Tere, Aastal 2025 on riiklik sissetulekupiir 360 €, mis peab inimesele kätte jääma peale eluasemekulude ja muude põhjendatud kulude tasumist. Minu ainsaks sissetulekuks on osalise töövõimetoetus 370 €. Saan toimetulekutoetust, et tasuda korteri üür ja kommunaalkulud.Peale eluasemekulude tasumist jääb mulle kätte 160 €. Kas mulle makstav toimetulekutoetus peaks sellisel juhul suurem olema, et mulle jääks kätte 360 €?

Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:   toimetulekutoetus = pereliikmete toimetulekupiir + eluaseme normkulu - sissetulekud. Toimetulekutoetuse määramisest saab rohkem teavet veebilehelt https://www.eesti.ee/et/toetused-sotsiaalteenused-ja-pensionid/toetused-ja-huevitised/toimetulekupiir-ja-toimetulekutoetus ja elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest

Tere! Kui inimene kirjutab teise inimese enda elamispinnale sisse, siis kas ta saab inimese vajadusel ka ilma tema nõusolekuta välja kirjutada? Kas sissekirjutusega võivad omanikule ka mingid probleemid/kohutused kaasneda? Ka juhul, kui sissekirjutatav seal tegelikult ei ela, vaid vajab sissekirjutust puudetoetusega seoses. Mida teha olukorras, kui inimesel pole sissekirjutust, (on raske seda saada) aga ilma sissekirjutuseta ei saa puudega inimese toetust?

Tere

Täname pöördumast! 

Rahvastikuregistri seaduse § 46 alusel on eluruumi omanikul õigus esitada kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avaldus, et lõpetada väidetava eluruumi kasutaja elukoha registreering omanikule kuuluvas eluruumis. Seejärel saadab kohalik omavalitsus 10 päeva jooksul väidetavalt selles ruumis elavale isikule rahvastikuregistris märgitud aadressil teate, et registreeringu lõpetamise avaldus on omaniku poolt esitatud ning avaldab sellekohase teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Juhul kui väidetav elanik 1 kuu jooksul kirja saamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuulutuse avaldamisest ei tõenda kohalikule omavalitsusele vastupidist s.t et ta elab selles eluruumis ja kasutab seda õiguslikul alusel või et tal on omanikuga pooleli kohtuvaidlus eluruumi kasutusõiguse üle, siis kustutab kohaliku omavalitsuse pädev asutus isiku registreeringu rahvastikuregistris selle eluruumi kohta.

Lugupidamisega

Sotsiaalkindlustusamet on hilinenud lastetoetuste ja suurperetoetuse maksmisega. Tegin SKA-sse päringu makse hilinemise kohta, mille vastuseks sain, et ekslikult on toetus jäänud määramata. Toetused jõuavad minuni kaks nädalat hiljem. Kas mul on õigus nõuda nende päevade eest ka viivist?

Perehüvitiste seadus ei sätesta kohustust tasuda hüvitise määramise ja maksmisega viivitamise eest viivist ja intressi. Intressi ei ole avalik-õiguslikus suhtes võimalik nõuda, kui avalik-õiguslik norm ei näe ette intressi maksmise kohustust või õigust selle maksmist nõuda. Seda kinnitab ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1, mis eraõiguses seostab intressi maksmise kohustuse sellise kohustuse sätestamisega seaduses või lepingus. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.  

Tere Olen juhatuse liige ettevõttes. Töötuna arvel. Ettevõttes on arvel hobused ja maa. Eelmise aasta eest sai ettevõte PRIA toetusi loomade eest ja maa eest. Lisaks on ettevõttes tööl 1 inimene, aga on eelmisest aastast lapsehoolduspuhkusel. "Selleks, et välja selgitada Teie töötuna arveloleku õiguspärasus, palun saatke meile kirjalikult info, milles seisneb Teie kui juhatuse liikme roll osaühingus ning milliseid tööülesandeid Te täidate, mille eest on Teie ettevõttele makstud toetusi." "Juhatuse liikme roll on ettevõtte juhtimine, majandusaruande esitamine, töö koordineerimine. Kui aga juhatuse liige teeb ettevõttes muud tööd, siis see ei ole enam ettevõtte juhtimine, vaid töötamine suulise lepingu alusel, seejuures pole oluline, kas saate töö eest tasu või mitte. Sellisel juhul ei saa Te enam töötuna arvel olla, va kui tegemist on ajutise töötamisega ning töötamine vastab ajutise töötamise tingimustele, mis on töötamise registris registreeritud." "Juhul kui soovite avalikest andmetest nähtuvat ümber lükata, siis võite töötukassale edastada ettevõtte pangakontode väljavõtted, millest siis nähtuks tegevuse puudumine." Kuidas vastata?

Juhatuse liikme rolli on Töötukassa selgitanud vastavas meelespeas. Muuhulgas on seal kirjas, et kui juhatuse liige tegutseb aktiivselt äriühingu või mittetulundusühingu tegevuses ja tema tegevuse tagajärjel tekib ettevõttel käive (olenemata sellest, kas tegevus lõpeb kasumi või kahjumiga), siis on selge, et juhatuse liige tegelikkuses teeb tööd. Kas Teil on õigus olla töötuna arvel, sõltub sellest milliseid ülesandeid te ettevõttes täidate ja kui ettevõttel on käive, kes töötab selle käibe tekkimiseks. Selliselt tulebki vastata.

Kas välismaalt invaliidsuspensionit saav alaliselt Eestis tagasi kolinud inimene saab taotleda Eestis eelpensioni? Hädasti oleks vaja arstiabi/tervisekindlustust.

Sotsiaalkindlustusamet maksab Eesti elanikele ja eestlastele välismaal riiklikke pensione. Pensioni maksmise alused on eri pensioniliikidel erinevad. Ennetähtaegsele vanaduspensionile kehtib Eestis omandatud pensionistaaži nõue 20 aastat. Ennetähtaegset vanaduspensioni (tavakeeles eelpensioni) saate, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

• Te ei tööta (ega saa tulu ettevõtluskonto kaudu)
• Teil on vanaduspensionieani jäänud kolm või vähem aastat

Rohkem ennetähtaegsest vanaduspensionist aga ka alternatiivsest paindlikust pensionist saate lugeda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/ennetahtaegne-vanaduspension

Tere, Mul on diagnoositud autismispektrihäire, generaliseerunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, depressioon ja paanikahäire. Ma ei tule toime igapäevaste tegevustega kodus ning üldse mitte kodust väljaspool, olen kodune. Ma ei suuda võõrastes kohtades käia ega ka võõrastega suhelda, mul ei ole ka ühtegi sõpra. Mul esinevad pidevalt paanikahood ja teadvushäired. Esitasin töövõime hindamise taotluse ning esimesel korral määrati täielik töövõime, esitasin vaide ning selle tulemusena määrati osaline töövõime. Tahaksin teada, et kui ma ei tule toime iseendaga ja vajan pidevalt elukaaslase abi, et alustada ja lõpetada tegevusi ning üldse elus hakkama saada, siis kas mul oleks alust pöörduda kohtusse puuduva töövõime otsuse lootuses? Minu punktiskoor töövõime hindamisel oli 6, osalise või puuduva töövõime saamiseks on vaja 4 või üle selle. Põhjendati, et mul on mõõdukad raskused, mu olukord peaks paranema ning peaksin käima tööl, kuid mul on ainult keskharidus ja sellega ei saa ma teha tööd, mis ei hõlmaks inimestega suhtlemist, kuna mind ei võeta sellisele kohale tööle. Vaide vastuses toodi välja, et võiksin töötada IT-sektoris, kuid mul ei ole vähimatki aimu IT-st. Tegemist ei ole viimasel ajal tekkinud terviseprobleemiga, vaid see on saatnud mind terve elu ning rahusteid olen ma võtnud juba seitsmeaastasest saadik. Hetkel tarvitan samuti antidepressante ning rahusteid, kuid need ei ole mu olukorda muutnud, vaid pigem on hullemaks läinud. Jään Teie vastust ootama. 

Sageli takerdub töövõime õige hindamine puudulike andmete taha. Vaadake Terviseportaalist, kas olete käinud viimase aasta jooksul eriarstide juures, kas arstid on teinud sinna sissekandeid teie tervisemurede kohta ja kas sissekanded on piisavalt põhjalikud. Töövõimet ei hinnata ainuüksi Teie hinnangu järgi vaid aluseks on ka Terviseportaali arstide poolt sisestatud terviseandmed. Sageli ei pöörata sissekannetele piisavat tähelepanu ja nii hindabki ekspert töövõimet valesti. Kui ilmneb, et ka Teie puhul on nii juhtunud, tehke arstivisiite, paluge raviarstil teha võimalikult põhjalikke sissekandeid ja esitage taotlus töövõime hindamiseks mõne aja pärast uuesti.

Kui Teie puhul aga sellist olukorda ei esine, oleks vastuse andmiseks vaja tutvuda nii Teie taotlusega, ekspertarsti hinnanguga kui ka töövõime hindamise otsusega. Selleks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

§ 131. Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet Kas sinna alla käib töövõimetoetus mida makstakse töötukassa poolt? Punkt 9 on välja toodud, et välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitus. Mis on vahes siis on ajutine töövõimetuse hüvitus ja töövõimetoetus mida on makstakse määratud aastateks.

Töövõimetoetust makstakse töövõime vähenemise korral. Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töötaja haigestumise korral. Tuntud ka kui "haigusraha" või veel varem "sinise lehe raha"

Jäin leseks 2023 aasta detsembris, poeg ütles, et ma peaksin saama mingit lesetoetust. Kas see on õige? Kui on õige, siis mida ma selleks tegema peaksin?

Üksi elavatel vanaduspensioniealistel on võimalus saada üks kord aastas – oktoobris koos pensioniga – 200-eurost toetust.

Toetuse saamiseks peab inimene perioodil 1. aprill kuni 30. september vastama kõikidele järgmistele tingimustele:

• olema vanaduspensionieas
• elama rahvastikuregistri andmetel üksi
• talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 Eesti keskmist vanaduspensioni. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta ega talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, sotsiaalkindlustusamet maksab selle välja pärast andmete kontrollimist. Kui Teile oktoobri pensioniga toetust ei makstud, on ehk rahvastikuregistris Teie eluruumi veel keegi sisse kirjutatud. Kui pensionär on 1. aprillist 30. septembrini elanud üksi, on tal õigus toetust saada. Kui pensionär on üksi elanud lühemat aega, ei loeta teda sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Õigus toetust saada on tal järgmisel kalendriaastal, kui ta elab endiselt üksi.