Siit leiad teavet riiklike toetuste kohta, nagu töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis ja pension. Samuti selgitusi, kuidas hinnatakse inimese töövõimet ja arvutatakse pensioni suurust. Täiendavalt vaata veel töölepingu seadusest, ravikindlustuse seadusest, perehüvitiste seadusest ning loe infot Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa kodulehelt.

Töövõime hindamine

Töövõime hindamine

Riiklikud toetused

Tere, Mul on diagnoositud autismispektrihäire, generaliseerunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, depressioon ja paanikahäire. Ma ei tule toime igapäevaste tegevustega kodus ning üldse mitte kodust väljaspool, olen kodune. Ma ei suuda võõrastes kohtades käia ega ka võõrastega suhelda, mul ei ole ka ühtegi sõpra. Mul esinevad pidevalt paanikahood ja teadvushäired. Esitasin töövõime hindamise taotluse ning esimesel korral määrati täielik töövõime, esitasin vaide ning selle tulemusena määrati osaline töövõime. Tahaksin teada, et kui ma ei tule toime iseendaga ja vajan pidevalt elukaaslase abi, et alustada ja lõpetada tegevusi ning üldse elus hakkama saada, siis kas mul oleks alust pöörduda kohtusse puuduva töövõime otsuse lootuses? Minu punktiskoor töövõime hindamisel oli 6, osalise või puuduva töövõime saamiseks on vaja 4 või üle selle. Põhjendati, et mul on mõõdukad raskused, mu olukord peaks paranema ning peaksin käima tööl, kuid mul on ainult keskharidus ja sellega ei saa ma teha tööd, mis ei hõlmaks inimestega suhtlemist, kuna mind ei võeta sellisele kohale tööle. Vaide vastuses toodi välja, et võiksin töötada IT-sektoris, kuid mul ei ole vähimatki aimu IT-st. Tegemist ei ole viimasel ajal tekkinud terviseprobleemiga, vaid see on saatnud mind terve elu ning rahusteid olen ma võtnud juba seitsmeaastasest saadik. Hetkel tarvitan samuti antidepressante ning rahusteid, kuid need ei ole mu olukorda muutnud, vaid pigem on hullemaks läinud. Jään Teie vastust ootama. 

Sageli takerdub töövõime õige hindamine puudulike andmete taha. Vaadake Terviseportaalist, kas olete käinud viimase aasta jooksul eriarstide juures, kas arstid on teinud sinna sissekandeid teie tervisemurede kohta ja kas sissekanded on piisavalt põhjalikud. Töövõimet ei hinnata ainuüksi Teie hinnangu järgi vaid aluseks on ka Terviseportaali arstide poolt sisestatud terviseandmed. Sageli ei pöörata sissekannetele piisavat tähelepanu ja nii hindabki ekspert töövõimet valesti. Kui ilmneb, et ka Teie puhul on nii juhtunud, tehke arstivisiite, paluge raviarstil teha võimalikult põhjalikke sissekandeid ja esitage taotlus töövõime hindamiseks mõne aja pärast uuesti.

Kui Teie puhul aga sellist olukorda ei esine, oleks vastuse andmiseks vaja tutvuda nii Teie taotlusega, ekspertarsti hinnanguga kui ka töövõime hindamise otsusega. Selleks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Vastatud:
30.01.2025

Töövõimetoetus või ajutise töövõimetuse hüvitis

Töövõimetoetus või ajutise töövõimetuse hüvitis

Riiklikud toetused

§ 131. Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet Kas sinna alla käib töövõimetoetus mida makstakse töötukassa poolt? Punkt 9 on välja toodud, et välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitus. Mis on vahes siis on ajutine töövõimetuse hüvitus ja töövõimetoetus mida on makstakse määratud aastateks.

Töövõimetoetust makstakse töövõime vähenemise korral. Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töötaja haigestumise korral. Tuntud ka kui "haigusraha" või veel varem "sinise lehe raha"

Vastatud:
13.01.2025

Milliseid sotsiaalkindlustushüvitisi riik pakub?

Milliseid sotsiaalkindlustushüvitisi riik pakub?

Riigi pakutavad sotsiaalkindlustushüvitised tagavad sissetuleku vanaduse, haiguse, töövõimetuse, toitja kaotuse, lapse sünni ja töötuse korral. Riiklikke toetusi reguleerivad erinevad seadused ja need on korraldatud erinevate ministeeriumide ja asutuste kaudu.

Kontrollitud:

Üksi elava pensionäri toetus

Üksi elava pensionäri toetus

Riiklikud toetused

Jäin leseks 2023 aasta detsembris, poeg ütles, et ma peaksin saama mingit lesetoetust. Kas see on õige? Kui on õige, siis mida ma selleks tegema peaksin?

Üksi elavatel vanaduspensioniealistel on võimalus saada üks kord aastas – oktoobris koos pensioniga – 200-eurost toetust.

Toetuse saamiseks peab inimene perioodil 1. aprill kuni 30. september vastama kõikidele järgmistele tingimustele:

  • olema vanaduspensionieas
  • elama rahvastikuregistri andmetel üksi
  • talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 Eesti keskmist vanaduspensioni. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta ega talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, sotsiaalkindlustusamet maksab selle välja pärast andmete kontrollimist. Kui Teile oktoobri pensioniga toetust ei makstud, on ehk rahvastikuregistris Teie eluruumi veel keegi sisse kirjutatud. Kui pensionär on 1. aprillist 30. septembrini elanud üksi, on tal õigus toetust saada. Kui pensionär on üksi elanud lühemat aega, ei loeta teda sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Õigus toetust saada on tal järgmisel kalendriaastal, kui ta elab endiselt üksi.

 

Vastatud:
25.11.2024