Töötuskindlustushüvitise tingimus emapuhkuse korral
Olen lapsevanem, kellel on sündinud järjest kolm last. Tähtajaline tööleping lõppes kaks kuud enne esimese lapse sündi ning seejärel viibisin laste sünni ja hooldamisega seotud perioodidel (kokku 52 kuud), saades järjestikku vanemahüvitisi ilma pausideta. Töötuna võtsin end arvele kohe, kui viimane vanemahüvitise periood lõppes, ja taotlesin töötuskindlustushüvitist, kuid Töötukassa jättis selle määramata, põhjendades, et puudus töötuskindlustusstaaž 36 kuu jooksul enne töötuna arvelevõtmist. Esitasin Töötukassa otsuse peale vaide, viidates hetkel kehtiva Töötuskindlustuse seaduse § 6² lõikele 1, mis näeb ette töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamise lapse sünni ja hooldamisega seotud perioodide võrra, kui selle aja kohta puuduvad andmed. Töötukassa jättis vaide rahuldamata, selgitades, et vanemahüvitise saamine ei asenda emapuhkuse või vanemapuhkuse perioodi, kui töösuhet enam ei ole, ning seetõttu ei saa arvestusperioodi pikendada. Küsimused juristile: kas minu olukorras oleks mõistlik või realistlik kohtusse pöörduda töötuskindlustushüvitise saamiseks, millised on võimalikud riskid ja tõenäosus, et sarnaseid juhtumeid kohtus on võidetud, ning kuidas peaksin arvestama juba tehtud pöördumisega õiguskantsleri poole?
Töötuskindlustushüvitise liike on alates 01.01.2026 kaks:
- Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis
- Baasmääras töötuskindlustushüvitis
Teie küsimus on esitatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kohta. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Lisaks arvestatakse sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramise korral viimase töösuhte lõppemise õiguslikku alust.
Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas emapuhkust, isapuhkust, laspendajapuhkust või vanemapuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses.
Seaduse kohaselt reeglina ei arvestata emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust jne töötuskindlustusstaazina. Emapuhkus, isapuhkus, lapsendajapuhkus või vanemapuhkus pikendab referentsperioodi üksnes sel juhul, kui on kehtiv töösuhe. See tähendab muuhulgas näiteks olukorda, kus ema tuleb lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, kuid tööandjal pole enam sobivat tööd anda vms. Tööandja koondab puhkuselt tagasitulnu, kes saab end võtta seejärel töötuna arvele Eesti Töötukassas, kus arvestatakse referentsperioodi pikendamise tõttu tema töötuskindlustusstaazi. Teie puhul aga lõppes töösuhe juba enne lapsehoolduspuhkusele minemist, mistõttu on Teie olukord hoopis teistsugune ja töösuhte puudumise tõttu ei ole ka võimalik referentsperioodi pikendada.
Kohtusse pöördumise võimalust saab eelkõige kasutada siis, kui seaduse säte on ebamäärane, seadust on valesti tõlgendatud ja kohaldatud. Õiguskantsleri poole on õigus pöörduda igal Eesti kodanikul, kes tunneb, et tema õigusi on riigi poolt kuidagi piiratud või rikutud ja riik kohtleb teda ebaõiglaselt. Samuti on võimalik pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kui leiate, et riik kohtleb kõnealuse seaduse kohaselt emapuhkusel olevaid ebavõrdselt.