Isa suri. Ainuke pärand on maa, millel veel laen palju aastaid peal. Maja põles ära. ainult kõrval hooned. See maa läheb neljale tema täisealisele lapsele. Ühel pojal on kohtutäitur peal, ta sooviks sellest loobuda, et teised lapsed saaksid selle endale. (Tal endal pole lapsi) . Teine vend võtab pärandi vastu, aga kingib siis selle kohe oma kahele õele. Kas see kõik on korrektne? Kas kohtutäitur saab midagi teha et siis õed ei saaks seda endale, näiteks paneb müüki vms.

Pärijal on õigus pärand vastu võtta või loobuda pärandist. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk kui teie vennal lapsi ei ole ning ta loobub pärandist, siis tema osa jaguneb tema õdede-vendade vahel. Loobumisel peab arvestama, et loobuda saab 3 kuu jooksul arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui pärija suhtes toimub täitemenetlus, tuleb arvestada, et pärandist loobumine ei pruugi tähendada, et tema pärandiosa läheb takistusteta teistele pärijatele. Pärimisseaduse § 126 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et pärandist loobunu võlad, mida ei saa tema muu vara arvel tasuda, rahuldataks pärandiosast, millele tal oleks olnud õigus. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Seetõttu võib täitemenetlus mõjutada seda, kas ja millises ulatuses jõuab pärandiosa teiste pärijateni. Teine vend, kes võtab pärandi vastu, aga soovib oma pärandiosa kinkida oma õdedele või ühele õele, siis see õigus tal on, siin aga tuleks üle rääkida, kas vend tahab õdedele kinkida kogu oma pärandiosa või soovib ta üle anda õdedele üksnes kinnistu osa, ehk sellisel juhul on tegemist pärandvara jagamisega. Kindlasti soovitan siinkohal pidada nõu notariga, kelle juures plaanite pärimismenetluse algatada ning kohtutäituriga, kelle menetluses venna täiteasi on. Notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. Kohtutäiturite kontaktid leiate siit https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/kohtutaiturid-kontakt/ 

Mul on viie erineva kohtutäituri poolt algatatud täitemenetlused. Saan Töötukassalt sissetulekut puuduvast töövõimest (22,89 € päevas). Üks kohtutäitur on keeldunud minu pangakonto arestimise limiidi tõstmisest ning erinevad kohtutäiturid on määranud erinevad arestimise limiidid (nt 0 €, 303 € ja 610 €). Lisaks teeb Töötukassa juba ka otse kinnipidamisi ning samal ajal rakendatakse ka pangakonto arestimist. Avaldus konto arestist vabastamiseks on saadetud kõigile viiele kohtutäiturile, kuid nendega on raske ühendust saada. Olen jätkuvalt arestitud pangakontoga ning mul puuduvad rahalised võimalused juristi palkamiseks või muu õigusabi saamiseks. Küsimus on, millised on minu võimalused sellises olukorras tegutsemiseks

Töövõimetoetus on üldiselt mittearestitava sissetuleku alla käiv kuid võimalik arestida, kui sissenõudja seda soovib ja muu varale sissenõude pööramine ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Kohtutäitur peab vastama nii kiiresti kui võimalik, aga mitte hiljem kui 30p möödudes kirja saamisest. Kui kohtutäitur ei ole tähtaegselt vastanud, võite esitada kaebuse kohtutäiturile. Teadmiseks, et 01.04.2026 kehtib palga alammäär 946eur. Täitemenetluse võlgnikul on õigus palga alammäärale ühes kalendrikuus, ühes krediidiasutuses. Lisaks kehtib 1/3 palga alammäära saamise õigus iga ülalpeetava kohta. Taotlus viitega summale ning ühele valitud krediidiasutusele tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile.  Selgitame, et kohtutäituril on õigus nõuda lisaandmeid. 

Tere! Minul on juriidiline küsimus. Mina ei ela Eesti Vabariigis, Kõik Eesti Vabariigi pangakontod on arestitud, On Eesti kohtutäituri nõue, Kas Eesti Kohtutäituril on õigus arestida Välismaal minu pangakontosid? Eesti Vabariigis minul ei mingit kinnisvara ega ka muud vara. Vara on välismaal. Kas Eesti Kohtutäituril on õigus arestida välismaal minu kinnisvara? Välismaal on auto mis kuulub minu välisettevõttele. On kohtutäituril õigus panna arest autole? Soovin teada kas Eesti Vabariigi kohtutäturil on õigus arestida ja menetleda välisriigis olevat vara?

Eesti kohtutäitur ei saa arestida välismaiseid arvelduskontosid. Küll aga saab välismaa kohtutäitur seda teha riigis, kus on registreeritud ettevõte, mis haldab teie arvelduskontosid. Sama kehtib kinnisvara osas ning sõidukite osas.

Tere. Kas Osaühingu vabatahtlik lõpetamine on võimalik kui kohtutäitur on pannud peale arestimisakti.

Ei. Selgitame terminoloogiliselt. Täitemenetluses võib sissenõuet pöörata OÜ osale. Seonduvalt OÜ osaga teeb kohtutäitur enne avalikku enampakkumist (või müüki kohtutäituri kontrolli all) kaks toimingut- arestimine (koostab akti, kirjeldab vara, määrab hinna) ja seab keelumärke registrisse. Kui üks kahest või mõlemad on tehtud, saab OÜ osa müüa kohtutäituri nõusolekul. Nõusolekuta müük on tühine.

Tere. Kohtutäitur on peal alates 2023 aastast. Saab iga kuu palgast raha ja ka tuledek. raha sai aga võlg ei vähene mitte kuidagi. Esimene aasta vähenes korralikult. 2024 soovisin avaldust esitada maksekokkuleppe sõlmimiseks minu võlanõustaja ei näinud selleks vajadust.Kuidas peaksin edasi tegutsema? Ja kas on võimalik ka kohtutäituriga kokkulepet sõlmida palga aresti alt vabastamiseks? Lugupidamisega

Kui olete tasunud või teilt on kinni peetud nõudeid võlgade kustutamiseks kohtutäituri menetlustes, siis kindlasti on nõuded vähenenud. Võite nõuda oma kohtutäituri käest selgitust nõude jäägi osas. Samuti paluda, et nõude jäägid parandatakse kõikides krediidiasutustes, maksuametis ja töökohal.

Enda nõuete, võlgnevuste, arestide kohta leiate infot sisse logides täitmisregistrisse aadressil taitmisregister.ee

Kui võlakoormus on muutunud püsivalt üle jõu käivaks võiksite kaaluda edasisi samme, nagu näiteks võlgade ümberkujundamine või füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus. 

Tere! Mure naabri poolt minu krundi piirile istustatud mändidega.Männid on kasvanud u.6m kõrguseks müüriks, piiravad oluliselt vaadet minu krundilt ja varjavad päikest.Tõsiselt on häiritud aiapidamine.Naabripoolne koostöötahe puudub.Millised on minu võimalused leida lahendust juriidiliselt.

Kui olete tasunud või teilt on kinni peetud nõudeid võlgade kustutamiseks kohtutäituri menetlustes siis kindlasti on vähenenud nõuded. Võite nõuda oma kohtutäituri käest selgitust nõude jäägi osas. Samuti paluda, et nõude jääg

Tere Pean mainima et olen välis Eestlane. Milest ka arusaamatuset. Täna pöördus kohtutäidur vola sisse nõudega. Arve 21.70€ aastast 2022 (midas pole tänanseni näinud) sundliiklus kindlustus. Sinna listatuvad kulud mis on suuremd kui völg 37€ (Täiteasi 084/2026/901) minu elu kogemuse pohjal peaks ikka arve kätte toimetatud olema, ja ka makse teavituis sdaadetud olema. Mille järel voib sisse nouda. Liuskas ka imestan seda viivitust? Ehk kûsin millised on tarbija ôgused? vaielda seda arved mida ise pole vôtnud? Vaielda kohtutäiduri völa nôudmist ja tûhistamist? 

Selles küsimuses on liiga vähe infot, et korrektset vastust anda. Küsimusest võib eeldada, et Teil oli mõne kindlustusfirmaga sõlmitud liikluskindlustuse leping ja Teil jäi mingi osamakse tasumata. Sel juhul jah, pidi kindlustusandja enne kohtutäituri poole pöördumist andma Teile võimaluse ja tähtaja selle võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks. Kindlustuslepingus on reeglina ka kindlustusvõtja kontaktandmed. Eeldatavasti oli seal Teie e-posti aadress ning kindlustusandja saatis sellele arve. Peaksite kontrollima e-postkasti, mh ka rämpsposti, sest tihtipeale lähevad kirjad sinna. Täitekulud võivad olla suuremad, kui nõue, see on tihtipeale nii. 

Millisest hetkest loetakse täitementluses olev põhivõlg täidetuks? Nõudele lisanduvad jooksvad viivised kuni nõude täitmiseni. Nõue on täidetud ehk tasutud kohtutäituri arveldusarvele. Kas jooksvate viiviste arvestus lõpeb sellest hetkest kui raha laekus kohtutäituri arveldusarvele või sellest hetkest kui kohtutäitur kandis selle üle sissenõudjale ning sai sissenõudjalt info jooksvate viiviste suuruse kohta?

Raha laekumisest kohtutäiturile. Võlgnik ei pea vastutama kohtutäituri viivitusest raha edasikandmisel. Otseselt seadusandja olukorda ei reguleeri, aga analoogia korras peab kohaldama täitemenetluses enampakkumisel müüdud vara ja viivise arvutamise põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt arvutatakse viivist kuni enampakkumise müümise päevani (TMS § 56 lg 3). Järelikult peaks võlgniku kaitse perspektiivist lähtuma sama põhimõte kohtutäituri arvelduskontole laekumise päevast arvates.

Tere Mul mure seoses kohtutäituriga ja täitetoimikuga täiteasi nr ... põhinõue oli 994,23 jääk oli 06.03 2026 seisuga 426,88 eurot. Mille tasusin 09.03.2026. Tänase seisuga on kohtutäitur arestinud mu panga arve uuesti ja nõuab viivist 482,14 eurot. Kas mul polegi mingit võimalust oma võlgadest lahti saada? Maksin võlana üleval oleva summa ära ja hiljem selgub, et olen veel talle suurema summa võlgu kui ära maksin? Mida ma peaksin tegema ja kas mul on ültse midagi teha?

Põhinõude ulatuses saab nõuda viivist üldiselt maksimaalselt samas ulatuses, mis oli põhinõue. Ehk teie kirjutatud näitel maksimaalselt 994,23eur lisaks. Riigikohus on teinud lahendi 3-2-1-66-05, milles viitab põhinõude ja viivise nõude proportsionaalsusele. Kontrollige viivise arvutus üle. Kui viivist nõutakse täitemenetluses kohtutäituri kaudu, peab viivise määr olema märgitud kohtulahendi resolutsioonis. Kui seda märgitud ei ole, viivist nõuda täitemenetluses ei saa.
 

tere sooviksin teada elatisvõlgnevuse kohta.mul on tekkinud aastate jooksul elatisvõlgnevus kahele lapsele lapsed praegu täisealised.summa on umbes 14000kui hagi esitaja võtab hagi tagasi kas ja kui palju ma pean kohtutäiturile siis maksma et menetlus lõpetatakas.või pean ma selle suure summa kohtutäiturile maksma ja kas hagi esitaja saab sealt ka midagi.nende aastate jooksul pole hagi esitaja suurt midagi saanud praegugi mingi 10 euri kuus kuidas ma peaks edasi tegutsema tänades.H

Elatise võlgnevuselt arvutab kohtutäituri tasu sarnaselt võlgnevusele. Teie viidatud nõude puhul on kohtutäituri põhitasuks 1100eur (lisandub km). Kui võlanõudja soovib tagasi võtta (lõpetada menetlust) siis peab kohtutäituri põhitasu 50% ulatuses tasuma nõudja ise.