Tere. Sotsiaalkindlustusamet teatas mulle, et nad on mulle maksnud üksikvanema toetust ebaõiglaselt natuke alla 6 aastat. Taustainfo lühidalt kokku võttes, siis minu 13 aastane laps, kes sündis Inglismaal, tuli koos minuga Eestisse elama. Esitasin sotsiaalkindlustusametisse tema sünnitunistuse kus on ka tema isa nimi peal. Nad tegid sellest koopia. Nüüd teatavad nad, et peale minu 3nda lapse sündi, 2020 aastal, nad määrasid mulle üksikvanema toetuse, ma isegi ei märganud seda, sest see tuli koos teiste laste toetustega koos, mis mulle määrati peale kolmanda lapse sündi 09.2020. Kuni 2019 olin ma üksikema. Nad ütlesid et neile jäi märkamatuks et lapse isa on ikkagi sünnitunnistusel ja ma ei tohiks seda toetust saada. Ja kuna see on meie mõlema poolne viga, ehk siis nemad ei märganud ja mina ei teatanud (kuigi ma olen sünnitunnistuse neile ju andnud), et ma ei tohiks seda saada siis nad nõuavad sellest summast 50% tagasi. See on siis 1966,06 eurot. Mina ei ole taotlenud seda toetust isiklikult. Ütlen ausalt, et selle summa tagasi maksmine võtab mul mitu aastat, sest mul ei ole sellist raha korraga välja käia. Ma ei teagi mis see küsimus täpselt on. Eks ma võibolla pean siis selle tagasi maksma jupi kaupa, aga ma tahtsin küsida, et kas ma ikka pean. See lastetoetuste summa tuli kõik koos, ühe summana, ja ma tõesti ei märganud millest see summa koosnes. Ja no 2 väikest last järjest saades, olin suht hõivatud et uurida ka. Samas Sotsiaalkindlustusameti töötajad ju peaks teadma mida nad teevad, eriti kui nad ise panid mulle selle toetuse peale. Keeruline olukord, ja ma näen enda viga ka.

Kirjeldatu põhjal on kõige ausam vastus: tõenäoliselt on Sotsiaalkindlustusametil õigus alusetult makstud üksikvanema lapse toetus tagasi nõuda, sest kui lapse isa andmed olid sünnitunnistusel olemas, siis ei olnud toetuse saamise eeldus täidetud. Samas ei tähenda see automaatselt, et peate nõustuma just sellise summaga ja just sellistel tingimustel, nagu amet praegu ütleb. Teil on tugev argument, et amet tegi vea ise, teie ei varjanud andmeid ja te ei pruukinud maksete koosseisust mõistlikult aru saada. Kui tagasinõue jääb kehtima, võib taotleda osade kaupa maksmist.

Üksikvanema lapse toetust saab siis, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta. Kui lapse isa nimi oli sünnitunnistusel olemas, siis seaduse järgi see toetus üldjuhul ei kuulunud maksmisele.

Perehüvitiste puhul kohaldatakse tagasinõudmisel sotsiaalseadustiku üldosa seadust. See tähendab, et kui hüvitisele õigust ei olnud või õigus oli lõppenud, võib amet alusetult makstud summa tagasi nõuda. Seega põhireegel ei ole kahjuks teie kasuks.

Teie loos on siiski oluline see, et ütlete end olevat sünnitunnistuse ametile esitanud ja amet tegi sellest koopia. See annab teile sisuliselt tugeva vastuväite: te ei jätnud olulist infot varjatuks, vaid ametil olid vajalikud andmed olemas. Lisaks on arusaadav argument, et toetused tulid ühe kogusummana koos teiste peretoetustega ning te ei märganud, et sinna oli lisatud üksikvanema lapse toetus. Sellest võib sõltuda, kas ja kui suures ulatuses on õiglane tagasinõuet vähendada või võimaldada väga pikk maksegraafik.

Oluline on ka see, et seadus lubab tagasinõue otsustada ettekirjutusega ning põhjendatud taotluse alusel võib tagasimaksmise otsustada osade kaupa. Kui teil ei ole võimalik summat korraga tasuda, siis tasub kindlasti esitada kirjalik taotlus maksegraafikuks ja kirjeldada oma pere majanduslikku olukorda lühidalt ning konkreetselt.

Kui te ei ole veel saanud ametlikku kirjalikku otsust või ettekirjutust, siis suuline või telefonis öeldu ei ole lõplik. Just kirjalikust otsusest peab nähtuma:

• millisel õiguslikul alusel nad raha tagasi nõuavad
• millise perioodi eest
• kuidas nad arvutasid summa 1966,06 eurot
• miks nad nõuavad tagasi just 50%, mitte 100% või väiksemat osa
• milline on vaide esitamise tähtaeg

Tere. Olen töötuna arvel ja töötu kassa väidab et olen töötanud ning teeninud tulu facebooki kulutuse põhjal. Ning sellega seoses lõpetab minu töötuna arvel oleku ja nõuab tagasi ulatavalt tagasi töötuskindlushüvitise. Kas sellele on lahendus?

Jah, sellele võib olla lahendus. Kui Töötukassa lõpetab teie töötuna arveloleku ja nõuab hüvitise tagasi, saab seda üldjuhul vaidlustada vaidega 30 päeva jooksul või pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. Ainuüksi Facebooki kulutuse olemasolu ei tähenda automaatselt, et inimene töötas või teenis tulu; määrav on see, kas seaduse järgi oli tegelikult töö, teenuse osutamine, ettevõtlus või muu töötuna arvelolekut välistav asjaolu. Kui otsus ei ole veel lõplikult tehtud, küsige kohe kirjalikult, millele täpselt järeldus tugineb ja millise perioodi kohta nad tagasinõuet esitavad. Oluline on, kas Facebooki kulu näitab päriselt tulu teenimist või üksnes reklaamikulu. Reklaamikulu ise ei tõenda veel tingimata, et teil oli kehtiv leping, reaalne töö tegemine või tegelikult saadud tulu. Haldusorgan peab otsust põhjendama nii, et inimene saaks aru, mida talle ette heidetakse ja saaks seda tõhusalt vaidlustada. Kasulikud võivad olla pangaväljavõte, lepingute puudumise kinnitus, maksudeklaratsioonid, Meta/Facebooki konto väljavõte ja selgitus, mille eest kulu tehti.
 

Tere! Küsimus soodustingimustel pensioni kohta. Mul on kolm last. Nad on olnud lapsinvaliidid aastatel 1996 - 2005. 1996 määrati teisele lapsele invaliidsus, tal täitus 16 aastat aastal 2001, kolmandale lapsele määrati invaliidsus aastal 1998, tal täitus 16 aastat aastal 2005. Esime lapse invaliidsus on 1996 - 1999, lõppes lapse 16 aasaseks saamisega. Seaduses on öeldud, et peab olema kasvatanud lapsinvaliidi 8 aatat. Ühe lapsega seda aega mul täis ei tule, aga kas peab olema just ühe lapse kasvatamine. Mina kasvatasin lapsinvaliide kokku 9 aastat, 16-aastaseks saamisel määrati neile töpeeterövõimetus protsent.

Kahjuks ei saa puudega lapse kasvatamise 8-aastast tähtaja nõuet täita sellisel viisil, et summeerite eri laste puudega oldud aastad aritmeetiliselt lihtsalt kokku. Kehtiv seaduse sõnastus eeldab, et soodustus puudega lapse eest rakendub tingimusel, et vähemalt üks alla 18-aastane laps on olnud kasvatada vähemalt 8 aastat. Riikliku pensionikindlustuse seadus ütleb, et õigus soodustingimustel vanaduspensionile on vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last. Selle sõnastuse järgi ei ole põhireegel see, et eri laste puudega oldud ajad liidetakse üheks 8-aastaseks perioodiks. Sama loogika tuleb välja ka seaduse teistest lapse kasvatamisega seotud pensionisätetest: seal arvestatakse õigusi lapsepõhiselt, näiteks “iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat”. See toetab tõlgendust, et ka puudega lapse soodustingimuse puhul vaadatakse 8 aastat ühe lapse kaupa, mitte mitme lapse aastate summana.Kui teil on kolm last ja olete neid kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, võib antud juhul tulla kõne alla soodustingimustel vanaduspension kolme lapse vanemale.

Tere. Sai edukalt taotletud ning edukalt lõpetatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väikeelamute rekonstrueerimistoetusega seotud tööd. Nõuetele kohaselt sai võetud rekonstrueerimistööde pakkumised, täpsustades vajalikku vastavust ehitusprojektile ja EIS toetusele. Tagantjärgi ilmnes, et üks rekonstrueerimistööde nõue, üks soojusläbivus U näitaja, ei vasta maja ühes osas kriteeriumitele. Eduka pakkujaga loodud leping ning kaasnev rekonstrueerimistööde pakkumine omas algusest peale viga, mis nüüd hiljem ilmnes. Ehitusprojektilt oli kopeeritud vajalik info valest kohast, ning sellega kaasnes nõuetele mitte vastav tulemus. Hinnapakkumist kontrollides jäi antud viga tähele panemata. Töid arutledes, teostades ja pärast aruandes ei tabanud ükski osapool (omanik, tööde teostaja, omanikujärelevalve, EIS esindav e-toetus meeskond), et üks näitajates ei vasta nõuetele. Viga ei väljendu igapäeva elutegevuses ning ei tohiks ohustada EIS poolset energiatõhususe eesmärki. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus osaliselt või täielikult toetavat summat tagasi nõuda, kui tehtud rekonstrueerimistööd ei vasta nõuetele. Seega, mis on omaniku õigused sellises olukorras kahjunõude esitlust tagasi lükata või kahjunõude kulu kompensatsiooni summat küsida töid teostanud firma käest? Tänan.

Sellele küsimusele ei ole võimalik üheselt vastata. Küsimusest nähtub, et kogu protsessi (ehitusprojekti, rekonstrueerimistööde pakkumisi jms) kontrollisid ka EIS töötajad. Kui nii, siis lasub vastutus nõuetele mittevastavuse eest ka EIS-il ja toetuse tagasi küsimine ei oleks põhjendatud. Kui siiski toimub toetuse tagasi küsimine, siis võib kõne alla tulla mõne osapoole – pakkumise koostaja, omanikujärelevalve vms vastutus. See kõik sõltub nendega sõlmitud lepingutest. 

Olen lapsevanem, kellel on sündinud järjest kolm last. Tähtajaline tööleping lõppes kaks kuud enne esimese lapse sündi ning seejärel viibisin laste sünni ja hooldamisega seotud perioodidel (kokku 52 kuud), saades järjestikku vanemahüvitisi ilma pausideta. Töötuna võtsin end arvele kohe, kui viimane vanemahüvitise periood lõppes, ja taotlesin töötuskindlustushüvitist, kuid Töötukassa jättis selle määramata, põhjendades, et puudus töötuskindlustusstaaž 36 kuu jooksul enne töötuna arvelevõtmist. Esitasin Töötukassa otsuse peale vaide, viidates hetkel kehtiva Töötuskindlustuse seaduse § 6² lõikele 1, mis näeb ette töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamise lapse sünni ja hooldamisega seotud perioodide võrra, kui selle aja kohta puuduvad andmed. Töötukassa jättis vaide rahuldamata, selgitades, et vanemahüvitise saamine ei asenda emapuhkuse või vanemapuhkuse perioodi, kui töösuhet enam ei ole, ning seetõttu ei saa arvestusperioodi pikendada. Küsimused juristile: kas minu olukorras oleks mõistlik või realistlik kohtusse pöörduda töötuskindlustushüvitise saamiseks, millised on võimalikud riskid ja tõenäosus, et sarnaseid juhtumeid kohtus on võidetud, ning kuidas peaksin arvestama juba tehtud pöördumisega õiguskantsleri poole?

Töötuskindlustushüvitise liike on alates 01.01.2026 kaks:

1. Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis
2. Baasmääras töötuskindlustushüvitis

Teie küsimus on esitatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kohta. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele  eelnenud 36 kuu jooksul. Lisaks arvestatakse sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramise korral viimase töösuhte lõppemise õiguslikku alust.

Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas emapuhkust, isapuhkust, laspendajapuhkust või vanemapuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses.

Seaduse kohaselt reeglina ei arvestata emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust jne töötuskindlustusstaazina. Emapuhkus, isapuhkus, lapsendajapuhkus või vanemapuhkus pikendab referentsperioodi üksnes sel juhul, kui on kehtiv töösuhe. See tähendab muuhulgas näiteks olukorda, kus ema tuleb lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, kuid tööandjal pole enam sobivat tööd anda vms. Tööandja koondab puhkuselt tagasitulnu, kes saab end võtta seejärel töötuna arvele Eesti Töötukassas, kus arvestatakse referentsperioodi pikendamise tõttu tema töötuskindlustusstaazi. Teie puhul aga lõppes töösuhe juba enne lapsehoolduspuhkusele minemist, mistõttu on Teie olukord hoopis teistsugune ja töösuhte puudumise tõttu ei ole ka võimalik referentsperioodi pikendada.

Kohtusse pöördumise võimalust saab eelkõige kasutada siis, kui seaduse säte on ebamäärane, seadust on valesti tõlgendatud ja kohaldatud. Õiguskantsleri poole on õigus pöörduda igal Eesti kodanikul, kes tunneb, et tema õigusi on riigi poolt kuidagi piiratud või rikutud ja riik kohtleb teda ebaõiglaselt. Samuti on võimalik pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kui leiate, et riik kohtleb kõnealuse seaduse kohaselt emapuhkusel olevaid ebavõrdselt.

Küsimus raseda kergemale tööle üleviimise puhul, kui kergemat tööd ei ole anda ja viibin töövõimetuslehel, siis mille järgi tervisekassa hüvitist maksab? Nende kodulehel seisab et Töölepinguseaduse alusel. Töölepingu seadus ütleb, et reeglid kehtestab Vabariigi Valitsus: § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. TÖÖLEPINGU SEADUS § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust. Nimelt, olin 6 kuud enne viimase palga saamist palgata puhkusel, mille järgi peaks tervisekassa maksma hüvitist mu viimase palga järgi. Nemad aga jagavad mu viimase palga + 5 palgata puhkusel olnud kuud ja tasuvad selle järgi hüvitist. Ma leian, et nad proovivad enda maksekohustust lihtsalt vähendada ja ei järgi seadust.

Tervisekassa hüvitiste arvutamiste aluseks on erinevate põhjuste puhul erinevad hüvitiste määrad ja arvutamise alused. Hüvitiste arvutamise aluseks on ravikindlustusseadus ja Vabariigi Valitsuse määrus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord". Määrust kohaldatakse keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel. Mõlemat õigusakti kohaldatakse Tervisekassa hüvitiste arvutamisel koosmõjus lähtuvalt haiguslehel olemise põhjusest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita. Tervisekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist, kui kindlustatud isikule on antud ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Ravikindlustuse seaduse kohaselt on raseduse korral õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töölt vabastuse teisest päevast alates. 

Tervisekassa on riiklik institutsioon, kus hüvitiste arvutamine toimub automaatselt vastavalt hüvitiste saamise põhjustele. Kui Te leiate, et Teie õiguseid on rikutud, siis on Teil võimalik pöörduda Halduskohtusse.

Palgata puhkusel olemise aja eest arvestatakse keskmist töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga järgi.

1. Mida teha kui KOV volikogu otsustab koalitsiooni moodustanud valimisliitudele ja erakondadele eraldada volikogu juhtorganites ja komisjonides oluliselt rohkem kohti kui peaks eraldama KOV põhimääruse kohaselt, milles on sätestatud, et "komisjoni koosseisu kavandamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude osakaalu volikogus". Mida tähendab siin sõna "arvestatakse" Kui näiteks volikogus on koalitsiooni ja opositsiooni vahekord täpselt 4:3, aga komisjoni liikmete vahekord on 5,2: 3, siis kas tegemist on seaduserikkumisega? 2. Kas KOV koalitsioonil on õigus algatada määrus, millega kehtestatakse volikogu kahe aseesimehe valimine selliselt, et kõigil volikogu liikmetel on nende valimisteks kaks häält, ehk kindlustatakse volikogu ainujuhtimine koalitsiooni liikmete poolt. Kas selline otsus on vastuolus Eesti riigis kehtestatud parlamentaarse korraga, mille kohaselt tuleb volikogu juhtorganites tagada poliitiliste jõudude proportsionaalne esindatus. Kas Riigikogu juhatuse ja komisjonide valimiste kord peaks olema eeskujuks ka KOV juhtimisorganite valimistele?

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 kohaselt moodustab volikogu komisjonid ning komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni koosseisu kujundamisel tuleb arvestada erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus, mis tagab poliitiliste jõudude proportsionaalse esindatuse komisjonides. Juhtorganite (esimees, aseesimees) valimisel sellist proportsionaalsuse nõuet otseselt ei ole, kuid komisjoni liikmete määramisel tuleb seda arvestada.
Kui hääletuskorraldus toob kaasa olukorra, kus juhtorganitesse (esimees, aseesimehed) valitakse ainult koalitsiooni liikmed ja opositsioon jääb esindamata, ei ole see otseselt vastuolus seadusega, kuid võib olla vastuolus hea halduse ja demokraatia põhimõtetega. Seadus nõuab proportsionaalsust komisjoni liikmete määramisel, mitte juhtorganite valimisel.

“Arvestamine“ tähendabki, et kui näiteks on volikogus koalitsiooni ja opositsiooni vahekord 4:3, siis komisjonis peaks see vahekord olema võimalikult sarnane, arvestades komisjoni liikmete koguarvu.
Kui komisjoni liikmete vahekord on 5,2:3 (ehk koalitsioonil on proportsionaalselt rohkem kohti kui volikogus), võib see viidata sellele, et osakaalu ei ole nõuetekohaselt arvestatud.
Seadus ei täpsusta matemaatilist meetodit, kuid üldpõhimõte on, et komisjonide moodustamisel ei tohi poliitilist tasakaalu moonutada. Kui komisjonide koosseisud ei vasta volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude proportsioonile, võib see olla vaidlustatav ja vajadusel saab pöörduda haldusjärelevalve või kohtu poole.
Volikogu komisjonide moodustamise ja juhtorganite valimise kord tuleb kehtestada valla või linna põhimääruses ning komisjoni koosseisu kujundamisel tuleb arvestada erakondade ja valimisliitude osakaalu volikogus.

Kui korter kuulub tütrele, tütar ise ei ela seal. Korteris elavavad kaks vanainimest, üks neist raske puudega vanus 88a. Kas meil oleks võimalik vallalt taotleda vannitoa invakõlblikuks remondi toetust. Hetkel puudub pesemisvõimalus raske puudega vanainimesel.

Selleks, et taotleda KOV-lt (vallalt) toetust, et muuta vannituba invakõlblikuks, tuleb pöörduda KOV poole sellekohase avaldusega. Soovitan pöörduda KOV sotsiaaltöötaja poole, kes saab selgitada toetuse taotlemiseks vajalikku. Toetuse taotleja peab rahvastikuregistris registreeritud korterisse, millise vannitoale toetust soovitakse.

Tere. Olin peaaegu kuu aega töövõimetuslehel, kuid nüüd olen hädas kuna töövõimetuslehed ei ole tööandjale kättesaadavad. Uurisin oma töövõimetuslehtede faile riigiportaalis ja avastasin, et tööandja nime ja registrikoodi asemel on TA. Perearst väidab, et kõik on korras, et tema saatis töövõimetuslehed ära. Väga segadust tekitav minu jaoks. Mida tähendab märge TA? Kes siis süüdi on ja kuidas seda olukorda lahendada, et ma ikka saaks omale hüvitist?

Kirjeldatud olukorras võib olla tegemist olukorraga, kus näiteks Teie töötamine ei ole Maksu- ja Tolliametis registreeritud. Tööandja andmed tekivad süsteemi usutavasti Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Mida tähendab süsteemis nähtav olev TA, ei ole vastajale teada. Soovitan küsida informatsiooni ja saada vajalikud tegevusjuhised Tervisekassast. Klienditelefon(+372) 669 6630

Kas vajaduspõhist õppetoetust taodeldes arvestatakse mind oma vanematest eraldi leibkonnanana kui ma olen 20-aastane ning registreerinud partneriga kooselu?

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks (leibkonnaks) kuni 24-aastase üliõpilase vanemad, juhul kui üliõpilane ei ole abielus, registreeritud kooselus ega lapse vanem või eestkostja (ÕÕS § 5¹ lg 2 p 1). Kui üliõpilane on abielus, tema abikaasa (ÕÕS § 5¹ lg 2 p 4), kui registreeritud kooselus, üliõpilase registreeritud elukaaslane (ÕÕS § 5¹ lg 2 p 4¹).