Tere. Sai edukalt taotletud ning edukalt lõpetatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väikeelamute rekonstrueerimistoetusega seotud tööd. Nõuetele kohaselt sai võetud rekonstrueerimistööde pakkumised, täpsustades vajalikku vastavust ehitusprojektile ja EIS toetusele. Tagantjärgi ilmnes, et üks rekonstrueerimistööde nõue, üks soojusläbivus U näitaja, ei vasta maja ühes osas kriteeriumitele. Eduka pakkujaga loodud leping ning kaasnev rekonstrueerimistööde pakkumine omas algusest peale viga, mis nüüd hiljem ilmnes. Ehitusprojektilt oli kopeeritud vajalik info valest kohast, ning sellega kaasnes nõuetele mitte vastav tulemus. Hinnapakkumist kontrollides jäi antud viga tähele panemata. Töid arutledes, teostades ja pärast aruandes ei tabanud ükski osapool (omanik, tööde teostaja, omanikujärelevalve, EIS esindav e-toetus meeskond), et üks näitajates ei vasta nõuetele. Viga ei väljendu igapäeva elutegevuses ning ei tohiks ohustada EIS poolset energiatõhususe eesmärki. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus osaliselt või täielikult toetavat summat tagasi nõuda, kui tehtud rekonstrueerimistööd ei vasta nõuetele. Seega, mis on omaniku õigused sellises olukorras kahjunõude esitlust tagasi lükata või kahjunõude kulu kompensatsiooni summat küsida töid teostanud firma käest? Tänan.

Sellele küsimusele ei ole võimalik üheselt vastata. Küsimusest nähtub, et kogu protsessi (ehitusprojekti, rekonstrueerimistööde pakkumisi jms) kontrollisid ka EIS töötajad. Kui nii, siis lasub vastutus nõuetele mittevastavuse eest ka EIS-il ja toetuse tagasi küsimine ei oleks põhjendatud. Kui siiski toimub toetuse tagasi küsimine, siis võib kõne alla tulla mõne osapoole – pakkumise koostaja, omanikujärelevalve vms vastutus. See kõik sõltub nendega sõlmitud lepingutest. 

Olen lapsevanem, kellel on sündinud järjest kolm last. Tähtajaline tööleping lõppes kaks kuud enne esimese lapse sündi ning seejärel viibisin laste sünni ja hooldamisega seotud perioodidel (kokku 52 kuud), saades järjestikku vanemahüvitisi ilma pausideta. Töötuna võtsin end arvele kohe, kui viimane vanemahüvitise periood lõppes, ja taotlesin töötuskindlustushüvitist, kuid Töötukassa jättis selle määramata, põhjendades, et puudus töötuskindlustusstaaž 36 kuu jooksul enne töötuna arvelevõtmist. Esitasin Töötukassa otsuse peale vaide, viidates hetkel kehtiva Töötuskindlustuse seaduse § 6² lõikele 1, mis näeb ette töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamise lapse sünni ja hooldamisega seotud perioodide võrra, kui selle aja kohta puuduvad andmed. Töötukassa jättis vaide rahuldamata, selgitades, et vanemahüvitise saamine ei asenda emapuhkuse või vanemapuhkuse perioodi, kui töösuhet enam ei ole, ning seetõttu ei saa arvestusperioodi pikendada. Küsimused juristile: kas minu olukorras oleks mõistlik või realistlik kohtusse pöörduda töötuskindlustushüvitise saamiseks, millised on võimalikud riskid ja tõenäosus, et sarnaseid juhtumeid kohtus on võidetud, ning kuidas peaksin arvestama juba tehtud pöördumisega õiguskantsleri poole?

Töötuskindlustushüvitise liike on alates 01.01.2026 kaks:

1. Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis
2. Baasmääras töötuskindlustushüvitis

Teie küsimus on esitatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kohta. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele  eelnenud 36 kuu jooksul. Lisaks arvestatakse sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramise korral viimase töösuhte lõppemise õiguslikku alust.

Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas emapuhkust, isapuhkust, laspendajapuhkust või vanemapuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses.

Seaduse kohaselt reeglina ei arvestata emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust jne töötuskindlustusstaazina. Emapuhkus, isapuhkus, lapsendajapuhkus või vanemapuhkus pikendab referentsperioodi üksnes sel juhul, kui on kehtiv töösuhe. See tähendab muuhulgas näiteks olukorda, kus ema tuleb lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, kuid tööandjal pole enam sobivat tööd anda vms. Tööandja koondab puhkuselt tagasitulnu, kes saab end võtta seejärel töötuna arvele Eesti Töötukassas, kus arvestatakse referentsperioodi pikendamise tõttu tema töötuskindlustusstaazi. Teie puhul aga lõppes töösuhe juba enne lapsehoolduspuhkusele minemist, mistõttu on Teie olukord hoopis teistsugune ja töösuhte puudumise tõttu ei ole ka võimalik referentsperioodi pikendada.

Kohtusse pöördumise võimalust saab eelkõige kasutada siis, kui seaduse säte on ebamäärane, seadust on valesti tõlgendatud ja kohaldatud. Õiguskantsleri poole on õigus pöörduda igal Eesti kodanikul, kes tunneb, et tema õigusi on riigi poolt kuidagi piiratud või rikutud ja riik kohtleb teda ebaõiglaselt. Samuti on võimalik pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kui leiate, et riik kohtleb kõnealuse seaduse kohaselt emapuhkusel olevaid ebavõrdselt.

Küsimus raseda kergemale tööle üleviimise puhul, kui kergemat tööd ei ole anda ja viibin töövõimetuslehel, siis mille järgi tervisekassa hüvitist maksab? Nende kodulehel seisab et Töölepinguseaduse alusel. Töölepingu seadus ütleb, et reeglid kehtestab Vabariigi Valitsus: § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. TÖÖLEPINGU SEADUS § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust. Nimelt, olin 6 kuud enne viimase palga saamist palgata puhkusel, mille järgi peaks tervisekassa maksma hüvitist mu viimase palga järgi. Nemad aga jagavad mu viimase palga + 5 palgata puhkusel olnud kuud ja tasuvad selle järgi hüvitist. Ma leian, et nad proovivad enda maksekohustust lihtsalt vähendada ja ei järgi seadust.

Tervisekassa hüvitiste arvutamiste aluseks on erinevate põhjuste puhul erinevad hüvitiste määrad ja arvutamise alused. Hüvitiste arvutamise aluseks on ravikindlustusseadus ja Vabariigi Valitsuse määrus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord". Määrust kohaldatakse keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel. Mõlemat õigusakti kohaldatakse Tervisekassa hüvitiste arvutamisel koosmõjus lähtuvalt haiguslehel olemise põhjusest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita. Tervisekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist, kui kindlustatud isikule on antud ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Ravikindlustuse seaduse kohaselt on raseduse korral õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töölt vabastuse teisest päevast alates. 

Tervisekassa on riiklik institutsioon, kus hüvitiste arvutamine toimub automaatselt vastavalt hüvitiste saamise põhjustele. Kui Te leiate, et Teie õiguseid on rikutud, siis on Teil võimalik pöörduda Halduskohtusse.

Palgata puhkusel olemise aja eest arvestatakse keskmist töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga järgi.

1. Mida teha kui KOV volikogu otsustab koalitsiooni moodustanud valimisliitudele ja erakondadele eraldada volikogu juhtorganites ja komisjonides oluliselt rohkem kohti kui peaks eraldama KOV põhimääruse kohaselt, milles on sätestatud, et "komisjoni koosseisu kavandamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude osakaalu volikogus". Mida tähendab siin sõna "arvestatakse" Kui näiteks volikogus on koalitsiooni ja opositsiooni vahekord täpselt 4:3, aga komisjoni liikmete vahekord on 5,2: 3, siis kas tegemist on seaduserikkumisega? 2. Kas KOV koalitsioonil on õigus algatada määrus, millega kehtestatakse volikogu kahe aseesimehe valimine selliselt, et kõigil volikogu liikmetel on nende valimisteks kaks häält, ehk kindlustatakse volikogu ainujuhtimine koalitsiooni liikmete poolt. Kas selline otsus on vastuolus Eesti riigis kehtestatud parlamentaarse korraga, mille kohaselt tuleb volikogu juhtorganites tagada poliitiliste jõudude proportsionaalne esindatus. Kas Riigikogu juhatuse ja komisjonide valimiste kord peaks olema eeskujuks ka KOV juhtimisorganite valimistele?

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 kohaselt moodustab volikogu komisjonid ning komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni koosseisu kujundamisel tuleb arvestada erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus, mis tagab poliitiliste jõudude proportsionaalse esindatuse komisjonides. Juhtorganite (esimees, aseesimees) valimisel sellist proportsionaalsuse nõuet otseselt ei ole, kuid komisjoni liikmete määramisel tuleb seda arvestada.
Kui hääletuskorraldus toob kaasa olukorra, kus juhtorganitesse (esimees, aseesimehed) valitakse ainult koalitsiooni liikmed ja opositsioon jääb esindamata, ei ole see otseselt vastuolus seadusega, kuid võib olla vastuolus hea halduse ja demokraatia põhimõtetega. Seadus nõuab proportsionaalsust komisjoni liikmete määramisel, mitte juhtorganite valimisel.

“Arvestamine“ tähendabki, et kui näiteks on volikogus koalitsiooni ja opositsiooni vahekord 4:3, siis komisjonis peaks see vahekord olema võimalikult sarnane, arvestades komisjoni liikmete koguarvu.
Kui komisjoni liikmete vahekord on 5,2:3 (ehk koalitsioonil on proportsionaalselt rohkem kohti kui volikogus), võib see viidata sellele, et osakaalu ei ole nõuetekohaselt arvestatud.
Seadus ei täpsusta matemaatilist meetodit, kuid üldpõhimõte on, et komisjonide moodustamisel ei tohi poliitilist tasakaalu moonutada. Kui komisjonide koosseisud ei vasta volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude proportsioonile, võib see olla vaidlustatav ja vajadusel saab pöörduda haldusjärelevalve või kohtu poole.
Volikogu komisjonide moodustamise ja juhtorganite valimise kord tuleb kehtestada valla või linna põhimääruses ning komisjoni koosseisu kujundamisel tuleb arvestada erakondade ja valimisliitude osakaalu volikogus.

Kui korter kuulub tütrele, tütar ise ei ela seal. Korteris elavavad kaks vanainimest, üks neist raske puudega vanus 88a. Kas meil oleks võimalik vallalt taotleda vannitoa invakõlblikuks remondi toetust. Hetkel puudub pesemisvõimalus raske puudega vanainimesel.

Selleks, et taotleda KOV-lt (vallalt) toetust, et muuta vannituba invakõlblikuks, tuleb pöörduda KOV poole sellekohase avaldusega. Soovitan pöörduda KOV sotsiaaltöötaja poole, kes saab selgitada toetuse taotlemiseks vajalikku. Toetuse taotleja peab rahvastikuregistris registreeritud korterisse, millise vannitoale toetust soovitakse.

Tere. Olin peaaegu kuu aega töövõimetuslehel, kuid nüüd olen hädas kuna töövõimetuslehed ei ole tööandjale kättesaadavad. Uurisin oma töövõimetuslehtede faile riigiportaalis ja avastasin, et tööandja nime ja registrikoodi asemel on TA. Perearst väidab, et kõik on korras, et tema saatis töövõimetuslehed ära. Väga segadust tekitav minu jaoks. Mida tähendab märge TA? Kes siis süüdi on ja kuidas seda olukorda lahendada, et ma ikka saaks omale hüvitist?

Kirjeldatud olukorras võib olla tegemist olukorraga, kus näiteks Teie töötamine ei ole Maksu- ja Tolliametis registreeritud. Tööandja andmed tekivad süsteemi usutavasti Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Mida tähendab süsteemis nähtav olev TA, ei ole vastajale teada. Soovitan küsida informatsiooni ja saada vajalikud tegevusjuhised Tervisekassast. Klienditelefon(+372) 669 6630

Kas vajaduspõhist õppetoetust taodeldes arvestatakse mind oma vanematest eraldi leibkonnanana kui ma olen 20-aastane ning registreerinud partneriga kooselu?

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks (leibkonnaks) kuni 24-aastase üliõpilase vanemad, juhul kui üliõpilane ei ole abielus, registreeritud kooselus ega lapse vanem või eestkostja (ÕÕS § 5¹ lg 2 p 1). Kui üliõpilane on abielus, tema abikaasa (ÕÕS § 5¹ lg 2 p 4), kui registreeritud kooselus, üliõpilase registreeritud elukaaslane (ÕÕS § 5¹ lg 2 p 4¹).

Tere! Seoses seaduse muudatustega on tekkinud küsimus vanemahüvitise ja tervisekindlustuse kohta. Ema on töötu, alla 1 aastase lapsega kodus ja peres on kolm last. Isa käib tööl ja saab vanemahüvitist. Kas uuest aastast kehtib emal riiklik tervisekindlustus? Isa eest maksab sots maksu töökoht, lasterikka pere toetus laekub emale.

Ravikindlustuse olemasolu sõltub sellest, kas isiku eest tasutakse sotsiaalmaksu. Riik tasub sotsiaalmaksu, kui

• kasvatad alla kolmeaastast last
• saad lasterikka pere toetust 7 ja enama lapse kasvatamisega seoses
• sa ei tööta ning saad lasterikka pere toetust kolme ja enama lapse kasvatamisega seoses (vähemalt kolm last peavad olema alla 19-aastased, kellest vähemalt üks on alla kaheksa-aastane)
• sa ei tööta, aga sinu abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab ning tema eest tasub sotsiaalmaksu tööandja, ning kui teie peres kasvab vähemalt üks alla kaheksa-aastane laps või kaheksa-aastane laps I klassi lõpetamiseni või kolm alla 16-aastast last.

Alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei taga riik ravikindlustust ülalpeetavatele abikaasadele seoses laste kasvatamisega. Ravikindlustuskaitse ülalpeetavatele abikaasadele lõpeb hiljemalt 31.01.2026.

Tere! Olen 62 aastne 4.staadiumis vähihaige naine. Oktoobri alguses minu tööleping lõpetetati tervisliku seisukorra tõttu. Pea pool aastat olen saanud osalise töövõime toetust. Pärast töölepingu lõpetamist vormistasin end kohe töötuks ja määrati töötuskindlustushüvitis. Kuna töövõime hindamise uus tähtaeg lähenemas, esitasin ka sinna uue avalduse ja mulle määrati puuduv töövõime. Küsimus järgmine: kas on võimalik üheaegselt saada töötuskindlustushüvitist ja osalise või puuduva töövõime toetust? Tänan vastamast!

Puuduva töövõimega isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta vastab Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Töövõimetoetuse seaduse kohaselt on puuduva töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele (TVTS § 12 lg 2). Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu (TVTS § 12 lg 4).

Olen töötu ja saan kohaliku omavalitsuse kaudu sotsiaaltoetusi. Laste isa maksab elatist (kokkulepe 550 € kuus, alla miinimumi (ei teadnud seda enne), sest kalkulaator.ee pakkus nii), seni on ta teinud seda sularahas. Nüüd soovib ta teha ülekandeid arvele. Minu küsimused: Kas elatise maksmise viis (sularahas kviitungiga vs ülekandega arvele) mõjutab sotsiaaltoetuste arvestust? Kui isa maksab sularahas ja meil on omavaheline kviitung allkirjastatud, kas see loetakse ametlikuks tõendiks elatise maksmise kohta? Kui isa jätab maksmata ja mina pöördun perelepitaja või kohtu poole, kas mul on parem positsioon, kui mul on olemas Exceli tabel + kulutšekid ja tõendid, et isa ei ole regulaarselt maksnud? Kui isa viivitab maksetega, kas ma peaksin pigem kohe pöörduma perelepitaja poole või on mõistlik otse kohtusse minna, arvestades, et lapsed käivad erakoolis ja trennides ning kulud on suured? Soovin teada, milline lahendus oleks minu jaoks kõige turvalisem ja kuidas oma õigusi kaitsta.

Millisel viisil elatist makstakse, ei mõjuta sotsiaaltoetuste saamist ning kui olete sularahas saadud elatise toetuste määramisel korrektselt teada andnud, ei muutu Teie jaoks elatise pangakontole maksmisega midagi. Kui aga elatismaksed on jäänud kohalikule omavalitsusele teada andmata, tuleb seda kindlasti teha, eeskätt juhul, kui saate sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi, näiteks toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. Sissetulekuna arvestatakse kõiki perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Kui olete elatist sularahas vastu võttes andnud allkirja selle vastu võtmise kohta, on see piisavaks tõendiks elatise tasumise tõendamiseks. Kui tekib vajadus kohtusse pöörduda, sõltub lapse vajadusi tõendavate dokumentide vajadus Teie nõudest. Kui soovite elatist alates hagiavalduse esitamisest ja seadusjärgses määras, ei ole vaja lapse vajadusi tõendada. Kui lapse vajadused on suuremad kui kahekordne seadusjärgne elatis ning elatisnõue esitatakse suuremas summas, on vajalik lapse vajadused tõendada. Samuti on vajalik tõendada lapse vajadused, elatiskokkulepe ja sellest mittekinnipidamine juhul, kui esitate koos jooksva elatisega ka tagasiulatuva saamata jäänud elatise nõude (kuni 1 aasta eest).

Kui vaidluse all on laste elatis, võib olla otstarbekaim pöörduda kohtusse. Kui üksmeel puudub aga ka muudes lastega seotud küsimustes, on asjakohane SKA perelepitusteenuse läbimine, kus saab kokku leppida ka elatise suuruse.