Tere Kohtutäitur väidab, et peale nõude tasumist võib ta endiselt korraldada sundmüüki ühinenud nõuete alusel. Kas see on pädev? 

Nõude täielikult rahuldamisel lõpetatakse täitemenetlus, vara vabastatakse arestist ja kui juhtub olema teisi kohtutäitureid, kes on müüdud kinnisvara müügiga ühinenud, siis antakse ühinemise järjekord teisele täiturile edasi. 

Tere! Kui palju kohtutäitur peab jätma elamiseks seaduse järgi raha palgast? Minul on 2 ülalpeetavat last ja igakuine sissetulek 1400-1700e vahel neto.

Täiskasvanu kohta üks palgaalammäär ühes kuus. Palga alammäära suurus on hetkel 946eur. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, lisandub palga alammäärale 1/3 palga alammäärast lisaks. Ehk iga ülalpeetavaga suureneb võlgnikule jäetav arestivaba määr 315,33eur võrra. Ehk siis teie näite puhul peaks kohtutäitur iga kuu kasutamiseks jätma 1576,66eur. Samas peaksite arvestama, et palga alammäär ei ole alati absoluutne suurus. Kui sissetulek on näiteks palga alammäära suuruses, ja puuduvad muud sissetulekud, mille arvelt nõuet rahuldada, siis võib kohtutäitur arestida palga alammäärast kuni 20%. Ülalpeetavatega peab kohtutäitur siiski arvestama.
 

Tere! Olen EESTIS firma juhatuse liige ja 50% omanik, Firma on võla, Kohtutäitur esitas minule võlanõuse, Soovin esitada maksejõuetuse avalduse kohtule. Küsimus: Eestis minul ei ole vara. Töötan ja elan Soomes Seega kõik minu sissetulekud ja kulud on ainult Soomes, Minul on alaelanile laps, olen üksikema ja kasvatan last üksinda. Kas pean avaldusele kirjutama kõik Eestis saadud tulud ja kulud ( neid ei ole) Või kõik tulud ja kulud mida saan Soomes. Soomes minul pole mingisugust vara, elamist rendin.

Esiteks selgitame, et ettevõtte kohustuste eest vastutab ettevõte, mitte osanik või juhatuse liige. Seega teie osanikuna ei ole otseselt kohustatud ettevõtte kohustusi eraisikuna tasuma.

Kui ettevõttel on vara Soomes, siis saab ettevõtte varale sundsissenõuet pöörata Soome kohtutäitur.

Juhatuse liikme vastutus võib tekkida, aga selleks on vaja eraldi kohtumenetlust, mis tõendaks juhatuse liikme pahatahtlikkuse või hooletuse.

Seega selguse mõttes kordame, et kui ettevõte on võlgu ja tasuda ei suuda ning ettevõttel puudub vara millest saaks kohustust tasuda, peaks esitama pankrotiavalduse ettevõtte nimel.

Pankrotiavaldus peab sisaldama kõiki kohustusi ja õigusi (vara ja varalised õigused) mis ettevõttega seoses on (nii Eestis kui väljaspool).

Palun õigusabi seoses minu võlaasjade ja võimaliku vastutustundetu laenamise hindamisega. Minu netosissetulek on ligikaudu 1300 eurot kuus, kuid kohtutäitur peab suure osa sissetulekust kinni ning mulle jääb igakuiselt kätte Eesti elatis miinimumi. Lisaks on mul liisingukohustus summas umbes 500 eurot kuus. Minu vastu on esitatud mitme laenuandja nõuded ning käimas on täitemenetlus kogusummas ligikaudu 22 000 euro ulatuses. Mul puudub kinnisvara, säästud ja muu oluline vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda advokaadi teenuse eest. Soovin õigusabi oma õiguste kaitseks, sealhulgas laenulepingute, intresside, kõrvalkulude ning võimaliku vastutustundetu laenamise asjaolude hindamiseks.

Teie palve on kompleksne ja nõuab dokumentidega tutvumist. Kõiki soove, mis olete kirja pannud, ei saa lahendada ühtse ja ammendava vastusega käesolevas keskkonnas. Siiski vastame üldistavalt ja sealjuures jagame vastuse teemade kaupa kaheks - juriidiline ja majanduslik. 

Juriidilise vastusena soovitame eelkõige teatada täiturile millisesse krediidiasutusse soovite jätta oma palga alammäära. Iga täitemenetluse võlgnik omab õigust palga alammäärale suuruses 946 eurot. Lisanduda võib alaealise lapse kohta ettenähtud palga alammäär, mis kehtib 1/3 suuruses palga alammäärast ehk 315,33 eurot. Palga alammäär jäetakse ühte krediidiasutusse ning seda peab kasutama igakuuliselt ehk kasutamata osa eelmisest kuust üle ei kanta järgnevasse kuusse, vaid see arestitakse ja kasutatakse võlanõude rahuldamiseks. 

Majandusliku vastusena soovitame võlanõustaja poole pöörduda, et oma sissetulekud-väljaminekud üle vaadata ja kontrolli alla saada. Võlanõustamise info ja võlanõustajate kontaktid leiate https://minuraha.ee/et/volgadest-vabanemine/volanoustamine

ja https://evnl.ee/abiotsijale/volanoustajad/ Eesti Võlanõustajate Liidu kaudu. 

Kui on alust arvata, et laenuandjad väljastasid laene olukorras, kus Teie maksevõime ei võimaldanud kohustusi täita, siis tuleb hinnata krediidiandjate poolt kohustuste täitmist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel. Riigi õigusabi taotlemiseks tutvuge  https://www.riigioigusabi.ee/

Tere , kas tagantjärele saab nõuda elatisraha ? Elatisraha suurus oli kolmel kuul vähem 10.63 € ja järgneval neljal kuul 11.16€ Elatisraha maksti 2013 aastal . Kas on võimalik kuidagi tagantjärgi seda veel küsida või pigem mitte?

Elatisraha nõue aegub 10 aasta järgselt viimase osamakse tegemise aastale järgnevast aastast. Seega teie märgitud elatisnõude maksmata osasid täna kohtutäituri kaudu maksma panna ei ole võimalik. Teie nõuded aegusid 2024 aastal.

Tere, Kohtutäitur  pidas kinni töövõimetuspensionist kinnipeetud tagastatava tulumaksu summas 370.-,83€ täitetoimiku nr  .Kas mul on õigus see raha tagasi küsida, kuna olen töövõimetuspensionil ning mul on niigi toimetulekuga raskusi ja nüüd võtavad ka lisa raha käest ära. Tervitades, 

Töövõimetoetust ja pensionit võib kohtutäitur arestida. Töövõimetoetuse osas märgib seadus, et arestimine on lubatav kui puudub muu vara, millest nõuet saaks rahuldada. Pensioni arestimisel lähtutakse seadusest ning üldine põhimõte on 50% saadud rahast. Kohtud on leidnud, et kõik sissetulekud tuleks kalendrikuus liita ja lähtuma peaks asjaolust, et võlgnikule peab igakuuliselt kasutamiseks jääma palga alammäär (hetkel 946eur). Arvestama peab erisusega, et kui saadav sissetulek kuus on väiksem kui palga alammäär ehk 946eur, siis täitur võib arestida 20% saadavast. Samas arestimise alampiir, millest enam arestimist ei kohaldata on hetkel 361,40eur. Ehk kui teie näitel on ainus sissetulek kuus tagastatud tulumaks 370, 83eur siis kinnipidamiseks kuulub 20% arestimise alampiiri ületav summa ehk 1,88eur. Märgime, et kohustused kuuluvad tasumisele ning soovitame leppida täituriga kokku igakuulises tasumises.

Kusimus. Eesti kohtutäitur ei saa arestida välismaiseid arvelduskontosid. Küll aga saab välismaa kohtutäitur seda teha riigis, kus on registreeritud ettevõte, mis haldab teie arvelduskontosid. Sama kehtib kinnisvara osas ning sõidukite osas. Kas Eesti kohtutäitur saab pöörduda välismaa kohtutäituri poole ja kuidas see protseduur käib?

Eesti kohtutäitur ei pöördu ise välismaa kohtutäituri poole. Eesti kohtutäitur annab sissenõudjale info võlgniku vara olemasolu kohta välismaal. Sissenõudja sõltuvalt vara asukohariigist ja teabest seonduvalt välisriigiga peab valima ise vahendid ja võimaluse välisriigis võlgniku vastu nõude maksma panemiseks. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on selleks erinevaid võimalusi. Üldiselt ei ole protsessid teises liikmesriigis täitemenetluse algatamisega pikad, kestes 1-3 kuud kuni algatatakse täitemenetlus.

Kusimus. Autole on kohtutäitur seadnud SÕIDUKI KÄSUTAMISE KEELUMÄRKE kas ikka tohib autod kasutada ja ei ole karta et autod peatab politsei ja konfiskeerib? On vajadus soita paariks päevaks autoga Eestist Leetu.kas voivad tekkida probleemid?

Käsutamise keelumärge ei välista kasutamist kuigi vara seisukord ei tohi käsutamise keelumärke seadmisest halveneda. Käsutamine ja kasutamine on kaks erineva tagajärjega õigusmõistet. Kui käsutamine puudutab sõiduki võõrandamist ja koormamist (nt pandiga) siis kasutamine on tavapärane eseme kasutamine. Üldjuhul ei võeta rutiinse või tavapärase liikluskontrolli puhul keelumärkega sõidukit isiku valdusest, üksnes erijuhul, milleks on elatise võlgnevus võib esineda olukord, kus sõiduks politsei poolt isiku valdusest võetakse.  Nagu märkisime, et keelumärgistatud sõiduki tavapärane kasutamine on lubatud, kehtib sama põhimõte ka Euroopa Liikmesriikides liikumiseks. Eeldusel, et võlgnevuse ja keelumärke olemasolul sõiduk reisi lõppedes ka Eestisse naaseb. Vastasel juhul võidakse esitada süüdistus vara varjamises, mis on määramisel karistusena rahatrahvist kuni vangistuseni.
 

Kohtutäitur alustas elatisraha menetlust ühe kohtuotsuse alusel ja jagas ise kahe lapse vahel eraldi ja mõlemale lisas kohtutäituri tasud mis on pool alapalga määrast, ja need muud tasud ka. Makse oli ühe kordne hilinemine, varasemalt täidetud kohustus täpselt. Küsimus siis tegelikult see, et kas kohtutäitur võis avada ühe kohtuotsuse alusel kaks menetlust eraldi kui kohtuotsuses oli üks summa kahe lapse peale? Ehk ta jagas ise pooleks selle kohtuotsuse summa ja tegi eraldi menetlused, lisades mõlemale oma tasud. Seega kokku ca 400€(mis jagati siis kaheks eraldi menetluseks) sai pea 2000€ mis tuleb maksta kohtutäiturile.

Alustuseks märgime, et täitemenetlust on võimalik alati vältida nõude õigeaegse tasumise teel. Kui elatisraha on ühe lahendiga välja mõistetud kahe lapse kasuks siis on täitemenetluse nõudjaid kaks. Sellisel juhul esitab seaduslik esindaja kaks avaldust ning ka seadus toetab, et siis algatatakse kaks eraldi menetlust. Kohtutäituri tasu arvutatakse sissenõutavalt nõudelt. Kui sissenõutavaks nõudeks lapse kohta on iga kuu 200eur, lisandub ühele menetlusele ühekordne menetluse alustamise tasu 473+km (kõrge põhjusel, et menetlust viiakse läbi lapse täisealiseks saamiseni), põhitasu võlgnevuselt (nt 200eur võlgnevusel lisandub 90eur+km).

Isa suri. Ainuke pärand on maa, millel veel laen palju aastaid peal. Maja põles ära. ainult kõrval hooned. See maa läheb neljale tema täisealisele lapsele. Ühel pojal on kohtutäitur peal, ta sooviks sellest loobuda, et teised lapsed saaksid selle endale. (Tal endal pole lapsi) . Teine vend võtab pärandi vastu, aga kingib siis selle kohe oma kahele õele. Kas see kõik on korrektne? Kas kohtutäitur saab midagi teha et siis õed ei saaks seda endale, näiteks paneb müüki vms.

Pärijal on õigus pärand vastu võtta või loobuda pärandist. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk kui teie vennal lapsi ei ole ning ta loobub pärandist, siis tema osa jaguneb tema õdede-vendade vahel. Loobumisel peab arvestama, et loobuda saab 3 kuu jooksul arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui pärija suhtes toimub täitemenetlus, tuleb arvestada, et pärandist loobumine ei pruugi tähendada, et tema pärandiosa läheb takistusteta teistele pärijatele. Pärimisseaduse § 126 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et pärandist loobunu võlad, mida ei saa tema muu vara arvel tasuda, rahuldataks pärandiosast, millele tal oleks olnud õigus. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Seetõttu võib täitemenetlus mõjutada seda, kas ja millises ulatuses jõuab pärandiosa teiste pärijateni. Teine vend, kes võtab pärandi vastu, aga soovib oma pärandiosa kinkida oma õdedele või ühele õele, siis see õigus tal on, siin aga tuleks üle rääkida, kas vend tahab õdedele kinkida kogu oma pärandiosa või soovib ta üle anda õdedele üksnes kinnistu osa, ehk sellisel juhul on tegemist pärandvara jagamisega. Kindlasti soovitan siinkohal pidada nõu notariga, kelle juures plaanite pärimismenetluse algatada ning kohtutäituriga, kelle menetluses venna täiteasi on. Notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. Kohtutäiturite kontaktid leiate siit https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/kohtutaiturid-kontakt/