tsiviilasja. Minu küsimused: 1. Kas juba jõustunud maksekäsumenetluses jõustunud otsust on võimalik vaidlustada, kui on selgunud, et see on oluliselt võlglase huve kahjustanud, nõude on suurelt "õhku täis"? 2. Võlglane on täiturile teinud ettepaneku, et tasub nõuet 100.00 EUR ulatuses kalendrikuus. Minule teadaolevalt seda ettepanekut sissenõudjale ei edastatud. Vastati, et võite tasuda 100.00 EUR kuus, seejuures mingit allkirjastatud maksegraafikut ei sõlmitud. Sissenõudja nõuab aga sootuks teises suurusjärgus makseid, mis ei ole võlgnikule jõukohased. Nende tasumata jätmisel ähvardab sissenõudja võlaandmeid sots.meedias avaldada jpm. Kas kohtutäituril on kohustus minu ettepanek sissenõudjale edastada ja eeldusel, et see on sissenõudjale aktsepteeritav, sõlmida vastav kirjalik ja allkirjastatud kokkulepe? 3. Kas on mingi seadus, mis annab võlgnikule õiguse "nõuda" jõukohase maksegraafiku sõlmimist? Tänan!

1. Üldiselt jõustunud kohtulahendit (hagi või hagita menetluses) vaidlustada ei ole võimalik ning see kuulub täitmisele. Üksikutel juhtudel (nt tähtaja ennistamisega, teistmine). Aga küsimuste jätkuvusest võib aru saada, et tegemist on täitemenetlusega. Siis võib abiks olla ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) hagi korras. Samuti võib kaalduda pankrotiavalduse esitamist ja loota haldurile, kes põhjendab nõude ebaseaduslikkust.
2. Menetlusosalisel on võimalik pärida, kas makseettepaneku küsimus on edastatud sissenõudjale. Kohtutäitur peab vastama menetlusosalise päringutele võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui 30p jooksul (teatavatel juhtudel 2 kuud). Küll aga peab arvestama asjaoluga, et täitementlus üldiselt on sissenõudja menetlus ning tema tahtest lähtuv nõnda, et võlgniku õigusi ei rikutaks. Võlgniku õiguse rikkumiseks paraku ei ole tema soovi mittearvestamine. Kohtutäitur peab lähtuma sissenõudja loast maksegraafiku sõlmimisel ega või ise otsustada (sissenõudja nõusolekuta) makseraafiku sõlmimist.
3. Võlgniku õigust maksegraafiku sõlmimisest keeldumisel toetab Täitemenetluse seadustiku § 45, mille kohaselt tekib võlgnikul (nt sissenõudja poolsel maksegraafiku sõlmimise keeldumisel) õigus kohtu kaudu ajatada nõude tasumist kui menetluse jätkamine on ebaõiglane.

 

Kas lapse 18 aastaseks saamise kuul peab lahuselav vanem maksma elatise täiskuu eest või proportsionaalselt kuni lapse täisealiseks saamise päevani?

Tasuda tuleb päevade eest kuni sündimise päevani.

Kas pärandvara teostaval kohtutäituril on kasutatud auto hindamiseks mingi juhend või eeskiri?Kuidas on võimalik hindamine autot nägemata ja ilma mingi eksperdi arvamuseta?

Küsimusest on raske aru saada, kas mõtlete kohtutäituri kohustust hinnata pärandi inventuuris päritava vara väärtust või täitemenetluses, kus kohtutäitur lähtub võlamenetluses võlgniku varale ja õigustele sissenõude pööramisel. Seega vastame mõlemale versioonile.
Kui kohtutäitur viib läbi pärandvara inventuuri, siis vara väärtuse määramise kohustus on eelkõige pärijal. Ehk pärija teavitab kohtutäiturit vara väärtuse suurusest. Kui tegemist on täitemenetlusega, siis kohtutäitur ei aresti võlgniku päritavat vara vahetult vaid eelkõige õigust või selle osa pärandvara kogumis (nt auto, korter, kunstiteosed, ehted jne). Kui tegemist on aga varaga, mis on võlgnikule kuuluv, kutsub kohtutäitur võlgniku ja sissenõudja arestimise juurde ning määrab autole väärtuse lähtuvalt eelkõige võlgniku ja sissenõudja kokkuleppest. Kui kokkulepet ei saavutata või üks menetlusosalistest puudub arestimise juurest, määrab auto väärtuse kohtutäitur. Kohtutäitur peab vara väärtuse määramisel lähtuma harilikust väärtusest, arvestades kolmandate isikute õigusi. Kui hindamine osutub raskeks, võib kohtutäitur eksperti kaasata. Kui vara arestimishind on sissenõudja ja võlgniku arvates vale, võivad vaidlustada kohtutäituri määratud hinna ning kohtu kaudu määratakse ekspert vara väärtuse määramiseks.
 

Olukorra kirjeldus. Tsiviilvaidlus, sellele järgnenud kohtuotsus võlgnevuse väljamõistmiseks, mis on tänaseks antud täitemenetlusse. Sissenõudja (hageja) nõuab võlglaselt erinevaid summasid (mitte täituri vaid enda kontole), mis pole kooskõlas kohtuotsusega (selles ei määratud viiviseid). Nende mittetasumisel ähvardab sissenõudja avaldada võlainformatsiooni sotsiaalmeedias (koos dokumentidega (eeldan, et jutt käib kohtuotsusest)). AKI on asunud rangelt seisukohale, et selline tegevus on keelatud. Minu küsimused: A. Kas sissenõudjale on Teie hinnangul õigus infot avalikustada sotsiaalmeedias? Kordan, et AKI seisukoht on, et see on rangelt keelatud ilma võlglase nõusolekuta. B. Kas sissenõudjal on mistahes õigus nõuda viiviseid, mida kohtuotsuses sedastatud pole. C. Kas kirjeldatu ei kvalifitseeru KarS alusel §214 alusel väljapressimiseks? Järgnevalt tsitaat AKI selgitustaotluse vastusest: "Sotsiaalmeedias ja veebilehtedel need nõuded täidetavad ei ole, seega IKS § 10 alusel seal võlaandmeid avaldada ei tohi.".

1.    Tallinna Rigkonnakohus on 3-22-265 p 33 märkinud- „Väidetavalt kohustusi rikkunud isiku avalikult nn häbiposti panek ei ole õigusriigis kohane õiguskaitsevahend.“
2.    Ei
3.    Ei. Viidatud sätte eeldus põhineb lisaks raha nõudele kolmele eeldusele, millest teie püstitatud teemas ühtegi ei esine (ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara).
 

Tere Kui laps saab 18 ja jatkab opinguid gumnaasiumis kas siis on uldse motet esitada ulalpidamisnouet kui isal on veel 2 last ja lapsel hetkel veel teadmata kas sel ajal enam osalist tootusvoimetustoetust saab? 12 klassi aja elaks ta veel kodus kuid peale gumn loppu plaan 100 km kaugusele edasi oppima minna mis tooks kaasa margatavalt suuremad valjaminekud. Lisaks on arvamused et ka tasuta psuhiaatri juurde ei pruugi enam aegu saada siis tooks juba arsti vastuvotul kaimine tohutu valjamineku kasvu. Tervisest tulenevalt kaib 3 v 6 kuu tagant psuhiaatri vastuvotul ravimiannuseid korrigeerimas. Mida teie soovitaksite ? Kas ja millal sellisel juhul nõuet esitada?

Üldiselt sätestab seadus perekonna ülalpidamise võrdse kohustuse vanematele. Lahus elamisel nimetatud põhimõte ei kao. Samuti on teil õigus kui märgite, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 

Elatise väljamõistmisel võib kohus arvesse võtta tavapärasest madalamat määra kui isik on töövõimetu või tal on teine laps. Põhimõtted, mis kehtivad küll elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele, aga ilmsesti oleks kohaldatavad ka olukorras, kus elatist nõuab täisealine õppiv laps. 
Mis puudutab perspektiivi hindamist seonduvalt nõude maksmapanemisega, tuleb märkida, et kuigi töövõimetus ja lisa kaks last võivad nõude kättesaamist oluliselt mõjutada ei tähenda kumbki, et teie täiskasvanud lapse õigus ülalpidamist nõuda oleks absoluutselt perspektiivitu. Kuigi teie märgitust ei selgu töövõime olemus ja ulatus, võib üldistatult märkida, et ka see võib muutuda (nt isiku töövõime taastub ja saab suuremat sissetulekut, mis väljendub ülalpidamise maksmises). 

Lisaks märgime, et isegi kui ülalpidamise nõue jääb peale kohtus väljamõistmist koheselt tasumata, võite pöörduda kohtutäituri poole nõude maksmapanemiseks. Kohtutäitur viies läbi täitemenetlust saab elatise tasumiseks anda tähtaja ning peale seda vajadusel pöörata nõue isiku vara vastu. 
Kuivõrd nõude aegumine lapse ülalpidamise nõudes on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, võib teie täiskasvanud laps täna täitmata kohustust sisse nõuda vajadusel kohtutäituri vahendusel pikema aja jooksul. 

Nõuet võite kohtusse esitada kui laps saab täisealiseks ja suudab tõendada õppimist põhi- kesk- või kõrgharidus või kutseõppeasutuses, aga enne 21 aastaseks saamist.

Olete viidanud ka psühhiaatri vastuvõtule ja ravimi annuste korrigeerimisele kuid kahjuks jääb selgusetuks, kas küsite lapse isa või lapse vaates seonduvalt nõude võimaliku maksmapanemisega, mistõttu sellele vastata ei saa.