Tere! Seoses seaduse muudatustega on tekkinud küsimus vanemahüvitise ja tervisekindlustuse kohta. Ema on töötu, alla 1 aastase lapsega kodus ja peres on kolm last. Isa käib tööl ja saab vanemahüvitist. Kas uuest aastast kehtib emal riiklik tervisekindlustus? Isa eest maksab sots maksu töökoht, lasterikka pere toetus laekub emale.

Ravikindlustuse olemasolu sõltub sellest, kas isiku eest tasutakse sotsiaalmaksu. Riik tasub sotsiaalmaksu, kui

• kasvatad alla kolmeaastast last
• saad lasterikka pere toetust 7 ja enama lapse kasvatamisega seoses
• sa ei tööta ning saad lasterikka pere toetust kolme ja enama lapse kasvatamisega seoses (vähemalt kolm last peavad olema alla 19-aastased, kellest vähemalt üks on alla kaheksa-aastane)
• sa ei tööta, aga sinu abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab ning tema eest tasub sotsiaalmaksu tööandja, ning kui teie peres kasvab vähemalt üks alla kaheksa-aastane laps või kaheksa-aastane laps I klassi lõpetamiseni või kolm alla 16-aastast last.

Alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei taga riik ravikindlustust ülalpeetavatele abikaasadele seoses laste kasvatamisega. Ravikindlustuskaitse ülalpeetavatele abikaasadele lõpeb hiljemalt 31.01.2026.

Tere! Olen 62 aastne 4.staadiumis vähihaige naine. Oktoobri alguses minu tööleping lõpetetati tervisliku seisukorra tõttu. Pea pool aastat olen saanud osalise töövõime toetust. Pärast töölepingu lõpetamist vormistasin end kohe töötuks ja määrati töötuskindlustushüvitis. Kuna töövõime hindamise uus tähtaeg lähenemas, esitasin ka sinna uue avalduse ja mulle määrati puuduv töövõime. Küsimus järgmine: kas on võimalik üheaegselt saada töötuskindlustushüvitist ja osalise või puuduva töövõime toetust? Tänan vastamast!

Puuduva töövõimega isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta vastab Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Töövõimetoetuse seaduse kohaselt on puuduva töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele (TVTS § 12 lg 2). Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu (TVTS § 12 lg 4).

Olen töötu ja saan kohaliku omavalitsuse kaudu sotsiaaltoetusi. Laste isa maksab elatist (kokkulepe 550 € kuus, alla miinimumi (ei teadnud seda enne), sest kalkulaator.ee pakkus nii), seni on ta teinud seda sularahas. Nüüd soovib ta teha ülekandeid arvele. Minu küsimused: Kas elatise maksmise viis (sularahas kviitungiga vs ülekandega arvele) mõjutab sotsiaaltoetuste arvestust? Kui isa maksab sularahas ja meil on omavaheline kviitung allkirjastatud, kas see loetakse ametlikuks tõendiks elatise maksmise kohta? Kui isa jätab maksmata ja mina pöördun perelepitaja või kohtu poole, kas mul on parem positsioon, kui mul on olemas Exceli tabel + kulutšekid ja tõendid, et isa ei ole regulaarselt maksnud? Kui isa viivitab maksetega, kas ma peaksin pigem kohe pöörduma perelepitaja poole või on mõistlik otse kohtusse minna, arvestades, et lapsed käivad erakoolis ja trennides ning kulud on suured? Soovin teada, milline lahendus oleks minu jaoks kõige turvalisem ja kuidas oma õigusi kaitsta.

Millisel viisil elatist makstakse, ei mõjuta sotsiaaltoetuste saamist ning kui olete sularahas saadud elatise toetuste määramisel korrektselt teada andnud, ei muutu Teie jaoks elatise pangakontole maksmisega midagi. Kui aga elatismaksed on jäänud kohalikule omavalitsusele teada andmata, tuleb seda kindlasti teha, eeskätt juhul, kui saate sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi, näiteks toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. Sissetulekuna arvestatakse kõiki perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Kui olete elatist sularahas vastu võttes andnud allkirja selle vastu võtmise kohta, on see piisavaks tõendiks elatise tasumise tõendamiseks. Kui tekib vajadus kohtusse pöörduda, sõltub lapse vajadusi tõendavate dokumentide vajadus Teie nõudest. Kui soovite elatist alates hagiavalduse esitamisest ja seadusjärgses määras, ei ole vaja lapse vajadusi tõendada. Kui lapse vajadused on suuremad kui kahekordne seadusjärgne elatis ning elatisnõue esitatakse suuremas summas, on vajalik lapse vajadused tõendada. Samuti on vajalik tõendada lapse vajadused, elatiskokkulepe ja sellest mittekinnipidamine juhul, kui esitate koos jooksva elatisega ka tagasiulatuva saamata jäänud elatise nõude (kuni 1 aasta eest).

Kui vaidluse all on laste elatis, võib olla otstarbekaim pöörduda kohtusse. Kui üksmeel puudub aga ka muudes lastega seotud küsimustes, on asjakohane SKA perelepitusteenuse läbimine, kus saab kokku leppida ka elatise suuruse.

Kas tähtajalise töölepingu lõpetamisel tööandja poolt on õigus saada töötuskindlustushüvitist ja millisel määral?

Töötuskindlustushüvitist saavad inimesed, kellel on täidetud töötuskindlustusstaaži nõue ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Õigus töötuskindlustushüvitisele tekib ja juhul, kui tähtajaline tööleping on lõppenud tähtaja saabumise tõttu. Esimesel sajal päeval on hüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Viibin hetkel vanemapuhkusel, seadusega ette nähtud ema- ja jagatav vanemahüvitis on tänaseks ära kasutatud. Mina olin vanemapuhkusel viibija ja vanemahüvitise saaja kogu perioodil. Laps on saamas 2-aastaseks. Planeerin naasta tööle vähendatud tööajaga kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Tööandjalt olen saanud suusõnalise signaali, et nad lubavad tähtajalist tööaja vähendamist. 1) Kas ma saan seadusest õigesti aru, et vanemapuhkust võib korduvalt katkestada ja uuesti alustada? Nimelt katkestaksin hetkel vanemapuhkuse, kuid suunduksin uuesti vanemapuhkusele lasteaia suvise kollektiivpuhkuse ajaks (laps saab 3-aastaseks järgmisel sügisel), teatades vanemapuhkuse perioodist tööandjat vähemalt 30 päeva ette. 2) Kas sellisel juhul jätkub ka riigi poolt sotsiaalmaksu ja pensioni maksete tasumine kuni 3-aastaseks saamiseni, st mul on uuesti vanemapuhkusel viibimise ajal tagatud haigekassa? 3) Kas kehtib endiselt maksuerisus, mille kohaselt ei pea alla 3-aastase lapse vanema eest tasuma sotsiaalmaksu miinimumi?

Vanemapuhkust võib katkestada ja uuesti vanemapuhkusele jääda, kuni vanemal on selleks õigus, ehk kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest tuleb tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri jne) näidates ära tööle naasmise või puhkusele jäämise kuupäeva. Alla 3-aastase lapse kasvatajana tasub riik ravikindlustusmaksed ja pensionimaksed ühe vanema eest, kes võib nii töötada kui ka mitte. Maksed lõppevad lapse 3-aastaseks saamisel.

Tere, Mul on selline huvitav juhtum seoses töötukassaga. Nüüd hiljuti läksin avaldusega võtta end töötuks. Sealne nõustaja väidab, et tema näeb vabade andmete põhjal, et ma olen aastal 2016 olles samuti töötuna arvel , kahelt ettevõtte poolt märgitud töölepinguga töötanud ja tasu saanud ja seoses sellega , kuna sellel aastal ei tohtinud saada mingit tulu, võivad nad esitada 2,5 kuu alatuses tagasitulavalt minu käest rahalist trahvi(tagasinõuet). Need olid ühe päevalised proovipäevad olnud, ehk kuulusid tööotsingu alla. Peale kõige olin veel aastal 2020 samuti arvele võtnud, aga siis ei öelnud ega märkinud keegi sellest midagi. Nüüd pean tegelema mina 9aastat vana asjaga. Küsimus tulebki sellest, et kas nemad võivad minult sellepärast tagasinõuet esitada 9a vanuse asjaga? Kui ise 5a tagasi ma arvel olles ei tegelenud nad sellega? Kuidas mina nüüd käituma peaksin?

Enammakstud töötuskindlustushüvitise tagasinõudmisele kohaldatakse Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud aegumistähtaegu. Hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmisele ja tasaarvestamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumistähtaegade kohta sätestatut (SÜS § 35 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on võimalik 9 aasta vanust tagasinõuet esitada, kui selleks esineb alus.

Kas alus ka Teie juhtumil esineb, ei ole võimalik foorumis hinnata, kuna see eeldab kõigi faktiliste asjaolude kogumis hindamist. Selleks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Kas vajaduspõhise õppetoetuse määramisel arvestatakse sissetuleku hulka ka töövõimetoetus?

Vajaduspõhise õppetoetuse määramisel arvatakse sissetulekute hulka üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud tulu ning saadud dividende ja omakapitali väljamakseid (ÕÕS § 5¹ lg 1). Kuna Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses on sissetuleku arvestamise alusena nimetatud tulumaksuseaduse § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu ja töövõimetoetus on seaduses sätestatud toetus, mis ei kuulu TuMS § 19 lõikes 4 nimetatud erandite hulka ega ole otseselt seotud ettevõtluse, töö- või teenistussuhte või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga ja tulumaksuga seda ei maksustata, ei ole ka põhjendatud selle arvamine sissetuleku hulka.

Tere, Aastal 2025 on riiklik sissetulekupiir 360 €, mis peab inimesele kätte jääma peale eluasemekulude ja muude põhjendatud kulude tasumist. Minu ainsaks sissetulekuks on osalise töövõimetoetus 370 €. Saan toimetulekutoetust, et tasuda korteri üür ja kommunaalkulud.Peale eluasemekulude tasumist jääb mulle kätte 160 €. Kas mulle makstav toimetulekutoetus peaks sellisel juhul suurem olema, et mulle jääks kätte 360 €?

Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:   toimetulekutoetus = pereliikmete toimetulekupiir + eluaseme normkulu - sissetulekud. Toimetulekutoetuse määramisest saab rohkem teavet veebilehelt https://www.eesti.ee/et/toetused-sotsiaalteenused-ja-pensionid/toetused-ja-huevitised/toimetulekupiir-ja-toimetulekutoetus ja elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest

Tere! Kui inimene kirjutab teise inimese enda elamispinnale sisse, siis kas ta saab inimese vajadusel ka ilma tema nõusolekuta välja kirjutada? Kas sissekirjutusega võivad omanikule ka mingid probleemid/kohutused kaasneda? Ka juhul, kui sissekirjutatav seal tegelikult ei ela, vaid vajab sissekirjutust puudetoetusega seoses. Mida teha olukorras, kui inimesel pole sissekirjutust, (on raske seda saada) aga ilma sissekirjutuseta ei saa puudega inimese toetust?

Tere

Täname pöördumast! 

Rahvastikuregistri seaduse § 46 alusel on eluruumi omanikul õigus esitada kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avaldus, et lõpetada väidetava eluruumi kasutaja elukoha registreering omanikule kuuluvas eluruumis. Seejärel saadab kohalik omavalitsus 10 päeva jooksul väidetavalt selles ruumis elavale isikule rahvastikuregistris märgitud aadressil teate, et registreeringu lõpetamise avaldus on omaniku poolt esitatud ning avaldab sellekohase teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Juhul kui väidetav elanik 1 kuu jooksul kirja saamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuulutuse avaldamisest ei tõenda kohalikule omavalitsusele vastupidist s.t et ta elab selles eluruumis ja kasutab seda õiguslikul alusel või et tal on omanikuga pooleli kohtuvaidlus eluruumi kasutusõiguse üle, siis kustutab kohaliku omavalitsuse pädev asutus isiku registreeringu rahvastikuregistris selle eluruumi kohta.

Lugupidamisega

Sotsiaalkindlustusamet on hilinenud lastetoetuste ja suurperetoetuse maksmisega. Tegin SKA-sse päringu makse hilinemise kohta, mille vastuseks sain, et ekslikult on toetus jäänud määramata. Toetused jõuavad minuni kaks nädalat hiljem. Kas mul on õigus nõuda nende päevade eest ka viivist?

Perehüvitiste seadus ei sätesta kohustust tasuda hüvitise määramise ja maksmisega viivitamise eest viivist ja intressi. Intressi ei ole avalik-õiguslikus suhtes võimalik nõuda, kui avalik-õiguslik norm ei näe ette intressi maksmise kohustust või õigust selle maksmist nõuda. Seda kinnitab ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1, mis eraõiguses seostab intressi maksmise kohustuse sellise kohustuse sätestamisega seaduses või lepingus. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.